Käbi ei kuku, on saade, mis uurib põlvkondadevahelisi sidemeid, räägib kasvamise ja kasvatamise loo. Mina olen Sten Teppan, tere kõigile. Ja aitäh, et kuulata. Täna palusin saatesse Marju Kõivupuu, kes on folklorist ja õppejõud. Enamasti naerusuine tundub mulle. Aga Marju on ka kahe poja ema, kes, nagu ta ise ütleb ei saa kunagi aasta emaks, sest on oma poisid üles kasvatanud üksinda. Kuidas see nii on läinud ja mida tähendab lapsele? Sellest aitab aimu saada Marju poegadest vanem Kaarel Kõivupuu, ametilt embrioloog, kes töötab viljakuskliinikus ja habilt lõõtsamängija. Soovin kõigile head kuulamist. Marju tere tulemast saatesse. Tere ja Marjuga on kaasas üks poegadest, Kaarel. Rõõm näha. Tervist ja aitäh, et kutse vastu võtsite. Kui saatejuhil oleks natuke rohkem pädevust, Marju. Kas see jutuajamine võiks algusest lõpuni teie poolest toimuda võru keeles, võttes arvesse teie sügavat Lõuna-Eesti päritolu? Ei tuustolai hätta Ma või tegelikult kõik Aid kõnelda Varo keelena, aga midagi olete ette, et meil on keele säädus ja siis tule kõnelda riigikeelena. Nii et ma igaks juhuks tõlgin ära ka, et kellelgi käed raudu ei pandaks, et tegelikult on ikkagi eesti kirjakeel on peaaegu vaated, teine keel on ta kindlasti korralikult kätte, sain ma ta ikkagi siis, kui ma läksin esimesse klassi, nii et et võru keeles jah, rääkimine ei ole probleeme, kirjutame lugevnega. Kaarel, kuidas on, kas ema jutt oli arusaadav? Ma mõistan, aga ma ise kahjuks ei kõnele. Aga rahvamuusika ja pillimäng, see kaarel on teie elus ikkagi pigem hobi ja mõnus, harrastusleib lauale, nagu öeldakse, tuleb hoopis teise tegevusega ja mis minu meelest on Eesti oludes, ma nüüd ei tea, ma lihtsalt oletan, võrdlemisi eksklusiivne tegevus, neid inimesi, kes aitavad teistel inimestel lapsi saada ja tegelevad viljakus küsimustega, neid Eestis vist väga palju ei ole. Eks need inimesi kindlasti omajagu on, sellepärast et eks see on läänemaailmas kõiki levinud probleem juba. Kuid ma kahjuks ei oska neid võrrelda näiteks teiste Lääne-Euroopa riikidega, et kas protsentuaalselt või hulgaliselt, et kuidas nüüd see tasakaal siis suhtestada. Kuna Marju teie teist poega siin ei ole, siis ometi oleks viisakas mu arvates mõne lausega tedagi meeles pidada kuhu tema jäljerada kulgeb ja kuidas see nii on läinud. No ma kõigepealt võib-olla alustaksin siiski hetk tagasi Kaarlilt Kaarlist, et vanade rahvauskumuste kohaselt öeldakse, et kui laps sünnib siia ilma siis on väga tähtis see, kes tema nii-öelda vastu võtab või ühesõnaga tema saatust määrab väga palju see, kelle kätele ta esimesena pannakse. Kaarli võttis vastu 87. aasta maikuus, doktor Andrei Sõritsa ütleb nii mõndagi, see ütleb nii mõndagi ja ma olen selle peale hästi palju mõelnud. Aga, aga nüüd teisest pojast Martinist nii palju, et kuna ta oli väiksest peale see muusikasoolikas on meil kõigil sees, noh mul ei olnud võimalust muusikat õppida, kuigi ma tegelikult oleks seda väga tahtnud. Aga tema oli jah, selline tegelane, kes mäletamatest aegadest sundis kõiki bändi tegema, ühesõnaga kes iganes ka majja ei tulnud sellele surutud mitte mingisuguseid vidinad pihku ja siis ta kas ta dirigeeris või üritas venna lõõtsa niimoodi lahti sikutada, endale oli nadi lõug, lõug värises ja palused, aita siis tiris elu eest ja noh, ühesõnaga ta on moondunud Tallinna muusikakeskkooli on käinud seal esimesest klassist peale, praegu on üheteistkümnendas klassis, õpib klassikalist kontrabassi ja tundub et see armastus, rist näib kujunevat püsivaks laulnud on ta ka väiksena. Räägime päris lapsepõlvest. Mis on esimesed mälupildid lapsepõlvest, mida te arvate päriselt, mäletavad Marju teist alustades. Ma arvan, mäletavat sedasi, et kuna ma olin niimoodi oma emapoolse vanaema kasvatatud laps et siis vanaema istus Lõuna-Eestis on vat need ütleme, truubakene mõned ütlevad selle kohta istus seal ja heegeldas diivanikate pitsise pits on mul siiamaani alles ja, ja natukene katedraal. Ja meile siis selline asi, et mina vihkan, pidin käima või õppinud käima või kuidas sellega oli, aga see tegevus oli sedasi, et ema istus, heegeldas ja laulis teisest toa otsast, mina võtsin selle vankri, hoidsin Põdise siiski, niisiis kakerdasin Mamani, siis istusin kärusse, tema lükkas jalaga, mina sõitsin jälle toa teise otsa ja, ja niimoodi käis see asi päris päris pikalt ja kaua ja, ja noh, kindlasti kindlasti kui meie selle lähema ümbruse vanemad, vanemad naised ja vanemad mehed Need on jäänud meelde oma lugude ja lauludega ja mida te oma vanematest mäletate, mis rolli nemad pilli elus mänginud on? Isa oli polibussijuht, ma sõitsin väga hästi, palju kaasevad, tema oli selline jumalast antud ja tegelikult on ka, eks ole, on täitsa olemas veel, et tema oli selline jumalast antud muusik ja oli selline seltskonna pillimees. Ja võib-olla ma olen ise mõnikord mõelnud, et kui ta niimoodi raadiost püüdis ära arvata erinevaid keeli, et ühesõnaga, et noh, nagu need on need sõjajärgsed sõja ajal sündinud ja sõjajärgsed lapsed, et nende elutee on olnud väga keeruline, et kui ta oleks head haridust saanud, temas oli väga palju sellist mis ilmselt olude tõttu, Ta jäi tahaplaanile, aga, aga see musikaalsus ja, ja selline selline selline soolikas, et molevanatsioon sealt pidi küll üle tulla. Aga elu kujunes nii, et peamiseks või kõige tähtsamaks inimeseks teie kõrval on olnud siiski vana Jah, sellepärast, eks ta on ka niimoodi muidugi ühest küljest, et eks vist väga paljudel ka minu ealistel on juba kas või sellepärast olnud vanaemad, et kuuekümnendatel oli ju ka sedasi naised läksid üsna kohe läksid pärast, mäletan, kas see oli vist kolm kuud lapsega kodus olla, siis läksid tööle. Ja, ja siis olid ikkagi, need olid ikkagi väga õnnelikud, kellel see vanaema oli nii-öelda 24, seitse käepärast ja mina olin selles mõttes, kes see õnnelik laps, kellel oli see vanaema reaalselt kogu aeg olemas ja kes, kes tõesti oli minu kõrval Ma mõtlen seda, et vanem vanemad kipuvad oma lapselastega ju üldiselt pehmemalt ringi käima või nad on kuidagi eriti südamlikud ja soojad, et oli see siis tunda see käte peal kandmine. Kuidas. Samal ajal pigem ikka niimoodi, et noh, mul oli, vanaema ju tegelikult hakkas, kui mina sündisin, ta oli 70 pisut peale juba selleks ajaks ja mina julgen öelda niimoodi, et pigem vastupidi, et ta tegi vist seda, mida mina omakorda siis kraad kõrgemalt olen harrastanud oma laste peale ta talus väga paljusid asju, ta oli ju mõlemad sõjad üle elanud ja, ja need asjad, mis ma nagu sealt kaasa võtsin, on see, et vastutus, kohusetunne. Ma mäletan suurepäraselt seda, et tema üks selline võrukeelne filosoofeli, kui ineminenda asja välja mõtelnud, siis inimene peab mõistma asjaga hakkama saiaga. Et ühesõnaga tal ei olnud nagu seda, et, et ühesõnaga, et vastupidi väga vaputada, pigem pigem hoopis teine äärmus, et ühesõnaga sa pead hakkama saama, sul peab olema. Sul peab olema see mingisugune asi, et sa nagu ei looda teistelt liiga palju. Ja keegi teine ei tee sinu asju mitte kunagi ära ja mitte kusagil ei käi see elu umbes niimoodi, et noh, et, et siis siia siidisohva peale siin nagu paremad toolid tuuakse, lapsuke käib ainult ainult punast vaipa pidi ja võib-olla see aitas ka seda, et ma siiski noh, praktiliselt mis ma olingi, 15 16 kui ma tulin ära Tartusse keskkooli ikkagi praktiliselt iseseisva elu peale ütleme, sellised talutööd ja tegemised mulle ju võõrad ei ole kunagi olnud ja kõik need karjas käimised ja ja muud tegevused, mida maalapsed ikkagi tegid. Just sinna jutu tüürida tahtsingi, et elu vanaemaga tähendas ikkagi oma aiamaad. Jana oma peenraid ei olnud ridaelamuboks ja ja see tähendas, et tuli käed varakult külge panna. Kas te mäletate, milliste toimetuste juures asjalike toimetuste juures te esimest korda või, või seal alguses vanem aidates aitan? Lehma lüpsmine kõigepealt anti üks nisa ja siis oli kruus ja siis oli see, et sa lüpsid ise endale kassile piima. Ega sind keegi ju ei õpetanud ja teine asi oli kuidagi see, et, et ühesõnaga ega siis mängimiseks jäi ju ka aega. Ei saa nüüd öelda, et, et see oli niisugune trööstitu ja rõõmud, jah. Aga need mängud olid kuidagi seotud sellise päriseluga ja see lapsepõlv oli natukene nagu teistmoodi tal hästi eluterve. Mul on hästi meeles kui see iseloom, mis väiksena välja lõima muigasin, et isa siis nende vanaemade palvel, et meil oli linaleo auk, et noh, see on niisugune ebamäärane niisugune sügavusega ja tehtagu siis nii-öelda aed ümber, et ma sinna ei läheks, sellepärast mulle meeldis seal käia, seal oli hästi huvitav, igast sitikad olid seal muda sees vahtida ja laps sinna ei läheks, noh sai see aed siis tehtud ja lõpuks leiti mingi kas sealtsamast ja siis mu olevat rahulolevalt niimoodi vaadanud, et ahaa, kleidisaba on ka tagant järved. Ei, mass läheb äratist veretistel. Järgmine haak on seestpool, aga vabandusi ülerooviki temaga igast säält kasa. Et ühesõnaga, et see mingisugune sellised, ega need asjad, noh, kõik see nagu tehtud, aga sellised pisikesed tööd tulid teha poest tuli täia, rohida tuli vaja, oli karjas, oli vaja käia, nii et kõiki asju sai nagu jõudumööda tehtud. Et see oli, ei kujutanud ettegi, et nagu asjad võiks kuidagi teisiti olla. See lehma lüpsma, see koht on huvitav, igaüks, kes on proovinud seda kunagi, teavad, et see tegelikult ei kuku nii lihtsalt välja, kui teie jutust mulje jäi, et kruus käte kassile ja endale, et ma mäletan ka seda lisapeoshoidmise tunnet ja see oli ikkagi üsna meeleheitlik olukord, sest rohkem sikutamine ja see on ikkagi kunst, muutub järjest. See on kunst ja selle pealt, kui me räägime siin praegu vaimse kultuuripärandi nimekirjas, siis võib täitsa selle panna sinna, sellepärast et ma mäletan, ma olin mingi 30 kopikat, kui ma käisin Võrumaal ühel tuttaval tegelikult küll endisel tudengil võta või noh, nagu ikka, eks ole, sõpruskonnad ja kujunevad. Et sai käidud täna maakodus ja siis oli tarvis lehm ära lüpsta ja ma mõtlesin, et ma lähen proovin, et kas mul on veel käe sees. Lehm vaatas mind kogu selle tegevusaja mõistva ja kurva pilguga. Saime hakkama. Et see on mingisugused asjad, lähevad nagu käest kära ja samas on ka see, mis me lehmalüps, millest räägime. Mingisugune võluüritus oli mul optimist, poeg oli kaasas, noh, tal koolis veel ei käinud ja, ja siis mõnuga niimoodi kasutasin juhust, saab lammast pügada ja siis nende laps värises mul kõrval ühtseid emaga, sa ikka tead, mis sa teed ja kas lambal valus ei ole, siis ma küsisin, kas sul on valus, kui küüsi lõigata ja juukseid lõigata ja talle tundus see asi ikka kohutavalt kahtlane. Kas te käisite mõnuga koolis? Ütleme niimoodi, Te olete, esimesed aastad oli kohutavalt igav ja siis kuskil neljandast viiendast klassist ma sain aru, et tuleb õppima hakata, see oli trauma ja et ühesõnaga, et selleks, et nagu saada häid hindeid, ehk siis tuleb õppida ka, et see oli väga ebameeldiv üllatus ja vot sealt olema ka läinud nagu seda meelt, et lapsel ei tohiks alguses koolis igav olla, vaata seal see trauma, mis ma sulle tekitasin, et sina pole esimeses klassis üldse käinud. Et ja võib-olla kui me praegu meie ühiskonnas võtame ka selle üle, et et kõikvõimalikud nii-öelda eri taseme erikallakuga koolid, siis ma arvan, et et lapsel peab olema koolis mõõdukalt põnev, et ta kohe harjuks pingutama, et tal oleks koolis huvitav. Muidu ta kängub ja, ja tal peab olema huvi ja tal peab olema see loominguvabadus ja ja põhimõtteliselt kool peab nagu kuidagiviisi ikkagi toetama seda arengut, ükskõik kuidas me neid siis ei sellekteeriks, et mulle ei meeldi. Mulle ei meeldi sõna nii-öelda eliitkool, aga, aga samas lapsed paraku arenevad erinevalt ja paraku nad on, nad on erinevad, et me saame kaasa erinevad erinevad võimed või oskused või meile antakse kaasa sünniga mingi paketi ja ja mis see kasvatamine muud on kui nende paremate omadustele parimal moel nii-öelda väljaarendamine võib-olla nende nukkide, mis elus võivad saada, on rohkem vähem konalusteksid, katsuda neid kuidagi lihvida. Kui te mõtlete vanaemale tagasi ja koosoldud ajale, siis nüüd distantsilt hinnates julgete, oskate teha järeldusi momentidest, kus ta teid teadlikult kasvatas. Kui ma mõtlen üldse niimoodi vanematele ka kuigivõrd, et siis ühesõnaga on sellised mõlema mõned olulised sellised nagu sellised filosoofilised pidepunktid küll, mis on, ma usun, et neil on ühel või teisel määral mind kuidagi mõjutanud, et noh, kasvõi seegi, mille ma niimoodi isa käest olen võtnud üle, mis on tegelikult minu meelest täiesti kantav tavinimese täiskasvanud inimese tegevusse ka, et ühesõnaga sõida oma sõitu, et see küll käis küll reaalselt autosõiduõpetamisega, aga see paraku on niimoodi, et et meil on mingi tee läbi käia ja kui me tahame, seame eesmärgiks jõuda punktist A punkti B. Me peame hoolikalt läbi mõtlema, kuidas me seda teed, läbime, keda me võtame nii-öelda kaaslaseks võib-olla keegi tahab või on tarvidus ta poole tee peal maha panna, keegi tahab keerata kuskile vasakule. Nagu sõida oma sõitu, et noh, väikestes kogukondades kipub olema ja noh, meil Eestis ka. Et me tegeleme vahel natuke liiga palju teiste inimeste asjadega, et su elu oleks nagu nagu mõtestatud, et ära rapsi või, või, või, ja kui sa midagi teed, tee korralikult, tähendab võru keeles on väga palju toredaid ütlusi, mis ei ole kõla alati kõige sündsemalt, aga aga, aga viisakalt, tõlgitult võib-olla üks on see, et ära tee midagi. Poolikult Marian, te mainisite, et te saite üsna varakult iseseisvaks, 14 15 vanuste siis Tartusse kooli. Kuidas te seda väljakutset võtsite, oli see pigem võimaluste maailm, et mõnus lõpuks ometi linnas teed on ees võtta ainult õige ots kätte. Ka minema, vanust oli küll natuke rohkem, 15 16 pärast põhikooli, aga see oli minu kindel soov ja tahtmine, ma teadsin, ma lähen kas või halli kini. Nendel samadel olümpiaadidel, ma avastasin siis Tartu viienda keskkooli bioloogia geograafia süvaõppega klassi ja, ja sinna mina tahtsin sinna minema, tulin ja aga see oli, see oli niivõrd vääramatu otsus ja mul ei tekkinud mitte mingisugust sellist mõtet, et ühesõnaga ma olen üldse karjaväravast välja lastud vasikas, kes naudib linna elu, ma tahtsin elu, mida ma olin mingi selline noh, põhikoolilaps, kui ma tegin vist väikestele oma koolilastele, tegin seda loodusringi ja käisin, vedasin neid mööda näitusi ja, ja mida iganes ja, ja ma kuidagi nagu. Ja, ja kui ma nüüd see loomaraamat välja tuli, siis mäletame tudengitele pärast ma Võrumaal välitöid tegime siis tädid rääkisid, et malevat kõõlunud seal kolhoosi kari käis meile sinna kokku ja malevat siis kõõlunud kõõlunud seal aia peal ja siis arutanud võru keeles, et ei saa aru ütel lehmale kats sarv, Tõsele müts, mõneljale tegi aga custom nii moodu ja Kinka käest ma siin ei, Tiia Jõgi äkki midagi. Vaid ma arvan, et ma ei pea nagu seda kõike ma, et noh, see on see ilmselt see soov inimesest aru saada või või, või, aga, aga see, et ühesõnaga tõesti õppida ja, ja see on olnud küll nagu see, et ma arvan, et ma tean veel väga vähe ja, ja mul on kohutavalt kahju, et elu on nii lühike, et nii nii vähe, jõuad nagu teada saada või. Kuidas tundub niimoodi ema juttu kõrvalt kuulates, teoorias on ju kõik ilusaks, et mida kõike tuleb teha ja kuidas lapsi suunata või nendega ümber käia. Kõlab nagu mitte väga lihtne lapsepõlve. Mõned printsiibid, mida ema siin välja tõi, on sellised, mida ta on väga konkreetselt edasi kandnud. Et mulle just jäi kõrva see, kuidas asju tuleb korralikult teha. Ja siin praegu kuulates ma loodan, et see on viis, kuidas ma enda asju teen. Marju, mis hetk see oli teie elus, kust te parasjagu olite oma teekonnal, kui Kaarel sündis. Ülikool oli läbi ja tahtmine oli minna, aspirantuuri sai ka mindud ja, ja siis Kaarel on läbi teinud kõige väiksemast ütleme praktiliselt algusest peale selle kogu selle akadeemilise elu mul, nii et ta on ikka omal kombel olnud heas mõttes selline polgu poeg. Ma mäletan mu kursse, poisid käisid temaga käruga Toomemäel jalutamas, sellel ajal, kui mina loenguid pidasin, said hiljem loengukonspekti vahel, kui oli, oli hädali säherdune. Eks see ongi see, mida mina mäletan, kui see küsimus ennega tuli, et mina mäletan tudengeid, see oli hoopis teine lapsepõlv selles suhtes, et minul ei olnud minu vanuselise hea kaaslasi, mis kindlasti nagu mõjutas minu edasist nagu arengut minu jaoks cool ammendas ennast huvitavuse mõttes pärast teise klassi esimest veerandit ma lihtsalt ei suutnud kuidagi keskenduda ja see, see kõik venis nii palju rohkem informatsiooni hulk, mis ma sealt sain, tundus minu jaoks labaselt väike. Ma ei soovi solvata antud juhul kedagi, aga see muutis selles suhtes ka mu enda jaoks elu raskeks, et kooliaeg oligi selline, et see kõik, mis nad seal õpetavad, ei ole vale. Aga kas nad peavad seal õpetama nii, kas metoodika, kuidas me läheneme, asjadele peab olema nii? Kui ma tean, et võimalik loengute näitel, siis on kuidagi mingit materjali võimalik anda teistmoodi või huvitavamalt kuidagi kedagi kaasates rohkem või vähem. Kuidas üldse suhtlen inimestega? Sellepärast et mina olen näinud, kuidas suhtleb omavahel üliõpilane ja siis lektor ja see on hoopis teistmoodi. Otse loomulikult, kui algklassilaps oma esimese või teise õpetaja suhtes. Marju, kas ma loen siit õigesti välja, et te olete üks nendest naistest, kes on pidanud emana üksi hakkama saama kohe üsna varases alguses? Jah, see on tõsi, et niimoodi ta on olnud, et kaar lisa jäi Võrumaale ja see elu, mida mina elasin, me peame ikka igaüks elab oma elu ja ma ei saa seda elumudelit kellelegi peale suruda. Mida sa väljakutsena teile tähendas, ma lihtsalt ei kujuta päris täpselt seda olukorda ette käia, loengutes saata tudengid vahepeal vankriga jalutama ja siis last vahepeal kuhugi panna ei ole ja see vahepeal on peaaegu poeg. See oli igavesti tore aeg selles mõttes. Et ühesõnaga, ja vaata siis on niimoodi, et kui sa oled nagu noor õppejõud ja siis on see üliõpilased, on siis õige vähe nooremad ja see on hoopis midagi muudes üliõpilase aeg oli sootuks teistsugune ja, ja see maailm tänapäeval ei ole tänapäeval ei tule see mitte mingil juhul ei tule kõne allagi, et need asjad niimoodi käivad. Aga, aga see oli meil see tore kogukond, kes kes niimoodi praktiliselt või selles mõttes oli ta nagu hea, huvitav kommuune, käisime koos välitöödel. Viljandis, käisid sa kaasas, tõuseb poolt teises loengus püsti, ütleb emaga, seda sa ju ei rääkinud. Eksamile ma teda kaasa võtta ei saanud, seda vana sunnik Te ütlema. Hiljem koolis oli neid asju vaja õppida, siis ta oli nagu ära unustanud. Ja kui ma vahel mõnikord kuhugi läksin ilmakaalite, siis niimoodi küsiti kohkunult, kas on laps haige või? On juba nii suur, et ta käib iseseisvalt ka igal pool. Et see lihtsalt oli niimoodi ja, ja ma ei oska seda, ma ei oska seda mitte kuidagi vaadata mingisuguse teistsuguse nurga alt kuule, ühtegi nooti, kibestumisest, aga miks ma peaks olema kibestunud? Ei peaks, aga mul on tunne, et tavaliselt ollakse aga Mihkenegi, aga absoluutselt ma ei ole kibestunud, tähendab selles mõttes, et. Ohja võimul, võimalik, et ma siis olen nagu liiga iseseisev ja, ja, või ma ei oska öelda, ma ei oska seda kuidagi sõnastada, aga, aga mina küll ei imest. Siis oli veel nõukogude aja lõppkopter olid teatud normid ja olid olideks. Aga siin, kui ma mingil hetkel ma ütlesin, et ma olen tegelikult olnud see inimene, kes on tõenäoliselt ise kogu aeg oma sõitu sõitnud, et ühesõnaga mitte keegi ma arvan, et mitte keegi ei ole pädevad otsustama kellegi argega pühapäevade üle, et milliseid valikuid keegi teeb, kui ta saab hakkama? Jah, oli küll neid hetki, kus ma olin väsinud, ma mäletan, kui Mul oli vist niimoodi, et mul oli raamat, oli kuidagi kapi peal ja siis ma pesin mingeid sinu kindel või sokk, seiskas aspirantuur, seda tähendab mõtlesingi. Kas teil isaga kontakt on ja andma, et selles mõttes ei ole ta elust justkui välja lõigatud ja, ja ta on kusagil ikkagi olemas olnud. Ei, kindlasti mitte, ma ei pea kedagi enda elust välja lõikama veel vähem sellepärast, mis on teise inimese suhted kolmandaga, et minu jaoks. See, kui hästi minu isa ja ema aegade jooksul on läbi saanud, ei tähenda seda, et mina peaksin nüüd automaatselt täpselt üle võtma, et, et kui kaks, teine, kolmas inimene omavahel riius ja mina olen sõber nii-öelda inimesega number kaks, siis ka mina ei räägi inimesega number kolm. Et minu arvates ei ole väga loogiline, et inimestel on omavahelised kriisid, omavahelised paremad perioodid ja, ja kas ma pean neid peegeldama ilmtingimata, see on siiski minu valik selles suhtes. Kas on olnud kunagi küsimus nii-öelda usaldusest ja, ja reetmisest või mitte reetmisest ja küsimusi, et miks ta ei ole siin, kui mul parasjagu teda vaja on, sest noortel meestel paratamatult elus peavad niisugused hetked tulema ka kus? Olgu ema, nii tore ja osav kui tahes ei pruugi sellest piisata. Ma arvan, et ma valetaksin, kui ma ütleksin, et selliseid mõtteid nagu sa praegu kirjeldad, ei ole olnud. Aga mul ei ole ka mõtet pidada mingisugust pikka viha või olla sellepärast kibestunud, ma suhtlen temaga täpselt nii palju, nagu nagu ma suhtlen ja nii lihtsalt on. Marju, kas sellises olukorras on lihtne endaga kokkuleppele jõuda, et kasvatate poega justkui üksi ja kogu vastutus mulle tundub, näib asuvat selle eest, mis edasi juhtuma hakkab, teil ja siis oleks ju vale ka just seesama isa suunal suhtlemine kuidagi ära lõigata või takistada seda, et mis pilguga üks ema selles olukorras saab asjadele vaadata ja kuidas teile tundub, et see on kõige mõistlik? Saab vaadata rahulikult ja saab vaadata iseendast üle, olla, et me ei saa jääda sinna kinni, see, et ühesõnaga ütleme niimoodi, et kui kahe inimese mingisugused koosolemine või kooselamine tundub, et ei ole õige, siis on, ma arvan, et mõlemal on siiski õigus elada oma elu. Ja samas ma ei mäleta, Ta või meil ei ole kunagi sellist juttu olnud. Ei ole nagu mingit suhtlemisteemat, et me oleme saanud normaalselt hakkama. Väiksena sa kunagi ma mäletan lasteaias, küsisid, et miks sulle isa vastu ei tule lasteaeda teistel vahel tuleb, mina ütlesin taga vaja, et aga sul on, isa on Võrumaal, et tal oleks väga tülikas selle lasteaeda vastu tulla. Ja siis toona tolle vastusega päris kenasti rahule sa. Ja sa oled tegelikult võib-olla see suhtlemine hakkas isaga rohkem ja siis kui sa suuremaks said juba, kui teil oli mingeid selliseid ühiseid tegemisi. Jah, seda kindlasti, aga ma arvan, et me mõlemad teame nõus, et see ei ole kunagi olnud probleem, mis ei ole probleem. On see lihtsalt on nii ja ma saan aru, et need teemad tänapäeval kui meil on kärgpered ja kui, kui võib-olla rohkem ühesõnaga see peremudel tunud heterogeensed maks, kui ta siin võib-olla 30 aastat tagasi oli. Et siis ma arvan, et see ei ole sellisel juhul probleem, kui mõlemad inimesed samal ajal saavad aru, et ühesõnaga, et siit edasi nagu koos minna pole mõtet, et ühesõnaga, et lahendame need kuidagi teisiti ära, et kui mõlemad nagu enam-vähem samal ajal või samas tsüklis jõuavad arusaamisele, et siis on võimalik need asjad noh, kas just selle mudeli järgi nagu siinkõnelejad on, räägivad, aga seal on võimalik need asjad nagu nagu ära klattida. Ühesõnaga, et isegi sellisel juhul võib-olla, kui on mingisugused pikemalt või lühemalt suhtlemist, laulsid. Aga aga loomulikult on sedasi, et kui üks inimene arvab, et asi on enda jaoks nagu nagu ammendunud või see suhe kuhugi ei vihi, aga teine võib-olla tunneb, et ta on reedetud või ta on liiga palju panustanud või et on inimesi, kes, kellel on ilmtingimata igaks eluhetkeks tarvis kaaslast, on neid, kes saavad suhteliselt ka üksinda vist rohkem hakkama või kellel ei ole nagu et see sõna vist, mis ma tahan öelda, on ka see, et ühesõnaga, et kahe inimese suhe ei tohi olla sõltuvussuhe. Et selle kohta vist on olemas psühholoogias see suhe püsib siis kool, kui nii-öelda maja püsib katus peal, kui tal on kaks vaia, aga nagu ta hakkab kalduma või kellelegi suunas või, või ühesõnaga tekib selline sõltuvus või manipuleerimissuhe, no siis need asjad ei tööta. Ja siis mul tekib paratamatult küsimus, aga milleks selliseid asju minu ellu tarvis? Karm, mis olukorras ja, ja mis asjaoludel pildile kätte sattus esimest korda? Pill sattus kätte küllaltki juhuslikult, tegelikult kui enne mainiti, et minu vanaisa on muusikaga tegelenud, ta tegeles päris kaua, ta oli väga hinnatud muusik siis mina kahjuks ei ole tegelikult kuulnud teda mängimas. Ja kunagi aasta võis siis olla umbes pakun 97 või kaheksa. Võrumaal sattus mulle Teppo tüüpi pill kätte ja see kuidagi istus mulle kätte. See istus mulle kätte niimoodi, et ta on jäänud mulle kätte istuma. Jah, sellepärast, et Ma nüüd tuletan meelde, eks ole, et ma ikka üritasin sind muusika laste muusikakooliga panna, sa said sinna isegi sisse. Aga sul ei olnud need meetodid vastuvõetavad, mida seal praktiseerib ja siis sa vist olid selline natuke kleenen, poiss ka, tahtsid akordioni õppida. Tulen mõne aja pärast, kui sa pisut suuremaks saad, et sa ei käi nagu füüsilised pilist üle veel päriselt. Ja noh, siis oligi niimoodi, et välitöödel olid ju neid lõõtsutajad oli küll, ja veel. Ja muusikakoolist, Ma mäletan seda eredamalt, tee mulle meelde, et üks meie kodutee oli see, kus me pidime joonistama pildi kus keegi härra oli kuskil looduses täiesti muusikakooli teema, ma tõesti, ma ei ole aru saanud siiamaani selle pedagoogilises tähenduses, aga seda me pidime tegema ja ma mäletan, et ma jätsin selle veel selle kodutöö lahendamise siis väga viimasele hetkele, mille eest ma sain ka muidugi vastu kukalt õigustatud selles suhtes, aga, aga see muusikakolle ammendas ennast küllaltki küllaltki ruttu sellest aspektist. Tagantjärgi mõeldes noh, alati võib mõelda, et mis, kui aga sellel hetkel see nii jäi, et. Tuli teil kõvasti pingutada, et kooli ajal oma ema kas kurvastada või kurjaks ajada? Ta tundub ikkagi oma juttude kaudu. Ma ei taha öelda, et lapsi nööri mööda kõndima paneb, ema, aga ütleme, lohakile ei saanud vist asjad kuidagi olla. Ma sõnastaksin selle nii, et ta on konkreetne ja kooliaeg oli, oli huvitav aeg, ma arvan, et ma väga ei suutnud. Siiski koolist tingitud põhjustel ei alk algklassides sind ikka kutsuti küll kooli paar korda ja seda ma mäletan. Algklassides juba algklassides ja mis teenete eest, mida algklassides annab korraldada? Mulle sattus kätte just kolimise ajal nüüd pool aastat tagasi teise klassipäevik siis, kus on väga huvitav oli see, et kuu toiduraha oli 32 krooni see müstiline summa ja järgmise lehekülje peal oli siis palun laekuda kooli emal härrasmees on suutnud oma kaasõpilase ukse vahele lüüa mida iganes võis tähendada. Natukene julm nali, vaevalt, et see nüüd päris nii ka oli, sest see ei ole päris siiski minu iseloom kunagi olnud. Aga noh, ärritu jaamani muidugi kiire. Jah, eks meil mõlemal on see süütenööri pikkus, võib-olla on jah, niimoodi suhteliselt suhteliselt võib-olla keskmisest natukene lühemapoolsem. Kui oli õhtul õppimine kodus kas marjude emana pigem pidite asjadel silma peal hoidma või saite ilma teie sekkumiseta need tehtud? Ei, ma arvan, et siin lööb nüüd välja tema enda kasvatus, kus ta enne mainis ka, et asju õpiti vaikselt ise nagu ta mainis siin kõiki töid, mida on vaja teha maakodus. Et selles suhtes ma arvan, et ma olin ikkagi iseseisev ja see on, see on ka aspekt, mida ma selles suhtes siiamaani hindan, et, et inimene peab asjad ise endale selgeks tegema, me ei saa inimest õpetada, inimene tahtma ise õppida. Ja tuleb asjad ise ära teha. Nii hästi kui võimalik. See annab ka sellise sügavama arusaamise asjadest, et sa ei keskendu ainult vastusele küsimusele, mis on esitatud. Üritad aru saada, noh, lihtne on lihtne võtta mingisugune küsimus. Nii, okei, a pluss b on see väga lihtne, aga miks asjad nii on, kuidas me selleni jõuame? Meil oli nagu see kokkulepe, et mul on siiamaani olnud see lastekasvatuse kokkuvõtted, kui lapsed koolis sandi hind on ikka aeg-ajalt sai, saadakse Sainte hindeid, see käib asja juurde. Kaks võimalust, ühesõnaga kas jätsid õppimata või sa ei saanud aru. Kui sa jätsid õppimata, siis mine õpi ära, vasta järgi. Kui sa ei saanud aru, siis tule küsi, teeme selle asja selgeks. Aga seda ma mäletan küll, kui mul oli klassijuhataja, ka tõesti tõsine vestlus, tähendab ühesõnaga, mulle tuleb siis telefonile kõne. Et kes teie lapsele vihikupaberile pihikule pabereid ümber paneb ja mina ütlen, laps paneb. Oi, meil panevad küll teised vanavanemad, mina ütlesin, et teate, mina seda ei tea, mida teised vanemad teevad, aga meil on kodus selline arusaamine, et iga inimene teeb oma asjad ise. Ma õpetan talle, kuidas vihikule paberit ümber panna. Ta läheb untsu, ei tule, nii teravad nurgad ja võib-olla kusagilt laperdab ka kolmas, neljas kord hakkab ta ise panema. Ma olen juures, ma näitan, aga sina teed, võtame näiteks arstiks õppimise ei saa ju niimoodi olla, ühesõnaga nii kaua ma süstin sinu eest, eks ole, siis ükskord antakse üle elus inimene kätte ja siis vaata, kuidas hakkama saad. Reaalsus on ikkagi see. Et esimene kord, kui sul läheb õnneks seda nimetataksegi algaja õnneks põhjusega. See tuleb natukene harjutada, korrata repetitsioon, kui soovite. Ja alles seejärgi me saavutame teatud taseme oskuse, ükskõik mis on, vahet pole, kas see on saapapaelade sidumine või on see siis juba kirurgia, kas ikkagi asjad ei tule lihtsalt? Ja ega nad peagi tulema, teine asi on tõesti see, et ega siis me ei sünni siia ilma selleks, et kõik inimesed, ülejäänud peaksid meie eest asju tegema, et me peamegi ise hakkama saama. Ja teine asi on see, et me peame õigel ajal oskama abi küsida ka. Et seda peab ka laps nagu maast madalast minu meelest selgeks saamata tuleb, ütleb, et vabandust, eks ole, et kas sul on aega, millal sul on aega, mõtlesime, teeme seda asja, kuigi noh, eks ikka neid viimase minuti oste ma mäletan kooli oli vaja nyyd üllatusmuna kesta siin kella niimoodi siis tormasin hullunult, mõtlesin ohtlik. Vastasel juhul on jalg nagu öeldud. Et selle poeemi lapsel ei ole koolis vajalik, kus üllatusmunad estlast ja millega me kartulimaalinguid siis täna harrastada. Et noh, need on jah, sellised, sellist, sellist asja ma usun, et on ikka kõikidele lapsevanematele, et on ikka viimasel minutil põhjata hingekest päästa Torised ja uriseb ja ütleb, et kus sa ennem olid, aga noh, see on lapseks kasvamise rosinad. Ega siin jooksis teie lausest marjul läbi väga huvitav sõnapaar selle poeemi, kas on kohtlemine või suhtumine, mida te mäletate, et see ei olnud juhuslik. Siis ütleme niimoodi, et see oli eneseiroonia, on aeg-ajalt naera enda enda üle, tähendab neid boheemlane nalja on mul terve virn, et see on see väljendased peas, professor, et noh, paratamatult on see, et et ega ei, ei jaksa ju jaksagi mitme inimesest galati korra mõelda ja vahetevahel on tõesti niimoodi, et kui on tarvis mingi tekst lõpetada või või on mingisugune mõte peas, mis tarvitab millekski vormistamist, et võib-olla siis need kolm üllatusmuna, mis tuleb Google'i kaasa, võib hetkel ei ole prioriteet number üks. Ja noh, ikka on tulnud ette seda, et, et kui on väga palju tegemist ja tavaliselt niimoodi külmkapist paki pesupulbrit, sellepärast fikseerimise poesztoodseid pannakse loomulikult külmkapi, eks ole. Või näiteks avastad, et kallad kassile näiteks apelsini esimene pakk pihku hakkab, on tõenäoliselt keemia, seda ta ju tahab. Et eks need on ikka sellised väga inimlikud ja, aga muidugi noh, selles mõttes, et eks tüübil on, et et humanitaarvaldkonna inimesed on ebapraktilised ja, ühesõnaga ebamajanduslikud ja, ja mis iganes, et noh, see on minu arvates üsna üldlevinud. Siit tuleb kohe jätkuküsimus ka mõeldes ebapraktilisuse peale või ettekujutusele, et humanitaarala inimesed, sellised on. Kaadri kasvatamine vanuses kuus seitse kaheksa jäi perioodi 90.-te esimesse poolde, kui olid võrdlemisi keerulised ajad, vähemalt enamuse jaoks. Et ja seda enam kui kui ema peab üksi hakkama saama. Sellel ajal oli tartus vähemalt sedasi niimoodi, et meil oli talongivahetuspunkt, sest kõikidel lastel oli välja mõõdetud täiskasvanutega võrdne kogus alkoholi suitsuseepi. Ja ilmselt sellest ajast on sinu niimoodi suur nõrkus ka putrude vastu, sellepärast et reas olid siis kolmeliitrised purgid ja tähendab noh, viina ja need suitsutalongid sai vahetatud kõikvõimalikke kõikvõimalikke tangained, mitte vastu, ma ei tea, kui palju sa mäletad neid järjekordades seismise või kui palju sa üldse mäletad seda, et tegelikult noh, ühesõnaga, mis meil oli, ahjukartulid olid teie väga head ahjukartulid olid selle mõttega siiamaani võrreldes sellepärast. Seal ei saa nüüd enam niimoodi teha, süte peale võis laduda vana hea puumaja. Puumaja puumaja korralik ahi just nimelt et noh, mida me tegime, eks ole, laste lapsevanemad võistlesid kõige nutikamad püksipaikade osas, eks ole, kes suutis püksid kõige lustakamaks paigata tikkis sinna umbes peale koera nägusid ja kõike muud sarnast ja, ja noh, see, et et üldiselt ma olen õmblusmasinaga suur sõber, et see nagu natukene päästised sai õmmeldud tõenäoliselt praegu ma küll ei võtaks vaevaks õmmelda, mingisugust, ma ei tea õues käimise kombinesooni või kohendada millestki midagi ümber või tuua või. Aga teisalt oli muidugi siis ma mäletan, kui me saime minna, esimesed vahetused olid, olin Helsingi ülikoolis oli mõnda aega vahetusega tööl, et seal, kus ma elasin, selle vastas, kuskil läheduses oli jalatsipood. Jalatsipoes oli lopu müündi. Vähemalt olid seal mõnda aega Tartu linna kõige vingemad saab et noh, nagu nagu selles mõttes jah, et mida sai nagu tuua, mõtlesin, et noh, see võttis ikka tegelikult ühesõnaga sellisest postsots täiesti selles silma ikka tegelikult kirjuks, et mis asjad kõik lastele nagu olemas üldse on. Lapsena, ma mäletan, et ei olnud sellist tunnet, et oleks väga hull aeg olnud, sest sa mõtled teistest asjadest praegu tagantjärgi mõeldes, ega ta tõesti võib-olla ei olnud kõige selline küllasem aeg, talongiaega ma kahjuks otseselt ei mäleta, ma tean jah, lugusid, kus minu, minu, siis kui ma õigesti aru saanud ka lapsed saidist, viina ja suitsutalongid need kahju kahjuks minu viinerit juba noores eas ära. Kuid, kuid tegelikult olid nende tudengitega käisid teinekord kaasas päris huvitavaid hüved kuskil meie kummagi käes on olemas üks värvipilt ja see on tehtud ühe sinu soome tudengi poolt, kus ma olen Võrumaal ühe lasteaia ees, mul on ühes käes, on pooleliitrine klaaspudel piimaga teises käes on kas pool kilo või kilo palju üks väike laps jõuab tõsta umbes nii palju maksimaalne kogus siis komeedi komme neid originaale, siis lindijäägid tegelikult reaalsusest ja üks nende selle kahe siis sellise objekti vaheline äraütlemata rõõmus laps, kes ei suuda otsustada, kummale poole vaadata, sest mõlemad objektid nii isuäratavad ja, ja meil on olemas värvifoto ja selles suhtes Need, üliõpilased, kommuun nagu andis meile mingisuguseid teatud hüvesid, et see mittemateriaalseid aga nagu sotsiaalseid huvitavad, et see oli teine kord kompenseerida võib-olla mõnda asja, mis noh, ma ei tea, tänapäeva lastel on, on on käe-jala juures, mille peale nemad üldse ei tunne, muredega meiega muret ei tundnud, selles suhtes aga ei osanud mõelda, isegi mitte võib-olla mõne asja peale. Me ei osanud väga mõelda, sellepärast et, et kui ma ärge mõtlema hakkan, et vaata sinu lapsepõlves Käisi-Ugri vana, eks ole, ja. Ja vot need on, millal need esimesed mälestused kästud imelik, imelik onukene, rohelise habemega ehk ugri vanasid. Tõlgime ära, see oli, ühesõnaga me teame, eks ole, et, et ülikoolis õppetöö lõpeb kusagil seal 20. detsembri paiku või vahetult natuke enne jõule akadeemiline ja siis oli kõik läksid oma kodudesse laiali, aga enne seda peeti alati meie juures ugri pidu ja meile ei käinud siis jõuluvana vaid meil käsu grivana. Ja tema niimoodi selline kostüüm valmis kõikidest käepärastest asjadest. Aga tegelikult, kui järgi mõtlema hakkan, ikkagi nägime seda maskeerimis pealt, sina kaasa arvatud, hoidsime seda kõik kohutavalt tõsiselt, sina kaasa arvatud vahelda tuli aknast, vahel tuli ta Soome konsulaadist, Soome konsulaat oli sealsamas meil nii-öelda aknast näha, kus jagati viisasid. Ja jah, tema habe oli kooli selline, kunagi sellised vanni luustikud olid. Ja see oli niisugune roheline, mingi plastmass ebadest niukene, paras känkar. Ka oli tal üle pea ja üldse ta oli tegelikult väga lahe, aga mul on hästi meeles üks aastat see aeg, ma leidsin selle arhiivist, et aastal 91 hetk. Et põhjapõtrade jaoks sellel aastal bensiini ei jätkunud, ma seekord ei tuleksin, vihkan uksed. Et ja see on meie lähiminevik, me oleme selle kõik ära unustanud, tegelikult, et mismoodi, mis moodi need asjad olid ja ja ühesõnaga mismoodi saada poest pesumasinat, lapsevankreid, lapse mähkmeid, igasugust muud sellist sellist kraami, et praegu sinu, sinu, need kuldsed sõnad on ju see, kui ma nüüd tohin sind mälu järgi tsiteerida, et mingitel peaaegu vist aastatuhande vahetusel ma kunagi sinna natukene varem siiski kuskil seal 90.-te keskel, kui ma ütlesin, et no näed, et meil on praegu selline elujärge, lähed ühte poodi, vaatad, ahaa, siin ei ole sellist tualettpaberit, nagu mulle meeldib, lähen teise ja sina küsisid siis niimoodi rõõmsat kohut, mida te siis vene ajal kasutasid? Aga siit tuli teine asi välja, et kui ma alguses mainisin, et küsiti ka, et, et kuidas see pill minu kätte sattus, et kuidas on, kas ema on mind mõjutanud, siis ugri vanali selles suhtes on väga hea sümbol. Et On seltskond inimesi, kes tunnevad asja ja mina lapsena olen lihtsalt selles keskkonnas paratamatult võtavad mingid asjad omaks. Et palju ma nüüd sain mõjutatud sealt teadlikult või mitte, eks ole, selle peale võib mõelda või mitte mõelda. Aga et me ikkagi võtame, võtame asja üle selles suhtes. Ma ei tea, kas asjad käivad päriselt niimoodi, aga, aga Kaarel, te saate kohe enda kogemuse kaudu seda öelda, et kuidas nad siis tegelikult käivad, et kasvada üles ühe vanemaga siis äkki ta saab tänu sellele ka nii-öelda topeltarmastuse osaliseks, kuivõrd teist vanemat lähedal ei ole. Kas see tähendab käitumismudelis võiks tähendada seda, et te jätsite mingeid asju ema pärast tegemata näiteks mõeldised et ei taha talle meelehärmi valmistada, kas teie toimetamistes tiksus kusagilt taga kuklas, et seda ma teen või seda ei tee, sest mul on ju ema? Ma ei oska nimetada konkreetset näidet, aga eks see ikka nii on, sellepärast et see on pere, kus on kaks inimest ikkagi teatud määral oled sa selle võrra üksteisest rohkem sõltuvam kui kolmeliikmelises perekonnas või neljaliikmelises perekonnas, kellel on vennad-õed. Vend sündis hiljem, eks, et tema nii-öelda ei puutunud sel hetkel asjasse vendaminest küllaltki palju noorem selles suhtes küll jah, et mina ikkagi räägin praegu endaga praegu jah, enda päris siuksest varajasest lapsepõlvest, et kindlasti kindlasti sa jätad mingisuguseid asju tegemata. Spordi tegemised, ma üritasin alati vähemaks hoida, sest tervis ei olnud võib-olla lapsena. Nojah, sul olid need need toredad plussprillid ja kui me räägime, eks ole, kui see lapsel on niimoodi, sellisel ajal, kus on masinaid, talongide, kes maid galati muigas ja mõtlesin jumala pärast, kõik ma elan üle, aga palun ära ütle, et sul on prillidele katkisest, kui sul on pluss neli, neli silindrid mille tegemiseks toona kulus niimoodi kaks-kolm nädalat ja selles vahemikus on kodanik, on niimoodi, et ega ta väga koolis ka midagi teha ei saa, et see on päris naljakas. Noh, selles mõttes, et siin üle võlli naljakas, eks ole, et, et see on selline minu must huumor. Aga samas oli hästi armaskonna jälle kusagilt mingilt reisilt tulin ja sa olid vanaema juures või kusagil et siis padja alt võetakse mulle peotäis ja siis on niimoodi igast kommist, mis on sööduda, mulle tükki jäetud ja need on kõik keeratud kokku ja need on sulanud selliseks toredaks plönniks. Ja see antakse sulle siis niimoodi tagasihoidlikult niimoodi, et noh, et ma hoidsin sulle ikka ka, et, et see oli heid Ihast kommist oli natuke järgi jäetud, noh aga sellest piisab, et õnnelik olla. Väga kõnekas žest on väga kõnekas ja sellistest asjadest piisab täiesti. Ühesõnaga igasugused sellised sellised formaalsed tänuavaldused ja kõik need ei ole, ei ole mulle kunagi niimoodi olnud väga-väga olulised, vaid oluline on see, mis sa näed, et see tuleb tegelikult noh, nagu inimese seest. Ma kujutan ette, kuidas üks inimene oskab tahta saada arstiks kuidas üks inimene oskab tahta saada autojuhiks. Ma ei kujuta ette Kaarel, et üks inimene oskab tahta saada embrioloogiks. See ei ole võimalik. Ja ei, see ei olegi. Ema ütles selles suhtes päris huvitavalt, et ta on alati üritanud et tema jaoks on oluline see haridus. Mina täpsustan siin nii palju, et tema jaoks on alati olnud oluline haritus. Nüüd mul on olnud nii palju õnne oma elus, et ma olen saanud, et teha seda, mida ma olen tahtnud ja mis mulle on meeldinud. Ma olen võtnud pilli mängimist vahepeal tõsisemalt. Ma olen teinud tõlketöid. Praegu ma olen embrioloogina tööl. Jumal teab, kui kaua ma seda teen. Hetkel on siin minu jaoks huvitav. Mul on võimalus seda teha. Ja kui mul huvi säilib, siis ma loodan, et, et mul on võimalus sellega edasi teha, aga ma ei pea kunagi muretsema selle pärast, mis minust edasi saab. Ma teen seda, mida, mida ma tahan teha. Tööd ma leian alati. See on minu ema kasvatuse üks kõige toredamaid tagajärgi. Et ma tean, et ma saan igas olukorras hakkama. See on väga-väga huvitav koht, kuidas selleni jõuda, kas selleks on olemas retsept? Mul ei ole kunagi sellist enesekindlust olnud oma toimetamiste juures, et, et ma tean, et ma saan hakkama, mul vastupidi pidevalt kusagil kuklas kummitab, et aga mis siis saab, kui ja mul ei ole vastaseid selleks aga ma vaatan, et teil on kuidagi hoopis teistmoodi. Mul ei ole ka vastus küsimusele, mis siis, kui aga võib-olla see on lihtsalt selliste senimaani minu elus esinenud sündmuste summa? Ma olen siiamaani alati kuidagi hakkama saanud, ma olen alati leidnud kas endale töö või hobi. Ja, ja asjad loksuvad paika. Et võib-olla see on parim. Võib-olla see on, et võib-olla see on see ikkagi jah, et sõida oma sõitu ja tee seda, mis sa teed hästi ja sa ei pea kramplikult tegelikult ei ei asjadest ega egoga inimsuhetest kinni hoidma, kui need asjad ammenduvad, et tegelikult elus läheb ikka kõik nii nagu ta läheb ja võib-olla mingitest asjadest kramplikult kinnihoidmine ei võimalda meil avada uksi, mis pakuvad meile sootuks teistsugust maailma, et me hoiame kinni ja me arvame, et ühesõnaga, et, et see ongi see, aga me võtame iseendalt ära võimalused, et selline uudishimu ja avatus ja, ja ühesõnaga jah, just nimelt, eks ma oma üliõpilastele ka räägin, et taevas halasta, ärge unustage ära seda küsimust, mida te väiksena kõige rohkem küsisite, miks. Ja vot noh, ma ei tea jah, et kuidas, kuidas sellega, kuidas sellega igal konkreetsel juhul on, aga noh nagu sa tead, eks ole, meil meil oli ju kodus, oli täielik demokraatia. Lapse kasvatamisel väga lihtne, lapsele tuleb alati anda võimalus valida, ta teeb alati õigeid valikuid, meil olid need valikud, et vaata poja. Et noh, eks sa ise tead, mida sa täna hommikuks tahad, kas sa tahad vihmabi mannaputru? Ja neid neid nalju oli, see on, tundub meie perekonnast siuke, musta musta huumorisoon on küllaltki tugev, nagu võite aru saada. Et see ei tähenda nüüd liigset enesekindlust selles suhtes, see, mis ma enne ka ütlesin, vaid see on pigem selline rahulikult. Mina see, et On asju, mis juhtuvad meiega ja mida me ka ei saa välistada. On asju, mida me saame muuta. Ja siis me saame anda ainult endast parima. Kuskohast selline mõtteviis tekib, lihtsalt sõidan küsimusega sisse, et kas küsimus on inimese natuuris loomuses? Kas küsimus on keskkonnas ja inimestes, kust see, kelle keskel ta kasvab. Kas küsimus on kasvatamisest, kas seda on võimalik kujundada Marju seda mõtteviisi, mida, millest Kaarel räägib? Kadunud vanaema muidugi ütles niimoodi, et last kurki saab kasvatada, last saab suunata. Aga ma arvan, et selle enesekindluse või selle sisemise enesekindluse vist ikkagi see see lapsega on. Pisikene laps tegelikult kodust vist kuidagi saab kaasa, et, et seda ei saa õpetada, et kui ta näeb, et täiskasvanu julgeb otsustada julgeb valida, julgeb probleeme lahendada. Ja võtab vahel aega võib-olla ka lapsega rääkida, ma ei oska öelda. Sa tegid ju tegelikult kaasa kõik need osalusvaatlus, et sa ju nägid, ega ma ju ei, mul ei olnud võib-olla tõesti seda aega. Nii, laps, tule nüüd siia, ma tahan sinuga rääkida. Ja kas ei ole kainelt vaatamine selles suhtes alustad lapse kasvatamist, vähemalt sina minu arust alustasid ka sellest, et sa annad, annad mingisuguse lihtsa asja otsustada, noh, palju ma panen ahjukartuli peale, Köövend. Sa hakkad mingite selliste asjadega pihta, sa kasvatad vaikselt tolerants ja niimoodi, et mingile hetkel, kui sa võtad pead võtma vastu olulisi otsuseid siis sa tunned ennast teatud määral kindlamini või see ei kohuta nii palju enam sind. Otse loomulikult mängivad selles rolli nii lapse enda natuur, tema kasvatus, kasvatus, kas siis otsesel pere või ka laiema kogukonna poolt. Aga see ei ole ainult üks asi. Tegelikult on ka see, et noh, me ei saa lastelt nõuda minu meelest võimatut, me peame vist ma ei oska öelda, õpetama teinekord toime tulema ka ebaõnnestumisega, siis tegelikult meil ei lähe ju tee ülem ülesmäge, aeg-ajalt Mika, astume kuskile. Ma ei tea, lööme oma nina veriseks, teeme mingisugused valed valikud. Ja me oleme inimesed. See vestlus teiega on väga, väga tore olnud, aitäh. Soovin, et tuul on tagant ja et et kõik õnnestub. Aitäh kutsumast ja kõigile kõike paremat. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Külas olite Marju Kõivupuu ja tema poeg Kaarel Kõivupuu. Mina olen Sten Teppan, kohtume nädala pärast. Ei, kihab. Pikem versioon jutuajamisest Marju Kõivupuu ja tema poja Kaarliga asub vikerraadio koduleheküljel. Otsige saadete alt üles, käbi ei kuku ning sealt leiate ka varasemad vestlused vanemate ja nende lastega.