Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte riidest viiendast detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Täna hommikul suri ootamatult Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius teine. Homme koguneb istungile vene õigeusu kiriku sinod. Istungil valitakse patriarhi kohusetäitja, samuti ratakse Aleksiuse matmise aeg ja koht. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eesti kaotanud ühe hea sõbra välisministrid Urmas Paeti. Sergei Lavrov leppisid kokku, et jaanuaris algavad Eesti vene konsultatsioonid. Peamiselt on loota venima jäänud lepingutega edasiliikumist. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni kohtumisel ühise deklaratsiooni ei jõutud, kuid välisminister paeti sõnul oli oluline, et see Venemaaga arvamusi vahetada Euroopa julgeoleku asjus. President Ilves kutsus haridusfoorumil esinedes kõiki oma endises koolis tunde andma, et noortele praktilisi teadmisi edastada. Koolivõrguga arvestamiseks tuleb teha tõsiseid otsuseid, et lõpeks väikeste nõrkade koolide omavaheline võistluse, algaks koostöö, nenditi foorumil. Presidendi kultuurirahastu. Noore teadlase preemia pälvis sotsioloogia meediateadlane Veronika Kalmus, kes uurib inimeste väärtushinnangute muutumist ning seda, kuidas internet noori mõjutab. Kalmuse sõnul tahavad teadlased olla dialoogis ühiskonnaga. Balti assamblee on käesoleva aasta eesmärkideks ka, nagu suhete loomine Euroopa Liidu idanaabritega hästi edasi liikunud, leiab balti assamblee president ja Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste. USA töötuse määr tõusis 15 aasta kõrgeimale tasemele, ulatudes ligi seitsme protsendini. Novembris kaotas Ühendriikides üle poole miljoni inimese. Gruusia peaminister vahetas välja nii riigikaitse kui ka välisministri. Ilmateade lubab ööseks lund ja lörtsi. Homne hommik on sajuta. Pärastlõunal hakkab alates Lõuna-Eestis taas lund ja lörtsi sadama. Öösel on õhutemperatuur miinus kolmest pluss ühe päeval nullist pluss kolme kraadini. Täna hommikul suri Moskvas ootamatult Venemaa vene õigeusu kiriku pea patriarh Aleksius teine Indrek Kiisler teeb ülevaate See helilõik on pärit eilsest, ku Aleksius teine viis Kremlis Uspenski katedraalis läbi jumalateenistust, mis jäi tema viimaseks. Patriarhi surm oli ootamatuseks ka tema lähedastele. Moskva patriarhaadi pressiesindaja Vladimir Vigellianski teatas, et patriarh suri oma residentsis peredelt kinos. Ta ei soovinud surma täpset põhjust öelda, kinnitades, et selle teeb kindlaks spetsiaalne arstide komisjon. Aleksius teine, kodanikunimega Aleksei rüüdi ker sündis 23. veebruaril 1900-ga 29. aastal Tallinnas. 1961. aastal pühitseti ta Tallinna piiskopiks. 1964.-st aastast sai temast peapiiskop ning 1968. aastal Eesti metropoliit vene õigeusu kiriku patriarhiks sai Aleksius 1990. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel lahvatas aga Eesti õigeusu kirikus Est tüli. Järelosa kogudusi jäi Moskva patriarhaadi alla ning osa põhiliselt eestikeelseid kogudusi allub Konstantinoopoli patriarhile. Kirikutüli tõttu külastas Aleksius Eestit alles 2003. aastal. Ja ma tunnen Eestis ikka oma kodumaal ja need päevad, mis ma viibin siin, olid minu jaoks väga õnnelikud. Ajaloolane David Vseviov ütles, et hoolimata erinevatest hinnangutest oli ta Eesti jaoks ülioluline inimene. Ikkagi vähemalt ta kuulus nende inimeste hulka, kellel oli vähemalt aimdus sellest, millest ta rääkis. Inimene, kellega Moskvas sai rääkida eesti keeles, kes kuulub Venemaa hierarhia tippu. Ega teist taolist ei oskakski praegu nimetada. Ka president Toomas Hendrik Ilves avaldas Venemaa presidendile Dmitri Medvedjevile saadetud kirjas siirast kaastunnet kõigile vene õigeusklikele ja kogu Vene rahvale. Täna ajakirjanike ees meenutas taga oma juunis Moskvas toimunud kohtumist Aleksius teisega. Kogu vestlus käis eesti keeles. Ta oli alati pidas Eestit meeles ja oma südames ja me oleme kahjuks kaotaja. Heasti sõber. Moskva patriarhaadi teatel koguneb homme istungile Vene õigeusu kiriku sinod. Istungil valitakse patriarhi kohusetäitja, samuti määratakse Aleksiuse matmise aeg ja koht. Ajakirjandus on varem viidanud ka Aleksius teise väidetavale soovile. Ta maetud Pühtitsa kloostrisse kuremäel, kuid vähemalt vene ajakirjandus sellele täna küll enam ei viita. Uus kirikupea valitakse õigeusu kiriku suurkogul, mis kutsutakse, kui hiljemalt poole aasta pärast vene õigeusu kiriku peaks pürgija peab olema vähemalt 40 aastane. Tema vene õigeusu kiriku ülemhinge karjane. Tal peab olema kõrgem vaimulik haridus, piisav Töökogemus piiskopina ning hea maineni kiriklikes ringkondades kui ka avalikkuses. Aleksius teine oli seotud kuremäe kloostriga, seal käis Ago Gaškov. Moskva ja kogu Venemaa pühin, patriarh Aleksius, teine alustas oma vaimuliku teed jõhvist ja hiljem tegi ta väga palju selleks, et säiliks kuremäe klooster. Kuremäe kloostri nunn tihona meenutab patriarhi niimodi. Tegemist oli väga suure inimesega, ta tegi väga palju tahu heaks ja tema patriarhiks olemise aeg 18. Aastal langes sellele, kui taastus Vene õigeusu kirik, ütles kuremäe kloostri nunn Tihuna. Kuna patriarh sündis ja alustas oma vaimulikud, et Eestis on tema surm, on suur kaotus ka Eesti rahvale, ütles õdede ihana. Küsisin temalt, kuidas klooster patriarhi mälestust teadvustab. Ennekõike on see mälestus meie palvetes, nagu varem palusime patriarhi eest, siis neid palume tema hinge eest, ütles õdede hoona kuremäe kloostris on väga palju neid, kes on patriarh Ilja isiklikult kokku puutunud. Kuna klooster allus pikka aega otse patriarhile. Helsingis jõudis lõpule Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE välisministrite kohtumine Vallo kelmsaar Teed põlevate. Teemade ring, mida siin Helsingis käsitleti, oli lai kuid kaheks olulisemaks neist pidas Soome välisminister Alexander Stubb külmutatud konfliktide lahendamise küsimus ning Euroopa julgeolekusüsteemi tulevikukavas oli kokkuleppele jõuda ka poliitilise ühisavalduse osas. Lahe jooksis aga Venemaa ja lääneriikide vahelt osariike, kes peavad end teistest tsiviliseeritumataks, määravad ja kontrollivad teisi. Seetõttu nõuavad nad organisatsiooni kõigi seniste organite ja mehhanismide puutumatust, väljendas Venemaa seisukohta välisminister Sergei Lavrov. Lääneriikide positsioon oli erinev. Olemasolevad institutsioonid, NATO, Euroopa Liit, OSCE on toiminud hästi, neid pole vaja välja vahetada või mõne uue struktuuriga täiendada. Riigid peavad täitma oma kohustusi ja tegema seda, mida on vaja teha, ütles USA asevälisminister Daniel Friid viidates 33 aastat tagasi Helsingis heaks kiidetud rahvusvahelisele kokkuleppele. Täna sellist üksmeelt nagu 1975. aastal ei olnud ja kuigi Soome välisminister Alexander Stubb nimetas konverentsi edukaks, tegi ta seejuures niisuguse näo, mis reetis rahulolematust põletikule. Me ei suutnud üksmeelele jõuda poliitilise deklaratsiooni osas käest lastud võimalus, tõdes Alexander Stubb. Eesti välisminister Urmas Paet arvab, et lõppenud konverents oli siiski hea võimalus avameelseks mõttevahetuseks Euroopa probleemide üle. Näiteks Venemaa sai võimaluse siin tutvustada oma mõtteid uuest julgeolekuarhitektuurist ja ja sai kuulda siis ka, mida teised sellest jõuavad, siin räägivad kõik Helsingi vaimust, aga samas seda Helsingi vaimu mõistetakse erinevalt. Milline on teie prognoos, mis on OSCE tulevik? No kindlasti on OSCE tegevuses valdkondi, kus OSCE see on olnud väga tõhus, ennekõike valimiste vaatlemine, valimiste demokraatliku selle hinnangu andmine, samuti siis erinevate raportööridega tegevus, näiteks ka inimõiguste järgimise hindamine, erinevad humanitaarküsimused, jah, julgeoleku teemadel viimastel aastatel OSCE suutnud saavutada mingisugust märkimisväärset edu, aga ma olen päris kindel, et arvestades seda, et on päris unikaalne organisatsioon, kuhu kuuluvad ka Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kesk-Aasia riigid, Euroopa riigid, et ei ole ka mingit muud ja paremat varianti, nii et küll ta edasi elada. OSCE ministrite konverentsi raames toimus ka Eesti ja Venemaa välisministri kahepoolne kohtumine. Urmas Paet ja Sergei Lavrov leppisid kokku, et jaanuaris toimuvad Tallinnas Eesti ning Venemaa vahelised poliitilised konsultatsioonid. Jutt oli ka mitmetest lepingutest, mille sõlmimise nimel oleks vaja kiiremini tegutseda. Kohtumise õhkkond oli hea, leiab Paet. Noh, Vene minister tõstatas küsimuse, mida ta on kõigil viimastel kohtumistel tõstatanud nimelt Dmitri Ganini surma asjaolude uurimisest, ega Arnold Meri kohtuprotsessist aga kohtumine iseenesest tõesti heas õhkkonnas ja, ja kui nüüd need poliitilised konsultatsioonid jaanuaris teoks saavad, siis ma arvan, et on nii mõningate lepingutega tõepoolest võimalik edasi minna nii et nad saavad sõlmitud ja jõusse. Mis te arvate, milline nendest probleemidest, mida te siin täna käsitlesite, võiks saada kõige kiirema lahenduse ja ma usun, et sotsiaal kindlustusleping on see, mis on väga praktiline ja mõlema poole inimestele vajalik. Aga lepingute pakett, mis räägib erinevatest hädaolukordadest, mereõnnetustest, nende koos lahendamisest, aga ma arvan, et ka tagasivõtulepingust tuleneva protokolli sõlmimine on päris reaalne ja ka loodetavasti viisateema, et siis ikkagi mõlema poole esimesed annaksi piiriäärsetele elanikele pikk ja mitmekordseid viisasid, et nende piiriületust siis võimalikult lihtsustada. Viljandis toimub balti assamblee 27. istungjärk, muuhulgas allkirjastatakse ühisavaldus, kus õhutatakse gruusia julgeoleku ja huvide kaitsmise vajalikkust. Marta Grauberg jätkab balti assamblee 27. istungjärgu peamine teema on Läänemere strateegia ja sellega otseselt seonduv energiajulgeolek, balti assamblee presidendi ja Eesti delegatsiooni juhi Trivimi Velliste sõnul puudutab Läänemere areng kõiki kolme balti riiki kõikidest tahkudest. Olgu siis tegemist on energiajulgeolekuenergia veostega, energiatarvetega olgu vee all või vee peal, olgu siis tegemist Läänemere seisundi Läänemerre puhtusega, Läänemere kalavarudega, aga ka üldse liik Lääne liiklusohutusega. Oluline on, et balti riikide koostöös oleksid omavahel hästi ühitatud valitsuse tasand ja siis parlamentaarne tasand sellise poliitilise tahte genereerimiseks ja ütleme, pikaajalise tegevuse kavandamiseks. Selleks aastaks püstitatud eesmärkidega on balti assamblee hästi edasi liikunud ning prioriteedid on üldjoontes samad ka järgmisel aastal. Kui me kas või me peame silmas näiteks võitlus küberkuritegevusega, siis me oleme väga uhked selle üle, et Tallinnas rajati vastav kompetentsikeskus, kui meil on hästi õnnestunud jäädvustada kui, kui ohtlik ja kui, kui oluline oli see küberrünne Eesti vastu ja selline võib tabada igat riiki millal tulevikus siis muidugi väga õnnestunud on ka koostöö Euroopa Liidu, nende idanaabritega, kus me oleme huvitatud demokraatia arengust siin ma pean silmas Guami riikide Georgia, Ukraina, Aserbaidžaan ja Moldova, kus me ajaloolise kogemuse tõttu saame väga palju head nõu anda, kuidas reformidega edasi liikuda ja kuidas demokraatiast kindlustada nendes riikides, kuidas vastu seista nendele ohtudele, mida meie ühine naaber neile on pakkunud. Balti assamblee jagab täna ka välja kolm preemiat. Teaduspreemia läheb eesti keeleteadlasele Lembit vabale kunstipreemia leedus aksofonistile ras Vicia Nauskasele ja kirjanduspreemia saab läti luuletaja ja tõlkija nuts Guyanjeks, kelle kogutud teosed on avaldatud kokku kaheksas köites. Esimene luuletus on aastast 1933, milles Guyanjeks kirjutas vangilaagris, kuhu ta nõukogude vastase agitatsiooni eest seitsmeks aastaks mõisteti. Nüüd on elu tema sõnul lihtsam, rahulikum. Luuletajal on maailmaga emotsionaalne kontakt, minu luuletused on seega samuti lüürilised, vahel ka erootilised. Ma usun, et tõeline luuletaja olin ma just vangilaagris, kuigi tingimused seal olid halvad, kirjutasin ma nende aastate jooksul kokku tuhatkond luuletust. Poliitilisest elust olen ma nüüd kõrvale tõmbunud, sest ma leian, et poliitika ei ole luuletajate jaoks. See peab jääma ekspertidele. Välissõnumid võtab kokku Nele Meikar. USA Tööandjad vallandasid novembris 533 töötajat, mis on ühe kuu kohta suurim näitaja viimase 35 aasta jooksul. USA töötuse määr tõusis 15 aasta kõrgeimale tasemele, ulatudes 6,7 protsendini. Pärast tööturu raporti avaldamist langes USA dollari kurss ning toornafta hind langes 42,3 dollarini barrelist. Ka Euroopa börsid reageerisid neile uudistele langusega. Euroopa 300 suurima aktsialiikumisega Stav indeks langes 3,2 protsenti. Kõige rohkem langesid pankade ja energeetikasektori aktsiad. Rootsi valitsus kinnitas majanduse elavdamise paketti, mille väärtus on kaheksa miljardit Rootsi krooni. Abinõude eesmärk on tugevdada tööturupoliitikat ja suurendada nõudlust ehitussektoris. Majandus vajus langusesse kolmandas kvartalis. Tarbimine vähenes esimest korda pärast 2000 esimest aastat ja tööstustoodang vähenes. Raskustesse on sattunud ka rootsi autotööstus, mis annab 15 protsenti riigi ekspordist ja pakub tööd 140-le 1000-le inimesele. Gruusiat. Minister Grigolm kaloblyssweeli vallandas riigikaitse ja välisministri. Uueks kaitseministriks saab endine kaitseministri asetäitja pattu kui teel ja uueks välisministriks saab senine kultuuriminister Grigolwašadze. Gruusia parlament ratifitseeris leppe alates oktoobrikuust riigis viibivate Euroopa Liiduga vaatlejate mandaadi kohta. Asevälisministri sõnul on leppe vaid esimene osa üles Nendest, kuna Euroopa Liidu vaatlejate mandaat peab laienema kogu Gruusia territooriumile. Praegu ei saa Euroopa vaatlejad siseneda Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumile. Kriitilise ajakirjaniku Anna Politkovskaja tapjate üle toimuval kohtuprotsessil kinnitas üks tunnistajat mõrvamises, sest maksti kaks miljonit dollarit. Kinnisel istungil kuulati ülekohtupingis istuvate vendade Mahmoudowitte onu looma liig Aitukajev, kes ise kannab 12 aastast vanglakaristust. Ukraina ärimehe tapmise eest kaitstud ka jääb. Ülekuulamise ajaks protsess suleti, kuna prokuratuuri väitel võib tunnistaja teatada andmeid, mis moodustavad riigisaladus. Tagasi Eestisse Lääne-Virumaal algas Eesti haridusfoorum. Ago Gaškov käis kohal. Lapsevanemad ja õpilased ei ole haridussüsteemi jaoks mitte kliendid, vaid osa protsessist, ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Lääne-Virumaal peetaval haridusfoorumil. Eesti keel vajab toimivat suhete võrgustikku pööret ja ühe tugevamaks muutuvad side ülejäänud ühiskonnaga ja vastupidi, me kõik võiksime olla, õigemini, me peame olema kursis sellega, kuidas elab tänane Eesti kool. Mistõttu pakulgi alustuseks välja idee, et igav üldhariduskool võiks avada oma uksed uutele õpetajatele. Näiteks oma lapsevanematele ja vilistlastele, kes annaksid varem kokku lepitud ja teemal igale klassile alustuseks ühe koolitunni, mis oleks kodanikuühiskonna meie riigi ja hariduse väärtustamise seisukohalt õigem, kui leiaks aset veebruaris, vahetult Eesti vabariigi aastapäeva eel. Eesti hariduse probleemid võttis lühidalt kokku riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Krister. Ehk teie arvates on Eesti täiskasvanu haridusajast ja arust me panustame umbes 10 protsendi juhatuses võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega raha sinna ja seda on ilmselgelt vähe. Naljakas, et me pakume haridusvõimalus ennekõike nendele, kellel võib-olla neid ei olegi nii palju vaja, kes on väga kõrge kvalifikatsiooniga kõrgharidusega, kõrge palgaga noored, need inimesed tahavad õppida ja ega ma ei taha öelda, et nemad ei peaks haridusse, seda ma kindlasti. See on meil hästi tehtud. Aga need inimesed, kes ennekõike vajaksid haridust, et praegu väga keerulisel majandusmaastikul ümber positsioneerida, nendele on meil väga vähe pakkuda. Eriti puudutab see põhiharidusega inimesi ka keskharidusega inimesi. Koolivõrgu teema, mis on need ülestõusnud, pole mõtet lasta väikestel nõrkadel koolidel omaval hingetuks võistelda, pangu seljad kokku, tehkuks korraliku niimodi, haridus alles muidu ettevõtlikumad lapsevanemad panevad kõikuma lapsed linnadesse, kui räägitakse ka, et mõne kooli kadumine maalt see hävitab maaelu näiteks vastupidise säilitab maaelu, parem olgu vähem koole, olgu nad atraktiivsed, me peame hakkama tegema päris tõsiseid otsuseid. Kõik need lihtsad lahendused on ennast juba ammu ammendanud. Naasiumide vähendamine kahtlemata ülioluline teema ja mitte ainult gümnaasiumide vähendamine, vaid see, et nad muutuksid ühel tasemel Nendel konkureerivateks kutsehariduse kutseharidusriigi käes, gümnaasiumid valitsuse käes ja mõlemad üritavad endale üksteisega jälle võistelda, õpilasi saada, aga küsime, mis on õpilase seisukohast kasulik? Õpilase seisukohast on kasulik see, et talle esitatakse kõik valikud. Põhjus, mis meid praegu takistab, on see omavaheline võistlemine, jagelemine, see on ka kõrgkoolide probleem. Me peame riigina tugevad olema. Ja kindlasti ei saa me tugevaks, kui me raiskame siin raha omavahelises jagelemised, kes ellu jääb. Kadriorus ainult üle presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia, mille pälvis sotsioloog Veronika Kalmus. Marta gro Pägedab. Presidendi kultuurirahastu annab noored teadlase preemiat välja 2000.-st aastast. 75000 krooni suurust preemiat rahastab kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman. Seekord kandideeris kuus teadlast. President Toomas Hendrik Ilves. Mul on hea meel, et esimest korda oleme sellise preemia andma sellele sotsiaalteadlasele ja see on minu meelest näitab, kui, kui hea töö on tehtud Tartu roolis. Alustasite uurilt siis aabitsa väärtushinnangud 20. sajandil. Praegu te õpetate ajakirjanike Tartu Ülikoolis, vaatame, kuidas teie töö on vilja kandnud. Ja tänavune noor teadlane Veronika Kalmus Julgen öelda, et teadlased, eriti sotsiaal- ja humanitaarteadlased ei taha kapselduda akadeemilist elevandiluu torni vaid nad tahavad olla dialoogis ühiskonnaga. Ning kui teadlased saavad ühiskonnale pakkuda oma teadmisi kas või näiteks heegeldada tagasi ühiskonna arengut, siis ühiskond saab nende teadmistega arvestada, neid kasutada teadlaste tegevust, märgata. Nii sugusedki konkursid ja preemiad on üks osa sellest märkamisest ja kommunikatsiooniprotsessist. Tartu Ülikooli dotsent Veronika Kalmus uurib põlvkondade ja rahvusrühmade väärtushinnangute erinevusi. Haridustemaatikas on ta puudutanud varjatud õppekava ehk seda, mida kirja pole pandud, aga mis tegelikult laste väärtushinnanguid koolis ja lasteaias kujundab. Samuti on ta uurinud laste ja noorte internetikasutust ja küberkiusamist. Kui nüüd rääkida nendest väärtushinnangutest, et mismoodi nad erinevad nüüd siis ühelt poolt põlvkonniti ja teiselt poolt siis rahvuseid, kui vaadata põlvkondi rahvusrühmi koos, siis ilmnevad päris huvitavad erisused, näiteks võib seda välja tuua, et Eesti kõige noorem põlvkond on oma vanematega suhteliselt sarnane samas kui noorte vene rahvusest inimeste ja nende vanemate vahel jookseb küllaltki suur veelõhe Te. Olete kirjutanud ka, et Eesti lapsed vist kolmandik on internetist kokku puutunud sellise kiusamisega, et mis siin need põhjused. On arvata võib, et siin mängib võib-olla mingil määral rolli kogu ühiskondlik foon kus võib olla pahatihti on natukene vähe hoolivust, üksteisest arusaamist, sallivust natukene teistsuguste inimeste suhtes, mis teil edasi uurida ja plaanis on. Esialgu ma siiski jätkan nende samade valdkondadega, mul on need projektid pooleli, seega midagi päris uut praegu plaanis ei ole, nendesamade projektide raames nende teemadega jätkata. Ülikooli kliinikum avas Maarjamõisa meditsiinilinnakus ravikompleksi, kus on kõik kirurgilised erialad koondatud ühte kohta. Meditsiiniline peaks tervikuna valmima 2015.-ks aastaks. Taavi Libe räägib lähemalt. Uus kompleks on esimene otsast lõpuni Eesti vabariigi ajal valminud haiglakorpus. Ülev meeleolu valitses ka kompleksi pidulikul avamisel Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige-ülemarst Margus hulist. No see on ikka kõva sõna Eesti meditsiini jaoks, siia on Tartu Ülikooli kliinikumi kõik sellised intensiivset tegevust nõudvad üksused kokku koondatud operatsiooniplokk, erakorralise meditsiini osakond, intensiivraviosakonnad, radioloogiaosakond ja terve suurpalatikorpus. Kunst isased hoopis paremad on olnud ka patsientide jaoks. Ja olme on oluliselt parem kui nendes vanades tsaariaegsetes majades, naistekliinikus, Toomemäel ja ja onkoloogiahaiglas Vallikraavi tänaval. Projekti kogumaksumuseks kujunes ligi miljard krooni, millest 380 miljonit ka, et Euroopa Liidu tõukefondide rahast ning 230 miljonit tuli riigieelarvest, ülejäänu finantseeris kliinikum oma vahenditest. Kompleksi finantseerimine langes õnneks aega, mil majanduslangus polnud valanud. Paraku tähendas sega praegusest hoopis kallimaid ehitushindu, veel kord margus võldist. See ehitus nüüd sai valmis tehtud kõige kallimal ehitamise ajal ja nüüd alles lõpus ehitushinnaindeksid langesid. Tuleb tunnistada, et meil on probleeme muidugi, kuidas seda maja korralikult sisustada ja kõik mured saavad murtud. Aga see oli ikkagi esimene järk ja 2015.-st aastast peaks meditsiinil valmis olema. Millised need järgmised järgud võiksid olla eesti rahvas? Teavet? Kiiritusravi saame praegu teha ainult Tallinnas, nii et teises ehitusjärgus on plaanis uued kiiritusravi kanjonid ehitada siia kõrvale uus laborikompleksi ja siin on meil tegemist küll. Moodsate tingimuste jaoks on õnneks olemas ka piisavalt noori arste. Ei oskagi, öeldaks tänu taevale tänu Eesti riigi noortele, igal juhul arstiteaduskonna on praegu konkurents olemas ja Tartusse personali leidmisega meil ei ole probleeme. Taavi Libe Tartu stuudio Ja ilmast öösel sajab Ida-Eestis lund ja lörtsi, Lääne-Eestis on üksikuid lumehooge. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss ühe kraadini. Hommikupoolikul on olulise sajuta ilm, pärastlõunal aga pilvisus tiheneb. Alates Lõuna-Eestist hakkab lund ja lörtsi sadama. Õhutemperatuur on homme nullist pluss kolme kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.