Eestis elav ungarlane Andra Celengher. Tere. Kuulasime praegu ühte toredat lugu ja see oli teie valik saate algusesse. Miks teile see muusika just oluline on? Politsei sellepärast seda lugu. Mul tuli pähe üks sambla, mille nimi on Chimisenegaar. Nende kooslus tegelikult, kui ta ongi niisugune rahvamuusikaliik. Et on üks väga hea häälega lauljanna ja köögiinstrumendid, mis tavaliselt meie rahvamuusikas klassinavad ja sellepärast valisin sõda. Iseenesest see lugu ei ole tegelikult rahvamuusika, vaid see oli kirjutatud yhe popansambli klimbipoed ja nemad lihtsalt panid enda pillide peale ja selle naise ilusa hääle peale. Sellepärast valisingi 100 ja selle loo pealkiri on must muusika, Pontoshon. Seal võib-olla eesti keeles võiks nii tõlkida, et nüüd aegub täpsemalt või kuidagi nüüd kaob täpsed. Et see on üks väga ilus lugu. Nagu ikka, on kõigepealt huvitav teada, et kust te siis Ungarist täpselt sündisite ja milline see teie lapsepõlvekodu oli. Ungari läänepoolse alal ja hästi lähedal palatonile umbes 20 kilomeetrit maratoni äärest ja Vespeeemm linn tegelikult kuningannat kroonimislinn. Et sellest on väga tuntud ja kuuluski. Vanasti, kui krooniti kuningannad, siis sinna mindi seal tähti ja siiamaani säilinud sõjaline üks loss, mis on yhe mäe peal ja kui ma veel hästi mäletan seda ajalugu, siis seal linn on ehitatud seitsme mäe peale. Et sellest on ka väga kuulus ja seda nime resprem inimest said sellest. Kuninganna kaotas oma kasukat ära ja kui tõlkides seda täpselt ungari keelde, siis nende sõnade kokkupanemine tähendabki seal linna nime nagu väspreem. Siin ma siis olen sündinud. Lapsepõlvekodu on väga heas kohas. Kaheksakümnendatel alustati jälitada seda linnaosa, kus ma elasin ja ridaelamus. Ja loomulikult väga hea lapsepõlv oli, kuna palju lapsi oli enam-vähem kõik samal ajal sündinud. Seega oli kellegiga mängida ja kuna ridaelamutes olid palju lapsi, siis mänaguurivaliseerisim omavahel ja sellest sõltuvalt või tulenevad ka tulid väga sihukesed lahedad mängud ja mälestused. See on üks, mis nagu koheselt pähe tuleb suviti nii-öelda Me olime võtmelapsed veti kaelas, siis saime teha terve suvi, mis me soovisime. Agana peretraditsioonid, et mis kõige rohkem nagu meeldejäävad saan juba veidi hilisem aeg, siis kui me kolisime palatonoomadi, see on üks turismilingu Alatoni ääres. Ja Pean tunnistama, et väga ilus Linsega. Et need lõunasöögid, pikad lõunasöögid, mis on, ma arvan, et ungarlaste pere traditsioon alustatakse kell 12 seda söömingud ja miinimum kolm käiku ja kaks-kolm tundi kindlasti läheb, kus terve pere istub, sööb ja räägib ja jutustab, mis nädala sees toimus ja mis plaanid järgmise nädalaga on. See on selline, mis kindlasti meeldejääv ja veidi äkki puudubki mu elust hetk ka, aga ma loodan, et ma saan seda kord ära teha lastele kahedasi, anda seda head traditsiooni. Ja veel mainiksin näiteks viinamarjakorjamist, et mis mitte ainult väike pere traditsioon, vaid terve suur pere tuli kokku 20 30 inimest. Mu vanaisal oli anda, on viinamarjaistandus ja seal me kogunesime ja tegime üks, kaks päeva tööd koos ja loomulikult see oli ka pigem sellest, et inimesed tegid ära, mida oli vajalik erateha, Andres, selle körval tundsid ennast väga hästi. Palju naersime, tegime hullusi ja, ja krutskid vanaisa kaabuga näiteks. Ja nii hommikust õhtuni, et lapsed koos ja loomulikult, et selle kõrval tegime tööd ja palju naerule ja lõbu, siis õppisime ka, et milles selle viinamarjaga teha ja kuidas sellest viinamarjast veini valmistada. Mis nalju oli võimalik teha viinamarjakorjamise juures ja mis selle vanaisa kaabuga oli? No loomulikult vahel juhtub, et lapsed lähevad ülemeelikuks, siis tuli mõni viinamarjasõda mis lõppes sellega, et kõik olid üleni viinamarjaga täis ja kleepunud sellest mahlas, mis sellest viinamarjast nagu välja tulin, aga teine, et üks protsess veini valmistamise, et viinamarja tuleb purustada, selleks on üks masin, milles on kaks hammasratast ja seda tuleb rännata käega. Nende hammasrataste vahele jäävad kinni viinamarjakobarad ja pressin litsalt läbi, et tegelikult kogemata aga juhtus nii, et vanaisa kaabusi läks ka sinna sisse või sisse läks, siis me pidime küll läbi jahvatama ka. Ja kui ta hakkas seda otsima, siis meie lapsed loomulikult irvitades lihtsalt vaidlesime. Aga lõpuks, kui toru ära ummistus, sellest ka buss, siis tulid välja, et mis me siis korda saatsime. Krai, mida vanaisa saab teha oma lapselastele, tegelikult mitte midagi noomisse, siis pärast ise ka naeris ja võttis Feliks klaasi Veinka peale. Aga teie lapsepõlvest nii palju, et paljudest rahvustest inimesed on siin rääkinud ja rõhutanud neid pikki-pikki, lõunasöök, õhtusööke, pikki-pikki lauasistumisi, näiteks juudid ja ütleme, kui see teie lapsepõlves samamoodi oli siks, vahel tuli väike tüdimus ka peale, et miks ma pean siin laua taga istuma kaks-kolm tundi, et nii palju on teha. Ma usun, et iga laps tuleb, aga see on pigem siis, kui olime nooremad. Ja mida vanemaks inimene saab külge külje pealt, seda rohkem hakkab hindama seda sööki, mida ta sööb. Ja rohkem väärtustab neid maitsed. See on üks asi, mille puhul tegelikult inimene jääb sinna laua taha, aga siis seda seltskonnaga, et mida inimesed suuremaks saavad ja kuidagi lähenevad oma vanematele. Äkki vanuses siis rohkem tuleb välja neid sarnased probleemid ja sarnased mõtted, mida tegelikult ei ole väga aega kuskil mujal arutada, vaid täpselt see aeg ongi, kus äma nagu mitte, palub, vaid kohustuslikud peabki ja 12 laua taga istuma ja siis läbi teha seda protseduuri. Ja tegelikult lõpuks naudisimegi sõda, et seal tuleb kõike ette, et päevaprobleemid ja Naiad, et kellega, mis nagu juhtus, toimus arutatakse kõige võib-olla Ungarit ära või mõnes mõttes ungarlased selles suhtes teistsugused. Et me tahame rääkida, me peame rääkima ja meeldibki rääkida oma asjadest, sest nagu öeldakse, et jagatud mure on pool mure. Nii me teeme ja sellega tõesti palju asju oli lahendatud ja vanemad nii saavad nooremat ka aidata. Aga loomulikult, et mida vanemaks saame, seda nagu rohkem hindasime seda. Ja see õhkkond seal selle söömaaja kestel oli ainult sõbralik, oli 11 mõistev või oli ta vaidlusi keegi umbes nii, et viskas vihaselt lusika ja kahvli sinnapaika, läks lauast ära või kuidas, kui nii pikalt koos ollakse, et siis võivad igasugused emotsioonid olla või siiski mitte, oligi sõbralik, otsast lõpuni. Sõltub alati olukorrast, ega ma ei mäleta, et oleks mingi kahvel või taldrik oleks vändanud. Aga loomulikult, et järgnev nädal kuidagi määratleda, et kuidas lõunasöök, õhtusöök kujuneb loomulikult, et kui meie tegime midagi valesti ja see tuli päevavalgele lõunasse, Joya Nad ei, nooremate ja vanemate põlvkondade vahel oli mingi hõõrumine selle nädala jooksul ja see tuli välja siis õunas söögile, joonud, nii. Rahumiassel. Aga Ma lähen kokkuvõttes. Ikka inimesed räägivad ära, rahunevad maha ja. Miks inimesed tekitavad ise endale sellised probleemid ja arusaamatused selle asemel et kiiresti ära lahendada ja miks neid asju nagu edasi lükata? Et pigem pigem kõik oli rahumeelsed. Loomulikult, et mina nagu noorem laps ka ja siis selline inimene, kes eriti ei taha alluda köigile vihmudenes, siis tihti vaidlesin vanematega ja kõige rohkem kiisale sellised mammut, lõunasöögi ideed, need olid rohkem nädalavahetuseti, eks ole, laupäev pühapäev või, ja et siis need ongi nädalavahetuseks, kas tavalised nüüd juba pigem ainult üks päeva valitakse väljend kassa laupäeval, pühapäeval siis kõige lähedasem perekond tuleb kokku ja siis tehakse seda lõunasöögi, aga peab seda ka mainima, et nädalas siis ka sõime iga lõunat, nii et vähemalt kaks rooga oli seal tavaline supp ja mingi pearoog peab olema. Aga, ja nädalavahetusel, üks päev peale selle, et pere on ülimalt tähtis siin elus ja peretraditsioonid on ülimalt tähtsad, milliseid tarkusi vanematele veel nii-öelda ellu kaasa andsid, et see eluteedel võimalikult ilma kivide ja kändude tta kulgeks sinna veidi tutvustaks äkki enda perekonnast. Meie perekond tuli kokku ühest maa perekonnast ühe linna perekonnast. Isapoolne vanaisa, enamjaolt kui ma olin juba olemas ja lapsunim ja kasvasin, siis ta tegeles kogu aeg viinamarjadega ja tal oli kaks komistandust ja südamelähedane oli talle maa. Igal inimesel peab olema maantee peab ostma ja tema oli selline teine perekond, hämapoolne Nad elasid terve mälu linnas ja on pigem niisugune linna linnaväärtustega. Nemad ka kasvatasin näiteks küülikut ja kana oli aga see nagu mingi aia pärast hävinas ja nad täiesti selle linna peale läksid üle. Ja sellest kahest pärast tulnud lapsed tegelikult mu vanemad. Ja, ja mu isa ilmselt sellepärast, sest tema nägi terve alused peab tööd tegema tooli kassallina. Mina nägin ka seda ja võib-olla üks selline. Ma ei ütle, et tarkus, aga mida ma temast sain. Et kui inimene väga keskendunud ja väga tahab ja teeb oma osa ära mingist ideest või tööst, siis see saab tehtud ja see kannab vilja, et siis ma ütleks, võib-olla võtaks kokku nii, et midagi ära lahendada, tuleb tööd teha ja siis siis elu läheb lihtsamaks. Te ei ole veel maininud vendi õdesid, teil ja mul on üks rand, üks vanem vend, kes hädka nagu Ungaris ät kahekest oleme ainult perekonnas või peres lapsel sellised tarkused siis vanematekodust. No kooliajast on teil ka ainult head mälestused? Jah. Ma ei saa kurta ja et midagi väga valesti oleks läinud, kuna kuuleks väga kerjad, et ma ei pidanud vega ennast pingutama, et asjad ära õppida ja kuidagi meelde jääks. Ja elu andis niisugune hea lühimälu, mis koolis aitab väga kaasa ja mõnes mõttes niisugune annet, millega. Ma saan keerulistest asjadest äkki kiiresti läbi ja sa neid oma kasuks ära kasutada, et selles suhtes kuuli oska, head mälestused külje pealt, hea seltskond oli mul kogu aeg, klassikaaslased olid alati väga toredad, õppi tooli lihtne õpetajaid olid head, keda ma vähemalt mäletan. Ja loomulikult, et misse körval koolis sa muud ka teha saab sporti teha ja esimesed mälestused oma loomulikud tüdrukutest kolhoosi kassa oht, et siin ja väga tore oli elamisvõit head elamused on. Te olete maininud Õpetajate päeva, mis selle õpetajate päevaga oli õpetajate päev? Jah. Et sellega on selline teema, kui ma nimetasin seda õpetaja päevaks, kes sest kui ma hästi tean, siis Eestis on traditsioon et sellel päeval lapsed õpetavad koolis ja annavad mingeid ained, et millegipärast nii kujunes, et mina olen siin matemaatikat ja seda tegin mitu aastat järjest ja väga hästi õnnestus. Ja isegi matemaatikaõpetaja ütles, et võiks sellega tegeleda juba juba nii kuskil algklassides kui hilisemates klassides ka. Ja isegi andsin üks või kaks korda keemia tunniga. Aga maaelutee niimoodi, et hakkasin millegi muuga tegelema, seega õpetajaks ei saanud. Ma jõudnud selleni, kuigi ausalt öeldes meeldis. Ja kui tõsisemalt möödas sellele, siis siis kui mul on midagi, mida edasi anda lastele, siis kuskilt keskkoolis külma prooviks. Sest ega õpetada on hea, et kui näha, et inimesed saavad midagi veis, saab neile midagi edasi anda. Millega ta tegelema hakkasite pärast seda, kui keskkool läbi sai? Kui keskkool läbi sai, siis, siis ma väga tahtsin advokaadiks juristiks saada. See oli üks mätta, mis nagu tuli pähe ja siis mingi aeg tahtsin arstiks saada, kas v loomaarstiks, sest loomad kogu aeg väga huvitasid. Aga jalutasin niimoodi, et täpselt tol aastal, kui ma pidin oma eksamid ära tegema, siis väga-väga suur konkurents oli ja väga kõrged punktid ja sinna ihaldatud kooli ma ei saanud. Ja kuigi mul oli mätta jätan ühe aasta vahele ja siis õpin juurde ja proovin uuesti, nendeks on, vanemad ei nõustunud sellega ja võib-olla võiks öelda nii, et õnneks ei nõustunud ja sest sellepärast olemegi nüüd, Hetkel Eestis kus ma tunnen ennast väga hästi ja kuna nad ei lubanud seda, siis ma pidin teist kooli valima ja nii jõudsin tegelikult sumbot heisse ja seal oli üks kör, kool, õpetajate kör, kool ja sans siis soome-ugri keeleteadust õppima ja Ungari keelati kramaatikad, et veini ajanud, et tegelikult õppisin õpetajaks, aga seda eriala ei lõpetanud. Et niisugune kokkusattumus. Aga miks vanemad ei nõustunud, et prooviksite teist korda saada loomaarstiks? Ma arvan, et nad oleks nõustunud, aga nad sellega ei nõustunud, pigem et ma jätan näiteks aasta vahele ja proovin nagu järele õppida või järgi õppida, et järgmisel aastal eksamid õnnestusid paremini. Kui ma oleks tahtnud näiteks körcoli kõrval, ma oleks tahtnud õppida, oleks õppinud omal initsiatiivil siis nad oleks mind lubanud, ma usun, aga, ja kuna selles suhtes, et isa oli mööblimeister tisler ja tal oli oma firma ja ta väga uskus minu arust selles suhtes mitte füüsilisse töösse, vaid töösse, mida saab nagu pärast näidata, sihiata, kuigi ta kogu aeg propageeris, et lapsed õppige ja poisid, õppige korralikud ja teenige endale lihtsamini raha nagu mina teen. Aga ta muu harust, et kunagi ei saanud sellest aru, mis me oma vennaga nagu õppima ja mille eest meile raha makstakse. Ja ta eriti ei uskunud advokaatide sõjas niisugust juttu inimestesse, ütleks nii. Ta oli tegudeinimene ja täpselt et vahekokkuvõtte, olgu kuidas oli, fakt on see, et vanemate autoriteet oli suur ja nii või naapidi ta ikkagi mõjutas teid ja teie valikuid. Niisiis te läksite tema soome-ugri keeleteadust ja see koht oli sombothi, see on üks Ungari läänepiiri lähedal olev suurem linn kuskil mujal kui masinatel mingi 80000 inimest tuleb siis 100 või isegi rohkem, aga suht suur linn. Teie jutus kõlas juba läbi, et nii te sattusite Eestisse, kuidas te siis sattusite ja naa nagu alustasime, kogemata? Astusin kooli, küür kooli, seal õppisin soome-ugri keeleteadust, mille hulka kuulusid sellised ained nagu erinevad keelad, et ma pidin õppima soome keelt, liivi keel Tšeremist ja eesti keelt. Ja nii edasi, et kõik enam-vähem kõik keeled või vähemalt nende kehade grammatikat, mis alle kihelkonda kuuluvad. Ja esimene keel oli soome keel, sest sellist lähteolid meie õppetool sai nagu hankina. Aga hiljem tuli, eks eesti keele lektor ka. Ja siis hakkasime eesti keelt õppima ja tema oli see, kes esimest korda tõi mind Eestisse ühe suvereisiga, et see oli kuskil 2001, kui ma hästi mäletan. Suvel tulime Eestisse ja umbes kaks nädalat tiirutasime siin, ütleme nii, et Baltikum, mis sest Riias käisime ja siis Eestis ja see oli, lihtsalt oli vaid, ongi üks väga hea mälestus, et siiamaani et ilmselt see mõjutas sellesse, et ma tuleksin tagasi, et alguses oli minna Sooman, sest jäädud, ütleme välja paistis noorele ungalasele siukene töötav riik, kuna ta oli rikkam ja nii-öelda meie silmis arenenum. Ma käisin seal, aga siis otsustasin ikka Eesti kasuks, sest Eesti on palju inimlikum ja, ja minu arust pallis sõbralikum ja, ja mul see esimene mulje, mida ja see 2001 reis jättis minusse Eestist on siiamaani liigutav ja et nii mond tegelikult sattusingi Eestisse esimest korda ja siis pärast ööbisin Tartus, mida ma tegin, nii et ma Ungari ülikoolist ei ole loobunud, vaid leppisin kokku oma õpetajatega ja professoritega, et ma viisid ainepunktid Eestist Ungarisse ja siis Akra dikteerivad. Ja siis ma saan lõpetada koolis seal siga tegelikult sama asja õppisin siin ka soome-ugri keeleteadust, soome-ugri keeleteadust, aga mingid spetsiifilised ained võtsin ja kunagi tol ajal õppisin sõna- Ungari keeleteadust ja grammatikat, kirjandust. Artikkel siis selline väga imelik juhtum, aga ma pidin võtma kanti eetikat ja seda kuulasin eesti keeles. Nii et toimetised, teine aasta olin Eestis ja selles ma pidin eksamit tegema. Ja see oli väga keeruline ja raske filosoofiline tekst, et seda ma ei unusta, mitte kunagi ei andnud, õppisin taastus. Aga see sai ilmselt ka mingiks murdepunktiks eesti keele oskamise suhtes, sest te räägite vabalt ja soravalt, praegu. Tänan, ja loomulikult, et mingi murepunktidele tean, kuna ma pidin mitu keelt õppima ja eesti keelt ka kuidagi õppisin, siis ma tean, et on sellised punktid, kus inimene on, mingil hetkel ei saa edasi, aga siis tuleb mingi läbimurre ja siis kohe astub teisele tasemele. Et olid mul ka sellised ja nii, aga lõppkokkuvõttes ikkagi lõpetasite ülikooli Ungaris ja lõpetasin ülikooli Ungaris lihtsalt et ainepunktid Vissinsid eestist ja siis tulite Eestisse tagasi ja loomulikud. Kui ma esimest aastat siin Eestis ära tegin, siis tol aastal ma elasin koos välismaalastega ja kuskil ütleme, mingi 15 20 erinevast rahvusest olid need inimesed. Ja kui olla sellises seltskonnas, siis avaldab inimese vaadetele ja mõtlemisele neiu. Ja siis mul oli väga põnev see aasta või poolaasta, mis nendega ma veetsin. Ja kui ma läksin Ungarisse tagasi, siis ma tundsin ennast kuidagi kodununa, et ma lahkusin Ungarist aasta tagasi ja peale tagasijõudmist aastaga ei ole seal midagi juhtunud, midagi muutunud. Otsustasingi, et tuleb midagi ette võtta ja ma pean tunnistama, et Tartu ülikooliga ja nende tudengi nõustajatega mul olnud väga head sidemed. Üks nagu eesti keele pooles, kuna hästi läks eesti keelega ja teine, et siin Tartu Ülikooli professorid, kes toetasid mind, nad olid ka väga austatud, seega Muhus sai ära korraldada sain staatusesse nagu tagasi tulla ja peale esimest aastat nagu edasi õppida ja siis selle kaudu nagu lõpetada Ungaris. Ja kui Ülikoolis viimane aasta oli, siis tegelikult ma hakkasin ennast siduma tööga, sest mu isa ütles ta mulle rohkem raha enam ei anna. Seega pidi midagi välja mõtlema, leidsin endale mingi töökoha poole töökohaga ja siis tegelikult on niisugune sirge tee oli selleks, et miks mitte siia jääda, et kus on hea olla jäänud inimesed sääst täpselt seda teha, mida soovin. Ja niis läks teie ellu tuli Iidee? Jah, nii see oli, et alguses hakkasin tegelema tõlkimisega, kodulehekülje tõlkimisega ja siis pärast selles samas firmas hakkasin edasi arenema, aga Iidee tuli nii hällujat, täpselt. Tulin Eestisse, siis ostsin enda esimest arvutit, sest pidin suhtlema ungarlastega Ungariga ja vanematega ja siis internetiga tutvusi ja nii edasi, nii edasi. Ja selle töö käigus ja töökogemuse käigus hakkasin rohkem nagu Iidibuland pöörduma ja hädka töödangi seal äriala IT spetsialistina. Kui te siia jäite, otsustasite jääda, siis oli aasta 2004 2005. No praegu on aasta 2017 ja te olete jätkuvalt väga rahul. Olen rahul. Siin Eesti aja täpse kohanemine on läinud nagu lepase reega, nagu eesti keeles öeldakse, või on olnud mingeid ikkagi selliseid momente, mis on teile probleeme valmistanud, mida te ei ole suutnud omaks võtta ja nii edasi, et kuidas selliste asjadega. Pean ütlema, et pigem positiivne elamus, solis tutvumine Eestiga ja eesti eluga elusse nagu ennast sisseelamine. Pean tunnistama, et siin loomulikult jälle üks naine keskpunktis, Kelangu oma tutvusin. Ja sellepärast ma nagu siia jäingi või otsustasime, et proovime siin elada. See oli üks ja teine, et. Ma sain väga heas seltskonnas, et mu enamjaolt mu sõbrad olidki eestlased loomulikult, et mul olid erinevatest rahvustest kaant. Kuna ma ise olin ungarlane, siis see rahvusvaheline seltskond oli tagatud. Aga naise poole pealt tulid Eestis sõbrad ka, kellega siiamaani ma hoian ühendust ja kohtumegi vaid proovime kohtuda nii tihti, kui see on võimalik. Ja nemad olid, kes mulle näitasid, et seda Eesti elu paleed, et kuidas elada ja nemad õpetasid mulle eesti keelt ja võtsid kaasa näiteks rahvatantsu ja nii ma jõudsin eesti tantsupeole tantsima ja see ongi, et mis minu jaoks nagu positiivseks tegijad mulle joonud raskused, kui mul oli mingi raskus, siis need sõbrad, kes mu kõrval olid, kohe aitasin ja õlg õla vastu olime, kui olukord ei sõna, et mul oli pigem positiivne see, et ma ei saa öelda, et midagi suurt takistust oli loomulikult siin vahel inimeste kõnemaneeriga tuleb harjuda ses mõttes selles mõttes, et võib-olla mõnes olukorras minu jaoks ungarlased on näiteks viisakamad või kasutavad viisakamad fraasid, näiteks, et seal võib juhtuda, et välismaalasele kuidagi imelik ja ma ei ütle, et pahameelt tekitab, aga see on lihtsalt ebameeldiva olukorra ja nendega tuleb lihtsalt ära harjuda ja mitte suurt tähelepanu pöörata. Ja siis saab väga hästi näiteks üks selline näide, et mis võib mõnikord raskemaks teha seda olukorda. Aga ma ei ole viskest rega suurt negatiivsust nagu kohanud siinoleku ajal või aja jooksul. Aga see, et nüüd rahvatants sattusite, tantsime, no see kõlab küll päris fantastiliselt ja kõik laulupeol. Täiesti rahvariietes ja tantsuplatsil ja millisesse rahvatantsurühmade kuulute, ma enam ei kuulunud, maid kuulusin. Ja siis ikka oli Võrus see rahvatantsuansambel, et mina ei laulnud, mina ainult tantsisime loomulikult sellega ka niisugused head naljad, et üks oli, et kui valitakse välja, et mis rihmad lähevad edasi selle tantsupeole, siis seal olid välismaalased ka. Ja tulid, astusin, mine juurde, et öeldi, et kuule, sa oled nii ilus eesti poiss, tule meiega piirdi peale, siis ma naersime sinna. Lähme, et ma ei hakka teid valgustama. Tegevust ei ole Islana aga eesti rahvariided olid küür seljas. See oli üks selline väga huvitav lugu. Ja kui see noorte tantsupeole sina siin siis õnnestus tegelikult triibüani poest esimesse paarina tantsida, nii et presidendid ja ministrid istusid seal, see on üks hästi suur elamus. Sellega seoses ja aplodeerisite läheb, aga eks ta enam ei tantsi siis. Elu tõi niimoodi. Tegevused liiga palju ja hetkel ei jõudnud põhimõtteliselt kuskil. Kolm aastat tagasi veel tantsisin ühe aasta aga siis kolisin Tallinnasse ja siin kuidagi ei õnnestunud seda kokku sobitada. Kõik need tegevused, et tegevused ja rahvatants, kuigi nüüd Ma arvan, et äkki uuesti proovin, et vaatan, et kas võetakse või tagasi. Ei, kas jalad käivad Wyanjat nagu eesti meestel tantsu levida. Et tekkis väike, igatses oma tantsukaaslaste järele ja mõnes mõttes jaam, sest seal ka seltskond väga hea, et ma pean kiitma, et mul oli kogu aeg tore rändaga. Praegu te elate Tallinnas, jah. Enam mitte, et just otsustasingi, et lähen Lõuna-Eestisse elama. Mu elus hetkel ongi selline vahepealne periood ja, ja hästi suured muutused tulevad, millest ma pigem ei räägi, vaid teen, et ma ei tea, kui kohtume veel kunagi või teeme veel ühe intervjuud Maide kahe-kolme aasta pärast, siis ma räägin nendest, et mis nagu mis nagu toimib see, mis juhtus selle viimase mõne aastaga. Aga jah, hetkel olengi sihukese suurte sammu täis, mida peab ära tegema, et uuesti elu nautida. Lõuna-Eestis on teil ka teada, mis tööd te seal tegema hakkate, või see Iidee nagu ei küsi üldse geograafilisest asendist või on teil midagi juurde tekkinud? Ühelt poolt see idee tõesti soine ala, mida saab igal pool teha, et sellega probleeme ei ole. Sart kaugtööna ka teha ja selles suhtes on hästi positiivne, väga hea. Aga võib juhtuda, et mingil mingi aeg lõpetan selle ideega ja proovin midagi muud. Et see on nagu täiesti, mida tulevikutuuled toovad, et ma proovin avatud olla ja vaadata, et mida lõunaeesti pakub, sest tahaks midagi muud proovida. No ja lisaks kõigele Lõuna-Eestis on võib-olla natukene soojem kui siin Tallinnas mere ääres, ma pean nõustuma, meil on seal maja ja seal täpselt orus, et kui seal on soe, siis on tõsised soe tuul ka ei puu eriti seal õue peal, aga talvel kui külm siis on, küll siis on 35 kraad külma lööbera vabad. Aga kuidas üldse teie ütleme, selline igapäevaelu välja näeb, et näiteks, kas teile meeldib köögis toimetada ja ma olen elus päris paljusid just Ungari mehi kohanud, kes ei kujuta oma elu, et ilma söögitegemisel ja see on siis juba no nii auväärne tseremoonia, mis sealt tuleb, et minu igapäevaLäänu nagu teistelgi, usun, et töö, perekond, hobid, sport ja see on näiteks 27. Et enam-vähem nii, aga ma ei ütleks vega, et tihti olen köögis. Aga tegelikult meeldib, et isolani jahimees ja ikka puutun kokku erinevate lihadega ja iseendal ka meiega meeldib süüa. Siis ma teen ka ja hea meelega valmistan need lihad ja maitsesta, nii nagu mulle mulle nagu meeldin. Ja sellest tavaliselt tulebki välja väga hea roog, kõige paremad, mis ma tegin näiteks jõulude ajal metskitsest või metsseast ja Beutrast põdrafileest, et need on super head söögid. Ja aga loomulikult, et kui, kui ma juba teensisterwest südamega, et olen asja juures enamjaolt ma tean, mida ma teen, seda tähendab ka ütlema, et maitseained enam-vähem nagu tunne on ja ma ei ole selline kokaraamatukokk, et ma tean, et milline söök peab olema maitse järgi ja siis panen nii palju maitseained siis et see olekski saalina. Ja nii kaua keedan, küpsetan, kuni saab seda vormi, mis ma olen ette kujutanud ja issand lapsed küll ütlevad, et issi saateid väga hästi süüa. Ja ma arvan, et sellega nõustuvad äkki hetke lihtsalt töökaaslased ka, kes on saanud seda mitu korda maitsta ja jahimehed ka, sest seal satun köögi teistega koos teiste kukkadega koos mingil mingil määral ja mängib rolli oma elus. No vot, võibolla avate hoopis söögikoha eeldused on teil suurepäraselt ja midagi ei ole välistatud. Turism on väga hea, kuigi söögikoha avamine ma tean, et on väga raske, et sinna tuleb pühenduda ja ja rahalised ressursid oma ja selge see, no kas teie vanemad ja vend on teil külas käinud siin Eestis ja et vanemad käisid ja vend ka, et mitu korda. Vaat kuna Ungari on selles suhtes veidi kaugemal 1800 kilomeetrit siis ei saa nagu iga päev koju hüpata või läbi käia teineteise juures. Aga nad tulid ikka, et kui me ostsime maja, siis nad käisid vaatamas seda ja siis olid siin mõni nädal. Ja kui lapsed hakkasid sündima, siis ikka kui uustulnukas pärast, siis tullakse vaatama ja uudistama, et mis temaga on, mis ta nimi on ja kuidas hakatakse kutsuma, kas me oskame ka hääldada ja nii edasi, et loomulikult, et nad tulid ka veidi, neil on raskem, sest keele oskusega on probleemid. Aga, ja ma usun, et neil kammerdis, et see, mida nad nägid ja see, et siinsed inimesed suudavad olla rahulikumad ja ja võta asjad rahulikumalt nagu ungarlased ja siin vähem närveerivad ja ma arvan, et see nagu läks neile ka peale Teie oma merega, olete Ungaris käinud lastega hea loomulikult, et siin siin ei olegi küsimustelt. Et see on niisugune enam-vähem kohustus, et me peame käimas proovi mängige ja aastas vähemalt üks või kaks korda, kuigi see aasta teist sellist olukorda, et kus ma olen käinud, kolm korda käisin lastega ja siis ja siis suvel v kord käisime ja nüüd käis siin Eesti jahimeestega ka Ungarisse, et see ka see aasta mulle väga vedas. Et väga head elamused olid ja tegelikult võib-olla see oligi pika aja jooksul viimase viie viie-seitsme aasta jooksul esimene kord, kui ma läksin Ungarisse nüüd puhkama ja nautisime täie hooga seda sooja, mida me saime neid maitseelamused, veinielamused, mida saime. Et perekondlikud elamused, mis saime ja pulmas käisime selles suhtes. Et see aasta oli väga tugeva käime ja, ja väga hea meelega. Nii nagu saate alguses kõlab ka saate lõpus üks teie valitud laul ja mis lugu see on? Paari sõnaga sai, on lauljanna olai, poja ja loo pealkiri on moderolson, see tähendab ungari ja kogemata valisin seda, aga kuidagi jäin kohe-kohe silma hätta. Ja, ja sellepärast võib-olla, sest siin Eestis mulle väga meeldivad Eesti ballaadid ja kuidas eestlased mõtlevad enda riigist Eestisse, kuidas suudavad seda väljendada ja teistele ka näidata, et kas või sellega korraldatakse nelja aasta tagant laulu ja tantsupidu. Ma tahaks ka, kui Ungaris ka oleksid sellised traditsioonid, mille üle uhke olla ja nii et terve riik elab sellega kaasa. Et sellepärast kuna eestlased suudavad seda teha ja väga hästi ennast väljendada Eestis, siis ma mõtlesin, et oleks kuulates seda ka, et kuidas üks Ungari lauljanna laulab Ungarist ja kuidas see kõlab siis teistele ja see on minu meelest üks väga-väga ilus laul. Et kõik seda väljendab, mida võib tähendada Ungari teleungarlasega, Suur tänu, Andreas kellengher saatesse tulemast meelelit stuudios Haldi, Normet-Saarna ja maris Tombach ja need siis laul. Näide kutsumast.