Tere ja kaunist päeva vikerraadio inimestele. Maie Orav on tuntud rahvatantsujuht, tantsulooja ja rahvakultuurikandja. Sõna legendaarne kasutamine temast rääkides ei ole kindlasti liialdus. Ta on suure sõjaaegne laps ja näinud seetõttu nii mõndagi, mille mõju õnnelikule lapsepõlvele oli kahtlasevõitu. Aga millisena mäletab ta neid aegu ise ja kuidas, missuguste põhimõtetega ja vallatuste kiuste kasvatas ta üles poeg madise, kellest on saanud ema parem käsimeeste tantsupidude korraldamisel. Sellest me nüüd räägimegi algab saade, käbi hukku? Mina olen Sten Teppan. Maie tere tulemast vikerraadiosse. Tere, tere. Ning meiega on kaasas poeg Madis, rõõm näha. Tervist. Mul oleks väga-väga hea meel, kui te põgusalt kirjeldaksite, millega üks ja teineteist praegusel ajal tegeleb. Mis on teie jaoks aktuaalne maie? Minu jaoks on neljas meeste tantsupidu lähenemas. Tähtis on veel see, et järgmisel aastal on juubelilaulu ja tantsupidu, millega lähen ma ka seotud, sest ma kavatsen sinna tantsijaid viia. See tähendab, et tantsimine nii nagu see kunagi teie ellu väga-väga varakult tuli püsib selles elus siiamaani. Jah, ma arvan, et see ongi minu selle elu ülesanne. Sisuliselt ei ole ta vist kordagi kõrvale kaldunud kursist. Ei, ja ma oleks õnnelik inimene, sellepärast et hobi ja elukutse on samad. Madis, kuidas sinuga on, mida sa ütleksid oma elukohta, millega täidetud on minul on see tegelikult samamoodi kaudselt meeste tantsupeo neljanda meeste tantsupeo ettevalmistamisega siis aga samas kõrvalt ma tegelen ka muusika kirjutatud produtseerimisega. Ja noh, ütleme see muusika on niisugune asi, mis on nagu igapäevane asi tegelikult ja noh, kõrvalt siis saab ette valmistada ka nüüd neid sündmusi, mis on emal, täitub sel aastal 60 aastat Eesti rahvatantsumaailmas. Et meil on siin raamatu ettevalmistamisel ja siis on meil ka eesti rahvatantsukeskuse tegemisi. Kas sa vahel oled mõelnud ka, Madis, kuidas see nii on läinud, et sinust on saanud justkui ema vari? Mitte üldse halvas mõttes vari, vaid niisugune toetav persoon, kes oma tegemistega ka siis justkui ema assisteerib pidevalt, et on see enda initsiatiiv sinu poolt või ema lihtsalt ei ole andnu tasu, et on rakendanud kõik lähedalseisvad isikud. No tegelikult on niipidi, et ega sellest rahvatantsust meie benesele keegi puutumata jäänud, et mina juba lapsest saati olen seda kõrvalt näinud ja ja ühel hetkel lihtsalt, kui tekkis meeste tantsupeo idee ja see esimene pidu 2006. aastal, mis toimub, see vajas ettevalmistamisest, et siis ma nagu tundsin mingisugust sellist sädet või sellist niisugust nagu tõuget, sisemist vajadust. Võiks võtta selle asja ette, et kuna ma kõiki tantsupidusid, olen lapsest peale näinud. Mind huvitas see väljakutse, kuidas teha seda formaati nagu tänapäevasemaks või moodsaks tuua sisse niisugused selle sajandi uue sajandi väljendusvahendid. Nüüd aga lapsepõlve, oi, mulle meeldib meenutada neid aegu koos külalistega Maie eriti siis, kui stuudios on juba niivõrd palju elu näinud inimesed, nagu teie seda kindlasti olete, sest sünniaeg langeb 40.-te algusesse, mis oli ülimalt keeruline. Mõnes mõttes teisest küljest varasemad saated on näidanud, et sel ajal sündinud inimesed nad väidavad, et lapsepõlv oli vaatamata keerulistele aegadele ikkagi õnnelik. No mina sündisin mai lõpus ja juunis algas sõda 41. Olen tihti mõelnud, et huvitav, mis tunded minu emal võisid olla siis väikese beebiga. Ma mäletan, mind ristiti kolmeaastaselt seda enne seda olid nagu segased ajad. Ristimispidu on mul täpselt silme ees, mul on kahe ja poole aastasest mälupildid kõik olemas. Ma tean, mis oli seljas, mis ma sain kingiks tuseks, kes olid kohal, kes nuttis ja kes naeris. Muidugi lapsepõlv õnnelik olla, maal looduses joosta. Ma olen kaksik ja niisugune isepäine iseloomustab kuidagi ei meeldinud, siis ma põgenesin kodust ära, isa ütles, et ainult punane mantel välkus kadakate vahel. Et kätte ka ei saanud, siis oleksin vanaema. Et niisugune, küllap ma olin siis ikka hellitatud Joitud laps. Kui te räägite kadakatest, siis läheb mõte kohe saarte peale, aga tegelikult neil ei olnud. Ei, see on ikka Harjumaal. Seal Kolga lahes ja uuri, külas on minu kodu kõrge pankranniku peal ja ma alles 10 aastat tagasi avastasin, et huvitav, et ma tantsud, mis ma olen loonud, et kõik on nagu ülevalt dekaad, mis sobiks nagu suurele peole lavastuseks. Ja siis ma avastasin taevas küll, et ma olen lapsest saadik sealt pankranniku pealt alla vaadanud, merele vaadanud, Helsingi on täpselt vastas ja, ja unistanud seda ilusat mõtet, et mis seal vee taga võiks olla, et see oli nagu niisugune lapsepõlve salaunelm, et kui saaks kunagi sinna või ei taha. Ja kui ma esimest korda Soomes käisin, siis mul tuli see kõik meelde ja niuke neldivus pisar silma. Tõsi, sest see oli nii tugev. Aga neid mõtteid ei saanud väga tõsiselt toona ju mõelda, seal olid pilotkadega mehed. Kõik olid, olid ja ma neid mehi nagu väga kartsin. Sellepärast et nad käisid talus ja, ja nad kõik rääkidega, heinakuhjad ja kõik läbi torkida ja, ja ma kartsin, lasevad koera maha ja, ja kõik see sest noh, seal oli ju kõik see piirivalve oli olemas, et mere äärde ei saanudki. Kui te ütlete, et te mäletate kahe ja poole aastaselt üsna detailselt asju, siis ma ei saa juhust jätta kasutamata. Kui te nüüd mõtlete oma kodu ja vanemate peale, siis mis pildid esimesena meelde tulevad? Esimesena esimene pilt on see, et ma isa käekõrval me jalutasime sinna kõrge kalda peale, vaatasime just ja ema õpetas mind laulma. Osa laulude sõnad on täna meeles, et kuidagi väga helge, õnnelik loodus, päike ja sära oli seal, kes olid püümoiso. Isa oli talupidaja ja ema poolt, vanaisa oli kuulus torupillimängija Jakob Gilstram. Ja seda ma sain teada alles 60 aastaselt. Selle niuke salatus hoitud. Et ja meie suguvõsas oli nii, et laupäevad pühapäevad olid toredad päevad, eriti pühapäev, siis tuli keegi küll. Et siis sugulased käisid külas hobusega. Paistab, et kas juba tulevad, et üks õnnetus juhtus, kaad, ronisin uue kleidiga puu otsa. Kärises kleidi alt, serv kõik katki, jäi kuskile oksa kinni, et see oli nagu pahandust. Kantsukena elav seltsielu ja alati lauldi, nii palju muusikate mujalt võtta ei olnud. Mu isa mängis kannelt ka natukene. Elus tunti nakku rõõmu ja väike laps, nagu seda ma mäletan, kui Tallinnat pommitati, ütlesime, magasime keldris. Ma ei tea siis, see on mul hästi meeles. Tema Singeri õmblusmasin, mis piga keldrites. Et see oli kole aeg, sest need lennukid lendasid sealt kõik üle ja praegugi olles maal, kui Tallinnast läheb Helsingi lennuk Sist lendab sealt üle sihuke gaasitalupidamine pahandust. Jah, meil oli 40 hektarit maad. Loomad olid, lehmad, lambad niisugust, aga mitte suurt ka paras väiketalupidamine, sest isal oli viis õde. Ja siis see talujagamine oli siis nii, et õdedele pidi nagu õdede osa väljakamad, et see oli omamoodi keeruline aeg kah, selles mõttes. Ei, pinged ei noh, kõik olid sõbralikud, minu meelest inimesed olid siis palju sõbralikumad, sest rasked ajad siis inimesed hoolivad nagu teineteisest rohkem ja aitavad. Et kõik tehti külas ühiselt, kas seal oli kartulivõtmine või ükskõik mis talutööd, et käidi nagu ühest talust teise ja ja koolis käimine ka kõik olid nagu noh, ütleme kõik olid võrdselt vaesed pärast sõda. Eputamist, õhkustamist ei olnud ja kõlakord ka, et kui talvel oli paks lumi, siis keegi talus tuli hobusega lastele kooli järgi ja siis viidi kõik koju. Niimoodi saanis sõidukatse ka omamoodi romantiline nad praegu mõelda, et, et nihukest hoolivust oli palju kokkuhoidmist. Mida kolme-nelja-viie-kuue aastane Maie oma kodutalus tegi? No eks ma ikka, mis asi, Sullasin mängisin, ma nutsin tähelepanu ka niuke väike artisti on ka sees, et oleksin, milleni haned, hanekasvatus oli, päris suured mardihanesid siis Tallinnas müüdi turul, sest ma läksin neid torkima sani ajas tagasi ja siis ja siis ma surmahirmus karjusin ja keegi pidi tulema mind päästma, siis mind päästeti, ma läksin tuppa, olin seal pool tundi kõikaks, otstele. Kas Maiel olid oma kindlad kohustused kodus, mida pidi tegema või? Nulli juhtus nii, et ma olin viie pooleaastane, kui ema ära suri. Ja siis muutus kõik teistmoodi. No mingeid kohustusi, nii väiksest lapsepõlvest ma nagu ei mäleta, et aga neid kohustusi võeti ise väga põnev oli käia vaatama, näiteks meil oli kanadel, oli eraldi majanduskanad, munesid, siis sealt august sisse pugeda, uskaland käisid ja, ja vast mune dolladel niuksed ise otsisid tegevustega, siis oli, looduses on nii palju tegevust ja ja mängud, suvel käisid kõik Tallinnas olevat sugulased puhkamas maal, siis meid oli ikka päris palju. Et siis me mõtlesime igasuguseid mänge välja, tegime etendusi näitemänguetendused õhtuks täiskasvanutele ja niisugune väga lõbusalt, kus te olete olnud lops pärast. Vend sündis hiljem, prints sündis siis, kui ma olin viieaastane. Kuna need aastaarvud või need vanusenumbrit siis ma püüan aru, saadetaks ema. Ema sünnitas venna ja parastada suri. Mis tähendab seda, et isa jäi kahe lapsega, kellest üks oli imik, vastsündinud lihtsalt. Ja siis naabritalus elas üks naine, kes oli ka ühe lapsega ja lesk ja siis niimoodi Ja siis mina läksin tädi juurde, ei saa joosta, elama, kodust ära. Isepäine oli, ei meeldinud uus, ei, ei sobinud. Pioneer pisikesest peast ja. Jah. Ja ma olin esimeses klassis, käisin vist pool aastat ja küsisin luba minna tädi juurde, tädi, las sealsamas kilomeeter eemal koolivaheajaks ja siis ma palusin, ma ei tahagi tagasi minna. Ja isa leppis sellega. No ega ta väga ei leppinud ja eks tüdrukud on ikka isa silmarõõm, midagi teha ei ole. Et pinged olid, aga mina olin laps, ma ei osanud seda nii mõelda. Aga te mäletate ka seda emotsiooni või seda, mis niimoodi tagant tõukas, ma just mõtlen, kuidas. Jooksul olukorras noh, kõik nii väga muutus perekorralduses argielus iga päev, kas toidud või asjad või rõivad või, või kõik niisugused asjad. Laps hakkab selle ära. Aga uues peres tädi elas üksinda, sest tal oli täiskasvanud poeg. Ja oli minu lapsepõlve kõige õnnelikum aeg oli, kui teine tädi tuli siis pärast sõda, ju ta elas Peterburi lähedal Simiiditsas, eesti külad olid seal. Et sakslased saatsid nad kõigist. Et siis ta tuli, elas ka meil, ma elasin siis kahetädiga. Kas kontakt isaga kadus täitsa ära? Ei verissi kadunud, aga, aga noh, sellist nagu nihukest emotsionaalset nagu eriti ei olnud. Aga see, kui nii varakult keegi emast ilma jääb, kuidas see mõjub? Ma nüüd täiskasvanuna olen sellest nagu ehk aru saanud, et siis lapsena, kui ei pannud tähele, et kogu aeg oli nii palju tegemist ega maal olles ikka lähed hommikul välja, siis õhtul, kui läheb pimedaks, tuled tagasi. Sale oli Kahala järverberesse käia mängitud mere äärde, muidugi ei saanud pärast seda, kui, kui piirivalve sinna läks, aga ikkagi looduses on nii palju tegemist. Kas toona tekkis sama selline grupp mänguhuvilisi ka, kellega koos asju ajada, oli? Seda rohkem, eks ma ikka päeval mängisin koos, aga ma olen niisugune omapäi otsija küll olnud ja mul läks, vanatädi rääkis, et see oli huvitav, lapsed teiselt kõik tegid niisuguseid mänge ja asju, et ma olin kõrvalt vaadanud. Tead seda ka tantsida, mulle meeldis küll, et kõik koerad on ära tantsitud aps, võtsin koera ja tantsisin valssi koeraga. Naljakas mõelda, aga no nii on tantsimine hullusti. Melts, ega ma ei olnud kõndinud ka ainult kasvanud pooljoostes hommikust õhtuni. Ja see siis ikka vistonal, võtke kaasa, et et sa selle ameti oled valinud ja koolis olid toredad õpetajad. Tantsutunnid olid olemas. Tantsurühmad olid olemas, seal suurel vahetunnil olid kõik koolis seal saalis ja siis õpetati ka poistele tantsimist, minu põlvkonna mehed oskavadki, tantsida. Kuidagi nihukest lusti ja rõõmu oli palju igas ajastus ja kui kõik on noored, siis see on alati nii üks, olgu aeg missugune tahes. Ma küsin veel sõjasündmuste kohta, kas need kuidagi otseselt ka sealt teie kandist ja teie inimestest üle rullusid? Küüditamine rullus küll, naabritalutüdruk oli meil peidus, ema läks metsa ära, et pääseda küüditamise eest ja siis meil oli niimoodi kohustused, kui keegi tuli, siis me pidime minema magamistuppa voodi alla peitu selle tüdrukuga. Aga see kestis paar kuud, sest tema ei suutnud metsas olla, tulid välja, neid küüditati kera. Et noh, minu isa pääses, tal ei olnud siis kedagi, kes oleks kaevandada peale või, või noh, mees kahe väikse lapsega väga, ega siis ei küsitud midagi. Küüditati, et esimene kolhoosi esimees, kui need kolhoosid tehti maal, Se küüditati ka ära. Et külas läks ikka palju. Mida sõjajärgne aeg tähendas siis, kui ta kooli läksite, kas mis koolis toimus, mis meeleolud seal valitsesid? Ei, koolis olid nagu lapsed ikka, millalgi kooli direktriss oli tollel ajal veel Eesti vabariigiaegne sihukene madaam nagu peab olema, et kedagi pelgasid limaati. Kui ta läks, siis kõik tõmbasid ennast trimmi nima sirgeks, kahe. Aga siis tulid meile valimised, neljas klass, kui tulid uued õpetajad, kes olid lõpetanud alles Tallinnas koolid olid tollel ajal õpetajate seminar, jah, ja tulid maale ja nemad tõid värsket tuult, et et kooli oli laupäeval ka ja siis olid kõik suured lavastused etendused, need pühapäeviti. Me käisime klassijuhataja juures näitemängu, proovis kuus päeva koolis ja seitsmes päev veel näitemängu proovis ja keegi ei kurtnud, et on väsinud või ei taha pea. Kuidagi vedas sõda, see aeg oli kui sõda läbi, võib-olla see iseenesest keegi ei teadnud, mis võib juhtuda ja seesmised eestlased uskusidki seda õnn tuli meie õuele. Et noh, keegi ei süvenenud nagu asjast ei olnud harjunud valedega, et ühe riigi propaganda võib nii kohutavalt valetada. Ilmselt ikka vist natuke oskused ja kõik Labelgeks. Mis teile koolis meeldis, mis ei meeldinud? Eks seda auahnust oli ka nagu tüdrukutel ikka, et ma püüdsin olla ja õpilane mida mul ei ole, keelevaistu ei ole väga head. Kirjandi kirjutaja olema peal, tänapäeval ka ikka suht null, ma ei tea, mis yks keeles. Võib-olla ma olen eelmises elus olnud mingis muus keeleruumis aga matemaatika mulle meeldis tänu sellele, et noh, tädipojad ikka õpetasid ka sismid püüti õpetada, ma, ma ei ole püssis see tähtkuju järgi käed või et ma õpiks ka kannelt mängima ja sest noh, teel ja kohe, kui välja ei tule suts, jookse minema. Selles suhtes iga inimene õpiks natuke võib-olla mängima mõnda viisigi või aga Mul on nagu põhimõte, mis mul välja ei tule, siis ma ei tee seda. Kui väiksed, kui suured olid klassid ja kuidas te omavahel läbisõite Klassides saime hästi läbi ja poiss oli palju, vaata, loodus annab vist nii, et kui sõjaaeg, siis sünnib poisslaps rohkem. Meil oli klassis ikka 17 ja 18 last, niisuguse külakooli kohta ikka tubli ja. Ja poiss oli sealt ikka kaks kolmandik oli poisist. Aga ma olen eluaeg saanud poistega hästi läbi. Selles mõttes, et poisid ei Veidetaja, ei kavaldaja, ei pirtsuta ja ja ei mängi primadonnat nagu tüdrukud. Et seal käib aus mäng. Kas te Maie sealsamas koolis või kodus nooruspõlves mingitesse pahandustesse sattusite? Kõik põnevad asjad tulid teha ära. Ma mäletan. Ja Me käisime kuskil õuna var. Ma mäletan, tädi noomis mind teine päev, kas kohtus vähe õhk on? Ega ei olnud, aga see põnevus öösi minna. Ja, ja tänu ühele poisile pääsesime sesse talu peremees ikka passis pealt, me oleks niisuguse Kosovosse antud, ma ei tea. Siis me käisime kapsavargil, kapsavärskekapsavärki kõlab orginaalsemalt, kui õunaraks. Aga siis oli naaberkülla vaja minna, siis olid juba kolhoosipõllud, siis, siis ei olnud enam seda probleemi, et sa lähed nagu. Erainimese kätte, aga seda ma ütlen küll, et eraomand kooli pühasest, meile öeldi, et naabri karjamaale ei lähe kamasikaitse. Need asjad olid kõik paigas, kuidagi see eetika võõra asja ei võeta. Ja lapsed pidid kõik teretama küla vahel. Kõiki täiskasvanuid tuli kodust kaasa ja kõike ja, ja kõik täitsid seda, aga muidugi oli põnev kuulata, kui vanemad inimesed mingi probleem rääkisid, et noh aga siis ikka öeldi ka, et et see ei ole laste kõrvade jaoks. Kas ma saan õigesti aru, Maiet nii vanusest kuus, seitse kujundas tegelikult teie maailmapilti ikkagi juba tädi kelle juures jagasite mis ellusuhtumist või mis vaateid tema. Tema oli niisugune seltskonnategelane tema käis laulukooris näitemängus neljandas klassis, kui ma olin, siis ma pidin talle noote kirjutama, tema praegu ma saan aru, mul on väga ilus käekiri, ausalt öeldes. Sest ma pidin neid nooti kirju maalima, noh, tollel ajal pärast sõda ei olnud paberit ega midagi ja raamatutest rääkimata. Aga ta palus, et ma teen. Ja siis ta oli üle küla torditegija. Sest ikkagi ju kellelgil sünnipäev torti teha. Igaüks, kes tellis, tuli koos materjaliga, sest kal Sukropol saada ja ja siis ta oli väga hea. Ta oli jah niisugune külaseltsielu eestvedaja ja kui pidu ei läinud käima, siis ta tõusis püsti ja lõi laulu lahti ja kõik läks käima. Aga kui palju ta tundis endal olevat õigust noh, nii-öelda ema roll päriselt. Ei, ta ei võtnudki seda üle, jah, ta suhtlus väga delikaatselt. See ilutunnetus, mida ma praegu ka elu seal taga, et kõik peab olema ilus ja, ja noh, peaaegu nakkud, täiuslik, et et on see rõivastus või on see mingi ruumikujundus või või ükskõik mis asi, et, et otsida asjas ilu, see oleks nagu täiuslik ved rahuldaks sinu tundeid ja emotsioone. Et see oli olemas. Te jõudsite tantsumaailma niimoodi tõsisemalt juba vist vanuses 16 17. Siis oli veel varem veel varem koolis. Aga siis langes liisk, ütleme mida ametlikult oma eluga peale hakata. No siis oli, ma lugesin lehest kuulutust, et Tallinna kultuurharidusalakool, see on see, mis praegu, Williams oli Tallinnas. Et siin on Tanssimis tantsimist võimalik õppida. Ja selle sõna tants pärast ma tulingi. Aga see oli algusest peale teie nägemusel äratundmine, tuli teie seest minna, miks, miks see niimoodi on läinud, kas te olete mõelnud, mis seal võis olla või see tunduski lapsepõlvest saadik niivõrd loomulik ja seal ei olnudki muid valikuid isegi kõrval mis pretendeerinud tantsimise asemele? Ja ega ei olnudki, tõesti, on lapsepõlvest peale soov liikuda, käia, olla kuueaastaselt ma mäletan, siis oli vist kolhoosi esimene aastapäev või, või seitsmeaastane. Kui ma olin ja siis seal peol massi see laulusolistina, siis ma tantsisin naabritüdrukuga Tuljakut. Me õppisime aga isegi seal ära ei võiks. Seal sai veel naljad, mina tantsin tüdrukut ja tema tants nagu poiss ja see lõputõste Tuljakus, et tal läksid püksid, kukkusid neutraažiga. Aga mida te kujutasite, kes teist saab? Ei, seda ma ei kujutanud üldse ette, et minust saab mingi kultuurid ja mina ütlesin, mina tulen, õpin tantsimist ja ma olen õnnelik selle sees. Aga noh, seal Te kasvatate siis tollel ajal selliseid kultuuritöötajad, kes pidid kõike jagama, aga haridus selles mõttes täiuslik, et seal õpetasid ilukirja massimänge igasugust suhtlemist. Tantsuõpetajaks oli meil senta ots, Estonia tolleaegne peaballettmeister. Ja siis me õppisime ju veel keskkooliosaga muid aineid, sest mittetäieliku keskkooli ma lõpetasin maal seitse klass, tänapäeva mõistes ma olin 14 aastane ja ma pidin hakkama iseseisvalt elama, et. Noh, see oli nii väike ja selle rahaga kuidagi ära elada, aga maalt sa ikkagi kartulit ja tuli toime. Kui 14 aastaselt sel ajal omal käel pidi juba enam-vähem hakkama saama, siis mida see tegelikult tähendas? Oli see niisugune hammastega kinni hoidmise aeg või, või kuidas selle distantsi? Kuna me ükskord kuus kõlli stipipäev, siis me saime lubada endal väljas käia söömas et supp, praad ja magustoit üks kord kuus. Et siis sa pidid ikka ostma midagi niimoodi, et noh, süüa saab. Ja sellest ajast saadik ma nagu ei taha neid rasvapontšikuid, sest need olid vahetunni toidud, et meie kool oli seal Laidoneri suvemajas Tõnismäel ja seal sõda, Surrey maju ei olnud ees, et seal oli üks putkad, siis keegi poistest hüppas aknast välja ja siis tõi vaheajal kõikidele meile need Ponzikust selli lõunasse. Need rassaga lihapirukad, kuidas palu tüdruk linnaeluga kohanes. Ma ikka vist olengi linnatüdruk. Talutüdrukust olema vist ikka sutsu kapell. Et see nagu ei sobi, mul on meeles, kui oli vaja kinno minna ja, ja siis mul tädi andis ülesanded, oli vaja peenrad ära rohida. Et see tundus kohutava karistusena, siis sihiks ikka hambad risti. Ikka rohisid pen rähvat õhtul kinno, saks kostest. Madis ema niimoodi kõrvalt kuulates, kuidas need pildikesed sealt lapsepõlvest sulle tunduvad, kas see seletab ema kohta nii mõndagi, on need teemad teil omavahel kunagi varem jutuks olnud ja on küll, et ma olen praegu, kuulasin teda kõrval ja, ja ma mõtlen, et kui temal oli selline periood, kus ta tuli nii-öelda sõjast siis välja, eks ole, lapsena ja sellise enam-vähem okupeeritud Eesti elu peale siis minu lapsepõlv on justkui nagu tagurpidi, ütleme alustasime okupatsiooniga, eks ole, ja saime vabaks. Et, et selles mõttes on niisugune huvitav paralleel mõte, tekkis mõte, et ma ei olnud niipidi mõelnud. Kas praegu nüüd ema vaadates tundub see kõik loogiline, pannes kõrvale sinna tema lapsepõlve, et see paistaks kusagilt juba kaugelt välja, mis suunas elu läheb ja kuidas kujuneb ja no ütleme nii, et ta ise seda võib-olla nii lihtsalt ei väljenda või nii selgelt, aga aga ta ikkagi tants on tema elutantsu, tal kirg, et igasugust sorti liikumine läbi tantsu läbi ise on isenda väljendamine läbi tantsu, see noh, ta lihtsalt ongi see, et kui keegi peaks ütlema, et tänasest hetkes enam tantsida ei saa või tantsida tohi, eks ole, et siis tal hakkab tekkima selline nagu rusutus vä? Ta peab selle loomingulise poole endast välja saama. Kõige õnnelikum olema siis koma tantsijatele, teen treening tungi ja ma sanmuusika plaadi, sellise, mida ma pole varem kuulnud. See muusika inspireerib mind, ma pean sealsamas mõtlema välja harjutused ja teha selle muusika saartel, mis sobiksid sellesse muusikasse ja see on nii loominguline. Ja siis, kui see tund on läbi, siis ma olen nii õnnelik, et vaikimisi, millega oleks hakkama saanud, see ongi nii ja anna muusika kätetantsijad ette ja. Toome nüüd madise ka siis ametlikult mängu, et me saaks juttudega kuidagi loogiliselt kronoloogiliselt edasi minna. Mis hetke Maiese teie elus oli, kui poiss nimega Madis sündis? Ma olin siis kolmekümneaastane. Mitte väga teda, jah? Jah, madise isad, kohtusime, meil oli armastus ja. Elu tänu millele või kellele ikkagi tänu kultuurikeeles, tema oli muusik. Ja siis me ikka niimoodi kohtusime ja ta oli pikka kasvu mees ja tal oli nii ebatantsuline kui üldse võib inimene olla. See, see niimoodi nagu lummas, et me õppisime pulmavalssi, nii et öösel kell 12 läksime kiir abistada, Sults oma kanna vastu kapi serva puruks lüüa. Seal vaata vastandid tõmbavad ja Peeveegord. Ja selles suhtes, et et noh, abil on siis õnnelik, kui igaüks saab tegeleda oma hobiga, tema käis pillimehena õhtuti mängimas, tuli öösel kell kolm koju ja kõik ja ja minagi siin oma asju ja, ja pärast, kui vanemaks saime, siis ta hakkas tarampasaatorkist mängima. Et siis me käisime juba koos. Madise, missugused on sinu esimesed lapsepõlvepildid, mida sa arvad end mäletavad, kus kohas, kellega seoses ma arvatakse kodust ikka on mingisugune pilt, et, et võib-olla siis see asi, et, et ma mäletan seda, et vahin, suhtu varakult, pidin olema ka iseseisev, aga mitte sel põhjusel, et emba-kumba vanemat mitte kõrval vaid et Nad lihtsalt tegelesid oma asjaga ja minul oli nagu takkajärgi vaatan, et seal on niisugune hea koht, kus ma sain ise endale seada, et kohad, mis kus, leida iseennast. Et siis nagu muusika, mis mind rohkem puudutanud kui tants, kuigi ma tants, kuigi ma oskan tantsida. Sest see on mul veres. Et isalt ma seda ei saanud, male mõlemalt saanud paremad asjad, kisab muusika emalt masin tantsu, nii et mul on niisugune nagu hea kombinatsioon tekkinud. Et, sest, et noh, ütleme. Ma mäletan seda, et mängisin suht varakult trumme. Et mulle noh, nagu näiteks maala käisin, et, et mul oli niimoodi, et mul oli vaja nagu kirg, et nagu praegugi, kui ma näiteks muusikat loonikuma trummi mängin. Kuigi mul ei ole endal kahjuks trummikomplekti siiamaani. Et lihtsalt pole ruumi, kuhu panna. Aga kui ma mängin trumme, siis ma lähen mingisse teise kohta, saab nagu tekkis selline transs või aga lapsepõlvest on meeles, et ükskõik, missugune pott, pann mis iganes karppulgad suvalised jama mängis. Ja vot see kirg on mul lapsepõlvest meeles. Ja siis ühel hetkel tekkis see koht, kus ma mäletan, et ma tahtsin tegelikult minna muusikakooli õppima trumme aga kuna kusjuures ei olnud seda võimalust, siis, siis noh, ma pidin tegema nii-öelda paremuselt teise valiku ehk klaveri. Ja klaveriga mul niisugune noh armastuse ja vihkamise suhe. Sest et see õpetaja, keda ma tahtsin, seda, see ei võtnud mind, sest tal olid klassid täis ja ma sain sellise õpetaja, kes kellega mul ei olnud klappi ja seal koha, selle vaatamata ka järgi, et ma jätsin muidugi sellepärast ka tegelikult muusikakooli pooleli, sest et noh ema laps nagu ma olen. Me oleme parasjagu mõlemad sellised. Mina tean jurakat, eks ole. Sest et noh, see, see niisugune, ma arvan, et seda võib nagu kaudselt kirjeldada, et see on niisugune kadakane karjamaa tunne, et vot kadakas, jurakas puu ja meil on seesama tunne sees. Et ei ole nii, et keegi tuleb ja ütleb, et sa pead tegema teist või kolmandat moodi. Et me teame seda väga täpselt, et ise teame, kuidas me teeme. See on muidugi tore, et sinu esimesed mälestused on kõik kuidagi muusikaga seotud, aga sealt võiks ju ometi midagi veel kõrval olla, mida sa korraldasid kodus, kus sa kodu üldse tegelikult siis lapsepõlves oli veel, sa räägid maal käimisest kossu, Kododolid, no kodu. Aga suved ikka sai maal oldud ja et Rakvereni siukene tav linn selles mõttes, et ta on kuidagi nagu hästi Põhja-Eesti. Aga jah, ma mäletan seda, et koduses elus oli meil niisugune tore tasakaal, et oli emale isal mõlemal noh, minu jaoks nagu aega, aga samas oli see teistpidi jälle see niisugune iseseisvus. Tena oli õhtuti proovil, isa käis õhtuti mängimas ja mul oli kass, kellega ma sain kodus omi asju teha ja õppida. Aga kui kooliaega meenutada, siis kooliajast tegelikult vot minu jaoks on kool, alati, on selline asi, et on teatud sundained vene ajal idapidi tiiva ja sellised ained, mis, mis nagu andsid sellise maailmatunnetuse juba lapsena. Minu jaoks oli see inglise keel. Inglise keel oli, see tuli tegelikult sellest, et, et noh, ma olin suht vaikselt juba Abba suur fänn ja millal suur lapsepõlve armastuse Jagnietta, ma mäletan seda, et kus iganes, võimalikust kohast Agni etapilt ja Friida, ma ei tea, millegipärast mulle ei meeldinud, aga vaata Agnietta, kuule, need ta siis oli asi nagu kontrolli all. Ühesõnaga minu lapsepõlv on kuidagi sihuke muusika fännamine ka. Jah. Ma arvan, et ma olen olnud nagu suht iseseisva suht varakult. Maie, kui te võtate nüüd pisikese madise peale ja ta rääkisime endast kui ühest jurakas kas kusagil paistis varakult juba välja või mis, kuna ta seal Oli trummi mängimine oli ikka kohutav, küsis mu käest, kuidas ma seda kannatan välja, sest kõik asjad, mis kallid, kõik, kes teha trummikomplekti ja õhtust Davis panna viis tundi jutti seda. Aga ma. Ma kuidagi oskasin nagu mitte kuulata sõda või ega ma ei keelanud kasta. Meil oli hästi, sest mina olin hommikupoole kodus. Ja sa käisid õhtupoole koolis, eks ju. Et et siis me jõudsime hommikul nagu ära toimetada ja vist esimene kuu, kui ta kooli läks, natuke sai üle kontrollitud, aga siis ta hakkas ise tegema. Muidugi on tähtis, et laps oskaks käituda ja olla viisakas. Ja need nõuded, ma ei tea, kuidas me neid tegime. Aga, aga need asjad olid korras ja ja joomas siis kolin, nõudlik ka, sest ma tean õue, lapsed ei julgenud tulla. Meile nagu küllap ma olen kursis lehma vakka, nõudsin, et tere öeldakse uksest tullakse, niisugused asjad. Et noh, lasteaias võib-olla nagu ei meeldinud. Aga selles suhtes konflikte ei olnud. Ma arvan, et see ei olnud üldse see asi, et sa kuidagi nagu kuri oleks olnud, aga kas sa jätad sellise mulje võib-olla väljapoole, et sa oled konkreetne panengi ja ütleme niimoodi, et naistelt tavaliselt mulle tundub, oodatakse, et naised on pehmemad toonis, eks ole, aga, aga sina oled ikkagi niisugune väejuht, ütleme siis nii, kui tantsupidude paralleeli võtad, sa lihtsalt Sa oledki konkreetne, sest sul on mass, sul ei ole võimalik nagu igaühte tillutada, see on su isiksuse osa, ma arvan, aga sa, Maris mäletate end lapsena emaga mingil teemal nii-öelda läbirääkimistesse astuma, see, ma kujutan ette, mingis vanuses kindlasti mingid teemad tekivad ja kõik teame, kõigil tekivad. Kuidas sa neid asju siis oma võrdlemisi konkreetse või isegi kohati äkki järsu emaga lahendada said. Seda on ka paljud, teised hõlmab kõrvalt, kui ema kedagi üldse on kuulda võtnud, siis ta mind võtnud ja ma ei tea, kuidas see üldse niipidi on. Seda lapsena ma mäletan seda tõtt. Me saime asjad räägitud alati, et sellist asja nagu ei olnud, et kuskil mingi asi jääks nagu õhku, et vot see on niisugune usalduspind on meil alati olnud, et me saame teineteisest tegelikult aru. Kuigi, kui isa veel siin oli, eks ole, meie keskel siis tema ütles küll vahestat, et kuulge, minge nüüd minge kuhugi mujale, et ma tahan rahu. Sest et noh, tihtipeale läheb asi väga kirglikuks, sest et me seisame nagu oma asja eest. Aga see tegelikult, kas niisugust tugevat tuld annavad kokku sellise leegi, äkki oli poisiga muret ka mingid? Ei ütleks, ei hulkunud linna peal ja ega nii sihukesi käitumishäired ka ei olnud. Maal ta üks vene ajal ei olnud ju naelu saada, ta võttis sealmaal. Selle peremehe naela kastioduks kõik naelad kuuris ots. Maja oma oma talust, aga see oli nagu kole, vot nihukesed koledad. Aga see, nagu see asi, et ma mäletan seda ise küll ka väga hästi, et ja siis ma tegin, ma olin niisugune nagu niisugune oma asja tegemise vajadus, et, et ma tahtsin, kas maja ehitada, parandada mingit vana niisugust või nagu võibolla siuke vana majad ma omast arust hakkasin seda nende naeltega korda tegema. Aga noh, muidugi, kuna see oli nii tohlatanud, et see tegelikult ühest otsast kukkus, eks ole, ta siis nagu oli see kergelt jälgi. Jabur võid olla. Aga jah, et see on see asi, et, et ma tahtsin nagu nabis nüüd jälle hilisemalt vaadatuna nagu aru saada, et ma kuidagi see niisugune produtsendi rolli, mida ma nagu ka kannan, eks ole. Nagu üritasin panna erinevaid asju omavahel tööle. Et seda ma mäletan küll, et noh, näiteks õues mängides keelt, et ma nagu üritasin jagada ülesandeid ära, kes noh, näiteks mängisime rahvastepalli, eks ole. Et siis keskus son, keskus seisab, eks ole, missugused kuidas tiivis asjad töötaksid. Ta võttis omale vanaemad ka, sest tal ei ole vanaema. Naabri majas saab kitsamale vanaemalt, kas hakkaks mulle vanaemaks, siis tal on väga tore suhelda. Selles mõttes, et mul on jah, on selline huvitav, lapsepõlvest mäletan tegelikult ainult isa isa, kes kõige kauem nagu meie keskel oli Raimundit, talle meeldis minuga rääkida üldse vanade inimestega meeldis rääkida, sest et see elutarkusel minu jaoks huvitav, et kuulata, kuidas oli, ja see on seesama põhjus, et kuna vanaema aega vanaisa ei olnud emapoolsed ja, ja isapoolne ema siis vanaema, nii kena rel Sudiga noorelt, et siis ma sugu. Sest ma tundsin mingit vajadust, et mul on vaja võtta mana ema, sest teistel kõikidel on kõik räägivad. Jube lahe vanaemaga saab kõiki asju teha ja rääkida ja kus kõik käiakse, mis, mis ja kommi saab kogeks ocommi kuskilt vanaema. Ja siis ma mõtlesin, et ahhaa siis ma tundsin, et see kõrvalmaja naine, kes seal muide Eesti aja naine talle istujal olnud teenijanna tema rääkis seal nihukest nagu linnaelu teenija ja härraste, teine poolt, et ma sain sellest, kui Eesti vabariigi hõngu sain nagu sealtkaudu jumalatest mööbel, lapsus naeratan talle niisugune ehe möbleeritud korter, ta selle kõik selle mööbli saanud endale vana mööbli ja see lõhn, pildid ja vot see eesti tunnetus, vot selle ma sain sealt. Aga sa kuidagi niimoodi mööda minnes sebisid ennast talle sappa või, või käis see asi niimoodi, organiseerisime endale vanaema. Nojah, kolme nelja aastane laps tuleb, küsib, et kas oleksid minu vanaema ära. Läbi kas oleksid minu mängu vanaemalt, mul ei ole päris vanal keegi ära ja siis ta oli nõus jah. Ja, ja siis me istusime niimoodi, et ma käisin tal nädalas vist kaks-kolm korda lihtsalt istusingi ja kuulasin, küsisin ja uurisin elu, et mingil põhjusel mind nagu huvitas see vaba Eestis just see niisugune, missugune on Eesti. Me oleme sinuga, Sten enam-vähem ühevanused, et sa, sa tead, missugune nõukogude aeg oli, eks ole. Et selles kinnine hall, hämar muusikat kuulsid juba Oraideolaxenbergist, eks ole, heal juhul ja Soome telekast nägid, eks ole. Aga dotse niisugune, mis Eesti ajal toimub, siis Eesti elus toimub, vot selle ma sain kõik sealt hästi huvitav ja selline igapäevane, kui sa mõtled kodusele kasvatusele, mida iganes sa selle all mõistad, eks sa ise interpreteerin siis kuidas rollid isa ja ema vahel jagunesid, kes oli üks sinu jaoks, kes teine temast rääkisid siin juba natukene küll omavahel asjade arutamisest ja kuidas isa natukene püüdis siis distantseeruda. Aga muud asjad sinna juurde. Et keda üks või teine sinu jaoks seal noores õrnas eas kujutas. Ütleme niimoodi, et ma alustan isast. Et eriti kui ta nüüd läks siin paar aastat tagasi, et siis siis ma takergi meenutan seda, et isa on see, kes mind tegelikult Ta pani muusikat armastama, isa tõi selle muusika poole kõik minu sall. Aga sellise loovuse ja sellise kiire reageerimise ja sellise niisuguse nagu maailmaavara pilguga vaatamise selle oleme emad saanud. Tema on niimoodi, et võtad alati tahtnud minna edasi, see on nagu elus sa lähed edasi, et sa ei jää nagu toppama nostalgitsemas nagu analüüsime, liiga pikalt midagi. No see on umbes nagu nii, et kui ma vaatan hetkel kuidagi seda Eesti elu nagu natukene laiemaks et siis kohati tundub niipidi, et, et me ei ole nagu justkui leppinud Eesti riigiga ise. Eestlased, see võib-olla kõlab kummaliselt. Aga see on see asi, et meil justkui tundub, et nad on kogu aeg midagi muutma vägisi selle asemel, et leppida, et meil ongi oma riik. Meil on iseseisev Eesti riik. See on niisugune mõttelaadi koht, mida poisikesed, ütleme siis niimoodi elu Rakveres tähendas, oli seal lõbus kant midagi kellegagi ettevõtmiseks korraldamiseks asjaajamiseks olid sa üldse seda tüüpi tegelane. Ma mäletan seda, et mul oli mitte liiga palju sõpru, aga need, kes olid sõbrad, need olid nagu lähedased, nendega sai muusikat teha, sai muid asju teha. Noh, nagu ikka. Teen kõrvaaugu, sest et sõber tegi ja siis ma mõtlesin, et ei et see ilmselt liiga valus, seda enam, et kõrvapidi panema siis haaknõela, eks ole. Ja, ja noh, mina oleks teinud, aga mul ema ei lubanud. Luba, aga ma ilmselt ei arutanud isegi pähe ju. Et vot sinose jurakkuse kohta, eks ole, et kui ma otsustan, et ma võib-olla tahaks seda, siis ma võtan selle otsuse ise vastu kult olnud mulle teada, et ma pean ise otsese võtma vastu selle on mõlemad vanemad mulle küll andnud. Sellest kõigest kumab läbi tõesti omajagu usaldust lapse suhtes, eriti kui isa-ema mõlemad õhtul ära olide. Jäta poiss. Kui saali õhtul ikad arki õhtul kodus? Jah, aga noh, nädalavahetused olid ikka vahel prop. Plemaatilised. See tähendab, et kui vanemad koju tagasi tulid, siis ei olnud varemeid ees, et. Ei olnud, ükskord oli, kui me käisime isaga koos saunas, siis ta oli kutsunud panime küll ukse lukku, aga mina ei tea, kust ta võtme sai, ta oli kutsunud kõikovi tüdrukut külla ja laua katnud ja minu küünelakiga nendel küünlad ära värvinud ja küünelakk tollel ajal ikka värvisid ise. Et noh, tollel ajal oli ikka neid asju võimatu kapos saada, eks ole mingit defitsiiti kuskilt saanud kõik lahkelt ära jaganud, aga mis kasvatanud Essence morsi ja okstele ilusti laua, kõik ära kadunud, morssi maitse oli nii jube, selle kõik oma. Niisugune noh, külaliste vastuvõtja Ühesõnaga, panid peo püsti kohe ja, ja ei, me tegelikult kutsusin nii poisid kui tüdrukud, aga poisid ei julgenud tulla. Tüdrukud tulid kõik, sest nad arvasid, et see on nagu väga-väga huvitav mõte, et lähme siis vaatame, ma vaatan nagu et küllap nad siis tahtsid teada, mis seal siis teha saab. Madistada reklaamisid siin ennast kui võrdlemisi igava lapsepõlvega või igavat poissi. Siin just praegu oli olustiku kirjeldus selle kohta, kuidas küünelakk võib-olla ei olnud kõige levinum kauppida poest sai igal hetkel ja ja kuidas siis sa kutsusite ümbruskonna tüdrukute ema varandust realiseerimata. Kas selle pinnalt otsustades oli ema endast välja viia? Et mitte öelda kurjaks ajada? Lihtne ülesanne. Saite sellega hakkama, proovisid sa mõnikord, kuidas läks? Ta vist ei mõelnudki sellele. Ta oli lihtsalt lahke, talle meeldib külalisi vastu võtta, aga ema sai vihaseks või? Ma ei mäleta, ega ilmselt ma ei saanud, sest see tundus nii nalja. Kas küllap sulle jabur? See lihtsalt oli nii jabur, kõige jaburam maks tegi sedasama morss, taliessents oli iga maitsega seal ma ei mäleta. Ega sama analoogne asi on ka lapsepõlvest. Et sa lähedane isa hakkas fotograafiaga tegelema, siis ma tundsin nagu tohutut huvi selle vastu ja ja okei, piltide tegemise, noh meediat ma õppisin seda hiljem ka, et, et noh, see on niisugune foto isaga foto tegemine nagu viis selleni, et ma läksin meediata tema Norra aga et esimest korda pilte hakkasin ilmutama ja siis ma suutsin selle, ma tegin seda salaja, sellepärast et noh, ei lubatud teha. Suutsin ilmuti pudeli jääda riiete peale, sellest tuli nagu veel suurem jama. Vot selliseid asju ma olen küll jah teinud, aga ma olen jälle ikkagi võtnud endale pähe, teen selle asja ise ja siis, kui on tagajärjed, siis vastuta on sellepärast noh ega seal muud ei olnudki midagi. Siis isaga rääkisime ühe pika ja põhjaliku jutu püksirihm oli, rippus mõne konksu otsas. Ta sai isa käest, sest ta oli kadunud, ta ei öelnud, kus ta läheb. Noh, kui ma olen põgenenud, ära ta tegelikult põgenema. Kolm tundi õhtul last ja ta oli selja tagaselja taga korteris. Ma olin naabrinaise juures, kuulasime muusikat. Ja meie otsisime meeletult, kus on laps, kus on lapse siis isa läks nii endast välja, et ta sai ühe sutsaka küll seal ainuke kord, kus tants, annad, ikka hirm, laps on kadunud. Aga noh, naabrinaine, vat ma olin, ma teadsin, et kus või kellel naabritest liigub muusikaplaat, et siis ma nagu käisin nende juures kuulamas, sest et ma olin iga laps, et keegi mul läheks välja andnud. Või siis näiteks, kui tulid soomlased, Rakvere lihakombinaat esitava, eks ole, siis hakkas juba toodud, siis toodi juba seda 80.-te teise poole muusikat toodi juba ka siis laske. Ühesõnaga minu eesmärk oli see, et saada võimalikult palju muusika infot kätte. Kas see kohati veider ei tundunud, kui poisiklutt läheb naabrinaise juurde muusikat kuulama vä? Ei, seda ei olnud kunagi varem juhtunud. Me mõtlesime lihtsalt, kus on kadunud. Et, et noh ikka igaüks ütles, kus ta läks või mida ta tegi või kellega ta mängis ikka ikka õhtul juba kell üheksa pime ja kõiki last kuskil ei, on täitsa meil oli nagu paanika. Ja Madis, sinu poolses täiesti valehäbita koputad uksele, ütlevad, et. Ei, mina ei tea, millal ta sinna läks, aga ta oli seal kolm, neli tundi vähemalt. Ma isegi ei mäleta, kuidas see oli tõenäoliselt vot me kuna meil on niisugune nagu kahekordne madal maja, kus me elasime Rakveres, et siis kõik naabrid omavahel suhtlesid plaatide muusika vahel, ütleme see asi oli nagu enam-vähem kõigile teada, et ma selle nagu suur tants. Nii siis ma suutsin välja mõelda mingisuguse põhjenduse tõenäoliselt, et miks me võiks nagu kuulata. Maie, teie maailm, nagu me siin alustasime, on ju olnud aastakümneid tantsumaailm, siis kui lähedale te suutsite madise sinna sikutada, et kas ta mõnikord lapsena jõudis kaasaga jõlkuda. Ta käis kaasas loomulikult esinemistel tihti siis me käisime mõlemad ei saga. Aga temal oli niimoodi, et temal järsku tuli hoog õhtul pool 12 tema hakkama tangot tantsima ja siis isa pahandas. Hullud, tema, ta küsis niukseid asju ja siis me tantsisime ka, aga adis kasvas hästi ruttu, pikaks ja, ja tema omaealistest oli ikka noh, niipalju pikem. Et ma ei pannud teda ühtegi tantsurühma tantsima, sest ta läks kasvuga rühma ära rikkunud vanemate hulka, jälle balla last, kus pikkus oleks klappinud, oleks ka tobe avaldada. Meil oli koolis isegi nii, et ühel aastal ma pidin ostma kolm kollivormide kasvas. Järsku viskas kasvu. Ja siis ta läks kooli. Ja siis ma mäletan, ta tuli koju, nuttis, olid vist teine koolipäev. Mis viga on? Kõik ütles, et sa oled istuma jäänud, sa oled nii suur. Seda, ma mäletan küll ja see oli, ma kujutan ette, väga dramaatiline enam ei ole siis noh, eks ta lapsena ikka on, et et ma mäletan seda, et need esimesed neli klass oli kõigist nagu noh, pea ja õlavarre jagu pikema ja, ja noh, eks see on niisugune noh, tänapäeval öeldakse selle kohta niisugune, kuidas sisemine kooli kiusamise asi võib-olla, aga, aga no ma arvan, tänu sellele sain sain tugevamaks kui tekki, kiusamise koht, eks ole, siis see on see koht, mis õpetab inimest iseseisvuma jälle ja nii-öelda iseennast iseenda eest seisma. See tähendabki seda, eks ole. Et kui sulle tuleb keegi nina alla hõõruma, et sa oled niisugune teistsugune, kolmandat pidi siis sa vot seal kohas on see sinu koht, kus ütled, et vot ma olengi selline. Kui sulle niipidi ei sobi, siis ei ole meil millestki rääkida. Kas seal oli pigem hea meel selle üle, et et sa liiga pikk olid ja ema ei saanud sind suruda tantsima kuhugi niimoodi jõuga? Ma isegi seda tunnet tegelikult päris ei mäleta, kuidas selle tantsuga oli, aga aga mul oli pigem see tunne, et kõike ei saa perest tantsuga tegeleda. Vot seda mäletamine võib-olla seal ei kaitsereaktsioon selle vastu, et ma ei saanud sinna rihma oma pikkuse pärast. Aga ma endale iseenda sees rääkisin seda asja niipidi selgeks, et ma suht varakult. Ma arvan, et ma olin vist mingi viie, kuue näki kui seal käisin kogu aeg kaasas ja ma olin selles tantsumaailmas nii-öelda kaudselt kogu aeg sees. Aga ma tegin suht varakult selle otsused. Ma ei ole tantsumaailma sees tantsijana. Maya mingis plaanis on tegelikult teil lapsi olnud ju hästi palju, eks. Ja ikka väga ikka väga palju, mis ta praegu on meil, ma ei tea, kas julgeb öelda, et ta pärisema eest kellelegi olete olnud, ma räägin siis tantsijatest, kes teie käe all on olnud, aga tõenäoliselt olete pidanud nägema parasjagu vett ja vilet ka, sest teatud, et EAS teatud huvide korral ikkagi korraldatakse vahel niisugusi asju, mida hiljem ei tehta, eks ei ole lihtsalt mõistlik. Kas on närvikavale väga suur väljakutse? Teiste lasteaiast ka vastutada, eks ta ikka siis oli küll, kui ma ise noorem olin ja mul oli kogemusi vähem siis ma võtsin asju, noh, liiga olen lapsi kaitsnud, hoidnud ja praegu tulevad ikka väga paljud ütlevad, et ma olen neile teine ema ikka, nii kaugele ja nii kaugele ja mul on vilistlasrühm praegu kes tantsib sellest ajast saadik, kui nad olid gümnaasiumi õpilased. Et me, me oleme nagu üks perekond ja kõik isikliku elu nagu muresid või asju. Nad tulevad nõu küsima, sest mul on nii hea meel, et kui ma oskan aidata inimesi või soovitada või nad usaldavad mind selles mõttes küll. Et mu perekond on ikka väga suur. Äkki teil mõni markantne lugu rääkida sellest, kuidas ikkagi teid on närvivapustuse äärele viidud? See oli jah, üks tantsupidu, noorte tantsupidu. Huvitav loodus annab aastate kaupa nii sihukesi ma ei tea, mitme, kas üheksa aastat hakanud või kooliõpetaja räägivad ka, et siis on mingi tsükkel on ja siis on kõik on nagu hullud. Nad ei kuuletu, nad teevad, mis tahavad, et et eks ta on ikka kõik on seotud nagu joomisega. Et vaata, noor inimene, tema ei tea, seda. Paljut ta kannab. Ja ma olen eluaeg öelnud kõikides rühmades kõikidele tantsijatele, olge kenad, hoolitsege selle eest, et teinekord inimene võib võtta niisuguse väikese tipsu. Ta jääbki purju. Et alati tuleb sõpru aidata, et, et me keegi ei tea, kellega see võib juhtuda. Et niisukesi asju. On küll jah, et ma olen pidanud päästma ikka. No nii mõnegi lapse pärast omavahel noominud teda. Aga ta on suurest skandaalist pääsenud. Kui te oma lapse peale mõtete Madisele, siis kas te mäletate, mingil hetkel mingil perioodil või mingis vanuses tema vanuses millegi üle eriliselt end muretsemas või südant valutama? Ega ei mäleta küll midagi eriliselt, aga siis, kui ta läks Tartu Ülikooli tudeng, kas ma ei tea, mis seal ei teki, aga noh, parem kui sa ei tea. Jah, ma olen praegu suurtele tantsijatele ka öelnud, et mind ei huvita teie eraelu, et ma hakkan siis nagu muretsema, et noh, inimestel juhtuvad isikliku elu tragöödiad ja ja sa pead ikkagi kuidagi inimest nagu oma abi lohutama või. See käib asja juurde. Aga paremal kui kõiki asju Madisson, emal tundub energiast küll mitte puudust olevat, ma ei tea, kas sa kunagi kodustes tingimustes mäletad mõnd teistsugust olukorda ka, kus ta ikkagi on endast justkui kõik ära andnud ja ja, ja ka lutt endale lubab väsimuse hetke. Selliseid perioode tõenäoliselt on meil kõigil, eks ole, eks ongi, ema võlumine on ajastatud. Ta oskab tõesti ühest kohast teise liikuda kuidagi sujuvamalt. Loomulikult noh, peale igasugust tantsupidu või igasugust mingit üritust või näiteks pele Viru Säru mäletamise esimene eesti folkloorifestival oli pea seda, mida ta vedas. Peale seda oli ta tegelikult nagu väsinud seda selle esimees esimest korda, kus ma nägin, et ta on nagu andnud ennast. Sest see oli nagu nõukogude aja tingimustes ja seda oli väga keeruline kokku panna, sest et noh, parteikomitee lubas teist ja kolmandat ja ei lubanud pooli pool inimesi üldse kutsudagi rahvusvahelisel üritusel, eks ole. Ma käisin partei keskkomitees ülekuulamisel, et kas riigipööret ei hakka tegema. Madis oma versiooni juba rääkis, et mida ta näeb endas isalt, mida emalt. Kui majja teie poega vaadata, siis kuidas teile tundub, et mida ta isalt on kaasa saanud, milles te tunnete ära ennast? No ennast tunneme tulema raha selles, et meil on paljude asjade suhtes ühtemoodi arusaam. Ja ta oskab võibolla mind ergutada ka uutele tegemistele. Aga isa juures ta rahuliku meele, mina olen kärsitu. Mina pean saama kohe asjad üleeile ja kohe praegu täna lausa et ta selles suhtes oskab rahustada, isa rahustas mind ikka väga ära. Talle meeldis, kui ma läksin endast trassist. Mees ütles, et iga kord armub musse uuesti Pumalen tõstmeljasel. Tegelikult ongi inimene naljaks, kui ta on endast väljas. Isa kuldne lause on seetõttu, et tal on iga poole tunni tagant uus naine. Et elab nagu Aaroniga ja see on Kaksikute puhul öeldaksegi niimoodi, mis meil on, meil on ikka midagi väga sarnast ka selles mõttes, et et see on nii kummastav, et meil on sünnipäevad igal aastal samal nädalapäeval, minul kevadel, temal novembris. Et selle ma avastasin alles vist kuus-seitse aastat tagasi, see on nii naljakas. Ja Me oleme mõlemil on märk, siis üks ütles planeedi märk, et temal on kaheksa, 19 on 10 ja minul on kaks, kaheksa 10. Et seal kassas Nii nüüd läheb minu jaoks keeruliseks ma, see maailm on minu jaoks täitsa võõras, aga mulle tundub, et teie žonglööride siin tähtkujudega ja Ja kõikide vabalt, jah, see huvitab, see mind väga huvitab ja ja mind huvitab alati, millal inimene on sündinud. Siis ma saan aru, kuidas temaga käituda, mis tähtkuju tegelane ta ka tantsijate puhul. Ega mõne puhl sealt ei olegi paremat Lottena, kui ta ei käitu korralikult sünniga kaasa, Natab, kannata vaikselt ära ja. Nii tähtkujud sellised, millega polegi midagi peale hakata, on, kes millised? No ma ei hakka siin nüüd seda küll ütlema, sest igaühel on ka erimõjutused aga mõned on niimoodi noh, lubadustest kinni pea kõnnib üle laipade. Igasugust. Ei, ega see tekki elu värvikaks, et elu elusam. Ja seda on huvitav jälgida, sellepärast et noh, sünnihetkel on ju kuu mingis märkis, eks ole, et seal on mõjutused siit ja sealt, aga kui see on sulle selge, siis on inimestega suhtlemine nii lihtne. Aga jah, seda ma mäletan lapsepõlvest küll, et kui sa mainisid neid horoskoope ja kõike sellist müstikat tähtkuju poolest, kork, nagu ma näen, et see on niisugune müstiline nagu varjatud elu pool on minu jaoks alati olnud huvitav, et see kõik, mis on nagu selgelt nähtav, katsutav, käega katsuda, eks ole, et see on niikuinii selge, ega seal all on alati midagi veel. See on selles mõttes minu jaoks olnud huvitavad selle vana nagu kodustele saanud oleme rääkinud hästi, palju vaimsetele teemadele on, siin on nagu okupatsiooniaja ütleme, lõpuaastatel hakkasid igasugused tegelased siin ennast näitama, eks ole, mingit ufoloogid ja muud asjad, need perioodid on kõik läbi käidud, et need on seal lihtsalt, on nagu huvitav olnud, et see on jälle infoelust. Sest et noh, elu selline kahepoolsus või selline niisugune nagu et igal asjal on kaks poolt. Tihti me tahame keskenduda ainult ühele poolele, aga sellele on tasakaalupunkt teisele poole ka olemas, et sa pead nagu nägema seda et luua nagu asja, mis on tasakaalus. Vot sellised pildid ja mälestused ja lood said täna ritta. Aitäh. Maie Helen. Aitäh. Madis. Aitäh. Selle saate nimi on, käbi ei kuku, mina olen Sten Teppan ja nädala pärast kuuleme taas