Tere ja tore, et kuulata. Täna räägivad oma perekonna loo ema ja poeg siirigend Ashilevi sai tuntuks 80.-te aastate alguses Ervin Lillepea dueti partnerina laulus tule õeke. Muusika juures püsib ta tänaseni. Lisaks laulmisele toimetab ta õpetajana oma laulustuudios. Siiril on kaks last, tütar Sandra ja poeg, Chimm. Ashilevi silmapaistvalt loominguline kirjanik ja teatriinimene. Chimm räägib muuhulgas sellest mida tähendab elu keskmisest eestlasest tumedama nahavärviga noorele mehele maal, kus sa püüad pilke juba koduuksest välja astudes. Siiri aga sellest, kuidas sündis nõukogude ajal liit Ghanast pärit mehega ning mil moel on mõjutanud see tema aga ka lähedaste elu. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Tere tulemast saatesse, Siiri, tere ja siiriga on kaasas üks tema lastest. Rõõm näha Chimm. Tere, aitäh, et tulite. Tänane saade, ma loodan ja usun, tuleb üsna unikaalne mitmel põhjusel, esiteks simman loominguliselt, tänaseks päevaks, vaatamata oma noorele eale saavutanud märkimisväärselt palju seda nii kirjamehena kui ka teatritöid tehes, aga mis saate kontekstis olulisemgi siis Sa oled pidanud kõik need oma eluaastad Eestis ja eriti Nõukogude Eestis hakkama saama tumedama nahavärviga kui eestlased üldiselt. Ja mu meelest kõrvalt vaadates näib see olevat võrdlemisi suur väljakutse ja Siiri ka teie kaudu on selles saates kindlasti oma eriline moment olemas. Sest jällegi mõeldes tagasi nõukogude aega, võib-olla tänapäeval see nii suur sündmus enam polegi. Et üks Eesti neiu leiab endale mehe Aafrikast ja toob ilmale lapsed, kelle nägemine ilmselt põhjustas sünnitusmajas omajagu furoori. Vot mina olin ise nii oma oma mulli sees ja, ja elasin oma elu ja olin väga õnnelik ja ja ma nagu sellele üldse tähelepanu ei pööranud, mis toimub ümber minu. Et ma elasin ainult oma elu. Ja mul oli see nagu kõige olulisem, et vot siiamaani mul ei ole eriti oluline, mida keegi teine mõtleb, et ma tahan elada seda elu, mida mina tahan ja, ja kui ma olen selle üle õnnelik, siis on minu meelest kõik hästi ja muidugi ka minu pereliikmed. Aga kui Siim sündis, noh, loomulikult ei olnud see nagu igapäevane nähtus. Et sünnib veidi tumeda tumedama nahavärviga, väikene ilmakodanik. Natuke ma sain sõimata, umbes niimoodi, et no muidugi, et peab kõik mehed järgi proovima, et väga huvitav. Ta oli ju väga huvitav momenti, umbes nii, aga Maydenud jälle sellegi sellest välja. Ja sellel ajal, kui ma sünnitasin No vot, see oli nagu ühe ühe niisuguse arsti väike niisugune noh, niisugune kompliment minule ütleme nii, aga ma ei teinud sellest absoluutselt välja. Ja, aga pärast olin Simm haigla kõige armastatum laps. Et kui näiteks tale pandi, seal olid enamus olid vene õed temale pandi nimi, ma ei mäletagi, kuidas see vene keeles oli kass, Tšernov, kavitšernovski või midagi nihukest, midagi, midagi mustaga seotud. Tali lemmikpoiss nendel, et kui näiteks teistele aeti vahest lapsed segamini, toodi vale lapsema, vot siis ei olnud lapsed ema kõrval, eks ole, toodi sööma, et siis minu laste oldud kunagi segamini, mul oli õige laps käes. Ja tegelikult hirmsasti teda armastati seal ja, ja hoiti ja, ja ta oli tõesti väga-väga armastatud seal, et tegelikult sisuliselt ma ei tundnud mitte mingisuguseid äratõukamise või probleeme või niimoodi, aga näiteks selline naljakas juhtum oli küll, et et meie palatisse toodi üks naine, kellel oli siis keisrilõige teatavastiku, ta tuuakse palatisse, siis ta veel veidikene magab. Ja siis, kui ta üles ärkas, siis tema esimene küsimus oli see, kust te teate, tüdrukud, kus palatisse neegri laps sündis. Ja siis kõik tüdrukud olid muidugi vait, sest keegi ei julgenud öelda, et alates mina ütlesin rõõmsalt, minul. Aga personali jaoks tuli see täieliku üllatusena kõik või ta loomulikult, ega nad ei teadnud ja aga kuidas, kas te meelega jätsite rääkimata või sa üldse ei tõusnud teemaks nemad muidugi vaevalt oskasid sellist asja küsida, et. Ei, no nad ei osanud seda üldse küsidagi ja ja kui ma tulin ju sünnitama, et siis siis ei olnudki selliseid teemasid üldse, ma tulin juba suure valuga sisse, mis siin oli, muud teemad olid käsil, et kedagi ei huvitanud, et kellegi lapsed tegid või mis värvi ta tuleb või ma ei tea mis iganes. Aga Sandraga oli jälle niimoodi, et, et tegelikult nad kõik mäletasid mind, et neil ei olnud mitte mingisugust üllatustest. Sandra sündis ju üsna varsti kolm aastat oli vahet ja noh, kõik mäletasid mind, personali kõik sama ja ma läksin samasse haiglasse ja, ja Sandra oli tegelikult üllatavalt valge, nii et nad tükk aega küsisid, kas on ikka sama. Noh, kas on ikka sama mees või noh, võib-olla teine mees, valge mees ei son Sava, et sandali absoluutselt valge nahaga, nii et kui näiteks Sandra leks olnud ütleme, esimene siis ei oleks ilmselt mitte keegi sellest aru saanudki, kui ma poleks ise võib-olla öelnud. Nende teemade juurde jõuame varsti tagasi, aga Chimm soojendusküsimus sulle ka jällegi võib-olla enda stereotüüpide ümberlükkamiseks, kui ma kasutan sinu elukäiku kirjeldades niisugust sõna nagu olelusvõitlus. Ja just siis välimust silmas pidades oled sa ise sellest aspektist kunagi neid asju niimoodi kogenud, nendele niimoodi mõelnud, kuidas sul läinud on? Eks ikka olen mingi vanuseni ilmselt tunduski, et see on natuke nagu ebaõiglane, et ma pean saama nii palju tähelepanu olukordades, kus ma seda üldse igatse ja see tegi mind nagu väga ettevaatlikuks siukseks. Tagasihoidlikuks tegelikult, et, et ma küll olen loomult ka väga selline nagu esineja kui, kui endale sobilik hetk ja sellepärast ma jõudsin ka otsapidi lõpuks teatrisse. Aga, aga mulle ei meeldi kogu aeg olla rambivalguses kogu aeg olla nagu sellise suure tähelepanu keskmes. Aga paratamatult, mida iganes ma ka ei teinud, piisas sellest, et ma väljusin oma kodust ja juba olid inimeste pilgud mulle pööratud. Et see nagu nõudis harjumist, jah, aga kuna see on nagu kogu aeg niimoodi olnud siis praeguseks ja noh, praegu me elame ka natuke teistsuguses maailmas. Praeguseks ei ole enam nagunii suur teema või ma nagu võib-olla nii palju. Aga noh, sellegipoolest minust sirgus ikkagi nagu väga väga niisugune nagu enese teadlik inimene või võima kuidagi. Et lisaks sellele, et ma niisama nagu tegin oma toimetusi ja rahmeldasin ringi, siis alati säilis ikkagi ka mingisugune selline kõrvalpilk mis nagu jälgis seda, kuidas mind jälgitakse või midagi, et see nagu, ega see on nagu väga hea ei olnud ja või, või mingisugune nagu mõnus asi, et oleks tahtnud lihtsalt vahel olla niisama. Mis sa arvad, kas sa oled elus pidanud rohkem pingutama selle nimel või kuidagi eriliselt end tõestama, et kompenseerida võib-olla seda kohati yldiselt negatiivset tähelepanu või, või kõrgel male tõusvaid kulmukaari, mis sind saadavad või on saatnud? Kunagi mulle näiteks väga meeldib, et inimesed teavad mind nüüd mingisuguste asjade järgi, mille nimel ma olen ise pingutanud ja mis on mulle kuidagi olulised ja väärtuslikud, ma pean siin silmas just oma raamatuid ja erinevaid lavastusi, kus ma olen näitlejana üles astunud või mida ma ise lavastanud. Ja ka saateid, mida ma olen teinud teles ja raadios ja praegugi raadio kahes saadet. Et see mulle meeldib, kui, kui see tähelepanu nagu asja eest. Aga ilmselt muidugi ma igatsesin väga seda, et, et kui ma saan tähelepanu, siis on nagu millegi eest, mis ma olen teinud mitte mitte millegi sellise eest, mis on nagu väljaspool minu kontrolli, et et ma ei armasta üleliigset tähelepanu. Et see pigem nagu ärritas ja nagu kuidagi häiris mind Kuidas ma siia jõudnud oleme, hakkame nüüd seda siis Siiri abiga kõigepealt meenutama Siiri, mis teile endale oma lapsepõlvekodust kõigepealt meenub esimesed mälupildid. Minu lapsepõlv möödus nõmmel sõna otseses mõttes nõmme mändide all. Mul tegelikult tulebki kõigepealt see meelde meie kodu seal Nõmme, Nõmme mändide all, siis ma olen siiamaani ütlen, et ma olen nõmme, tüdruk, mis siseneb mujal, nüüd elan. Ja vanaisa, kes oli mulle kõige tähtsam inimene kogu maa peal. Ja meie kaunis aed. Meil tuli oli selles mõttes väga tore, et meil oli Vana-Mustamäe tänav nõmmel ja seal kõikides nendes on seal kõik eramajade, kõikides majades olid umbes üheaegsed lapsed, nii et me olime kõik omavahel sõbrad. Ja, ja siis mängisime koos ja tegime lollusi koos ja, ja nii edasi ja nii edasi ja see kõik meenuki mulle Kuidas sai vanaisast just vanaisast teie jaoks kõige tähtsam inimene? Ma ei oska seda öelda. Ma armusin temasse esimesest silmapilgust, kui ma ennast mäletan ja me olime, tegime väga palju asju koos ja ta õpetas mind väga palju ja ja mul on siiamaani igasugused õpetused ja tähelepanekud, mis ta, millele ta näitas, pööras tähelepanu mulle, kõik on mul meeles ja õpetas elama, õpetas elama ja õpetas asjadest õigesti aru saama ja, ja nii edasi ja nii edasi. Meil oli lihtsalt niisugune side hingeline. Mida teie kodune maailm tähendas, kes, mis eluvaldkonna inimesed isa-ema olid, kuhu perre nii-öelda sündisite? No tegelikult ma sündisingi loominguliste inimeste perre sellepärast et minu isa oli eluaegne rahvatants ja rahvatantsujuht. Ja ema oli, nüüd on nüüd meditsiinitöötaja terve elu olnud, aga tema tantsis ka rahvatantsu ka terve oma elu koos isaga. Ja kas siis isapoolsed vanemad, vanaema ja vanaisa oli mul Nõmme kultuurikeskus asutajad, siis oli nõme kultuurimaja. Ja vanaema oli seal esimene direktriss ja vanaisa oli esimene kunstiline juht ja lõi seal esimese rahvatantsurühma, aga emapoolsed vanemad mulle ema ema oli, mina kutsusin teda kunstnikuks, sest ta maalis ja tegi klaasikildudest igasuguseid selliseid pilte, no nii ülihästi, et see oli lihtsalt fantastiline, tal oli isegi mingid näitused kusagil. Aga tegelikult muidugi ta töötas mingil muul alal, ma ausalt öeldes täpselt ei teagi, ta töötas siin ja seal. Aga ema, isa oli mul laskur, oli kolmekordne maailmarekordimeister ja neljakordne maailmameister laskmises. Mil moel see plika aias nii-öelda teie elus avaldus loomingulises? Nojah, see, millega vanemad ja vanavanemad tegelesid, et kas kuidagi reguleerida ka mis teile tähtis oli ja kuhu teid lapsena suunati ja mida tegema pandi. Jah, tegelikult küll, aga ma ei ütleks, et nüüd teadlikult sellepärast et ma mingi aeg tundsin väga huvi näitlemise vastu. Siis ma tundsin väga huvi maalimise vastu ja siis, kui ma otsa kooli läksin, piima, siis ma olin otsa kooli meister laskmises. Tegelikult ma sain võib-olla kõik need, kõik need anded mingil määral endaga kaasa. See laskmine huvitas mind kõige rohkem temaga kuidagi ma jõudnud sinna trenni ja edasi minna ja siiamaani mu sõbrad ütlevad, et vot sa oleksid võib-olla ka maailmameister olnud, miks sa seda ei teinud, et võib-olla pole veel hilja, on tulemas järgmised olümpiamängud, aga ma tegelikult siiamaani kibelen ikkagi aeg-ajalt lasketiiru minna, aga nüüd ma pole viimasel ajal tükk aega sinna saanud. Nii palju kui ma ennast üldse mäletan, olen ma kogu aeg tahtnud laulda. Et ma tulin siia maailma üldse suure kisaga. Mul on vanemad rääkinud mulle, et see oli metsik, et ma ainult karjusin. Ja, ja oli vait ainult siis, kui isa minuga tantsu lõi, mind veidikene kehast eemal hoidis, mitte keha vastas kehast eemal, kõik pidi olema ära, ära suunitletud, täpselt, kuidas asi toimuma pidi. Ja, ja siis, kui ma olin laps, siis me käisime seal Kloogarannas, eks ole, ja mina armastasin ka väga kiikuda, ma istusin ainsale kiige peale, kobad laulsin ja siis teatavasti ilmus lastest järjekorda sinnas, kõik tahtsid ju kiikuda, eks ole. Ja siis ma tegin kõigile selgeks, et ei saa praegu kiik. Ma pean kõik oma laulud ära laulma number üks ja teine asi on see, et võib-olla praegu keegi filmib mind seal nurga taga, see on mulle eluliselt oluline ja siis nad kõik kannatamatult ootasid seal, et millal siis nende järjekord tuleb, et millal ma oma laulikuid lauldud seal noort ja siis mind pandi kuueaastaselt muusikakooli, sest nähti, et ilmselt mingi muusikapisik on minus sees. Siis ma läksin klaverit õppima, kuueaastaselt õppisin lõpuks 15 aastat klaverit. Nii et ilma klaverite maga üks ükski päev elada ei saa, ma pean iga päev saama mängida ja siis läksin Ellerheina lastekoori, seal ma olin siis ka kuskil 10 aastat laulsin ja, ja siis edasi otsa muusikakooli, juba koorijuhtimist laulmist õppima ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis ühel hetkel tule, õeke, kallis ja üle-Eestiline tuntus ja. Ja see oligi otsa kooli ajal, sa tule, õeke, kallis. Et ma ei olnud veel kooli lõpetanud siis ja, ja minu õpetajale, Uno Loop. Ja tema oli siis nagu läbi käis läbi ütleme tegevlauljatega juba termin lille peal juba tegevlaulja mina ei olnud ju veel. Ja siis tema vist teatavasti otsis omale naislauljat Ma saan nii nagu asjast aru igatahes mind toodi krati, pidi sinna kohale tema ansamblisse, mis oli tookord raster. Ja siis läkski see tule õeke, siis ta esitaski oma loo Oidi lauluvõistlusele ja kuna mina olin juba tema kõrval seal, siis me tegimegi selle loo kahekesi ära ja ja, ja see, mis sealt see autasu võit tuli, see oli minu jaoks muidugi ulme, sellepärast et ma ei kujuta ette, et ma olen ja ma läksin sisuliselt esimest korda lavale ja kohe midagi saavutasin, et mulle ei jõudnud nagu sa eriti kohale. Aga noh, muidugi oli tore, nüüd mulle jõudis kohale. Ma ei tahaks selle lapsepõlvest teie omast päriselt lahti lasta. Tuletame pahandusi meelde, need on ikka need huvitavad juhtumised, sest mõnel puhul kaasnevad nendega ka karistamised ja see mõnede arvates on mõnede arvates küll ei ole osa kasvatamisest, mis võis olla suurem käkk mille siiri kokku keeras või korraldas. Tegelikult ma olin üsna pailaps sellepärast et mul oli väga range kasvatus ja ma teadsin, et kui ma midagigi valesti teen või midagi ütlen siis ma saan sellest kohe karistada, ma sõitsin tihti nurgas, ma sain peksa ühesõnaga korralikult kasvad nõukogu nõukogudelaps ja tegelikult sellest ma muutusin päris arglikuks, nii et ma olin päris niukene, arglik, kuigi ma muidugi vahest jõudsin ikka midagi kokku keerata ka, aga ma ütlen, et ma eriti ei mäleta mingeid kokkukeeramise peale selle, et ma aeg-ajalt sain võib-olla koolis kolme ja ja märkuse millegi eest, et see oli nagu meeletult jube asi. Et millest ma aga kindlasti sain karistada ja, ja noh, see oli väga jube. Aga võib-olla niisugune suurem ehmatus minu elus on, mäletan, ma ei oska öelda, kui vana ma olin, aga panin ikka väike, et noh, vennaga Me kaklesime päris tihti ja nohikali põhjustatele kakeldaja. Ja siis ma vihastasin, võtsin joonlaua ja viskasin venna poole. Ja selleks vennale, no õnneks mitte silma, aga silma kõrvale, aga, aga verd tuli ikka päris palju. Vot siis ma mõtlesin küll, nüüd on kõik nüüd mind ilmselt lüüakse maha mitte kanda nurka, aga maha ja ma olin selle täiesti vastu võtnud juba selle otsuse, et siin on minu lõpp. Sest see, see ei ole võimalik, sest seda ei saa andestada enam. Oot, aga õnneks ei olnud mitte midagi hullu, aga see ehmatus muidugi oli nii suure mulle, et ta on mul siiamaani meeles. Kas te mäletate Siiri, kuidas seesama range kasvatus ja karistused ja mulle tundub pigem mööda nööri käimine mõnes mõttes teid oma vanematesse suhtuma pani või, või kujundasse kuidagi suhteid? Tegelikult oli niimoodi, et millegipärast sellel ajale oligi see range kasvatus nagu õudsalt, ma ei tea teema et, et ma ei olnud üksi selline kannataja. Et me ikkagi noh, sõpradega rääkisime ja ütleme nii, et peaaegu no ma ei tea, peaaegu igaühel oli, oli ikkagi karistusmajas, kui midagi tehti, siis ta sai karistada füüsiline noomitus ja see oli jah, see oli nagu väga tavaline, et näiteks et sellest ma näiteks õppisin oma elus seda, et ma mäletan, kui ma seal kuskil põõsal nutsin järjekordses karistuses, siis ma tõotasin omaniku, minul on kunagi lapsed, siis mina ei löönud Te kunagi isegi siis, kui tõesti nad teevad midagi niisugust, mis on paha. Et ma püüan kuidagi teistmoodi hakkama saada ja mina olen, ma olen seda seda täitnud, seepärast, et ma küll ei mäleta, et ma oleksin nüüd mingi õudselt kukkunud, peksma oma lapsi, võivad siin, ütleb, et olen. Soolon kuidagi kaha tähenduselt, kui ma ei mäleta võib-olla ma vahest suure, kui, kui midagi on toimunud, et võib-olla ma olen vahest suure vihaga võtnud maid tutist. Kinni või midagi? Tegelikult ei mäleta ühtegi, aga. Aga aga vot seda ma tõotasin omale ja, ja see oli minu jaoks nagu väga-väga oluline, et sest ma sain ise tunda kui valus. Ja ma leian, et see on õige, et saab ka teistmoodi. Kas vanematega on kunagi sellest nii-öelda rangest kasvatusest jutuga olnud? Ma ei oska seda nüüd nii konkreetselt öelda, et me oleme selle teema nüüd nii väga lahti rääkinud ega ei ole küll. Aga, aga ma tean seda, et mul enda emal oli väga raske lapsepõlv, sisuliselt lapsepõlv ei olnud. Sest siis oli sõjaaeg, toimus küüditamine ja minu tähendab ema, isa, minu vanaisa siis põgenes Rootsi. Ja sinna ta jäigi, nii et mina ei ole ta kunagi näinud. Ja vanaema ei ole läinud teda ja, ja ta naguniimoodi öelnud, et minul ei olnud üldse lapsepõlve ja kõik möödus nagu seal, noh, sõja ajal pidi ennast peitma ja süüa ei olnud ja midagi väga raske oli. Ja nagu et juma, nagu selle valasin välja. Chimme kas üldse või kui palju on sinu elus mõjutusi just vanavanematelt. Meeletult-meeletult, ja tegelikult peamiselt ikkagi et vanaema on olnud minu mõjutaja, meil on kuidagi õega niimoodi ära jagatud, see, et et õde oli nagu vanaisa tütreke, mina olen oma vanaema pojake. Ja nii need jõujooned umbes jooksevad umbes täpselt. Kas see, mida ema rääkis nende ranguse kohta on ka lapselapsele nende jaoks siis lapselapsele kuidagi tunda ennast andnud või sinu jaoks kõlab see Ei, see on väga tuttav jutt ja, ja ma ei ütleks, et see oli nende rangus, ma ütleks, et see oli vanaema rangus. Vanaisa, sinu isa Urmo kunagi karistas sind või ma oleks väga üllatunud, kui tema Jah, vanaema tuligi haarangus, ma lihtsalt ei väljendanud ennast, ütleme niimoodi, konkreed, isiklik. Et ei, et vanaema, pigem ma kirjeldaksin teda siukese ema lõvina, kes kes on siiani ikkagi ma ütleksin selle perekonnapea, et meil on ikkagi tõeline sihuke matriarhaad, siis kehtib meie perekonnas ja, ja kõik suured otsused ja kõik suured keelud tulid temalt ikkagi. Et tema on ikkagi meie perekonnapea ja, ja selles mõttes see, see ei ole olnud ainult mingisugune hirmuvalitsus, vaid ikkagi tema sees on meeletu jõudja tõttu hoolivus ja ja tohutu sihuke ennastsalgav armastus tegelikult kõigi oma laste vastu, et ilmselt sellest tuli ka see, see karm liin kasvatusel. Et ta lihtsalt hoolis ja armastas nii väga, et, et ta pigem siis juba kuidagi oli ise karm, kui, et lasi nagu elul hiljem olla meie suhtes karm, kuna me olime kuidagi halvasti kasvatatud, kuidagi lollid katsunud seda. Aga nagu me oleme kronoloogiliselt sündmustega jõudnud, siirinud sellesse hetke kui suur võis olla hirm minna ühel hetkel oma vanemasse. Ta juurde uudisega, et perekond hakkab tekkima või on tekkinud ja milline ja milline veel, pealegi, et. Ja siis paneme just tol ajal, millest me kõik oleme rääkinud. Kui kaua see aega võttis, et et langetada otsus, nüüd ei ole enam pääsu, põgeneda pole kuhugi. Jah, aga seda ma tegingi, ma põgenesin, et ma, ma ei julgenud oma vanematele sellest üldse rääkida, sest ma, sest noh, kuna mul oli niisugune karm kasvatus ees, ma kujutasin ette, et see jätkub või ma ei kujuta ette, mis moel või mismoodi või ma ei tea, mis üldse saab ja ja ema, mul oli vaja. Ta lihtsalt endale mõtlemisaega. Mismoodi ma seda ütlen, sest kõik oli juba selge, ootasin juba Chimmi ja, ja ma olin tegelikult ise väga üliõnnelik. Pidasin sõpradega nõu, mismoodi seda teha. Sest tol ajal oli see tõesti niisugune uudis, et, et noh, keegi ei kujutanud ette, kuidas sellist asja saab öelda oma vanematele. Ja siis aga ma üürisin oma tulevase mehega siis laste isaga üürisime siis niisuguse toa mustamäele. Ja, ja seal me siis seal me siis olime varjus peidus, minu vanemad ei teadnud üldse, kus ma olen. No aga need ei kestnud väga kaua, paar-kolm päeva või ma ei oska öelda. Aga no ma kujutan ette, et nad olid ikkagi mures, aga siis oli miilits, eks ole, miilitsasse mind nagu otsima ei, ei andnud. No vot, ja siis ma mingi aeg siis ikkagi helistasin, sest ma teadsin läbi telefoni, ma peksu. Telefoniputkad siis ja siis ma läksin, helistasin mobiile ju ei olnud mitte midagi sellist ei olnud ja ja siis ma teatasin, et nüüd on kõike, et nüüd on kõik, jah, ma lähen mehele. Ma olen elus ja terve, aga ma lähen mehele ja ma ootan last. Ja muidugi siis oli tükk aega vait, kus, aga õnneks mu ema parim sõbranna oli ka ema juures sellel ajal tema siis lohutas, tema oli väga niisugune oskas hästi nagu asju lahendada ja, ja rahustada kõiki, ta on siiamaani sihuke ülitore inimene. Siis ma võtsin oma mehe taksosse ja tulevase ja sõitsime siis Vanematega Sis tutvuma, Nemad juba teadsid, siis nats asub. Nojaa, no läbi. Ja kui ma ütlesin, et ta, see, kellega sa abielus ma siin kohviga, siis ta tükk aega aru, mis asja, sest no see nimi ei ole mingi eesti nimi. Ja siis ma läksin, tutvustasin, aga siis nad nägid, et ta on ka inimene ei olegi mingisugune, ma ei tea, mingi ahva Aafrika ei oska öelda novot ja, ja siis siis me tutvusime ja kuna ta rääkis päris hästi vene keelt ja isegi eesti keelt natukene rääkis ja siis nad said suhelda ja ja isa sõbrastas sõbrustus temaga ikka koheselt. Tegelikult noh, isa oli alati meil niisugune koheselt Sõprus pärast esimest pitsi kohe kindlasti seltskondlik ja hästi seltskondlik, aga emal võttis natukene muidugi aega, aga tegelikult ma ei mäleta, et oleks mingit suurt tragöödiat olnud sel momendil, kui ma siis nüüd tutvustama tulin temaga. Aga muidugi nad ei tahtnud, et ma abiellun temaga loomulikult. Kuna muutusin juba last, siis see oli nagu ütleme niimoodi ajendiks, et nad ikkagi siiski siis oli vaja luba kui välismaalasega abiellud. Ja mehe Mul oli juba ammu vanemate poolt luba, aga minu loa saamiseks muidugi ma nägin natukene vaeva. Aga siis ikkagi ma sain selle. Ta õppis siin, oli Tallinnasse merekoolis, õppis. Ja siis ühel hetkel sündis Chimm. Missugust furoori tekitas haiglas? Seda me juba kuulsime. Nüüd on see kohta Chimm, kus sa võiksid oma esimesed lapsepõlvepildid. Meie ette välja laotada, ma arvan, et mu kõige varasem mälestus on sellest ajast, kui ma olin võib-olla kas kolme aastane, võib-olla kui ma olin haige, mul oli vist kõrge palavik ja ma olin oma hällilaadses voodis. Sa pead isegi aastane, minu meelest? Ei, aga, aga mälestus on see, et ma et mul oli mingi mänguasi, mille kohta ma ütlesin kogu aeg, et see jänku ja, aga tegelikult see oli, see oli aastanegi ja ma ei saanud ju aimata järele mingeid sõnu. No aga sa ütlesid, Me kõik imestasime, sotsid, jänku. Mõne kuu tagant. Ma mäletan, et kõik nagu olid mu hälli kohal seal ja püüdis selgitada, et see ei ole jänku, mis asi see oli, tegelikult olimegi Pärdika ja Pärdiga nüüd meil siin kogu aeg vastu, jänku, jänku sellisel Hertzeni tänava kodus Pelgurannas, nii et kui, kui ma mõtlen lapsepõlve peale, siis esimesena meenub mulle Pelgurand. Meenub see mets meil maja taga ja meri, mis sellise metsa kõrval kohe on siiamaani. Ja teine koht, mis seostub lapsepõlvega alati on Elva, sest et Elvas ma käisin lapsest saadik, iga suvi koos oma vanavanematega ma alati kuidagi killusin, kilkasin autos, kui me hakkasime Elvale lähenema ja ja nimetasin seda kohta paradiisiks. Kui mitu aastat sa said isaga koos kasvada? Seda vist teab ema täpsemini öelda. Tegelikult me ei kasvanudki nii väga koos, sellepärast et kui me abiellusime ja Siim sündis, siis temal just sellel ajal lõpes lõppesid merekooliõpingud siin ja sisuliselt tol ajal oli niisugune seadus, et kui sa lõpetad kooli välismaalane, siis sa pead kohe tagasi kodumaale minema ja selleks, et ta saaks ja ta kauem kuna meil olin, oli nüüd perekond. Et selleks, et ta saaks jääda kauem, ta pidi kusagile edasi õppima minema ja, ja siis ta sai sisse. No siis oli Leningrad, nüüd on Sant-Peterburg sinna ülikooli ja siis ta sõitis ära sinna, nii et me ei olnudki, me ei elanud koos. Meil oli niisugune visiitabielu selles mõttes ja siis hakkasin, Simm oli hästi pisike veel ja siis ma hakkasin pidevalt seda Leningradi vahet sõitma. Nii et sellepärast ta noh, ta ei nii suuri mälestusi tal ei saagi olla. Ei, mul ei ole isaga seoses küll eriti mingeid mälestusi. Noh, mul on mingisugused unenäolised mälupildid sellest Leningradist ja mingid hetked, mis said koosveedetud, aga, aga neil ei ole mingit nagu lugu küljes on mingid konteksti. Nii et ma ei tunne oma isa Ei ole ka hiljem ütleme seda, mis kunagi tegemata jäi teatud põhjustel nagu, nagu proovinud järgi aidata. Ei, ma ei ole proovinud teha, sest et ikkagi lõpuks kui tuli teismeiga, kui ma hakkasin päriselt tajuma seda, et ma väga eristunud tänavapildis igal pool nagu kõigist ümbritsevatest inimestest ja kui ma pidin selle kõigega tegelema kuidagi psühholoogiliselt, emotsionaalselt, et et see oli see aeg, kus ma nagu päriselt tundsin vajadust saada mingisugust tuge võib-olla isa poolt või, või saada mingisugust taju nagu jah, selle nagu isaliini suhtes, aga, aga seda ei tulnud. Ja siis ma ei tahtnud seda ka ise minna otsima, sest et ma olin põhimõtteliselt lihtsalt nagu noh, otsustanud, et mul ei ole isa ja kui keegi küsis, et kas, kas nagu raske ei ole, siis ma alati ütlen, et ei ole, et ma, ma, ma tõesti nagu ei tunne, et mul oleks midagi puudu, et selles mõttes mind on nagu mul on, mul on, mul on kaks, kaks ema põhimõtteliselt ja, ja eks väga eriline vanaisa oli, et, et seda nagu lünkama ma nagu päris niimoodi tajunud, et üks inimene on puudu, aga seda ma olen tagantjärele hakanud aru saama, et muidugi mul oleks olnud palju küsimusi ja ma oleksin võib-olla märksa enesekindlam inimene olnud, kui ma oleksin saanud nagu temaga ka kuidagi koos kasvada. Sandroga vist on teistmoodi läinud, suhe isaga vä? No tegelikult Sandra, erinevalt Simmist, et Simm nagu mäletab midagi mingi unepildis, eks ole, oma isaga Sandra nagu ei mäletanud üldse isegi mitte unepildis, sellepärast et Sandral ikka ülipisikene, kui, kui meie teed läksid lahku. Aga Sandra lihtsalt ise niisugune väga niukene tahab kõike teada ja tohutult aktiivne inimene ja ja ta otsis ise sisuliselt oma isa ülesse. Kuigi tegelikult no üheksa aastat, vot ma ei teadnud temast mitte midagi, kas ta on elus surnud või kus ta üldse elab või millega ta tegeleb, sellepärast et me rääkisime suure pauguga lahku. Ja siis ma juba teadsin ja, ja tänu sellele, et mingid kontaktid olid olemas, siis Sandrakas sellega tegelema otsis oma isa üles, läks talle küll, aga nüüd ta suhtleb temaga ikka päris päris tihedalt. Ju mul on seal tegelikult nagu päris suur mingi lünki, mida, mida Ma võib-olla kunagi hakkan täitma, aga võib-olla ei hakka ka, et ma ei teagi, ma olen nagu kogu aeg niimoodi kahe vahel, et et üks osa minust ütleb, et vahet ei ole, et ei olegi vaja teada. Ja teine osa minust tunneb ikkagi uudishimu samamoodi nagu emale. Et enne surma ikka tahaks nagu seal ära käia, on ju, et siis ilmselt minustki on mingisugune väike lootus, et võib-olla mingi ühe vestluse võiks ikka nagu maha pidada ei saa ka ühel hetkel kunagi. Aga millal, seda ei tea ikkagi. Et samas on minust niisugune suur mõistmatus võima võib-olla mõnes mõttes nagu ei taha nagu andestada talle seda, et ta üldse nagu julges nagu hüljata mind Sandrat ja ema emaga koos üles kasvades, ma ju nägin ka seda, et, et, et üksikemana nagu kahe lapse kasvatamine ei ole mingisugune niisama värk, et et see oli katsumus, seda enam ma nagu imetlen oma oma ema jame, imetlen eriti oma vanaema veel, kes, kes lõpuks ju ikkagi on meid kõiki toonud nagu läbi tule vee nagu oma oma jõu ja tarkuse ja südame suurusega, et et noh, mõnes mõttes ma nagu lihtsalt niimoodi klassik klassikaliselt lihtsalt nagu vihane oma isa peale, nii nagu paljud noormehed kannavad siukest isa isa poole suunatud viha terve elu oma südames. Kas sa mäletad, millal sa märkasid peeglisse vaadates, et midagi teistmoodi? Eks teisme eas nagu tuli pigem eneseteadlikkus varem nagu mitte, sest et et siin enne sai räägitud sellest nagu nõukogude likust mingist mentaliteedi või suhtumisest, mida võis tänaval kohata, et mina seda lapsena küll ei tajunud, mitte kuidagi. Pigem jah, teismelisena hakkas nagu kuidagi pikenema see nimekiri mingitest nagu negatiivsetest kokkupuudetest lambi hetkedel, kas siis bussis, teel kooli kui koolist tagasi või, või kuskile jalutades või et et siis hakkas mind nagu koormama, et siin võib jälle nagu jääda mulje, et, et see kõik on olnud kuidagi jube, kohutav. Aga see oleks nagu kuidagi jälle sihuke kallutatud. Ma olen alati kuidagi üritan vältida siukest nagu madalaima ühisnimetaja järgi üldistuste tegemist, et et mul kindlasti ei olnud nagu mingi raske lapsepõlv. Ja, ja mul kindlasti ei ole ka olnud nagu mingisugune uskumatult traumaatiline teismeiga või midagi sellist, et näiteks ma ei ole nagu füüsiliselt kakelnud kunagi kellegagi noh, näiteks, mis on võib-olla esimene asi, mida võiks öelda ta noh, ju siis said tänaval molli nagu palju või midagi sihukest, et et vahel nagu juustu sikutati tänavale ja vahel nagu anti jalaga vastu tagumikku, on ju mis on ka alandav ja nagu kuidagi noh, räige tegelikult, et ilma mingi põhjuseta nagu kuidagi saada nagu sellist tähelepanu, aga noh, mingid sihukest nagu füüsilist ekstreemsust nagu muus osas pole olnud ja tegelikult mulle pole kehtestatud mingeid eraldi tingimusi võimul. Mul pole olnud mingit eraldi nagu mingit siukest rada käia, et ma olen olnud nagu täiesti nagu hariliku siukse. Noh, üks õpilane, teiste seas koolis ja, ja üks ja üks laps teiste lapsena. Küsin niimodi, Siiri, kas Simmis ja tema õest siis ka loomulikult on midagi niisugust, mille puhul te ilmselgelt saate süü ajada geenide kraesse, mis tulevad Aafrikast. Simmis, ma nagu ei näe, et noh, mingi Molda nüüd avalduks. Ma ma ei tea, siin ongi niisugune hästi tubli eesti poiss Et noh, kui ei vaataks, et, et ilusalt tumedad silmad ja lokkis juuksed, eks ole, aga Sandras ma tunnetan sellepärast, et Sandra ise ka nüüd laulab ja tal on oma bänd ja et vot seal ma nagu tunnetan ta tegi vahepeal ka ühte ühte ühe aafrika lauljanna repertuaarist mõned laulud. Ja, ja siis, kui ta seda, kuidas ta seda esitab, võtab ja kuidas sa seda läbi elab laulu ajal ja kuidas sa seda edasi annab, vot seal ma nagu tunnetan, et on nagu mingi mingi aafrika geen sees. Et tegelikult päris tugevalt tunnetan seda. Aga tavaelus no ma ei tea, Sandra on kogu aeg olnud selline vägev ja aktiivne ja, ja ka otsustaja tüüp ja ja selline emotsionaalne ja et ma ei oska nüüd öelda, kas nüüd Aafrika geenid, et noh, meie eestlaste seas on ka selliseid inimesi Näiteks sina varaga. Mina nii, nii kuidas öelda, nii vägev, võib-olla ei ole, aga noh. Emotsionaalne olen küll, jah. Muusikute elukutsest ja ametist on üldiselt jällegi stereotüüpne arusaam see, et nad on õhtul kaua kodust ära ja peavad palju reisima. Sel juhul küsimus, kas sina ja sinu õde saite näiteks õppimistega ise hakkama ja pidite omal käel toime tulema. Või mäletad sa, et ema aitas vene keelt näiteks teha või oli ta üldse käeulatuses, selleks? Kõik aitasid, aga meil oligi sihuke pere. Töögraafik oli, oli selline väga segane selles mõttes, et tema ikkagi pidi väga palju ära olema ja, ja ema üpris varases eas pidin nagu harjuma sellega, et pühade ajal näiteks ei ole ema kodus, et jõulude ajal või aastavahetusel nagu ei ole, et siis teeme mingil oma oma hetkel nagu teeme siis selle mingi ühisistumise või aga midagi tegemata sellepärast ei jäänud. Et ikkagi, kui ema ei aidanud koduseid töid teha, siis aitas vanaema või, või kui vanaema ei osanud mingit asja teha, siis aitas vanaisa kui vanaisa ei osanud, saadeti vanaisa sõbra juurde matemaatikat matemaatika järeleaitamistundi näiteks, et et kõik aitasid, sina, kohusetunne, koolipõlves käisid nad koos ja, ja ikka et noh, kodust peksti kaasa nagu niisugune distsipliini taju. Aga mul jällegi läks seevastuolusid vastuollu sellise motiveeritusega, et ma nagu teadsin, et peab nagu olema tubli ja hästi õppima ja ma teadsin seda veel eriti hästi, sellepärast et ma käisin väga ranges koolis seitsmendas keskkoolis, mis hiljem muutus Tallinna Inglise kolledžisse. Ja seal nagu oli ikkagi esmatähtis see, et õpilased saavutaksid vabariigi parimaid tulemusi ja et see kool oleks kõikide edetabelite tipus, oli niisugune nagu sisemine surve nagu väga tugev, et kogu aeg nagu saavutada midagi, aga see kõik kuidagi see ei motiveerinud mind ja sellepärast ma lihtsalt ei õppinud näiteks mingeid asju, mis mind ei huvitanud ja see tekitas nagu erinevaid probleeme, näiteks. No kasvõi omaenesehinnangu suhtes, et sain aru, et okei, et siin ma nüüd olen nagu geeniuste seas ja, ja, ja hinded on halvad ja, ja ilmselt siit varsti lendan. Ja siis mulle tundus, et kui ma siit lendan, et ega mul kuskile minna ka ei ole, et ma olen nagu, nagu pooletoobine. Ega mingi kool mind ei hakka tahtma, nagu ma mäletan, et vahel, kui me sõitsime bussiga koolivates, ütles, et et nad siin varsti raskesti kasvatatavate laste koolis kokku ei võta. See nagu hirmutas mind väga. Et õnneks ma nagu leidsin enda jaoks ikkagi teatri ja kirjanduse mingil hetkel ja siis ma sain aru, et okei, et midagi ma vähemalt millestki vähemalt nagu suudan huvituda ja elumuutev. Avastus jah, oligi ülikooliminek, kust ma sain, kus ma sattusin esimest korda omasuguste sekka, kus ma sattusin loominguliste inimeste sekka ja sain nagu esmakordselt elus nagu tunnistust sellele, et loomingulised elualad on ka täiesti täiesti mõeldav valik elukutseks, et et senise ei tulnud mulle pähegi. Kuidas aega, labidaid tülitsesime ikka nagu kogu päriselt. Kes kauem arvutis seal istuda või või kes võib võtta mingi mänguasja või kes enne mingi tüli algatas, kes on süüdi ja nii edasi? Ma mäletan, auto tagaistmel oli õudne möll alati see oli kohutav ja ma olin sunnitud vahest mitu korda auto seisma jätma tee äärde, sellepärast et lahutada rõhutada seda, mis seal tagaistmel toimus, oli seal vahepeal muutus ikka asi väga hulluks. See oli täiesti metsik, et iga kord, kui me kuhugi sõitsime, lapsed panid, aga alguses oli vaikus ja siis hakkas pihta et ema Sandra ütles nii, ei, tema ütles hoopis niimoodi. Ai, ta lõi mind nii ja nii edasi, seal läks ja läks, et tegelikult sinna Sandra olid väga erinevad lapsed, hästi erinevaid, Simm oli siuke hästi rahulik ja tagasihoidlik ja korralik ja ma tean, et talle ei meeldigi. Aga hästi sihuke korralik pesu ja niisugune, noh, kui on vaja teha, siis on vaja teha ja ja, ja sisuliselt käis muusikakooliga lõpuni ära ja vihkasin jah, aga Sandra samamoodi, aga Sandra on terve elu olnud sihuke tohutul rahmeldis üks põhipõhjused, miks ta pidi muusikakoolist ära tulema, siis ma panin mõlemad lapsed muusikakooli, minu jaoks oli nagu elu loomulik käik, et ma kujutan ette, et mu lapsed muusikakooli, et see ei ole nagu üldse võimalustki. Ja, ja siis oligi niimoodi, et Sandra vist kolm aastat sai õppida seda klaverit, sest ta ei suutnud istuda sekunditki klaveritooli peal ja mängides talt sisakest tagumik nihverdama, edastage see edasi-tagasi. Ta ei suutnud absoluutselt mitte asjagi ühtegi asja teha, et ta peab kohapeal nagu olema mingi aeg. Ja siis ma panin ta palestrasse tantsima, siis sealt rahmeldas ennast välja. Siri, kas te olete kunagi end avastanud mõttelt et ma ei saa lapsevanemana hakkama või et olukorrad muutuvad nii keeruliseks, et ajab hulluks. Oli küll momente, kui ma mitte, et ma ei saa hakkama mitte seda, aga mul oli väga palju finantsilisi probleeme, sellepärast et ma olin üksi, kes, kes oma kahelapp kahte last pidi finantseerima. Ja vahepeal oli aeg pikk periood, kui muusikutel ei olnud lihtne, eks. Üks raske periood oli, kui kaotad termal 10 aastat laulsin kabaree-s ja kabaree Tallinnasse oli mu põhikoht hotell Tallinnas ja kui need ära kaotati. Et siis oli küll mingi aeg, aga, aga ma kohe leidsin rakendus, ma läksin teletorni restorani lahn. Et siis ma nagu kohe leidsin jälle uue koha ja siis ikkagi läks jälle nagu raja peale ja see oli ka põhjus, miks ma hakkasin oma vokaalstuudiot tegema, miks ma hakkasin ise õpetama? Eelnevalt ma ei õpetanud lihtsalt nii palju tööd lauljana ja vot siis oli mul küll momendid, et, et ma pidin ikkagi paluma abi oma sõpradelt, sõbrannadelt, rahalises mõttes. Ta seppa olin ausalt öeldes pidevates võlgades pidevates ja mul oli eraldi märkmik, kus mul on kirjutatud, palju ma kellelegi võlgu olen ka sa pidid sinna maksma või sinna maksma või sinna maksma. Ma ei tea, siis ei olnud võib-olla häbiasi ega tegu, võib-olla pole kaebee asi viia klaastaarat ära, eks ole. Ja siis mul oligi põhiline käik oli see, et, et on üks laps oli käekõrval, teine oli vankris. Esimene asi, ma läksin klastaraga klaastaarapunkti. Andsin selle klaastaara ära ja selle rahast läksin, ostsin süüa, nii palju, kui mul oli võimalik sellest rahast osta. Et selliseid momente mul oli. Siin tuleb ka vanaema mängu jällegi, kes ikkagi nagu. Ma ei kujuta tegelikult ilma temata Ta loomingulist elu ette sellepärast et ma olin Philas ja, ja ma olin seal orumets ansamblis oli vahepeal pikemalt, meil olid ju ette kirjutatud need kontsertreisid mööda suurt nõukogude liitu ja, ja kui poleks olnud vanaema, kes oleks jäänud lastega sisse, siis ma poleks saanud seda teha. Ma ei kujuta seda ette. Mulle tundub, et sinuga konflikti minemiseks tuleb päris kõvasti pingutada. Kas keegi on jaksanud selle maa kunagi läbi käia? No mu õde ja Algusest peale aga aga, aga hea muidu ma olen ikkagi nagu üsna sihuke nagu rahu rahuarmastav inimene, et isegi kui on mingisugune kui mingi konflikt on kuidagi niimoodi lõkkele löömas, et siis ma pigem olen see, kes suudab jääda nagu ratsionaalseks ja rahulikuks ja kuidagi astuda samm tagasi, et ma ei ole kunagi nagu tahtnud otseselt kuidagi nagu niimoodi nagu võidelda, aga eks eks semu nagu sihuke mässumeelsus sihuke transkressiivsus võib-olla avaldub siis mujal, võib-olla mu loomingus näiteks. Kas ema seeria pidanud kunagi käima koolis? Ilmselt Simmi pärast mitte? Ma mõtlen koolis sisse, et klaarida asju. Pigem lõhnab jutt selle järgi, et et Sandra puhul võis see võimalik. Ja Sandra puhul ma käisin ikka ikka päris palju Kohli. Aga Simmi puhul, ega ma ei mäleta küll, et ma oleks käinud simman, ta andis mulle vahest teateid, et Sandra seal mässab seal koridoris umbes no erinevalt väga huvitavates längidega Aladdin Simmul teadvustas, mida sa Andrusel teeb ja ja siis ei, ma käisin päris tihti Sandra pärast, jah. Erinevatel põhjustel. Mõni näide võiks olla no õppimise pärast ja siis Sandra ütles, Sand armastas öelda õpetajatele seda, mida tema nendest arvab. Ta ei mõelnud üldse. Et võib-olla ei peaks ütlema, et tal ikkagi õpetaja ja nii edasi ja siis ma nagu seda läksin ka seal aeg-ajalt tema, et Sandra ei mõelnud tegelikult niimoodi ja aga minule ta ütles pärast, muidugi mõtlesin loomulikult mis sa arvad, et ta on ju selline ja ja miks ta mulle ja mida ta endast arvab ja siis sellega ta on ju õpetajana, ühesõnaga, vot selliseid selgitustöid oli vaja teha ja. See kõik on mulla ikkagi tagantjärele eriti ikkagi väga nagu hindan seda kõrgelt, et muidu on selline nagu see on lihtsalt nii äge, sest et sest et tal on süda õiges kohas ja on alati olnud tegelikult jaa, jaa ja selles mõttes on nagu imetlusväärne, et kui keegi talle liiga on teinud, siis ta noh, ta ei ole nagu suu peale kukkunud jah, et ta nagu ta kohe nagu annab. See inimene saab seda teada, mis seal nagu valesti tegi, samas kui mina pigem olen alati kogunud endasse ja see on nagu teistpidi kahjulik tegelikult, ega see ei mõju hästi nagu vaimsele tervisele. Kõik teadsid, et ma olen nagu superpailaps ja, ja mu sõbrad, klassikaaslased teadsid, et et kui kuskil isegi toimus mingi pidu pärast kooli, et siis siin kindlasti ei tule, sest ta läheb muusikakooli. Et see oli nagu see, millega mind lõbitele, krat, muusikakool. Ütle Chimm, kas sina oled oma emalt või oma vanavanematelt nende käitumisele mõeldes kasvatustööle mõeldes võtnud oma järgmist põlve üles, kasvatades kaasa midagi või midagi nimme maha jätnud. Et niimoodi ma ei tee. Või niimoodi teen, no mis on kindlasti välistatud, on ikkagi mingisugune selline nagu füüsiline karistamine kuidagi löömise kujul näiteks, et sihukest asja ma nagu ei kujuta ette oma tütart vaadates, et mis hetkel ma suudaksin nagu seda teha. Aga see ei tähenda seda, et, et ma ei saaks aru nagu enesekehtestamise vajalikkusest lapsevanemana, et kui ma mõtlen oma ema peale ja selle peale, kuidas ma olin nagu lapsendada kõrval, siis mulle alati väga meeldis, et mu ema oli nii noor, esiteks nii nooruslik. Ja temaga oli nagu lõbus ja, ja ma ei mäleta jah nagu siukest nagu mingit psühholoogilist pingestanist sihukest peent mõjutamist nagu või midagi sihukest, et pigem me nagu olime koos siuksed, noored ja lõbusad või et aga noh, sihuke nagu vanemlik distsipliin tuligi nagu, pigem nagu vanaemalt on ju? Ma arvan, et see, mis ma nagu vanaemalt, et olen saanud ja mida ma tahaks edasi anda, ongi nagu see selline ennastsalgav endast ära andmine. Et kõik, mis ma saan anda, ma annan, et ma ei kadeduse nagu, et ma ei ole ma jala nagu isekas, millega võib ka liiale minna, et, et ma arvan, et mu vanaema nagu võib-olla isegi nagu nagu liiga ennastohverdav, et ka sealt ma tahaks nagu ka selle nurga pealt olla nagu selles mõttes nagu teistsugune. Et ma tahaks ennast hoida rohkem kui vanaema ennast hoidnud, sest on jällegi oma laste arvelt väga vähe ennast hoidnud, mis ei ole ka hea nagu aga jah, kuidagi niimoodi, et olla nagu niisugune, nagu toetav sõbrakene oma oma lapse kõrval olla tema, nagu olla tema sõber. Üldsegi mitte ammu. Andrus Vaarik andis intervjuud kus, et talt küsiti ka laste kasvatamise kohta ja siis ta kirjeldas, kuidas tema laste ema ütles väga targasti. Ühel hetkel lastele, et et tehke, mis te teete, aga, aga püüdke võimalikult vähe valetada meile. Et me oleme siin selleks, et toetada. Ja ma arvan, et see on nagu niisugune ülioluline moment tegelikult iga vanema ja lapse suhtes, et kas laps nendel kõige olulisematel hetkedel julgeb vanemaga arutada neid kõige keerulisemaid teemasid või ta tunneb, et turvalisem on varjata ja tegeleda ise sellega. Ja see on ülikeeruline juhtumeid, kus lastel ja vanematel ongi nagu väga usalduslik suhe, aga ikkagi ei ole võimalik rääkida nendest päris asjadest siis kui on aeg. On ka mingeid teistsuguseid näiteid, et ma arvan, et see on nagu võtmemoment, niisugune nagu usaldus, et kas sa usaldad oma vanemaid nii palju ka kõige raskematel hetkedel. Sa usud, et nad on sulle toeks, mitte ei mõista sind hukka, et see on nagu võtmeküsimus, ma arvan ja vot seda tahaks lahendada küll oma lapsega. See oli väga tore jutuajamine. Aitäh teile selle eest pärituult ja kuuleme teinekord aitäh kutsuma. Aitäh kuulajatele. Ka saate nimi on, käbi ei kuku. Mina olen Sten Teppan, kohtume nädala pärast. Pikem versioon vestlusest siirigenda Ashilevi ja tema pojad Jimmyga leiate vikerraadio koduleheküljelt. Otsige linki, käbi ei kuku. Seal asuvad ka varasemad jutuajamised.