Tere ja Rõõm kohtuda algavas saates meenutavad oma lapsepõlve Riho Soonik ja tema tütar Kris kogu elu spordiga ringkondades niiditõmbaja on ametis olnud Riho kõige hiilgavam hetk avalikkuse ees oli 1991. aasta Nõukogude Liidu korvpalli Jembionaadi võitmine Tallinna Kaleviga, mille mänedžer Tauli Riho oskas asju ajada, on kaasteelised meenutanud. Omal moel oli kaleviga väga lähedalt seotud ka tütar Kris, aga kuidas täpselt, seda kuulete peagi. Tänapäeval on ta väljakutse leidnud moeloojana silmapaistvalt eduka Chrissy pesukollektsioonid leiavad ostjaid kümnetes riikides üle maailma. Niisiis on aeg kaasa elada isa ja tütre kasvamise ja kasvatamise loole. Saadet juhib Sten Teppan. Tere tulemast, Riho tere ja Riho Calgaasas tütar Kris, rõõm näha. Reha kas Kristjan, sinu ainus laps teadaolevalt on ainuke laps, mida mina tean selles mõttes, et paberite järgi ka ja, ja kogu power ja kogu see pedagoogiline tarkus on läinud ühele persaunile Kressile, Chris, me saame sellest kindlasti pikemalt ja põhjalikumalt ka saate käigus rääkida, aga sissejuhatuseks ma küsin kohe ära, et kas sa oled kunagi kurbust tundnud sellepärast või end üksildasena, et ei ole kodus õde või venda olnud, kellega tülitseda või kellega koos midagi lahedat mängida. Ei, absoluutselt mitte. Et mul on, mul on tunne, et mu vanemad on olnud minu mängukaaslased terve mu elu, et et ma alles alles, ma arvan, suhteliselt kõrges vanuses, hakkasin mõtlema, et, et miks mul ei ole õde või venda. Aga, aga et ma oleks kuidagi seda igatsenud, absoluutselt mitte. Ma olin väga iseseisev, kui ma mängisin poodi, mina olin müüja, mina olin ostja. Mul ei olnud mingit probleemi. Kas Riho isana kinnitad sa neid sõnu mulle tundub, et Kriscilse iseseisvus ja just see võib olla see ka, et ma olin just sellele lapsepõlve aja Kressil väga palju sõidus ja, ja noh, selles mõttes nagu saime nagu jaotada oma puhkused, võib-olla suveajal pikemalt koos olla ja neid asju teha, aga igapäevatöö võib-olla jäi minu poolt natuke unarusse see aegne, et see Chrisi poe mängimine oleks võinud ostja olla vahepeal, aga kuna Kriss üksi müüs ja ostis, siis, siis ta oli tõesti kuigi sõbrad on mulle öelnud, et sa oled nii produktiivne, et seal on nii tubli laps, et miks neid rohkem ei ole, seda nagu aeg-ajalt öeldud, nii et oleks võinud ju veel paar poissi või paar tüdrukut olla, aga aga elu on nii läinud ja ma olen väga rahul. Läheme sinu lapsepõlve, kui suur või pisike su enda perekond oli, see koosa sündisid ikka. Et üks laps ja ise ostsin ise müüsin, tegin asju, ei mingit vahet, nii et mul on see täpselt tuttav rada. Ka üks ärahellitatud poisike, ma olin nii, et palju kasvatas mind, vanaema ema-isa olid tööl pidevalt ja eks ta nii läks, nii et kus kohas nii läks, ta läks nii, et sündisin nõmmel ja kuna ema töötas mul pangas oli raamatupidaja, siis neljaaastasena Me saime superkarika, tere Lasnamäel pae tänavale kahetoalise, mis oli ikka superlokk, see aeg, nii et. Ja seal mu praktiliselt kogu lapsepõlv nagu saigi veedet, nii kaua kuni ei mäleta, kui kaua siis kris vana oli mingi 93, mis me kolisime ja isegi ja kuskil 88 61 88, mis seal sees on mingi 27 aastat, umbes või jämedalt. Läbisin edukalt seitsmenda keskkoolieksamid ja hakkasin nagu Lasnamäelt, et igapäevaselt hariduse tänavale koolis käima, nii et 11 aastat edasi-tagasi võtame selle lapsepõlve põhjalikuma vaatluse alla, mis su esimesed pildid on, mis sa mäletad, esimesed pildid, kus ma praegu just küsinud, nii oli üks mustvalge pilt oli, kui mind pandi nõmmele õuejänesekasukas, ümberringi oli tuvid ja seal ma seisin siis. Ta on tõesti muljetavaldav, nii et ma olin mingi kolmene vist siis kui ma seal seisin, ega siis keegi mind eriti ei hoolinud, tõsteti ja õue. Ja seal ma siis seisin päev läbi, õhtul tõsteti tuppa tagasi, nii et noh, selline lapsepõlv oli siis aasta oli siis kuskil 60, ma arvan, kui see kõik juhtus nii, et kui sa räägid, et seal sa siis seisid, see kõlab kuidagi dramaatiliselt, kui võtta seda niimoodi üks-ühele, aga kuidas see tegelikult siis oli? No ega palju seal vahet ei olnud, mis seal ikka teha oli siis sellises väikses vanuses nõmmel ei ole midagi teha, aga kui me Lasnamäele kolisime, no seal läkski kandmiseks, seal oli ka vene poistega, oli kogu aeg mingi madin, käis restoranis jalka, palju oli kakluse, mingi jama oli kogu aeg, nii et et selles mõttes see spordipisik tuli ikka sealt Lasnamäelt ja kodunt. Isa oli mul ka endine Nõmme Kalju, küll looja jalgpallurina ja siis eks me isaga seal suvel rohkem nagu suvekodudes mängisime neid palle asju, nii et aga, aga just see Lasnamäe aeg meil oli siin Tiid, Haago naabrimees ja Paul Mägi oli mul kõrval korter päris ja sealt tuli sihukesi tulevikutähti, oli päris palju sealkandis. Omad kambad ja omad mängud ja, ja kogu aeg oli mingi võistlus ja võitlus ja karjäär oli kõrval, sai ujuda seal aeg-ajalt, nii et ükskord küll kukkusin sisse, hea sõber päästis ära, õnneks oma ei istuks siin laua taga, nii et, aga üldiselt positiivsed elamused kuidas episood välja nägi, päris täpselt, et sind ära päästeti, see oli nii, et ma olin jälle jänesekasukas, olin paksus jänes kasuks, tahtsin mingeid parve kätte saada sealt karjäärist, aga siis natuke libastusin. Kuna ma olin juba ujumistrennis käinud kaks aastat, siis ma oma arust nagu oskasin ujuda juba, aga kuna oli mingi miinus 30 ja jänesekasukas ja siis ma hakkasin appi karjuma ja, ja noh, selles mõttes sõber oli ligidal, seal ta tõmbas mu välja. Aga hiljem tuli välja, et seal oli vett kuskil mingi 70 sentimeetrit maks saanud isegi jalad põhja panna, aga kahjuks jah, ei hinnanud olukorda nii hästi, nii et aga siis tuli vanaemast varjata seda kõike veel, et siis need sukkpüksid tulid radika peale kuivama panna ja kasukas ära peita, et see oli ikka väga suur traagikani, et aga õnneks ma pääsesin, nii et selles mõttes peaks seda ei tehtud midagi halba sõna, nii et kõik lahenes positiivselt. Vanaema jast oligi seda varjata selle pärast mitte karistada saavad just just just just, sest vanaemal ei olnud päris karmi käega, nii et ega seal eriti nagu pidu ei olnud, et kui midagi halvasti oli, siis, siis pidid ise selle eest vastutama. Kui sa mõtled oma isa ema peale, siis siis kedagi sinu jaoks sealt võimalikult varasest noorusest kujutasid, mis emotsioonid sul esimesena nendega seoses meelde tulevad? No isa oli mul Statistika keskvalitsuse õppekombinaadi direktor oli ja tal oli palju sõitmist oli, ja ta õpetas raamatupidajaid siis ja käis väga palju Moskva seda vahet seal ja suhteliselt hõivatud oli, ema töötas jah, pangas raamatupidajana, nii et noh, need pikad tööpäevad ja siis noh, palju aega veetsingi selles mõttes, kas ma olin siis kuueaastaselt, hakkasin ujumistrennis käima juba Kaleviskonna Kalevi ujulas ja 65 valmis, siis kõik lapsed peitsin ujuma minema, kuna see oli uus maja ja hästi ilus puhas vesi oli seal ja ja treeneritel viramic jaa, Eda Maurer olid mul ka, et esimene on see spordipisik, tuligi, lähed ujumiseni ja eks ema-isa toetasid mind selles mõttes ka, et ikka kooli viia. Trammiga hommikul sõitsid õhtul tagasi läbi Kalevi ujula, et noh, päris pikad päevad olid. Aga meil oli väga lõbus, olid just nädalavahetused, olid siis olid, käisid külalised paljud ja isa mängis noh, mitte noodist, aga mängis hästi klaverit ja laulis hästi ja selles mõttes nagu siuksed, positiivsed nädalalõpud olid alati. Nii et need on meelde jäänud väga hästi. Ma kujutan ette, kui sa oled peres üksik laps, siis on võimalusi pahandust teha pigem vähem. Ja aga neid ikka juhtus nii et ega noh, kui vanasti isal sõbrad tulid külla ja ma oma hea sõbraga unustati meid jällegi nendes jänese kasukates sinna laua alla. Ja õhtul avastati, et tõesti, ise oli meile mingi neli-viis tundi seal higistan, kuna käis tõsine meeste jutt ja, ja muid asju võeti ka sinna vahele, nii et lihtsalt lapsed ununesid ära. Ema ei olnud kodus sõda. Tead, sa kasvatad kuidagi rõhutatult seda jänesekasukat peale selle kohta küsima, et kas seal on mingi eriline asi sellest ajast või ese, et, et sa niimoodi kogu aeg igast laudast läbi laseb. Praegu Sa küsisid esimest pilti, sest lapsepõlvest see mustvalge foto on mul silme ees. Läkiläki jänesekasukaga seisis keset hoovi, aga noh, eks see võimendas võib-olla edasi ja kõik need muud seigad on ka selle talvise kuidagi etteastega ju kuidagi seotud, nii et jah, praegu praegu tundus jänesekasukas tegija. Kuidas sa endale tegevust leidsid, üksinda? Kodus, mida sa seal, eriti Lasnamäe korteris, ärme sellest räägi, mis õues toimus, sinna me veel jõuame. Aga toas, et millega sa oma päevi täitsid, seal oli, meil olid selles mõttes hea meel hiired kuna isale, jalgpallur, siis ma sain taguda palli vastu seina kogu aeg. Siis läksid hiired ära teise korterisse, tõenäoliselt. Et see oli mul üks niisugune puhkepäevade kõige lemmiktegevus, krõbistasid heina, tagab kusagilt ja neid oli palju ja nad ikka krõbistasid korralikult seal paneelide vahel. Et siis oli ikkagi, kui ma olin mingi seitse, kaheksa, üheksa seal ikka pidupäev, sai taguda palli vastu seina ja kõvasti lüüa, nii et, et see oli hästi-hästi meeldiv tegevus. Nii, mis veel? Suved olid selles mõttes, me soovitasime iga aasta alguses nagu Kloogal olime ja seal olime päris pikalt, nii et, et see on nagu meelde jäänud, et seal said need kõik need sulgpallid ja jalgpallid ja natuke korvpallid ja juba nagu algus. Et päris aktiivne tegevus oli suvel, aga no mis sa seal Lasnamäe kahetoalises korteris ikka teed, seal on väikseim sein, seal ei muutunud midagi, nii et ja vanaema oli ka veel tagatoas koos minuga, need, mis seal ei olnud ruumi kuskil olla kellelegi, nii et noh, niisugused tingimused nagu olid, aga me olime kõik häppidega ja rõõmsad, nii et ei midagi hullu. Suutsid sa aeg-ajalt oma ema-isa välja vihastada? Ei, üldiselt ma olin hea kasvatusega, laps oli selles mõttes, et ma Läti ja ükskord küll jäime sõbraga vahele, võtsime, meil olid remondimehed olid kodus ja selle priimapakkija sinna külmkapi peale. Ja siis läksime, proovisime ära, et kuidas nad on, noh, selles mõttes, et sellised mehed kõik tõmbasid suitsu, see aeg, et proovisime ka ära. Aga siis meil oli kamba juht, oli Tiit Haagma ja siis ta nägi meid, kuna suitsetasin seal keldris ja ta ütles, et me peame selle oma vanemad selle välja ütlema. Muidu ta viskame kambast välja. Ja siis me läksimegi, ausalt, ütlesime. No siis ma sain korraliku keretäie muidugi, et ma olin suitsuga juba tõmmanud selles vanuses, nii et see on meelde jäänud hästi, nii et aga muidu selliseid eksesse ja selliseid nagu jah eriti nagu kõik oli ka väga positiivne ja pigem nagu selles suunas oli kuidas neil ju kogu aeg meil kodus. Kui sa ütled, et Salit, et hea kasvatusega, siis kuidas see saavutati, kas sa mäletad seda nõudlikkust oma vanemate poolt või, või oli see hoopis vanaema või kuskohast see pärit on, ma arvan, see ikkagi paljuski hakkas koolist peale juba seitsmes keskoli ikka päris kõva distsipliiniga ja see õppimine oli seal nagu primaarne see aeg ja ega seal eriti lõdvaks ei saanudki vastane, et koolis tulid, siis läksid trenni, trennist tulid koju, pissil läksid jälle, hommikul sõitsid kooli, et noh, niisugune tempo oli peal kogu aeg, et siukseid, palju sellist vaba aega ei olnud juba siis juba siis oli jah, ja koolis oli palju õppida ja veel tegin noh, natuke sporti ka juurde, seal hiljem mingid koolikoondised, värgid, asjad, nii et et selles mõttes vaba aeg kui selline oli suhteliselt vähe, aga ma ei mäleta, et ma oleks nagu õudsalt nagu vaadanud telekat puldiga seda ei olnudki olemas, eks. No Elon sind hiljem juhtinud pigem teisi inimesi juhtima. Sellistele positsioonidele oli see koolis juba niimoodi, noh ikka oli jah, selles mõttes, ega ikka tahtsid kogu aeg liider olla, et kui mingi sportmäng või mingid värgid olid, et ikkagi noh, nagu teisi teistele öelda, mida tuleb teha ja nagu mingil määral see juhendamine on kogu aeg nagu hiljem ka õpetajaamet isa omandanud, et noh, see on olnud nagu jah, minu jaoks küll väga oluline. Kas sa oma õppimistega tegelesid sa iseseisvalt kodus ja said hakkama sellega või, või pidi keegi assisteerima vanematest ikka ikka vanaema aitas alguses kindlasti päris palju tegi kodutööd ära mul ja aitas mind nagu rajale ja hiljem ema aitas ja isa vähem küll, aga üks tubli tädi meil onunaine vastavalt siis aitas mul joonistada, kuna ma ei osanud joonistada, tuli oravat joonistada, mida ma ei osanud teha, et, et selles mõttes oli päris keeruline aeg, oli see. Või sa mõnda ei osanud, aga õnneks olid head sugulased, kes aitasid nagu raskel hetkel välja ka midagi tegema. Ja see, kui oravat joonistada ei osanud, see oli ikkagi inglise kolledži jaoks siis dramaatiline olukord ja no ta pidi ikka ilus orav olema, mitte mingi kriipsujuku, et selles mõttes ta ikka noh, pidi olema tegija orav ja kõige ilusam klassis kui sinorawei teistele all ega ei olnud ka tore nagu sõnumi, et sa halva hinde said, kas pisar tuli silma ka või nutt kurku? No ikka oli selline inimene ikka tegi haiget, üldiselt jah, ega sellist kahega ikka koju minna ei tahtnud, pigem see päevik jäi kuskile lebama mõneks päevaks, et nagu see raske hetke üle elada ja siis hiljem avaldada see tõde, et noh, nii ta läks siis teha enam nüüd tagantjärgi tarkusega. Et selles mõttes selliseid hetkeid oli, aga, aga no üldiselt kahtesid nii väga palju ei tulnud, võib-olla märkusi oli isegi rohkem, kui sai midagi natukene valel ajal valel hetkel tehtud naiseks. Näiteks kirjutas, mõtlesin, et noh, ma ei tea. Tegid võib-olla midagi, mida nagu õpetajale väga ei meeldinud, noh, see oli nii väga-väga harva küll, aga ikkagi neid märkusi mäletan ikka, punasega oli kirjutatud ülepäeviku sihukese kirjaga, nii et kutsuge oma laps korrale või midagi selletaolist. Aga ei, kõik lahenes positiivselt, nii et neid hetki oli. Jah. Riho, räägi oma vanaemast, sa oled põgusalt teda juba maininud, aga aga keda ta siis tegelikult seal kodus sinu jaoks kunid olemas kujutas, jah, ta oli selles mõttes nagu isapoolne ema oli nagu vanaisa ei ole kunagi olnud, et noh, ta oli väga selline poola verd naisterahvas ja väga emotsionaalne oli ja kutsuti teda Paabiks. Ta oli nagu mul nagu teeraja ja ta viis mind kooli ja kui ma väike poiss olin ja tõi mind ära ja toimetas minuga ja täitsa nagu ema ema ees ka mul nagu selles mõttes, kuigi ema oli mul olemas ja toimetas ka minuga. Kui ma praegu nagu seda noort lapsepõlve meenutan, siis, siis ta on nagu jah, jäänud nagu sellise minu teeraja alguses esimese lapsepõlve nagu hetked olid, nii et see on nagu jah, väga positiivne olnud. See, mis ta ütles, oli õige ja nii pidi olema, nii et ega seal teist varianti ei saanudki olla, kas sõna maksis, maksis jah, jah, tunnistan seda ja, ja noh, võib-olla see mulle meeldiski nii et, et ei olnud siukse lõdva püksikummiga midagi teed seal, aga ei karm sõna ja asi toimis. Lähme toast õue ka, mida lapsepõlve vastaval ajal siis tegelikult tähendas? No Lasnamäel olid ikkagi see aeg olid, kambad olid, olid eestlased, olid venelased ja, ja siis elasime seal pae 15, mis oli seal kõrval, oli nõndanimetatud keemikute ühiselamu, mina mõtlesin, et nad on mingid füüsikud, keemikud, aga need vabad vangid seal ja kes lasti siis nagu noh, põhimõtteliselt päeval välja ja õhtul tulid koju tagasi. Ja siis silme ees olid need hetked kogu aeg mäleta, mitmed taksod sõidavad sinna ette ja järsku neli meest jooksevad igas suunas laiali, selgelt tehti taksojuhile külma, nii et noh, sellised esimesed emotsioonid pae tänavalt on kohe meelde ja nii et taksojuht tuli, vaatas ka, et kes arve maksab, ei olnud kedagi. Nii et need vabad vangid seal elasid ja ega seal oli selliseid lõõminguid ikka päris päris tihti olijad, kuigi me vene poistega mängisin rohkem jalgpalli, olime siuksed, sportlikud ja Eesti ja ütleme, eesti poisid vene poisid omavahel, nagu kui te kasvõi oma maja poistega või trepikoja poistega tegevust otsisite, siis kuhu te tavaliselt sattusid? Kus põnevam oli, neil oli päris huvitav keldris olla, selles keldris olid ka mul siin yhel, sõbral olid sellised noh, mingisuguse puidu nikerdamise, masinad ja värgid ja siis me seal treisime mingisuguseid puupaate ja tiit Haagmal eriti aktiivne ja tubli selline meisterda ja hiljem jääpurjetamise maailmameister. Paljud ju Tiitu teavad, need olid kuldsed käed ja tal oli selles mõttes nagu tema oli nagu meie kamba juht põhimõtteliselt ja, ja ta nagu suunas meid ka paljuski just sellised käsitööasju seal tegema, nii et lisaks spordile oli ka sellised muud huvialad, juba tekkisid selles noores vanuses. Mis hetk oli elus sinu jaoks see, kui valik sai teadlikult spordi suunas tehtud, vaikselt need märgid tulid, tulid, ma saan alati sinu jaoks oli see kogu aeg tähtis. Aga kas oli ka hetk, kus sa konkreetselt valiku langetasid? Ja see oli aastal 70, kui Eesti koondis mängis USAga siin korvpalli Kalevi hallis. Mul õnnestus seal mängul olla ja peale seda oli otsus tehtud, siis perekonnanõukogu tuli kokku ja ütles, et nüüd Antsioonid on korvpallitrennid hakkavad peale ja nii oligi, olin kolmeteistaastane. Isa viis, onu oli, töötas Kalevisüsteemis, viis tema juurde ja andis nendele Tarmo Vellestele, kes siis oli mu esimene treener korvpallis. Ja siis hakkas asi peale, nii et kõik tahtsid saega olla. Tammist hunnid salumetsad, Tomsoni vahet ei olnud, aga, aga noh, see oli selline vaimustus peale seda Eesti koondise ütleme ameeriklaste võit, et siin ei saanud teist teed enam olla, et siis siis oli selge pilt, et nüüd on minek. Selline oli emotsioon, mis sa said ühelt korvpallimängult saalis õudsalt, absoluutselt, ma arvan, see aeg olid kõik sillas. Umbes tuletab 190 esimest aastat meelde, kui kogu rahvas elas kaasa. Aga noh, see 70 oli kuidagi eriti võimasel ja mulle tundus, et see, see poisike, selles emotsioon on selles mõttes elu lõpuni meelde jäänud, nii et see oli see päev sellise mängesitsakasse minul nagu see rida peale, nii et Sa oled see koht, kus me vist võime öelda, et edasine on paljuski ajalugu, mis viis 90.-te talguse järgmise korvpalli eufooriline hetkeni, millest ütleme niimoodi, et minu mälu algab ja kuskohast sina nii-öelda radarist sõidad, et et minu vanus oli selline, aga, aga võtame selle momendi sinu elus käsile. Kus kohas sinu ellu tekkis naine, kellest sai Chrisi ema? No see kuupäev on ka mul hästi meeles kuupäeva ja viies juuli 1980 laulupidu oli päev ja laulupeojärgne õhtu oli siis noh, nagu vaba ja siis siis oli selline rannamõisas oli selline nagu restoran kohvik merepiiga oli see aeg siis mul hea sõber just oligi niimoodi, et Ta ütles, et, et saame kokku pärast seda laulupidu ja lähme siis istume kuskil, et noh, kuna mul mingit pruut ei olnud, see aeg siis ütlesin, et noh, las tema sõbranna võtab kellelegi kaasa, kes tal nagu ja sõbranna ja nagu nagu ustav sõbranna on. Ja siis hakkaski nii peale 82 abiellusime ja 83 tundis Kressida ja nii ta läks. Ja paras hetk Krissi otsa vaatamiseks, et missugused missugused sinu esimesed pildid lapsepõlvest on, kus kohas, kes sul silme ette kerkivad või mis olukord? Esimene pilt, ma arvan, on pulkadega voodi ja mina olen seal sees, üksinda hoian niimoodi kätega kinni, sealt vaatan välja ja siis vanemad on natuke eemal ja ja seal on palju rahvast, nii et ma arvan, neil oli pidu. Nii et, et ma olin selline tore aksessuaar. Kas ma kuulsin õigesti, et et sa ütlesid sõna pidu seal nagu üks üks selliseid pilte, mis lapsepõlvest ja lapsepõlvekodust ilmete jookseb? Ja et tegelikult see oli suve suvepilt ja see on, suved on minu suved, möödusid rannamõisas peamiselt meie suvilas ja seal ikka oli, oli pidusid, toredaid, pidusid, sellepärast et sealt sain mina oma esimesed sõbrad kõik, kes olid minu, minu vanemate sõbrad, siis nendel olid umbes sama vanad lapsed nagu mina ja, ja siis seal noh, kui ma juba sellest voodist väljas olin, siis ma ikkagi ütlesin juba nendega ringi seal. Et meil oli ka siis nagu pidu. Mis pidu see oli, Riho, ma küsin siis võimlemispeod olid kogu aeg, meil olid kogu aeg olid selles mõttes hästi, palju võistlusi oli sõpradega Me võistlesime, sa lõid nooleviskemängud sulg, pallid korvpalli 50 meil päris suur krunt on rännumees, seal sai hästi palju, lapsed said ringi joosta ja värgid, siis olid võitjad, visati ikkagi, kes võitsid, visati basseini. Koos riietega, muidugi. Karikad olid ja ikka sihuke pidev andmine käis ja, ja keegi ei tahtnud kaotada ja sünnipäevad samamoodi, meil on kõigil, sünnivad suvel enne kui su vanemate juurde lähme, Kressis, kas sul on mälestus oma isa emast ja vanaemast ehk oma vanaisast ja vanaemast ka, aga sa oled nendega kokku puutunud? Ja ma olen väga palju ikkagi lapsepõlves puutusin kokku oma vanaemaga aga vanavanaema ma mäletan ikkagi vähe mu ema kindlasti oli, oli üliaktiivne minu kasvatuses, et ma arvan, et mul on vanavanemad vähem seda teinud, aga jah, et ikkagi kui oli vaja vanematel kuhugi reisida, siis ikkagi oli ma ühe või teise vanaema juures. Missugusest olukorrast tatarlasi, siis isa ema eraldi ette nad sulle seal lapsepõlvest meelde on jäänud, et kui sulle öeldakse isa, siis mõtle ajas tagasi, nii palju kui suudad ja kellele või mis olukorras olla tuleb ette. No isa oli tegelikult see, kes käis sellel ajal, ma saan aru, ei saanud väga välismaal lihtsalt käia, ka isa sai käia ja ta käis Berliinis ja siis ta tuli tagasi ja ja tema oli see, kes siis tõi. Noh, kogumine on, ma arvan, esimese 10 aasta garderoob oli puhtalt isa isa ostetud ja ma mäletan seda, et tema oli siis see, kes tõi mulle jalanõud niimoodi, et ta vist ostis igaks aastaks, noh, ma olin sündinud ja siis oli igaks aastaks oli juba paar jalanõusid kuni 10. eluaastani valmis. Et millal jälle ta välismaale saab ja, ja samamoodi kleitidega kõike, noh, ma olin ikka nagu tõeline roosa printsess, olin väiksena, et selles suhtes mu isa ikkagi ta kasvatas mind selles suhtes ikkagi väga naiselikuks ja ma olin väga selline nunnu. Aga samaaegselt, kui mul see roosa kleit seljas oli, pidin ma ka kõiki neid spordivõistlusi kaasa tegema. Et, et seda ei olnud, et, et ma oleks saanud kuskil istuda ja olla selline ilus ja öelda, et ma ei taha teha eiei kõik asjad kaasa ja ma pidin parim olema. Ega ma ei saanud alla jääda omavanustele poistele või oma isegi vanematele poistele, et selles suhtes ma pidin ikkagi kogu aeg olema, kas on see roosa kleit või on need roosad dressid seljas, aga ma pidin olema ikkagi tasemel. Kuulge, aga see oli sookask, ma arvan, see õli ikkagi ka minu seest endal, aga, aga muidugi, kui mu isa mulle seda meelde tuletas, vahetevahel ta ajas mind ikkagi närvi. Nagu, las ma nüüd olen, las ma nüüd teen, aga ikka see on minu lapsepõlve, ma arvan, see kõige suurem see lause või trauma, mis mul on, küsi, keegi ei lase lõdvaks. Vot see on see, et kui ma seda lauset kuulsin, siis ma sain aru, et ma olen jõudnud sellesse staadiumisse, kus ma enam ei ole, võib-olla kus mul on, võib-olla see esimene aur on otsa saanud ja nüüd nüüd on siis vaja hakata pingutama. Ja, ja ega mul nagu ei meeldinud pingutada, et ma lootsin, et kõik asjad tulevad lihtsalt kätte, aga ei tulnud. Nii et siis ma pidin pingutama hakkama ja muidugi ükskõik, kas see oli, kui me käisime suusatamas või see oli, mängisime viite miinust ükskõik mis, et alati ikkagi tuli seal lausa ära, et kui ma nagu, nagu ei viitsinud enam, et siis ikkagi tuli nagu meeldetuletus, et võta ennast kokku. Mu ema on selles suhtes, ta on minuga olnud algusest peale ja, ja tõesti, minu parim sõber, ma arvan, et et noh, muidugi parim sõber, tunneb puudutatuna, aga jah, kuna nagu isa reisis palju, siis ma olin väga palju emaga koos. Kui mina sündisin, siis mu ema jäi koduseks ja, ja põhimõtteliselt veetis ikkagi pühendas minu kasvatusele, isa oli rohkem selline, temal jäi minust mingit pidi tegelikult leebem, et kui mu ema ikkagi nagu, kui ma mäletan keegi mind kunagi karistus, siis see oli ikkagi mu ema, et tema ikkagi oli see, kes mind tutistas natukene. Et, aga, aga et ma ta nii kaugele viisin, see tähendab, et ma ikkagi pidin midagi väga nõmedat tegema. Ma arvan, et mind on kohutavalt ikkagi ära hellitatud, et ma olin ikkagi väga selles suhtes väga hoitud laps, ma olin noorena väga haige, nii et mu ema nagu ikkagi noh, seal on põhjus, miks ma olin hellitatud. Sellel hellitamisega nüüd midagi halba ei ole. See saksasõit oli huvitav, mis meelde tulid, ressil sellesamale esimene välissõit oli ja ma olin selles rahvusvahelise õpilasmaleva komandör ja mina ehitasin maal meestega või naistega seal ehitasime Berliini raudteed, mis praegu toimib, nii et niisugune ajalooline sündmus omal ajal, nii et et kui te Berliini satute ja siis sõidad ilusa luksvaguniga kuhugile teise linna, siis teated Riho Soonik on üks selle liipri mani. Räägi pisikesest Kressist. Kriss mängis hästi, Dennis, aga, aga ülejäänud alad kõiguujumise Krist nimetas siin ka neid korvpallisulgpallivärkidega kõiki teinud mäesuusatamist, nüüd sõidab lauda siin pidevalt, nii et noh, ma ei tea, ala, mida kris-ist ei oleks teinud. Tegelikult tantsimine oli ikkagi lõpuks see, mis kõige rohkem külge jäi. Kalevi meeskonna tantsutüdruk oli korrunnis neid tüdrukuid sinna meile taustajõududeks, et selline igatpidi positiivne. Sa oled siis kalevimeeskonna tantsutüdruk, absoluutselt diskoliidu võistlustel. Ei, siis ma olin liiga noor. Ja, aga noh, eks seal noh, see oligi see põhjus, et mina, mina tantsisin ja ma niikuinii käisin kogu aeg mängudel kaasa elamas nii kaua, kuni ma mäletan ennast ja niikaua, kuni isa oli kaleviga seotud, nii kaua olin mina ikkagi mängudel kaasas. Mida vanemaks ma sain, seda sõjakamaks fänniks muutusin, et mind isegi ükskord taheti välja visata, sest ma läksin nii närvi, et ma hakkasin ühe kohtuniku peale seal häält tõstma ja siis vist isegi viskasin ühe tühja plastikpudeli sinna platsi peale. Aga kuna nad kõik teadsid mind, et nagu siis nad mind välja visanud ikkagi, aga kutsusid korrale. Aga jah, et kuna ma juba niikuinii seal mängudel käisin kaasas, siis kuidagi tekkis tantsugrupil, kus ma tantsisin, võimalus tulla kalevisse tantsima ja siis kuidagi see kõik hakkas niimoodi arenema. Ma arvan, ma võib-olla olin 13 14, kui ma alustasin ja ma lõpetasin alles ülikooli alguses, sele tipphetk oli, ma arvan, kui olin 16 17, siis ma olin ikkagi mänedžer sellele samamoodi, nagu isa tegi siis seda korvpalli meeskonda, siis mina tegin seda tantsugruppi. Ja mulle väga hästi on meeles see, et kuidas ma pidin siis neid sponsorrahasid välja ajama samamoodi nagu isa, et läksin siis kuidagi samade sponsorite juurde, kus, kus isa oli käinud ja ja tegin neile presentatsiooni. Rääkisin ära, et kui te nii palju maksate, siis te saate siia nii reklaami, kui te nii palju maksate, siis on siin reklaam. Mul olid presentatsioonid, ma teadsin, kõik asjad, mul ei olnud mingit probleemi nende meestega minna, rääkima, neile ära seletama, miks nad peavad toetama. Kui nad ütlesid, jah, me oleme nõus sulle selle raha andma, siis ma tundsin Ahmuleni, aga nagu me oleme nii head logim, kõik tahavad meile raha anda. Aga ma arvan, et aastaid hiljem, aastaid-aastaid, hiljem ma kalkuleerisin selle välja, et ma olen täiesti kindel, et isa tegelikult oli selle eeltöö ära teinud. Ma arvan, ta oli juba öelnud umbes, et kuule, annate neile ka mingi väikse summa, mees jaja, aga kuule, las las Kristika tuleb, teeb sulle selle presentatsiooni ja las ta ikkagi näeb vaeva selle nimel, ma olen täiesti kindel ta ei, ta ei kinnita fakti. Ma olen täiesti kindel, et see nii oli. Mõlema vanemaga on see, et nad on, on mind õpetanud, nii et ma pean ikkagi kõige nimel võitlema, et midagi ei tule ise. Et, et kui ma midagi tahan, siis ma ikka pean selle nimel tööd tegema. Siin on väike huvitav paradoks, mida sa saad ise kommenteerida, et ühest küljest oled nagu sa ise ütlesite, hästi hellitatud laps täpselt ja teisest küljest pandi sind ikkagi enda eest võitlema. Ja kui ma olen nagu mõelnud oma lapsepõlve peale, siis minu arust see on täpselt nii ta ongi olnud, et et mind on väga hoitud, aga kui ma midagi tahtsin, siis ma pidin ikkagi selle nimel vaeva nägema. Ütleme niimoodi, et kui hilisemas seal eas seal tiineka eas, et kui ma tahtsin näiteks peole minna no siis ma ikkagi pidin, pidin ikkagi väga palju häid hindeid see nädal tooma koolist ja siis ma kirjutasin pikad kirjad oma vanematele, et miks ma peaksin ikkagi saama välja. Et noh, selles suhtes ja, ja ega see olnud garantii, et mind lasti. Aga jah, et, et selles suhtes ma olin nagu väga ikkagi nagu hoitud hoitud laps. Miks sa pidid kirjutama? Ma ei tea, ma ei tea, miks ma selle viisi valisin, et ma kuidagi tundsin, et kui neil on must-valgel välja toodud need punktid, et miks ma olen väärt minema, et siis võib-olla ma nagu vaeva rohkem läinud selle nimel, et et nagu lihtsalt minna öelda, too kuuled nagu, et nad on nüüd need, ma ei tea, kas ma ei julgenud või, või ma tundsin, et see ikkagi mustvalgel kirja nagu mõjuvõimsam. See oligi selline diplomaatiline lähenemine, praktiliselt see oli nagu leping, mis tuli nagu alla kirjutada. Mõlemad osapooled oleks nagu selles mõttes nagu vastutavad ja nii see asi toimis päris hästi, nii et ma ei mäleta küll, et mõni pidu oleks jäänud käimata tal või see tahtmine tegemata, aga vanemate ootusi lootusi niimoodi halt Te ei veetud kunagi ei, üldiselt ei olnud, ei kuulnud nendest tekstidest. Nii palju siis ma ütlen, et ma arvan, et intervjuu emaga oleks väga teistsugune. Ma arvan, ta teab detailsemalt asju. Jah, selles mõttes rohkem kriisilainel seda peabki minema sinna. Tema oli, tema oli rohkem selline, küll ta läheb, kõik on okei. Et ta magas rahulikult, kui mina peol olin, aga ema oli pigem selline, kes ootas, et kas ma saan järgi tulla, et mis kell, kus kohas, et, et tal oli nagu pigem jah, elas seda võib-olla rohkem läbi. Kui on muusikut sattunud siin juttu ajama, siis ikka tihti meenutatakse või muusikute lapsed meenutavad seda, kuidas teised muusikud olid teil külas ja kuidas see käis, see käis ja mida nad kõik tegid, et kas sa mäletad ka oma lapsepõlvekodust kedagi, Sergei Penkot, Aivar Kuusmaad või kedagi seal? Noh, ma ei tea, mis sõna kasutada tiksumas või külas olemas või midagi tegema, ma ei kujuta ette. Ei, nad figureerisid seal kogu aeg igal pool. Kõige sellisem meeldejääva moment on, kui ma mängisin kabet. Ta võis olla vist üldse Eestis esimene mustanahaline mees. Täpselt ja temaga mängisin kabet ja et, et selles suhtes see oli jube jube, tore, tore tüüp ja teisi mehi, ma vist nägin nii palju, et nad ei avaldanud mulle nii palju enam muljet. Kas ta oli ikka sõna otseses mõttes RIHA ära kodustada vahepeal ta oli vist üsna sinu projekteks. Rauno Pehka oli tal nagu see, kes teda nagu sõidutas ja nagu ta ka igapäevaselt tegeles. Aga George'i siiatulek oli üks, üks, üks võtme hetki küll, ma arvan, et paljuski aitas ka meid liidu kullale. Huvitav seik oli võib-olla see, et oli Detroidis pärit ja esimene intervjuu, mis ta andis Tallinnas ta elas olümpia hotellis luks toas saunaga toas. Ja esimene lause oli, et ta on pärit Detroidi väga raskest, majanduslikult nagu perekonnast ja tal on väga rasked tingimused olnud. Ja mida aeg edasi läks, kui me käisime siin Kuiboshevis Krasnodari tee ja kõik muud kohad siis intervjuu iga kord muutus ja juba oli nii, et tegelikult see Detroidis, kus ma nagu sündisin ja kasvasin, Need tingimused ja umbes väga head sisuliselt võrreldes sellega, mis ikkagi Kiievisse saabusime ja selline Villeroy Boch ootas sind WC-s kaks jala helge ja auk oli seal. Siis oli kõik selge, et selle mehe lapsepõlv ei olnud nii raske kui alguses oli ka meil siin esimestes intervjuudes rääkis nii, et, et see oli päris naljakas. Kuidas Kris sinul koolis läks? Tüdrukutele üldiselt läheb hästi, enamasti jah. Ja et sattusin lõpuks samasse kooli, mis mu isa Ma olin, alustasin seitsmendas keskkoolis, lõpetasin Inglise kolledžis, ma arvan, et isa oskab seda paremini rääkida, kuidas see täpselt oli, aga, aga noh, ütleme nii, et tal ikkagi alg algselt ta praegu küll soovitab seda kooli, aga algselt ta ikka sai nii suure trauma kuidas ära lõpetas, et ta oli öelnud, et oma tütart mitte kunagi ta sellesse kooli ei pane. Siis alguses mind pandi siis Mustamäe Mustamäe kooli ja kui ma ikkagi esimese esimeses klassis unustasin lugemise ära, siis siis mu isa ikkagi ja vist oli samal ajal sa hakkasid rohkem välismaal käima ja kuidagi Sul see inglise keel tuli ka kasuks. Ennem ei olnud, vaata mida sa ikka seal inglise keelega siin Eestis teed ja mingid sellised märgid vist hakkasid ikkagi tekkima, et et järgmine moment, ma olin ikkagi juba seal katsetel ja ja, ja kui kõik teised lapsed olid seal niimoodi Aabitsatega ja õppisid, siis mina lihtsalt seisin seal barbi nukuga ja mina ei tea, kuhu mind toodi, järsku. Õnneks mul inglise keel vist nii piisavalt heas, et ma sinna kooli sisse sain ja ära ma selle lõpetasin, et et noh, ma olin selline suhteliselt selline keskpärane, üle keskmise õpilane, et et ma ei, ma pidin ikkagi ikkagi vaeva nägema, et õppida, õppida. Mulle meeldis mõnes mõttes. Kuule, Agris rääkis hoogsalt sisse siis ma küsin kommentaari nüüd isa käest ka selle traumaga seoses inglise kolledži ka seoses, et mis seal hingeni täis ajas? No ta oli ikkagi, ütleme, ma ei saa öelda, et gestaapo värk, seal oli ikkagi väga karm kool oli minu jaoks küll ja, ja noh, eriti kui sa tahtsid sporti teha ja nädalalõpud olid võistlused ja see nagu juba noh, tahtsin nagu vähe lõdvemalt võtta, et asja võib-olla spordipinna pealt siis ei lastud lõdvaks ja, ja sa pidid kogu aeg olema natuke nagu stressis ja, ja noh, selles mõttes, sest ta ei olnud lihtne, lihtne katsumus, see aeg vähemalt õpetajaid väga karmid. Minu tundus niimoodi, et et see, kui ma lõpetasin selle kooli ja läksin siis pärast Pedasse kehakultuuri lõpetasin kiitusega, siis tundus, et see peda oli täitsa noh, ei olnudki midagi õppida enam. Et see kuul andis ikkagi nii kõva põhja ja selle järgselt mul oli selge, et ikkagi peab lapse panema ka ikka sinna, et ta saaks põhja korralikult kätte. Kas sa mäletad end ajusid ragistada, muretsevad selle pärast, et mis valikuid tütar ise teeb või milliseid valikuid nad aidata tal teha? Ei, ma arvan, et ta ise oli nii tark ja suunas oma neid valikuid talle minu ülesanne nagu lükata neid valikuid ette kogu aeg ja tema tegi valikud, mida meeldib, mis ta tahab ja Mai kunagi Eestigi push in peale seda asja, et nüüd peab olema samas saksofonimäng kaadris, mängib saksofoni noh, väga hästi, ütleme ausalt ja aga see oli minu idee jälle selles mõttes, et ma nägin, et Ameerika president mängib, haiseb, püüdsin assimiseks saksofoni, aga ei tulnud sealt mingit asja välja ja siis siis pidi kris proovimas. Seal hakkas nii meeldima, et ta ikka mängis kontsertitel ja mängisin isegi raka rokas sees oli isegi seal ikka ikka tegijad, selles mõttes. Selle ma pean jälle täpsustama, kuidas see oli täpselt, et isa siis läks poodi ja ostis endale saksa. Ma korra segan vahele sellepärast et Ameerika president näiteks Saksamaa põhimõtteliselt, miks ma ei võiks. Ka, see on sama. Tegelikult on ikkagi meil sotsiaasi pisik olnud vanaisast sees, et talle jah, et talle nagu väga-väga meeldis ja see saksofon on olnud isale tegelikult väga hingelähedane, et tal ei tulnud, ma arvan, selline üleöö, aga noh, mis, kui vana sa võisid siis umbes olla 40 noh, siis on ikka inimesed otsustavad, et tahaks midagi uut enda ellu ja ta läks poodi, ostis endale saksofoni, kuskilt antiigipoest ja siis samal õhtul või mingi samal õhtul minu arust meil tulid külalised ja, ja siis nad hakkasid mängima seda saksofoni ja ma kuulasin ja ma mõtlesin, et ma ei tea, kaua ma jaksan vastu pidada seda nagu sellist tuut, tuut, tuut, tuut, tuut, tudu ja see, järgmine päev pärast seda nägin, ma koolis oli seina peal, saksofoniõpe hakkab ja mõtlesin, okei, kuulge tundub nagu okei pill ja vahetame selle minu aldi vastu välja ja ma hakkan nüüd tunde võtma. Et oligi, et kuidagi nagu selleks, et vaigistada see plärin siis ma mõtlesin, et, et mängin klaverit proovinud ei olnud nagu väga mingit tõmmet sinna ja ja, ja saksofon tunduski mulle tegelikult päris päris lahe pill. Sagris samalt poolt mäletad ootusi vanematelt enda suhtes, et. Minu minu töö, ma arvan, oli täpselt koolis käia, õppida, häid hindeid tuua, mul olid sellised lapse kohustused, ma olin, ma arvan, ise nagu piisavalt kohusetundlik ja, ja ma, ma arvan, et ma olin tegelikult, et ma olen olnud väga viisakas laps, et ma ei ole kunagi eriline muretekitaja olnud ja isegi kui ma seal vahepeal ka tiineka eas seal noh ma ei tea, igast faase, mis mul on olnud, et riietuse poolest ma võisin välja näha tõesti tõeline, tõeline rebel, tõeline, selline mässumeelne, aga tegelikult teismelise eas ma arvan, et me olime tegelikult väga, me ei olnud väga enesekindlad ja, ja me kõik otsisime ennast ja, ja siis see, kuidas see vahepeal ennast väljendanud tegelikult on nagu täiesti teistsugune. Aga ma arvan, üldjoontes ma olin, olin väga-väga hea laps ja. Ma ei tea, mis, miks ma selline olin, noh, võib-olla jälle vaatena tüdrukute värk, eks ju, aga noh, ega ega neid kaali Rebeleid sellel ajal Riho, kas sa mäletad seda, seda aega, kui tütar paneb ennast riidesse niimoodi nagu näiteks sinu ajal sinu vanuses ei oleks kooli uksest sissegi astuda, et on see siis rebel või mässumeelsus või mida iganes me siin silmas peame, et. Tekitanud küsimusi või dialoog, et kas peab, nagu ma ei tea noh piltlikult öeldes juuksed lillaks värvima või ei pea. No eks ta piinlik oli muidugi, aga noh, elasime ka selle üle, et, et ei, ma arvan, et see on lihtsalt need vanuselised ise, ärasklassiõed olid tal samasugused, ma arvan, neil olid seal oma oma gängige pundiga, et see oligi nagu loomulik. Nad tegid oma asju ja see ongi lapsepõlv, seal sa ei saa nagu väga keelata ja need piirid ei läinud ju kuskilt üle, nii et noh ega meil ka omal ajal koolis lubatud pikki juukseid kanda ja ikka oli mingi jama pikad juuksed, pildid mäletangi veel, nii et noh, selles mõttes see kooliaeg oligi nii, et sa pidid kuidagi tõestama teistmoodi jälle, et sa oled kuidagi tegija. Mitte nii, et väga nagu hallvares, istud seal ühtemoodi kui teised. Ema rääkis selle loo ka mulle ükskord, et, et üks meie sugulane oli küsinud talt otseselt, et kas sa ei muretse, et noh, nüüd ongi selline kodutu välimusega lapsul ja nüüd ongi, et nüüd ta jääbki selliseks ja selle peale mu ema ütles, et tema, tema lihtsalt vastas, et las ta olla praegu parem selline ja kui, kui siis ta järsku kolmekümneselt otsustab selliseks hakata. Et las ta teeb kõikuma, need faasid läbi ja, ja selles suhtes mu ema ise ütles, et ta panin endale siis natuke vähem meiki peale ja kui me kuhugi välja läksime, et et eks neil oli kindlasti natuke selline imelik olla, aga noh, ütleme ausalt, ega tegelikult, et kas selles faasis aitas isa ikkagi ka minu ka sellele riietusele kaasa, et kui ta läks Ameerikasse, siis ma lõikasin ajakirjadest välja täpselt need riided, mis mul on vaja. Need tulid ajakirjadest, mis olid ajakirjapildid. Ja ma andsin talle need kaasa, et nüüd mul on vaja selliseid riideid ja põhimõtteliselt nagu Ta tuli tagasi ja tõi mulle täpselt need, mis vaja oli. Ja selle kõige taustal, võttes arvesse talled niigi lapsena riietuse mõttes võrdlemisi eelisolukorras, sellest kõigest ei piisanud või mingil hetkel võtsid sa käärida ja hakkasid ise riideid lõikama kokku. Noh, umbes niimoodi minu ettekujutus disaineri tööst. Sest et. Ma lihtsalt tundsin, et mulle meeldib see. Mulle meeldis kanda teistsuguseid riideid ja mul tunne tekkis, et, et võib-olla teised tahavad ka huvitavamaid riideid kanda. Ja nii see alguse sai tegelikult keskkooli ajal. Haige tegelikult peamiselt disainisin endale, et ma ikkagi alustasin sellega, et mida ma endale tahaks, kui ma ei leidnud kuskilt midagi, siis ma tahaks sellist sellist asja. Mina ei ole küll mingisugune spetsialist sinu saavutusi kuidagi adekvaatselt hindama, aga mulle on jäänud mulje, et ega sa oled kõige halvemini läinud, ei ole oma elu valdkonnas. Kuidas Riho iseloomustaksite selles võtmes Krissi Kristjan tegi, nii tegija, aga kuidas ta selleks on saanud? Ma arvan, ta ongi saanud nii, et talle see hobi ja töö on üks ja sama ja talle meeldib hirmsalt meeldib teha, ta on eriti aktiivne, ta on, tuleb, panid, sõidab Hongkongi, homme on Singapuris, siis ta on, elab Londonis. Ja ta naudib seda tööd ja kui õnnestumised on, see annab lindu juurde, nii et nime tuntakse, juba teatakse, mitte ainult siin, ma ei tea, Kopli poolsaarel, aga igal pool mujal, nii et maailmas, nii et, et see on väga kõva saavutus. Noh, mina arvan eesti noore tüdruku kohta, kes täna nagu tahab maailmas läbi lüüa kohast kris see tekib see tuntus või tunnustatus. Lihtsalt palun vabandust küsimuse eest ette, et kui ma vaatan neid, no näiteks juhuslikult satub ajakiri ette, mis iganes riideid, pesu on, ma kujutan ette, valikut on tuhandetes või miljonites. Aga kusagil on miski, mis eristab näiteks sind Nendest kõikidest teistest või ülejäänutest. Mis see on, mida nad seal näevad? No vot, see on miljoni dollari küsimus. Ega ma ise ka ei tea, ma olen palju palju mõelnud selle peale ja seda tahaksid nagu ise ka teada täpselt, mis see siis oli, aga noh, mõnes mõttes ma tean, et ikkagi see julgemine eristuda. Ma olin oma väga suure eeltöö teinud, ma teadsin pesubrändidest absoluutselt kõike, ma teadsin oma konkurentidest absoluutselt kõike. Ma olin neid ikkagi täiesti jälitanud ja ma olin neid ühte või teistpidi intervjueerinud, ma ei tea küll, ma ütlesin, ma olin Eesti Eesti päevalehest või kust iganes, et ma ei käi nagu ikka nii-öelda jah. Aga, aga selles suhtes, et ma lihtsalt tahtsin teada, et, et kuidas, kuidas asju tehakse ja ma käisin. Tegin oma magistri luksuspesuteemadel ma pärast seda töötasin erinevates firmades, et ma, ma tahtsin nagu saada nagu nii palju infot, kui vähegi võimalik, et kas see nagu, mis mõttes Ta on, kas see on nagu, kas sellele on mingit, et tulevikku. Ja, ja kui ma nüüd üheksa aastat tagasi hakkasin oma oma brändi tegema, siis oli just selline suur majanduskriis ja enamus brände kas panid üldse ennast lukku või lihtsalt võtsid kõik oma huvitavad asjad ära, nii et kui selline natuke hullumeelne tütarlaps tuleb ja ütleb, et näed, meil on uus bränd ja me teeme selliseid asju, siis kuidagi tundus jube värskelt ja ja see, kuidas Me tol ajal juba või mina tol ajal nägin, nägin naist. Et see oli väga erinev kõikidest teistest marketing või turundusega paaniatest, mis, kuidas pesu müüdi. Nii et meie hakkasime rohkem mõtlema nagu sellele naisele ja, ja et tal oleks hea ja tal oleks mugav. Et ma arvan, et seal on nagu erinevad asjad, et see toode ise oli nagu teistsugune ja, ja see, kuidas me seda, kuidas turundasin. Kas sul vedas sellega, et kui sa teed nii põhjaliku uurimustöö, siis minu meelest saab olla punkt, kuhu sa jõuad, ainult üks? See on see, et kõik on ära tehtud. Aga sul ei olnud see pilt üldse niisugune. Absoluutselt mitte, et mina jõudsin sellesse faasi, et, et jah, seda, mida ma tahan teha, ei ole tehtud ja see oli huvitav. Võib-olla ma ei saanud ise sellest niimoodi isegi aru sellel hetkel, aga, aga need tooted, mis ma olin välja valinud, millega alustada, siis ma selliseid ei näinud ja ja noh, hiljem võib-olla tõesti on see, et paljud nagu disainerid mõtlevad neid tooteid välja, aga võta see asi ette, et sa teed nüüd oma brändi ja julgeteid teistest eristuvaid tooteid näidata. Vot see on see, ma arvan, kus siis nagu see julge hundi rind on rasvane. Ma kuidagi algusest peale teadsin, et kui ma tahan oma brändi teha, et siis ta peab olema rahvusvaheline Eesti mingit pesubrändi teha ja ainult Eesti turule mul ei olnud seda, ma tundsin, et olen ambitsioonikam. Aga ma arvan, see rahvusvahelisuse tagaajamine on ikkagi, see on küll, ma arvan, mul puhtalt isalt tulnud sellepärast et tema kogu oma korvpallikarjääri vältel ikkagi tahtis asja teha tipptasemel ja rahvusvaheliselt, kui sa oled ambitsioonikam, siis siis rahvusvahelisus on, on ülioluline ja samamoodi nagu isa isa surus seda korvpalli, seal on lihtsalt mina surunud seda oma oma tegemistes. Et see on see, mis mind töös hoiab. Kui sa mõtled isale emale jällegi siis mis omaduste või põhimõtete eest sa neile kõige tänulikum oled et oma asja ajada, ellu viia mitte ainult töiselt, vaid, vaid ka inimesena. Ma tahaks uskuda, et mu väärtused on paigas või kuidagi, et ma mitte ei ole ainult nagu tööalaselt, aga et ma kuidagi austan, austan absoluutselt kõiki enda ümber. Ma kunagi ei vaata mitte kellelegi ülevalt alla, ma naudin seda, kui ma saan kellelegi alt üles vaadata. Ma arvan, et jah, et mind mul on nagu sellised põhiväärtused elus on paika pandud algusest peale, et et ma ei, ma ei ole kunagi mitte kunagi ennast kellestki paremaks pidanud ja selleks, kui ma mingil hetkel olen kellestki parem siis on ikkagi raske tööga välja teenitud. Aitäh teile jutuajamise eest aitäh. Stuudios olid Riho Soonik ja tema tütar Kris. Soovin teile pärituult. Suur tänu, aitäh, selle saate nimi on käbi kokku. Mina olen Sten Teppan ja me kuuleme nädala pärast uuesti.