Tere Me jätkame siis neid rünnakuid seal kaugel Aafrika maal Etioopias ja võib-olla mäletate, et eelmises saates sai käidud kahe sellise rahva juures nagu silted ja torsed. Aga tänases etioopia saates oleme siin stuudios nüüd siis kahekesi ja rändame Etioopiasse õige laialt ringi. Minu jutukaaslaseks on rännumees ja etnoloog Indrek Jääts ja tema on Etioopias kaks üsna põhjalikku rännakut teinud ja sellest raamatu kirjutanud. Nii et tänu siis rändame suurelt ja uhkelt. Räägime ka ajaloost ja kultuuri eripäradest ja muidugi ka nendest oma muljetest Etioopias ja teeme ka mõningaid üldistusi. Tere, Indrek Jääts. Teie olete käinud Etioopias ikkagi paaril rännakul. Miks Etioopia, miks teist korda uuesti? Teist korda uuesti kindlasti sellepärast et see maa jättis mulle väga sügava mulje. Jälle see oli selline nii-öelda teise planeedi niuke elamus, eks ole, sa maandud lennukiga kuskil seal on elu hoopis teistsugune. See oleks nagu teise aega isegi võib-olla mingis mõttes sattuma. Aga nüüd ütleme, kui esimese rännaku eel oli kujutlus Etioopiast, kas esimene reis oli vägevam isegi kui kujutus või kuidas see osas kujutuse tegelikkus esimese reisi järel? No ma ei tea, mul on see häda, et mul need kujutlused, mis on varem kummanellist kirja pannud, nüüd ma viimasel ajal olen mõelnud, et peaks kirja panema enne seda kustuvad nagu ära selle mulje all. Ma arvan, et see oli tugevam, see elamus kui oodatud. Aafrikasse minemise isu oli mul tegelikult juba tükk aega, enne seda esimest reisi aga päris pikalt oli nagu maali kaalumisel. Ei tahtnud võtta sellist pikka ringreisi ette, et hästi palju piiri ületamist ja kõik sellega seotud vaevad. Mõtlesin, et läheks siis kuhugi ühele maale ja vaataks seal nagu põhjalikumalt ringi. Etioopia kui sinna minema hakkasin, üks olulisi põnevus ja minu jaoks oli see Etioopia ja väga põline kristlus ja siinsamas saate alguses kõlanud muusika, see on ju ka tegelikult Etioopia kirikumuusika praegusel ajal. Ja Etioopia kristlus, onju väga vana distest, kellest on väga erilise näoga see kristlus Etioopia ortodoksi kirik ja see, et kui vana ta on, see on ikka pöörane. Maailma üks esimene riik ajaloos, kes võttis kristlus ametlikuks usundiks, oli Armeenia. Aga kui natuke põhjalikumalt uurida praegusaegses Etioopiasse tolleaegsesse aksumi, millal see kristlus tuli, ta tuli praktiliselt samal ajal kuskil, ütleme, kolmanda sajandi lõpus või, või neljandal sajandil jõudis ta ka Etioopiasse. Dolores saksumi kuningriik, mis oli kaubanduse kaudu seotud Egiptusega, Vahemere piirkonnaga, Lähis-Ida-aga ka Indiaga ja sealtkaudu siis ütleme, see oli Rooma impeerium, oli tollal vähemalt Ida-Rooma impeeriumi, seisis kindlalt liimisenfizzanss, sealtkaudu siis tuligi see seoses kaubandusega. Nad võtsid üle selle Kristuse Aga kas te olete ise näiteks ka uurinud seda, et kumb siis oli esimene kristlik riik? Ega see ei ole lihtne, sellele ei ole ühest vastust, sellepärast et üks asi on, kui kuningakoda võtab vastu kristluse, eks ole, ja teine on see, et kui rahvas selle vastu võtab. Aga noh, ma just nende kuningakodade järgi, et millal Armeenias ja millal siis oksumis oksumiselise kuningas Seena, kes võttis vastu ristiusu vist ja et see on praktiliselt samaaegselt Nagu mul õieti meeles on, siis on armeenia veits varem, aga noh, sellest ütleme ajaperspektiivist vaadates on see sisuliselt sama aeg. Jah, ühesõnaga pööraselt vana kristlik riik seal Aafrikas. Ja Teie olete ka kirjutanud raamatu nendest kahest käigust Aafrika kivine südamik. Ja see on niisugune hea niisugune infoallikas, noh, minu jaoks, et seal on ühtpidi on siis nagu reisimärkmed puhtalt ja teistpidi on kasti palju tegelikult tausta ja Etioopia ajalugu ja ja kõike muud. Ja kui ma nüüd mõtlen selle peale, et me mõlemad oleme Etioopias käinud ja kui me nüüd siis sealt väga niimoodi lennates püüaks iseloomustada seda Etioopia suurtes joontes siis võiks nagu minna igasse Etioopia ilmakaarde ja nendest on siis niimoodi, et ma olin põhiliselt nagu seal keskosas ja lõunaotsas. Ja teie olite alla siis ka keskosas, aga samuti ida-lääne ja põhjaotsas. Ja et seal lõunas oli muidugi eripära, selles ongi väga teistmoodi kui muu etioopia. Noh, kui me räägime praeguse Etioopia riigi ametlik piiridest siis seal lõuna otsas läheb noh, selles mõttes nagu tõeliseks Aafrikaks kättena, nihukeseks, seal on vann, seal on rändkarja kasvatatud tajaid, seal on hõime, kes näevad tohutult atraktiivsed välja igast kehamaalingutega ja muudega ja nad on ka natuke niuksed, metsikud ja taltsutama, et see oli nagu see lõunamulje ja samas, kui mõelda natuke lihtsustatult etioopia peale, et siis võiks võib-olla öelda umbes niimoodi, et see, see lõunaosa ongi niukene märkidesse metsikud hõimud, aga siis ütleme, see keskosa ja eriti põhjaosa on siis väga iidsed tsivilisatsioonid nagu natuke vastandlik. Nojah, see Etioopia jõu ütleme miks mu raamatu pealkiri Aafrika kivine südamik, see ongi siis Etioopia mägismaa ja see mägismaa siis nagu öeldud, sai alates neljandast sajandist kristlikuks ja ta nagu kerkiv, ütleme, esilisel muust Aafrikast esiteks kõrgem, ta on üle 1000 meetri merepinnast, see tähendab juba seda, et seal on teistsugune kliima, seal on tunduvalt jahedam. Seal on ööd küllaltki jahedad. See tähendab, et seal kasvavad taimed, seal saab teistsuguseid teravilju kaasata. Inimesed on seal ka teistsugused, nad on lühemat kasvu kui need tasandike. Karjakasvatajad on heledama nahaga, peavad ennast tegelikult paremaks nendest ülejäänud mustema nahaga inimestest seal ümbruskonnas. Kui naljaga pooleks öeldes, nad on ka füüsiliselt kõrgemad Rüüsildkonna kõrgemadega kasvult lühemaks. Ja elavad ka kõrgemal mägedes, aga kas võiks kuidagi jälle on seal nüüd liidu spekuleerib aga Etioopia mägismaa loodus, kuna ta võimaldas põllupidamist ja suhteliselt tihedat asustust ette, nagu soosis tsivilisatsioonide teket. No tõenäoliselt tsivilisatsioon seal Etioopia mägismaal sai alguse Jeemenist, see tähendab siis teiselt poolt punast merd. Jeemen on hästi vana, eks ole. Kultuuri, kolla ja Lõuna-Araabias ja kuna Jeemen on ka mägismaa ja seal looduslikud tingimused on väga sarnased tegelikult Etioopia mägismaale, siis tõenäoliselt sealt Jeemenist olid mingid ümberasujate või siis lihtsalt kaubanduslikud sidemed tekkisid umbes 1000 aastat enne Kristust. Noh, Jeemen ütleme meie tänapäeva geograafia mõistes on juba siis teine manner, eks ole, hoopiski. Aga kultuuriliselt on jah, see side vist väga iidne ja. Nojah, see Etioopia kuulub kultuuriliselt kokku pigem Lähis-Ida ka kui ütleme musta Aafrikaga. Ja see ongi huvitav, see teebki põnevaks. Ja teistpidi, mulle tundub, et nagu sügav antiikne mõju on olnud ka egiptuse suuna pealt kuidagi. Jah ühelt poolt, eks ole, mööda punast merd, mis oli ju kaubatee juba antiikajast saadikuna vahelise algusest ja teiselt poolt mööda Niiluse jõge sest kaks kolmandikku või isegi kolm neljandikku Niiluse jõest, mis siis seda Egiptust niisutab, tuleb ju Etioopia mägismaale. Seda ma kuulsin mitu korda Etioopias öeldi, et kui me siin selle tammi kinni paneme, siis egiptlased jäävad hätta. See hirmul tegelikult väga vana Egiptusesse ulatub juba vaaraode aega. Et noh, kuna nad sõltusid nii täielikult sellest neilusest ja tema üleujutus, eks ole, siis neile oli oluline, et see hulk ikka nendeni jõuaks. Nojah, selle tõttu siis see muidugi kujundas neid suhteid ja lõi sidemeid Etioopiaga. Ja ilmselt kristlus see tuli ka veidi kahelt poolt, kus Kristus nad olid. Noh, Egiptuses oli, oli ütlemise kopti kirik on ka ju väga iidne, tegelikult nad ongi seotud. Aga Jeemenisse. Pikalt no ütleme, see Jeemenist olisi vanem, kultuuriministri ütleme 1000 aastat enne Kristust, aga Kristuse ajast saadik siis oli, ütleme, Ida-Rooma riik. Ja siis ja Etioopia need kirikupea, peapiiskop on alati määratud Aleksandria patriarh poolt, see tähendab siis Egiptusest on nad saanud oma kirikupead, nüüd ta nautogefaalne Etioopia kivikesi, tähendab, nad ise valivad endale kiriku, pea. See oli suhteliselt hiljuti ajalooliselt. Kui see toimus 20 sajandi keskel ainesse lassi valitsusajal saavutatisena pautogefanya Aga ikkagi tagasi tulles selle Al-küsimuse juurde, et Etioopia mägismaa kui esimeste tsivilisatsioonide häll Etioopia aladel, et seal ikkagi oli ka väga head tingimused, ütleme selliseks tihedaks asustuseks ja, ja inimeste heaolu oli parem kui nendel viletsamatel aladel kuskil kõrbetes mujal. See põllupidamine ja karjakasvatus ja seal mägismaal oli neid kaitsjatel aegadel juba suhteliselt soodne arendada. Mägismaa võib-olla oli hästi kaitstav, eks ole, kuna seal tekkis inflatsioon ja ta oli suhteliselt hästi kaitsta nende ümbritsevate alade vastu, sest isegi klimaatiliselt juba eks ole, nende tasandikualade kuumade tasandikud alade sõdurid ei visanud nagu seal mägismaal vastu, see oli nendele täiesti võõras maailmad, ei tahtnud sinna tikkuda. Tõesti nagu kindlus mingis mõttes Aga need kaks skulptuur taime, mis on nagu Etioopia ajaloos hästi olulised on ühelt poolt test, see on niisugune teravini hästi peene teraga, nii-öelda kohalik teravili, mida ma ei tea, kas teda mujal üldse võib-olla leidub, maksan teda, ei kasvatata niiviisi massiliselt. Ja see delfi ma olen kohanud Aafrika reisidel kus nüüd võiks olla, see võis olla kuskil isegi ekvaatorist lõuna pool. Järsku see oli kuskil Botswanasse või mingit mingitest niukestest kantidest, noh teda on viidud klimaatiliselt, umbes sarnastesse paikadesse, nüüdsel ajal seal nimetad seda nagu aafrika teravillaks või oldi uhked, et see on Aafrikast pärit. Tegelikult ühesõnaga, praegusel ajal teda kasvatatakse ka mujal. Aga kahtlemata, Ta on pärit just sealtsamast ja Etioopia mägismaalt. Sarnaneb Hirsiga, kui seal vaatan neid, noh, turul müüakse, eks ole, neid seemneid nagu jäme liiv on hästi peene teraga teraviljakohv. Et see on siis ka pükse, etioopia, kultuuri alustugesid olnud. Ja teine asi on kohvi ja mis noh, öeldakse, Etioopia on maailmale andnud kohvi kohvi muidugi, taimena on ka kongos, seda leidub ja nii edasi, aga ütleme kultuurtaimena ja kohvijoomise, ütleme sihuke kultuur alguse saanud Etioopia mägismaal. Päris kindel see, see on nii ja lihtsalt araablaste vahendusel hakkas ta levima kuskile mujale ja siis pihti seostataksegi seda kohvi kuidagi kohvikultuuri nagu araablaste islamimaadega algpunkt on kahtlemata Etioopia. Nendele veeti algselt välja sedasama Jeemeni kaudu ja siis ta jõudis Türgi eksale impeeriumisse sealtkaudu tõudlik Sloveenia alla, nagu türklased miini piirasid. No nii, just ja noh, kohvi ja noh, seal nüüd võrreldes defiga kohvi vallutanud terve maailma. Aga kui me nüüd katsuks natukene mõelda Nende käikude peale ikkagi seal Etioopias, et siis minu käik oli jah, sinna lõunasse ja ütleme keskele, aga teie olete Te nüüd käinud ka nendel teistel piiridel, et näiteks te rändasitega välja sinna Etioopia läänepiirile Kambella linna kanti kuidas seal oli, kui palju seal oli siis seda Etioopiast tuttavate, kui palju oli seal uut münti? Läänepiiril? Nojah, Kambella on ka tegelikult kultuuriliselt ja looduslikult ta ei kuulu nagu selle Etioopia mägismaal kokku on selle see on kohe näha, kui sa maanteed mööda lähed, sa laskud tükk aega mägedest alla, jõuad siis sinna madalale kuumale tasandikule, mis jõgedevõrgu kaudu on ta seotud Niilusega. Need loodus on teine õhkkond, eine. Ja ja inimesed on teised pikakasvulised hästi tumeda nahaga. Rändkarjakasvatajad, rahvad. Ja nad on kuidagi võib olla seotud nendel naaberriigiga, mis nüüd on küll kaheks läinud, siis Lõuna-Sudaan on siis praegusel ajal tema naaber ja ütleme, Lõuna-Sudaani rahvastest elab võib-olla sealkandis ka siis Etioopia poolel samu rahvaid, kes Lueerid, eriti haritud, väga põnev rahvas. Ma olen lihtsalt lugenud nende kohta ja suurrahvas ja põnev rahvas ja näite seal siis kohtasite ka. Kohtasime üldiselt Scambellas on, seal on kaks põhirahvas selles Kambela piirkonnas Nueerid ja Anjoakid. Mõlemad on hästi kõrgekasvulised, kõik saledad, Etioopias on üldse peaaegu kõik inimesed, saledad paksus on seal üliharva kohata suurtes linnades. Ja nad on küllaltki sõjakad või sellised noh eriti võõralembelisemad. No lõunas kogesin ka muide sedasama, et üsna julgelt isepäised ja noh, et kui sa mulle ei meeldi, siis ma näitan selle välja, aga needsamad kaks rahvast, kas nende põhielualad jäävad kuskile kõrbepiirkonda või on nad niukesed nagu karjakasvatajad, rohkem? Ainuhakid on nagu põlisemad seal kammella piirkonnas, nemad tegelevad põhiliselt põllumajandusega väikses skaalas kalapüügiga karjakasvatusega Anueerid elavad põhiliselt Lõuna-Sudaanis, lihtsalt valgunud siis, ütleme viimastel aegadel sinna Kambellasse ka Sudaanis oli ju pikalt kodusõda. Oja Lõuna-Sudaani, mina praegu julgeks oma jalga tõsta. No seal on jah, jätkub see segaduste aeg ja seetõttu Nueerid ongi osaliselt siis üle piiri tulnud Etioopiast. Ja kuna nende kodumaal on rahutu, sina. Seal on üks huvitav asi, no ühesõnaga pildistamist seal nagu eriti ei tahetud, kui mujal suhtute sellesse rahulikult, muidugi lepid kokku inimestega või kasvõi nii silmsidega annab märku ja saad aru, et on pärinud. Aga seal olid nagu küllaltki sihuksed eemale tõrjuvad Judson kuidagi tihedate nägudega inimesed seal, noh, võib-olla see on selline mulje. Päriselt võib-olla ei ole tigedad, aga lihtsalt on sihuke kultuur. Teine kultuur, teine ajalugu ja minu peas on see ikkagi kuidagi seotud juba Sudaaniga ja kogu selle Sudaani tausta ja Sudaani looduse ja sõda nii ajalooga ja ja võib-olla isegi sahara maailma suurima kõrbega ja mingid niuksed seosed. Teine suund, kuhu te läksite ikka täitsa piirile välja, praktiliselt oli nüüd idapiir Etioopias Harari linna ümbrus, mis tunu. Me jõudsime ka mägismaalt maha nii-öelda ühelt poolt siis esimese reisi ajal me käisime Ehisoni teise reisijal käisime Haraaris, mis on iseenesest nagu selline noh, nagu 1001 öö muinasjutust välja astunud. Täiesti idamaine linn on islamiusuline ja noh, küllaltki arhailine linnamüür ümbritseb väikest vanalinna seal on häänid, keda nagu peetakse siis ütleme nagu linnaloomadena on mingis mõttes ja sihuke noh, ta ei ole otseselt turistidele mõeldud atraktsioon Ale, turistid käivad vaatamas on siis paar meest, kes nendega nendega tegelevad, toidavad neid seal linnamüüri taga ühenid elavad nagu hulkuvad koerad seal linnamüüri tasa võsastikus. Ja siis ajalooliselt on olnud nii, et mingid paugud linnamüüris jäetakse ööseks lahti. Inimesed sulguda majadesse, nagu idamaades on, neil ei ole, nad on siis sissepoole suunatud ekssiseõued, aga ja siis kõik jäätmed visatakse tänavale ja läänitsis öösel söövad need ära. Niisugune nagu puhastussüsteem Huvitav ja teistpidi Jaanitesse suhtutakse hästi siis või. Noh, neid ütleme, aktsepteeritakse kui vajalikke tegelasi, kes on jäätmekäitluse alal, siis seal abiks. Ja sest mujal Aafrikas, noh ma ei, ei suuda kunagi unustada, seal kuskil olime vannis tõlkidega ööbimas ja eks väänale ikka nii ülbed, õhtusel ajal tuli pimedusest poole meetri kauguselt krahmas sealt midagi kõrvalt, et et seal suhtutakse Jaanidesse ikka kohutavalt vaenulikult, peetakse teda viimaseks, ütleme nakutes öeldut. Peaks, kes, kes virutab ja varastab ja nilbe, halb suhtumine on LZ Jaanidesse seal lõuna pool aafriks. Aga seal on siis niisugune teatud side. Noh, seal on jah, nagu selline hüveni kultuur, võiks öelda kaks mees siis erinevates kohtades linnamüüri taga toidavad neid igal õhtul lihaga, nad isegi, ütleme seal on, võtavad endale mingisuguse tiku suhu või siukseid pilpa ja selle teises otsas on siis lihatükk ja sisi vään võtab seal teises otsas seda liha. No nad on siukesed poolkodustatud päris verise eriline küll, ja teistpidi on ju see kant ikkagi noh, ajalooliselt ja looduse poolest ta võib-olla kuulub pigem sinna selle idanaaberriigi ehk Somaalia juurde. Ma kujutlen, etes ütleme suhteliselt niuke kõrbeline ja islam on alati olnud kindlalt valitsemas, võrreldes kristlusega. No islam võrreldes kristlusega on ju sealkandis noor islam tekkis seitsmendal sajandil, no ja küllaltki kiiresti tegelikult sündis seal Meka Mediina, eks ole, teisel pool punast merd. Nii et ta jõudis päris kiiresti ka Etioopia rannikule, ainult rannikule või no ütleme nendesse pool kõrbelistesse piirkondadesse, mis jäi väljapoole mägismaal seal on jah, päris ammu juurdunud sealhulgas ka Haraavis. Kui kaua see Haraarigantelt Sanna olnud Etioopia riigi osa? No see on huvitav, et Etioopia ei ole kunagi olnud klassikaline koloonia, terve Aafrika jagati ju lääneriikide vahel ära mooniateks Etioopia, Etioopia, Neerand. Itaallased üritasid seda allutada 19. lõpul, aga nad said lüüa. Kuulus Adma lahing. Just kus tõesti Euroopa armeel anti tappa ja siis kuskil on 30.-te lõpus mõneks aastaks itaallased suhteliselt koloniseeritud. Jah, no neli-viis aastat oli siis seda Itaalia okupatsiooni pärast seda siis brittide abiga löödi itaallased minema ja keisrilt taastati. Need on selles mõttes hästi erandlik maa Aafrikas ka ajaloo mõttes, et ta on olnud peaaegu alati iseseisev, aga nüüd 19. sajandi teisel poolel, noh, ta jäi iseseisvaks eelkõige selle tõttu, et briti ja prantsuse huvid nagu põrkusid ja Itaalia, kas seal saavutati nagu mingi tasakaalupunkt, et keegi ei tahtnud nagu teda teisele loovutada ja ta ise ka muidugi sõjaliselt suhteliselt võimekas ja siis hakati nagu laienema minelik, teine oli. Ja see, kes lõi tänapäeva pealinnad ja Weba Edukas keiser ja tema siis mõnes mõttes ta käitus samamoodi nagu teised koloniaalimpeeriumid allutas endale ümbritsevaid alasid ja orjakaubandus muidugi, kes selle asja juurde, kuna Etioopia ikkagi riik, eks ole, tal oli kindel sõjavägi, ta suutis nagu neid ümbritsevaid neegri sõime alla suruda. Koloniaalsetele sõltuvus, just sellel ajal tegelikult loodigi see tänapäeva Etioopia geograafilise mahu, Tügambella Haraar lõunaosad, kus te olete käinud, need vallutati ja liideti just siis Etioopia. Tuldi, ühesõnaga sead mägismaalt alla laieneti ja see sellise meenelik teine jah. Ja nüüd ütleme see põhjasuund jälle raamatus kirjeldate seda praeguse Etioopia põhjapiirile minekut, kus tegelikult kõik see kunagi antiikajal algas. Seal on küll nüüd mägismaa olemas, eks ole, piir saab ka mägismaal, see naaber liigse põhjapoolne on ju ka tegelikult põline Etioopia ala olnud mingitel ajaaegadel, eks ole, sealt Eritrea ja eriti hea just saaksum. Vot see väga-väga muistne riik, mina jällegi ainult suure põnevusega olen lugenud ja kuulnud ka rännumeestelt seda, et seal on selliseid kirikuid ja kloostreid, kuhu ronimine on üsna kaelamurdev kuidagimoodi keeruline. Kuidas sõjaksum siis, mis ongi sealt vastu loits? Nojah, see on siis, ütleme see ajaloolise Etioopia südama tänava, Etioopia on jaotatud nagu eetilises printsiibil provintside, eks, ja seal elavad tikraid põhirahvas, ütleme keskosas enam haarad. Ja need kaks rahvas. Ma ei tea, haaras üsna lähedased omavahel, võib-olla muidugi nagu venelased ja ukrainlased või midagi sellist. Lähedased sugulased. Ja neid võib natuke niuksed araabiapärasteks pidada, ütleme oma näojoontelt. Jaa, jaa. No nad räägivad ja nad räägivad semiidi keeli nagu araablased ja juudid ja nad on märgatavalt heledamad kui teised seal ümbruskonna rahvad, noh, mis võib viidata sellele, et kunagi võib-olla Jeemenist sisse rännanud. Aga jah, see piirkond on hästi huvitav, seal on kaljukirikud, on üks asi, mida seal vaatamas käiakse ja mis, nagu te ütlesite, eks ole, mõnikord tuleb tõesti ronida köiega ja 15 meetrit nelja kaljuseinad sinna kloostrisse pääseda. Ronisite kas iga inimene tuleks sellega toime või? No meie käisime neljakesi ja paaril korral nagu kaks meist loobusid. No kas oli siis kultuurihuvi tagasihoidlikum või oli kõrguse kaartlas takistas. Aga mina ise ronisin köiki, kuhu sai, sinna ronisin? See on siis nagu redel või, või mismoodi see ronimine käib. No see on eri kohtades erinev. Aga ütleme kõige ekstreemsem Teebrädamo klooster on võib-olla kõige ekstreemsem tava asub sellisel nagu nagu pankrannikuga piiratud platool ja sinna on siis umbes 15 meetrit, on siis nagu mööda kalju seina üles vaja minna, seal on astmed, see klooster on rajatud juba kuuendal sajandil. On mingeid sihukseid hästi ära kulunud astmed seal kaljuseinas ja siis on üks söör või sihuke köis kloostri väravast alla ja seda mööda siis ronid ja kaasata neid astmeid nagu toetuspunkt ja üleval on köiemees, kes veidi sikutab seda köike, aitab sinna ronida ja siis väike julgestusköis seotakse veel eraldi ümber. Aga no oli üks teine kloostro Abuna aimaata, klooster, seal ei olnud köit, seal tuli lihtsalt siis mööda neid kalju neid Astanguid või sihukesi väikseid astmed on raiutud kaljusse, seda mööda siis ronisime, jalad võtsime paljaks, siis, siis on nagu mõnusam haakida sinna kalju. Kõlab põnevalt ja ja sealt sattusite vist ka hele Etioopia laste jaoks väga olulisele kristlikule tseremooniale. Selles mõttes ei saatnud, et meil oli ikka plaanis, ei ole, algul me selle järgi nagu oma reisiaja valisimegi Timkad on selle tseremoonia nime nimi, see toimub jaanuari teisel poolel Etioopiast. Seal on eraldi kalender, neil on omaette ajaarvamine hea ja see on pikem jutt. Ei tea, kes me selleni jõuda. Ei, me vist ei jõua, aga jah, nad elavad teises ajas ja. No ta ei ole. Päriselt teine, aga ta on meie suhtes niiskes ja Timkat on siis meie mõistes, on ta kolmekuningapäev. Tähendab, et tähistatakse seal Jeesuse ilmumist rahvale Jeesuse ristimisest, Jordani jões. Mida muidu muu kristlus ka ju teab, aga see ei ole nii tähtis. Maja. Rõhuasetused on, ütleme, teised Haksum on siis üks koht, noh, seda peetakse igal pool, aga, aga on üks keskne koht. Sest takso, mis asub seaduselaegas siis on jälle üks omakorda. Mitte ainult, ühesõnaga siis selle kolmekuningapäeval leiti siis seal ja seal ma kujutan ette, olid siis suured rahvahulgad ja kui noh, püüda nagu silma teete kuulajale tuua, et kuidas need inimesed välja näevad. Minu kujutluses on niimoodi, et väga palju niukseid heledaid riideid Jah, sellel puhul rõivastataksend valgesse selliseid nagu linalaadsed, asjad võetakse endale ümber ja siis toimub suur rongkäik. Selle asjakese on siis seesama seaduslaegas, mis tuuakse üks kord aastas välja sellest hoiukohast, selleks on spetsiaalne kirikusse hoitakse ja siis viiakse see ühe basseini äärde kus väidetavalt olla kunagi supelnud Seeba kuninganna. Ja see basseinivesi siis pühitsetakse selle Taboti või selle seaduselaeka abil ristide abil meie pühitsemine on õigeuskliku skulptuuris ka üsna hästi tuntud, siis kogu see basseini täis vett muutub pühaks ja siis noormehed kargavad sinna sisse ja teised, kes tagasihoidlikumad naised ja vanemad inimesed, need siis ammutavad seal pudelitega vett, jagavad siis seda pühitsetud vett teisele. Aga kas selle juurde käivad siis nagu laulud ja tantsud ka laulud eeskätt laulud aha ja lauldakse ühiselt. Suur rahvahulk laulab nagu ühiselt, kuidas. Ei, no seda preestrid nagu juhivad seda asja seal preestrid, siis põhiliselt laulad ja nende siis diakon inimestena on seal nemad juhivad seda protsessi kõike. See on natukene ikkagi, ütleme siin eestlase kultuuri ja ajaloo peale mõeldes ikka kuidagi üle igasuguste piiride, et kuidas te ütlesite, eriti vana ei olegi, seitsmendal sajandil seal üle 1300 aasta tagasi oli, oli seal kirik juba olemas ja ja olid kuningad ja, ja oli kristlus ja antiikkultuur, mida tiga mujal antiikmaades täiesti, et see on ikka minu jaoks Pöörane ajaloo sügavus ja see aksumi kant siis jah, see riik, muistne riik ja, ja sealt siis hakkas kujunema see Etioopia ortodoksi kristlus, mis on väga eriline ja Etioopia rahva identiteedi jaoks on ka see kristlus aga oluline ja selle üheks niisuguseks väga oluliseks nurgakiviks on otsa sama seaduselaegas. Aga nüüd kuidagi peaks hästi lühidalt ja ja lihtsalt nagu selle põneva ja keerulise asja ära seletama. Et siis Etioopia pärimuse järgi on seal lausa Moosese käsulauad seal selles seaduselaekas sees ja, ja see on nende käes mille kohta teistel rahvastel on üht kui teist öelda. Nagu võib-olla ei ole väga hästi sellega nõus, aga Etioopia on see äärmiselt oluline ja siis see lugu, mis on iseenesest nagu ilus muinasjutt. Et kuidas Seeba kuninganna läks kuningas Saalomoni juurde ja nad nii hästi sobisid etena said poja ja temast saigi siis see esimene kuningas, mine lik ja semenelik tõi siis selle seaduselaeka ära sinna praegusesse aks ummi kanti ja nüüd on see küsimus, et tean, kui hardalt etiooplased sellesse suhtuvad ja mul on ka seal jutustatud neid lugusid. Ja siis muidugi sa oled niuke rändur ja kangesti ise ka uudishimulik, siis näiteks minu esimene küsimus on ikkagi see, et noh, see ametlik seaduselaegas ongi seal praegu saks ummi kandis, eks ole, seal ühes kindlas kirikus. Selle kiriku nimi on. Maarja kirik Maarjale pühendatud. Nii, ja seal ongi üks niisugune laegas. Te nägite oma silmaga, et see toodi välja seal tseremoonia ajal. Aga küsimus, mis seal sees võiks olla? No seda me kahjuks ei näinud, rahvamass oli suur ja seda laegast ümbritses siis teatav selline julgeoleku meeskond ilmselt kuigi nad olid vaimulikuseisusest, kõik laegas oli iseenesest kena, üks preester kandis seda oma pea kohal. Ja oluline on see, mis seal sees on. Just ja see on nii uda istide jaoks kui ka kristlaste jaoks ju meeletult tähtis küsimus iseenesest tõesti seal on ja mis seal siis on? No väidetavalt on seal siis käsulauad, mis Mooses sai Siinai jumalalt jahvat, meie öeldakse käsulaua taga, nendel traditsioonis on nagu üks üks käsulaud kivitahvel, kuhu oli siis raiutud see need käsud. 10 käsku. Ja Etioopias nimetatakse Tabot, selle asja nimi on Tabot ja igas kirikus igas Etioopia kirikus on seal Taboti koopia ja see nende Kiilikuna teisiti üles ehitatud ja meie oma sees on nagu see tuum tahvot, sinna inimesi, lastasem, preestrite ala. Ja ümberringi käib siis inimeste ala, eks ole, kus sageli toimuvad teenistused seal õues kiviku ümber hoopis. Kas praegusel ajal ükski inimene maamunal on vaadanud sinna laeka sisse ja teab seda, mis sest, et teised ei tea? Nii palju, kui ma olen kuulnud. On olemas laekahoidja, kes on siis määratud, see on eluaegne amet. Kui ta hakkab ennast nõrgana tundma, ära surema, siis ta valib endale järglase. See üks inimene siis peab, mis seal laekas on, võib-olla ei ole seal midagi, aga ta ei ütle seda kellelegi üle sellest. Nagu Gaabrieli film siin meelde viimne reliikvia. Ja on tõesti mulle seostubki. Asjata, nad tegid seda, et nad reliikvia ära lõhkusid, ilma selleta ei saa nemadki läbilt. Preester seal, noh, nii-öelda usk on tähtis, tähtis on see, et nad usuvad, et seal on see käsulaud. Ja samamoodi tegelikult see lugu, see Seeba kuninganna ja kuningas Saalomoni lugu ja et neil on poeg. Meenelik selle kohta on kirjutatud lõputul hulgal igasuguseid teoseid ja uurimusi, asju. Ja seal on vist seesama asi. Etioopia laste jaoks ei ole see nii hirmus viimane küsimus, et kuidas päriselt oli, vaid tähtis on see, et nad usuvad sellesse siiralt. Nende ajalooteadus on üldse nagu teistsugune, kui meil minu arvates näiteks preestrid ütlevad sellelt mingi asja kohta me ütleme, et reisijuht ütleb, et see on kuuendal sajandil tehtud klooster, mingi kirik, siis küsid seal kohaliku preestri käest, et oi, see on väga vana kirik kuivana 100 aastat nende jaoks ja 100 aastat või 1000 aastat seal ei ole nagu mingit vahet, lihtsalt on väga vana. Tähendab, on tähtis ja auväärne traditsioon. Ja samas on see Etioopia laste identiteedi jaoks võib-olla isegi põhisammas sama teemase Seeba kuninganna ja saalomoni kuninga lugu ja seaduselaeka omandmine ja kuningate suve algus ja see Ahah, see teeb neist äravalitud rahva nende endi arvates Jesse menelik, eks ole, kes on kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna poeg ainesse lassi, kes oli viimane Etioopia keiser arvasid oma sugupuud, sellest alates oli juuda hõimust Taaveti soost, samuti nagu Jeesus Kristus. Et selle tõttu peeti teda ju Jamaical mess ja eks see tähendab tagasi tulnud kristlus ja see on ka sealt tuleb lühikese rastafaaride värk. Ja see on see nii ilmatu pikk ja põnev lugu. Meil aega hakkab nüüd otsa saama, aga lihtsalt lõppkokkuvõtteks siis võib-olla nii palju, et tõesti see Etioopia kristlus on väga teistsuguse näoga, kui on see kristlus, mida meie siin Euroopas teame. Ja just selle tõttu on ta äärmiselt põnev ja äärmiselt huvipakkuv. Aga siinkohal saaksid alale saada siis otsa saade rännumehe ja etnoloogika indrek jäätsiga, kus me arutasime oma muljeid Etioopiast ja ka etioopia, kristluse ja üldse kultuuri eripäradest ning järgmises saates tuleb siis juttu sellistest rahvastest nagu aarid ja konsod.