Tere me oleme siin oma rännusaadetes rändamas Etioopias selles suures, kireva looduse ja rahvastikuga riigis ja eelmises saates sai juttu tehtud bioloogudusest kirjeldatud kahte retke, mis me seal tegime üksviisis Chamo järvele, mis kubises lindudest ja loomadest ja teine siis selle kõrgele Symeni mägedesse, kus me siis tegime lähitutvust nende imelik pikakarvaliste ahvidega nendegi laadadega. Aga tänase saatega alustan ma hoopiski Etioopia rahvaste tutvustamist, noh, neid on seal nii palju, et nendes saadetes siin ma räägin ainult nendest, kelle juures me ikka ise ära käisime. Just selles järjekorras, nagu me neid oma reisil kohtasime. Me ju sõitsime sealt pealinnast Addis Abebas lõuna poole. Tegime igavese piko kiiru seal Lõuna-Etioopias ja vot need kaks esimest rahvast, keda me siis nüüd kohtasime, need olid silte rahvas ja torse rahvas. Ja tänases saates ma siis räägingi, mis need on ja mida me nende juures nägime. Ja niimoodi päris võimsalt ju kõlab see silkade rahvalaul ja seal on eeslauljaks eksnaine, kes taob hästi suurt trummi, saan umbes sellise meetrise läbimõõduga ümara tünni moodi kujuga ja kaetud veisenahaga ja taob nii hoolega, et lausa nagu nägu tõmbub sellest löökide andmisest krimpsu ja tema kõrval on veel kaks abi trummarit ja siis ühel pool neid trummarid Ans rivist, naised, teises mehed, kõik valgetes riietes ja lauldes hüppavad siis kõrgele õhku ja lähevad rütmisel käsi kokku, selline ehe, jõuline aafrika tantsulaul. Aga kui nüüd algatuseks selle silte rahva kohta sellist üldist öelda, siis esiteks see, et see silti rahvas on päris suur. No seal on ikka miljon inimest, nii palju kui eestlasi. Ja näojoontelt on nad sellised valge Aafrika esindajad nagu mina neid mõttes nimetan ehk siis Põhja-Aafrika seal sahara ümbruse araabiapäraste rahvaste näojoontega, nad on ka siis näotoonilt heledama nahaga, kui Sahharrast lõuna poole jäävad rahvad ja kunagi sajandeid gaasi olid nad ühe araabia Sultonaadi koosseisus, mis oli praeguse Etioopia aladel ja sellest ajast on jäänud traditsiooniline usund siis jusse islami usk. Nii et peaaegu kõik nad on siis muhameedlased. Aga nende emakeel kuulub siis Kushi keelkonda. Kushi kihelkonnas on tohutult palju keeli seal Põhja-Aafrikas ja ka Araabias seal siis üks nendest. Ja peab ütlema, et mõned nende siltide naaberrahvad on oma keelelt ja ka kommetelt mitmes osas siltidega üpris lähedased. Ja need siltide asualad jäävad siis nüüd seal Etioopias Addis Abebas kuskilt sadakond kilomeetrit või natuke rohkem lõuna poole. Ja kunagi oli see rändrahvas need silte, et aga praegu on nad paiksed, harivad põldu, kasvatavad kariloomi. Ja miks me sinna üldse sattusime. Põhjus oli see, et meie teejuht, kes meil autoga kaasas oli, temal oli seal siltide juures mõned tuttavad pered ja siis ta lihtsalt pakkus nii muuseas, et kas tahame neid vaatama minna, annab korraldada meie muidugi tahtsime siis keeraski auto seal kohapeal maanteelt kõrvale küla teele jäi seal onnide ääres seisma ja siis meie teejuht läks kõigepealt sinna pererahva juurde, keda ta tundis, et siis nendega kokku leppida. Meie olime autos, kui kokkulepe käes, siis tulime koos ja läksime siis vaata tema seda elu ja olemist. Ja need onnid olid hajali seal külas ja nende vahel olid suured tasased põllud ja siin-seal niisugused maalilised akaatsia salud nahakatse on selline vihmavarju moodi võraga puu Aafrikale väga tüüpiline. Ja need savionnid, need olid ka siuksed, mida ma olin mujalgi Aafrikas näinud. Üks eriline joon oli nendel. Nad olid kaunistatud mustritega, sellised toredad rõõmsad mustrid, peamiselt geomeetrilised kujundid, kolmnurgad ja muud sellised ja natukene oli ka näiteks lilleõite ja muid motiive. Mustreid läksid kohe ümberringi, kogu selle onni välisseinal ja toonid olid kollased, pruunid punakad, niuksed, soojad toonid. Nii et hästi pilkupüüdvad onnid. Ja nad seletasid, see oli olnud niimoodi, et kui neil oli olnud mingi islami püha, siis külamaalimeister oli neile pühade puhuks siis need maalinud ja tulidki sinna siis sellest ajast jäänud. Aga pereema ise tuli meile vastu ja tal oli Tretz seal kõrval ja ka mõned lapselapsed, kõik olid niimoodi rõõmsalt riides nagu Aafrikas ikka. Aga mõnedel naistel oli pea kaetud pearätiga, noh see oli siis see märk, et nad on ikka musliminaised ja see sinna muslimi küla ja siis pereema palus meid juba sinna onni sisse ja jala üleonni läve tõstsime siis algul silmad ei seletanud mitte midagi, tundus täiesti kottpime, sest aknaid sellisele onnil ei ole. Aga siis ukse vast oli valgust ja kuskilt sealt katuselt ka, nii et kui silmad harjusid, siis oli näha, et Sonny sisemus oli ootamatult avar. Tõesti nagu tantsusaal ja keskelt olid, aga üsna tühi keskel oli ainult üks suur sammas, mis siis hoidis kogu seda katusekonstruktsiooni püsti ja selle kõrval oli siis lee ase. Lei asemel oli tuhka ja niuksed tahmunud savipotid, seal ilmselt keeled siis süüa. Ja nüüd kui silmad juba täitsa hämarusega harjusid, siis oli huvitav vaadata, et ütleme, katus oli siis punutud rohtkatus, aga onni põrand paistis olevat täitsa nagu kivist, täiesti sile, kõva. Küsisime, millest see põrand on. Perenaine ütles, et see ei ole kivi, et see on savi ja sõnniku segu ja see on siis tambitud kõvaks ja niimoodi ta on siis muutunud selliseks väga siledaks ja, ja samal ajal hästi tugevaks. Ja siis oli ka näha, et tegelikult see on ikkagi oli jagatud osadeks näiteks seal paremal pool umbes üks kolmandik sellest tonnist oli eraldatud nagu selliste hõredalt asuvate jämedate puusammastega. Ja sealt puusammaste vahelt oli näha, et see oli samasugune nagu muu on seal, seal oli ka tühi. Aga perele ütles, et see on tegelikult laut. Aga enamasti seal loomi ei ole, sest sinna viiakse ainult sellised loomad. Noh, näiteks kui on vastsündinud loomapojad koos emaga või siis mõni haige loo või muul põhjusel selline loom, kes vajab Talle, peab kogu aeg silma peal hoidma. Vot siis ta tuuakse siia sisse. Aga enamasti on ta tühi ja seda nauta hoitakse ikka piinlikult puhtamana. Ta seletas, et kohe lausa luuaga pühitakse seda. Nii et mingit sihukesi eesti lauda tunnuseid seal küll ei olnud, lihtsalt üks puhas onni osa. Ja siis otse selle ukse vastaspoolel olid näha niisuguse sirmid punutud sirmid. Selle kohta öeldi, et seal on siis köögiosa, seal oli tõesti kõrgemal seinal näha rivis selliseid puhtaks küüritud ja panna kohe hästi mitmeid. Ja siis jälle onni vasakul poolel, seal oli seina ääres püsti sellised magamismatid ja nende kohta öeldi nii, et õhtul pannakse need maha ja seal siis magatakse, nii et seal tegelikult magamisnurk, kolmapäeval siis tõstetakse jälle seina najale. Ma alati, kui ma lähen kusagile. Mulle alati meeldib tõmmata enda ninasse lõhnu, et mis lõhn siin onnis on. Ja tegelikult siin oli niisugune plaadisti, selline värske õhk, ainus lõhn, mis oli tunda, oli just see kuivanud savihõng ja muud mitte midagi. Aga õhk liikus siin tõesti hästi, niuke kerge tuulehoog käis kogu aeg läbi, praegu oli ka muidugi uks lahti, aga teistpidi oli seal kindlasti palju mõnusam olla, kui väljas väljas oli põrgupalavus, sees oli palju jahedam. Nii et ma kujutan ette, kui sa siin elad, teed oma igapäevaseid töid, teed süüa, magad, puhkad või ajad jutt. Et siis on siin täitsa mõnus olla sellises avaras onnis. Aga sel ajal, kui me nüüd seal ringi vaatasime, siis jõudis kohale ka pereisa ja pereisa oli samamoodi selline keskealine inimene nagu perenaine. Aga tal oli näpus kilekott, läbipaistev kilekotti, selle sees olid näha mingid oksad roheliste lehtedega ja kaenla all oli talle liitrine veepudel. Ja siis ma küsisin, et mis nüüd tal seal kotis on ja ta ütles, et need on katapõõsa lehed ja vot siis läks minu jaoks väga põnevaks, sest katab osasse on väga legendaarne põõsas tegelikult ja looduslikult teda kasvabki ainult siin Kirde-Aafrikas singus Etioopia asub ja siin naabruses ka natuke Araabia poolsaarel. Mujal teda looduslikult ei ole, aga ta nii kuulus, et seda kasvatatakse siis paljudes Aafrika riikides, tänapäeval ja ka üldse mujal teistel mandritel, maailma troopikas. Ja miks ta nii kuulus on, sest teatakse, et tal on tugevalt ergutav toime. Ühed ütlevad noh, et see on selline ergutav toime nagu hästi kangel kohvil. Aga teised ütlevad, et ei, et see on veel vägevamaid, see on ikka juba võrreldav mingisuguse narkootikumiga või, või alkoholiga. Ja see oli hästi põnev, sest ma olin lugenud ka selle kohta, et arstiteadlased kinnitavad, et selle katalehtede sees see toimeaine, keemiliselt on ta võrdlemisi lähedale amfetamiinile. Noh, ja amfetamiin, teadagi on selline tõesti väga tugevalt ergutav aine. Ja sellel põhjusel kata põõsast tema lehtedega kaubelda on näiteks siin Euroopas või ka Põhja-Ameerikas täiesti keelatud. Aga noh, siin Aafrikas on natuke teistmoodi, sellepärast et nendes maades, kus kata põõsas alati lootuslikutanud, kasvanud siin on teda traditsiooniliselt ikka mäletama Nendest aegadest kogu aeg pruugitud. Et see kuulub nagu selle rahvapärimuse juurde. Ja ma ise arvan, et näiteks silte rahval oli üks põhjusi ka see, et nad olid islamiusulised ja muhameedlaste on ju alkoholi pruukimine rangelt keelatud. Ja siis ma mõtlesin, et see võib olla just see, et siis nagu mingil moel asendab seda alkoholi. Ja see peremees siis rääkisid, kuidas temal ja tema naaber peredel on kombeks seda kasutada, et seda enamasti närivad ainult mehed ja hästi selline kindel traditsioon, et kui mehed tulevad õhtul töölt koju, söövad kõhu täis siis pärast seda siis pistetakse see kata lehenuts põske ja tuntakse ennast hästi. Peremees ütles, et et seal tekib niisugune elevustunne, et hästi vahva on siis lobiseda ja ennast niimoodi lõdvaks lasta, siis ma mõtlesin, et see on ju väga sarnane sellele Tunabsule, mida siin Euroopas on kombeks enne magamaminekut. Ja siis see peremees pakkus, et kas tahate ka proovida neid lehti. Mina muidugi uudishimulik inimene loomulikult tahtsin ja siis tegin järgi, nii nagu tema ees tekkis, et noppis sealt okste pealt mõned lehed, pani suu ja siis võttis pudelist väikse lonksu vett peale ja siis hakkas neid lehti niimoodi mäluma ja mina tegin siis samamoodi, mis maitses, oli niisugune nagu värsked lehed, ei midagi erilist, täitsa kõrvalmaitset nagu mingit erilist ei olnud. Ja siis peremees ütles, et, et vaata, et sa neid lehti alla ei neela, et neid ei tohi kunagi alla neelata. Kui oled läbi mälunud, siis vot siin on savikauss, sülita siia välja ja nii ma siis ka tegin. Ja kui ma olin need lehed välja sülitanud, siis järelmaitse oli teistmoodi, sihuke kergelt kibe, kas. Ja ma ei tea, no tundus küll, et tuju läks nagu paremaks olemine läks nagu kergemaks ja siis ajasime seal veel juttu ja siis saime aeg otsa ja läksime autosse tagasi ja lapsed tulid meid saatma ja mõned naised lehvitasid rõõmsalt, et meile järele. Ja ma nüüd ei tea, kas oli sellest katapõõsa mõjust või oli see rahvas tõesti selline aval ja heasüdamlik. Aga see pere jättis mulle väga südamliku ja heatahtliku mulje. Aga see siin oli nüüd juba torse rahvalaulu algus ja kõlab ju omapäraselt nisugune polümfooniline laul. Mulle ta meenutab ühte teist Aafrika rahvastele juures, ma olen käinud seal kusagil vaatari juures džunglis elavad, tõid meed, nemad ka tegid selliseid mitmehäälsed helisid kooris aga väga huvitav heli. Kuigi see meie kultuur on täiesti teine kui nüüd nendelt Orsedel. Aga, aga kes need torset siis on? No see on üks väike tõesti pisikene rahvakild seal Etioopias, neid on kokku kõigest 30000, aga nad hoiavad ka tänasel päeval väga kokku kokku ja neil on väga omanäoline kultuur. Aga oma usult ei ole nüüd torsed mitte muhameedlased, nagu olid need silted. Nad ei ole ka õieti kristlased, sest nad on elanud just selle Muhamedliku ja kristliku ala piiril ja selle tõttu annad mõlemast jäänud suhteliselt puutumata, nii et kristlus jõudis nendeni alles kusagil 19. sajandil, nii et mingeid kirikuid seal on. Aga nende rahvausundis on säilinud päris palju ühiseid jooni, näiteks. Nad usuvad mitmetesse võimsatesse jumalustesse, erinevad tasse, osa nendest on heatahtlikult, osad kurjad, kõigil on oma nimed ja nad usuvad ka seda, et teatud kivides ja puudes või loomades elavad jumalused. Nii et täitsa sellise loodususundi sugemeid on selles nende rahvausus ja see on väga suurelt osalt tänaseni säilinud vanasti need torset tuntud kui hästi sõjakas rahvas ja ka kui osavad plejad. Aga seal 19. sajandi lõpupoole jäid need paikseks ja said kuulsaks hoopis teise külje pealt nimelt oma meisterliku tekstiilitööga, nii et ka praegu sõjaEtioopias paljud teavad neid torsesid just selle järgi, et neil on väga väärtuslikud kudumid. Nii et juba siis, kui me olime tisse Abebas, käisime sealt turgudel, siis meile kohe näidati, et vaadake seal eemal, seal on need Dorzede letid ja need asjad, mida neil on, need on väga heal tasemel, igasugused riided ja vaibad ja, ja muud sellised. Aga nüüd torset asuvad siis seal kusagil Chamo järve kandis, noh eelmises saates oli Chamo järvest juttu, see on juba ja võib-olla paarsada kilomeetrit. Ta Addis Abebas lõuna pool. Aga nad ei ela mitte sotsama järve juures, see asub jusele Ida-Aafrika alangu põhjas, vaid vaid sealt siis lääne poole kerkivad võimsad mäed ja vot sealsetes mägedes kusagil kahe ja poole kilomeetri kõrgusel nad siis elavad ja noh, nende juurde me siis sõitsime ja milline see torse küla siis välja nägi? No esimene mulje oli küll kohe see, meid osati siin oodata, eks see oli sedasorti küla, nagu neid seal Etioopias ka teiste rahvaste hulgas on, kes siis on harjunud, et neile tulevad turistid külla, nad on selleks valmis ja nad oskavad ka siis oma küla ja kombeid võõrale tutvustada. Ja siin oli ka kohe küla piiril tuli üks kohalik külamees meile kohe vastu ja juhatas meid siis selle hittide kobara juurde, mis seal näha oli. Ja siis hakkas meile kõnelema, mismoodi need Dorzede traditsioonilised hütid on ehitatud. Noh, välja nägid nad päris kummalised, sellised nagu tohutu too kõrged koonused 10 meetri ringis kõrgusega rohkem kui kahekorruselise majakõrgused, kui mõelda ja hästi sellised ümarad ja väga huuli viimistletud. Ja siis mees rääkis, et need on siis nii tehtud, et kõigepealt on püstitatud selline bambuse ritvadest kõrge sõrestik ja nende vahele siis on punutud hästi tihedalt leheribasid. Nii et täitsa niukene Pulumis töö meisterlik. Ja ta rääkis seal seda, et uksed nende hüütidel on alati lõuna poole, et see on neil kindel komme võib-olla siis sellepärast, et nad elavad kõrgel mägedes ja lõuna poolt tuleb rohkem päikest, et seal on üsna jahe, päike on tähtis ja siis ta ütles, et vaadake, see hoone, see on meil mõeldud. Ta peab kujutama elevanti pead ja kui ta niimoodi seletas, siis tõesti oligi katuse juurest õieti selle ukse juurest tuulid seinast nagu välja niisugune noh, laiendus ja see ulatus välja täitsa sinna üles hüti tip puu nagu mingi rippuv elevandi lont ja siis kahel pool onni külgedel olid tõesti nagu elevandi silmad, niisugused suured, väljaulatuvad külmud, noh, need olid punutud ja tegelikult ma arvan, et nende niisugune praktiline eesmärk oli see, et need olid mõeldud akendeks. Et need olid sellised aafrikapärased vints, kapid, mis valgustavad seda onni seal sees. Aga, ja kokku siis nagu Elevandi pea. Ja siis rääkis meie teejuht midagi niisugust, mis oli tõesti üllatav ja ta põhjendas siis seda, et miks saaks need hütid nii ilma kõrged, peavad olema. Ja seletus oli siis niisugune, et Aafrikas on igal pool, paljudel mitte ja kui midagi ehitatakse, siis nad tulevad maa seest ja hakkavad seal maapinna lähedalt seda hoonet pudedaks närima. Ja siis torsadel pidi olema selline komme, et kui need termiidid on nüüd sellest alumisest tonni osast mingi osa niimoodi väga pudedaks muutnud, siis nad võtavad terve selle onni ja tõstavad teise kohta, raske kujutleda, 10 meetri kõrgune, aga kuna ta on nii tugeva konstruktsiooniga, siis seda on võimalik teha. Ja siis selle tõstmise käigus nad siis eemaldavad ka selle pudeli osa sealt, mis oli nütermiitidest ära söödud, saavad kattermiitidest lahti, siis panevad selle hütil siis kuude kohta ülesse. Ja niimoodi nad teevad iga kord, kui vaatavad, et see alumine osanud iga mädaks läinud. Ja siis ta näitas meile ühte onni, mis oli kahe meetri kõrgune ja ütles, et vaadake, see oli siin alguses 12 meetri kõrgune onud ja nüüd on ta siis kahemeetrine, aga siin saab ikka veel elada, seal sees saab püsti seistes tegutseda. Ja see õnn on nüüd vastu pidanud üle 60 aasta. Nii ta seletas, et see on nüüd hoopis teistmoodi mõtteviis kui Aafrikas üldiselt, et seal ehitatakse tonnid kiiresti valmis, kui hakkab juba mädanema, jäetakse maha, ehitatakse uus ja niimoodi kogu aeg ehitatakse uusi onni, aga torsed ehitavad selle onni nii korralikult. Et nende meelest ongi siis niimoodi, et kui sa midagi teed, siis tee seda põhjalikult ja korralikult ja siis onni peab kaua vastu ja palju õigem on teda nii kaua ühest kohast teise tõsta, kuni veel inimene püsti seistes seal onnis saab olla ja niimoodi kestab, et nad tõesti üle 50 aasta vahel olevat isegi sadakond aastat vastu pidanud. Ja nüüd järgmine asi, mida meile seal külas käies tutvustati, oli ka väga omapärane ja just torsadele iseloomulik. Nad näitasid meile oma leivategemise kunsti- ja selleks nad alustasid kõigepealt ühest taimest, mis oli tegelikult seal igal pool näha ümber nende Gide oli seda hästi palju ja mina olin mõelnud, et need on banaanid, noh, need olid täpselt nagu banaanitaimed, noh teate küll, sellised kõrged, mitme meetri kõrgused, hästi suured laiad lopsakad lehed. Ja ma arvasin, et tore küll, et näed siin terve küla on banaani saludesse uppunud. Aga siis torse teejuht ütles, et, et see ei ole banaan. Et see on hoopis selline, mida rahvakeeles nimetatakse vale banaaniks ja tema õige nimi on tegelikult Ensete. Ja noh, siin ei ole õisi ja vilju näha ette õied ja viljad on teistsugused kui banaanil. Nii kõrgel mägedes banaan üldse ei saagi kasvada, siin on selle taime jaoks lihtsalt liiga jahe ja niiske. Aga vatseensete, see kasvab just siin kõrgel väga hästi. Ja temal ei kasutada üldse vilju nii nagu banaanidel vaid torsed teevad seda oma leiba hoopis Enseedee lehe rootsudest ja juurtest. Ja siis läksimegi ühe õue peale ja siis seal oli üks külanaine, kes siis kas meile, et mismoodi nüüd see Dorzede igapäevase leivategemine käib, tal oli seal niisugune suur lai lauatükk ja selle peale oli siis valmis pandud selline lõhki lõigatud seente leheroots ja tal oli käes selline bambusest tehtud riiv ja siis ta hakkas seda leherootsu niimoodi kraapima, nii et sealt rootsus eest sai siis kätte seda säsi ja see oli selline peeneks riivitud säsi, buti hunnik, mis need sinna laua alumisse nurka ka niimoodi kasvas. Ja me saime ka siis seda lähemalt katsuda ja see oli tõesti niisugune nagu lehepudi ja värvilt roheline ja lõhnas väga huvitavalt, umbes nagu värske kurk. Ja siis see naine näitas, et mis selle putikas edasi tehakse, seal maapinnas oli tubli pool meetrit või isegi sügavam auk. Ja see oli vooderdatud hästi hoolikalt sellesama vale banaanilehtedega ja ta kallas selle pudi lihtsalt sinna auku. Ja siis pidi olema nii, et kui see Aukraid on pudi täis, siis pannakse see ka pealtlehtedega kinni ja jäetakse lihtsalt seisma, jäetakse kohe mitmeks kuuks vähemalt kuueks kuuks. Ja siis läks see naine sealsamas õues teise augu juurde ja seal tegi juba siis jälle lahti samasuguse kinni mätsitud säsi koguse seal augus. Ja seal oligi siis nüüd selline kraam, mis oli siis käärinud seal maa sees juba pool aastat ja siis kutsus meid seda ka vaatama, lähedalt nuusutama. Ta oli selline nagu üldse mitte rohelist värvi, vaid selline hele helepruun ja ta oli nii tihe, et katsudes oli noh, täitsa pool umbes nagu mingi eriline juust ja ta lõhnas ka umbes nagu mingi eriline juust, sihukene hapukas, huvitav hõng oli sellel. Ja siis see perenaine võttis sealt need sellest samast august Kamala täie seda ollust pihku ja pani selle rohelise laia lehe peale ja siis hakkis selle juustu omamoodi materjali niimoodi peeneks, valasin natukene vett peale, sõtkus selle siis nagu tainaks ja siis patsutas kätega lihtsalt selle taigna niimoodi hästi õhuke väikeseks ja laiaks, no umbes nagu mingi pitsataigna või niimoodi. Ja siis pistis koos selle rohelise lehega selle taigna, need sinna ahju, mis oli juba kuumaks köetud ja valmis. Ja siis, ega me kaua ei oodanud, võib-olla mingi viis, seitse minutit siis võttis selle välja ja siis oligi see leib valmisenseedee leib, niisugune õhukene valget värvi ja saime ka seda maitsta, see oli noh, võib-olla tõesti nagu pitsa või, või õhukese nisuleiva maitsega ja torset siis panevad sinna peale mingit asja, kui tahavad soolata näiteks mingid lihatükid ikka midagi, kui tahavad magusat, siis panevad näiteks mett ja siis söövad seal nende igapäevane leib, iga päev seda süüakse. Ja siis räägiti meile veel seal torse külas seda, ega see vale banaan, ehkensete ei ole mitte ainult nende igapäevane leib vaid tal on palju teisi asendamatuid väärtused, näiteks needsamad hütid. Need on punutud just sellesama leheribadega näiteks sellesamaeelsed vartest, sealt saadakse ka hästi selliseid pikki ja vastupidavaid kiude ja neid kasutatakse siis nagu loodusliku nöörina igapäevaselt. Nii et osade jaoks on see Ensete ehk siis vale banaan väga tähtis väga keskne nende ainelises kultuuris. Ja nüüd sealsamas külas, viimaks me läksime, kes vaatama ka seda torsed kuulsat kudumiskunsti. Noh, see oli siis niimoodi, et vot saanud selle tööde juures on naistel nagu oma lõik ja meestel oma lõik. Et naised nagu alustavad need esimesi töid ja õieti puuvilla neil seal nii kõrgel mägedes ei ole, seda nad toovad sealt kuskilt alt, kus on puuvillaväljad ja põllud toovad siis seda puuvillakiudu siia ja siis need esimene töö on siis puuvillakiust, lõnga ketramine ja vot see on need naiste töö ja siis seal kohe üks tädi jälle ka näitas seda, et kuidas nad seda teevad. Selleks on niisugune kedervars, ma ei tea, kujutate ette, mis asi on kedervars meil ennemuistsetel aegadel Eestis ka ju kasutasid kedervarsi naised enne seda, kui vokid kasutusele tulid? No see kedervars on siin külas niukene Wikimeetripik, kuna ja otsast on ta jämedam nagu selline nuia moodi pea Andal ja vot siis vasaku käega, see naine nagu hoiab seda kiudu sõrmede vahel ja siis paremaga rullib niimoodi väga osavasti lõngaks seda ümber selle nuia moodi pea, nii et väga-väga huvitav nägi see välja ja ta pakkus, et kas keegi meist tahab ka proovida, mõned proovisidki, oli selge, et see polnudki nii keeruline, kuigi läks muidugi jube aeglaselt ja kohmakalt, aga täitsa oli võimalik natukene isegi tulemusi saada, aga nendel käis tohutu kiirusega muidugi. Ja siis viidi meid juba järgmisse kohta, kus siis oli lõngast siis juba nende kudumite tegemine ja vot see osa kuulub nüüd torsed rahva hulgas alati meestega. Et seda loetakse siin ainult meeste tööks, et naistele ei saa seda kudumist tööd mitte kuidagi usaldada, nende meelest. Ja seal külas oli neid mehi kudumas ikka väga mitmel pool, neil olid siis sellised kangasteljed mõnikord olid need siis kuskil katuse all, mõnikord olid lausa lageda taeva all hästi suurelt pikad kangasteljed ja siis mehed väga väledad ja hästi kiirelt niimoodi sõrmedega muudkui aga kodusid oli väga huvitav, see käis väga, täpselt väga kiiresti. Ja eks see ongi see põhjus, miks Dorzede kudumid nii hästi hinnatud on Etioopias. Et nad on väga tihedad, väga vastupidavad ja kindlasti paremad kui teiste rahvaste tehtud kudumid. No seal külas oli muidugi veel palju muud ja mõned asjad olid niisugused turistliku hõnguga, ma ei taha nendest, et rääkida ja kõige lõpuks viidi muidugi külapoodi, kus oli seda käsitööd, et kas keegi tahab osta ja nii edasi, noh, see kõik ei olnud nii huvitav. Aga minu meelest nüüd seal külas just see ehituskunst ja see leivategemine ja see kudumine, vot need olid tõesti huvitavad ja just mille poolest see Dorzede väikene rahvakild siin oma naaberrahvastest erineb ja siin tekkis mul ka selline mõte, et osad on selles mõttes selline, kuidas öelda nutikas ja paindlik rahvas, et nad osanud nagu ajaga kaasa minna, et kunagi ammu olid need torsel mehed kuulsad sellepärast et nad olid kartmatult sõdalased ja nüüd olnud siis kuulsad sellepärast et oskavad hästi teha näputööd kududa. Et siis neil on siis nii, et ammet ei loe, vaid loeb see, kuidas sa seda ametit tead ja kui suure pühendumusega sa oma tööd teed. Sedamoodi laulsid siis nüüd juba torse mehed kah samamoodi nagu enne et naised Polifooniliselt huvitavalt väga eriliselt. Jaa, torset tõesti ongi erilised kõigi oma igapäevase leiva ja kudumise ja selle ehituskunstiga. Ja noh, sellega tänane saade saab siis otsa saada siltidest ja torsadest esimestest rahvastest, keda me sealt Addis Abebas lõuna poole sõites kohtasime. Väga nüüd see järgmine saade, siis on siin stuudios koos minuga rännumees ja etnoloog Indrek Jääts, Indrek Jääts on Etioopias käinud rohkem kui jääb korra ja kirjutanud selle kohta kohe raamat ainsa eestikeelse raamatu Etioopia kohta. Ja selle raamatu pealkiri on aafrika kivine südamik ja Indrek jäätsiga Messis etioopia teemadel. Järgmises saates kahekesi juttu ajamegi.