Muusik Hendrik Sal-Saller on käbi, kännust kaugele ei kukkunud. Laulmine ja pillid said Hendriku jaoks üsna iseenesestmõistetavaks valikuks, sest nii isa Tõnu Sal-Saller kui ka ema Anne Velli on kogu elu sidunud muusikaga. Tänases saates ongi koos ema ja poeg, et rääkida mõlema lapsepõlvest, kus huvitava kokkusattumuse tulemusena oli kõige tähtsamaks suunanäitajaks mitte ema, vaid vanaema. Mina olen Sten Teppan, soovin head kuulata. Tere tulemast saatesse Anne Velli. Tere ja Annega on kaasas, poeg Hendrik Sal-Saller. Rõõm näha, Henrik, tervist. Tervist, nurga, rõõm näha, aitäh, et tulite. Võtsite vastu kutse, rääkida sellest, kuidas on kasvamise ja kasvatamisega lood teie perekonnas aegade jooksul olnud aga täpsele peremustri, kes tegelikult asjasse segatud on, enam-vähem paika saaksime. Anne siis, Henrik ei ole tegelikult ju teie ainus lapseks jäi mul täditter. Kelle nimi on Jana, kelle nimi on jääne. Kuhu teda elu praegu juhtinud on. Kui Hendrik on pidevalt nii-öelda valgusvihus ja me teame, millega ta tegeleb siis kuidas teie tütrel läheb? Tütrel väga hästi töötab meedia reklaamis ja tema on siis projektijuht. Hendrik sul on õega võrdlemisi suur vanusevahe, sina olid just äkki 18, ma läksin täpselt sellel päeval sõjaväkke, muide ja ühel päeval, kui kui Yana sündis ja ma tulin meid, pandi siia nii-öelda koondkoonduslaagrisse Lasnamäele nagu alguses kõik poisid, et siis kui võtmine käis, kokku pandi ja sealt siis jagati nagu laiali ja ma tulin sealt hüppesse, nii et tema oli tulnud just Jaanaga koju ja ma sain hüppesse, nii et ma tegelikult nägin teda vastsündinuna just nagu sõjale käteminemise. Ühel ööl ja siis ma pidin hüppes tagasi minema ja siis järgmisel päeval mind viidi Venemaa avarustesse ja siis läks mitu aastat, enne kui Eda nägid. No tegelikult läks vist, ma sain koju korraks puhkusele vist äkki, kui ma olin aasta olnud natuke üle aastat, ma tulin korra koju, siis ma nägin jah, esimest korda nagu päris juba inimese mõõtu kõde, aga jah, siis läks pärast sõjaväekätt, nii et jah, et meil need esimesed aastad läksid niimoodi, et mina olin Venemaal ja tema mitte. Ja mul on üks pilt veel, kui kui sa oled puhkusel ja siis jään su süles, siis sinus suur sõjaväe furask. Koormis kodus. Mees, aga kuna vanusevahe on võrdlemisi soliidne, siis pigem Hendrik, sa oled ikkagi lapsepõlves oma perekonna sees ikkagi nii-öelda üksik laps olnud ehk kasvanud üles ilma õdede vendadeta. Kuidas ma nagu ei, ei oska nagu sellel teemal isegi tundunud, muretad siin aeg-ajalt ikka loed, et kuidas on, et kas üksik laps või kaks või kolm või neli, et kuidas seal peres toredam on kasvanud? Ma arvan, et see on nii individuaalne ja, ja kuna mul tegelikult pole ka absoluutselt mingisugust kogemust endal, siis ma ju ei oskagi millestki puudust tunda. Ja ma ei arva, et, et see üksiklapse elu kuidagimoodi nagu kehvem oleks, kui, kui vendade ja õdedega. Sest praktiliselt Diana on ju ka üksiksina, läksid juba siis ära, läksid sõjaväkke, jälle ei olnud üksik, aga Hanno, teie, kui meil oli vanaema, siis meie ema, siis minu vanem õde ja mina mehimil majas ei olnud pärast sõda, aeg oli siis kõik, kõik need meestega olid igasugused hädad. Nii et ei olnud mees inimest meil võtta. Korralik mootoriorfoot. Jah, meil oli absoluutne patriarhaat, et Hendrik oli meie pressis esimene meesterahvas. Isa mälestustel on olemas. Isak oli mul selline lugu, et kuna tema oli ohvitser ja, ja tema tema vanemalt tähes annake, siis isapoolsed minu vanavanemad nõudsid kuna ta oli ukrainlane, et, et oma vanematelt vanavanemad olid juba seal üks oli vist sõjainvaliid või midagi seal oli, et ikka poeg ikka tuleks neid toetama nii ja naa ja ema ütles niimoodi, et ei mina Eestist ära ei lähe ja nii, et siis isa läks ja, ja meie ja kus ta, eks ole ju, vanaema, kõik olid siin, et tema ei jätnud kedagi maha ja siis niimoodi isa läks esialgu kirjad esialgu kõik nagu need asjad, aga siis oli üldse kõik väga-väga segased ajad ja nii siis läks, nii jäigi ja mul on paar mälestust, kes väga väikest, sest pärast, aga aga võib-olla ma nägin neid ka unes. Ei oska öelda, nii et praktiliselt jah. Et meil oli naiste naiste seltskonda ja mina olen ka niimoodi ilma isata kasvanud täiesti. Ja vaat, mis välja tuleb, Hendrik sinu soontes voolab ukraina verd. Tal on vanaisa, puhastverd ukrainlane. Tuleb välja ja ei, ma teadsin seda muidugi selles suhtes, et mu vana ma ei olegi kunagi oma vanaisa näinud ega ta rääkinud sõnakestki seda emapoolselt, aga ma olen teadlik olnud jah, et seal mulle nagu endale tegelikult üllatus ei ole. Sõda lõppes Anne ja teie sündisite, mida see aeg perekonnale tähendas, me saime juba aru, et meestest oli igal poolpuuduse teie perekonnas teie perekonnas samamoodi, mis rolli mängisid teie üleskasvatamisel ema ja vana? No oligi niimoodi, et vanaema oli meil täiesti nagu ema eest aga ema oli meil nagu isa eest, tähendab, et vanaema oli kodune, tüse nisukene mammihkrunniga ja põllega päris ehtne vanaema. Kuna meie vanaema oli teeninud saksu ennemalt, siis tema ei saanud isegi pensioni, et kõik see, ainult, mis meil kodus raha oli, seda teenis ainult meie maaga, ema olime Ta ja kuna mettöötajate palgad olid ikkagi väga-väga väikesed, siis me praktiliselt oma ema, see ei näinud tema ühest haiglast tulivalvest, teise läks teisest, ta töötas kolme koha peal, magas töö juures toolide peal, tema lihtsalt töötas ennast surnuks. Ja ema Me nägime haruharva, väga vähe on mulle ikka nisust, potte tema või niimoodi. Ema ainult tuli, vahest magas kodus jälle, läks hommikul tööle, ainult töötas kogu aeg. Mis teie esimesed mälupildid on, mida te arvate, mäletavad lapsepõlvest tuleb midagi silmute. Mul on meeles, kas oli 49. aastal, oli küüditamine oli, vaat ma mäletan ühte küüditamise ummikut. Ma mäletan seda, et meil oli taga tagumises toas mustad pimedus. Paberid olid nagu, nagu praegu on, rulood jooksevad alla niimoodi, et niuksed, mustad pimedus, paberid olid, noh, see oli sõja ajast jäänud. Ja äkki kuidas me seal aknal siis kõik terve perega seisime igatahes, aga see oli, vasta hommikut. See oli mingisugune niuke, aga suveaeg igatahes valge oli. No suhteliselt nisugune nelja-viie ajal või kui juba hakkab nagu koitma ja siis mul on see meeles, kuidas me sealt selle ruloo varjustes kõik vaatasime kuidas vaid selt läksid veoautod, kus olid otsas, siis kaks püssimees tääkidega ja sees istusid niimoodi kahel pool istusid sellised hallid kühmus inimesed ja need viidi siis männikule sinna raudteejaama, siis rongi peale ja ma olin väike siis issand, kolme aastane äkile. Aga vot see on mul meeles lapsepõlve nagu lapsepõlv ikka tegelikult väga rõõmus, tore lapsepõlv oli. No on ikka raske, aga me olime sellega kõik nõus, sest et enamus vanemad inimesed, nemad rääkisid üldse kõigest nendest asjadest vähesest. Sest noh, rääkida ei tasunud üldse eriti palju number üks ja teiseks kõik olid õnnelikud, et sõda on läbi, ükskõik mis, ükskõik kuidas sa elad, keset sõda ei olnud, sest noh, mina ei ole seda näinud ja ma kujutan ette, kui sul ikka pommid ja ma ei tea, mis meie kodu tegelikult oli kalamajas, kui tuli see õhuhäire, eks ju siis nemad läksid varjendisse, aga pomm kunud sinna minu, no mina siis ei olnud ju sündidekse oli kukkunud just meie maja peale, nii et vanaema ütles, et tema ahjukartulid jäid ka asju. Nii et sealt ei olnud mitte midagi enam järele. Kas see tähendab, et pisike anne pandi nii võimalikult varatöid tegema lapsest peale ikka oli isenesest. Ja, ja loomulikult ja meil oli ju niimoodi, et minu vanaema õde, minu vanatädi siis nendel oli väike ta pisikene niuke talumaja Harjumaal ja, ja siis meil oli just see väga hea, et, et nii kui kevad tuli, siis tulime susla rongi peale, siis läksime, sõitsime Kehrasse Kehrast läksime edasi neli kilomeetrit, kus mul siis vanatädi seal elas oma talumajas ja seal meil oli väga suurepärane olla, vanaemaga läksime kuni sügiseni seal sõnniku, seal sai ikka piima ja võid ja mune ja kõiki niukesed täitsa. Kuidas praegu inimesed maksavad? Saada seda puhast toitu me selle peal praktiliselt kasvasime nelki. Kas te mäletate, mida selle aja lapsed teha said õues mängida? Me saime, kõikide seltskond oli koos, kui meil oli seal ümbrust kaudu nii palju lapsi, tüdrukud, eks ole, ei olnud ju nukk, ei olnud niukseid, peeneid mänguasju nagu praegu, et see on mul jälle meeles, kuidas me tahame ju kõik, eks tüdrukud mängida nukkudega onuke ei olnud, mis muidugi siis me joonistasime paberi peal ise nukke, siis joonistasime paberikleite riideid selga. No see oli tubane, aga õue läksime siis me võtsime, kus siis me tegime suured toad, noh, kuna me elasime nii kitsastes tingimustes, eks ole ju seal ma ei tea, neli inimest, kan viie ruutmeetri peal, aga meil oli hea, meil ei olnud ühiskööki, ei olnud keldrikorter, et me olime juba sellepärast õnnelikud, eks ole, et vaat kuidas kõik on suht Tallinna linn on tänapäeval. Kuna meil oli see silikaattellisetehas, oli kohe seal taga ja seal noh, autod sõitsid ilmast ilma meie majast mööda ja muudkui kuidas siis oli, siis pandi sellega terve asi pandi autodele killadi pooled. Loomulikult kukkusin, ma siis Me käisime, korjasime neid, puhkas terveid või poolikuid telliseid ja siis me tegime omal seal õues tegime niuksed Oad, kõik seinad, tellistest diivanid ja tugitoolid ja mida me kujutasime ette, mis kodudes kõik on siis tellistest, tegime ägevni fantaasia. Kas kogu aeg, kui nõudlikud anne teie suhtes kodus lapsena oldi, ma saan aru, et tema oli sageli ära ja vist ei saanud väga siis närvidele käia. Aga vanaema, kuidas ta ikka hoidis teid mingil moel? Ja oi üldse mingit keti Meli uld mingit ketti, vot mina ütlen ikka oma vanemale õele, ütleme niiviisi, et et kuuled, vaata ikka, mismoodi vaata, meid kasvatati. Meid kasvatas, meid pole üldse kasvatatud, oleme ise kasvanud. Tema ei rääkinudki, tema oli lihtsalt soe, pehme vanaema ja kui ta mingi eluõpetuse andis, siis see oli enamasti kõik vanasõnades. Muideks ma pean seda ütlema, meie vanaema oli täisateist tavaliselt vanainimesed on ju kõik usklikud, eks temaida lasi ennast isegi ilmalikult mata, ütles, mis mulle andnud on, oli väga pahane selle taevaisa peale. Seepärast me vaatame õega kõik need eluõpetused puhta piiblist võetud. Piibli, tarkade ja mõtlesin, et huvitav paradoks. Anne veel koolist on kedagi mäletada, pean silmas õpetajaid, oli seal mõni nii markantne kuju, kes jäi eluks ajaks meelde. Klassijuhataja temaga ei klappinud, mul kohe mitte. Ja siis seal meikarit piike murdsime ikka küll täitsa kõvasti, nii et ma tema pärast isegi tulin ära. Õhtukooli tulin ära 10.-st klassist, sest ma ei viitsinud enam õiendada ja kakelda seal klassijuhataja endast kujutaks. Mis teema, tema oli kohe niuke ja need mitteks kõige väravad mind ei sallinud, mina ei tea, no vahest on, mõnel õpetajal oli siis tollel ajal, no nüüd nagu teistmoodi olema, õpetajat testisid, tohtisid siis kedagi armastada, kedagi mitte arvestada, kedagi isegi mitte soosida, eks ole, ju. Ma olin Core kale õied Terava keelega, ma hakkasin talle vastu ja see ei meeldinud talle. Hendrik, kas oma vanaema valetab, ehk siis? Ema väga hästi mäletan, elasin temaga koos põhimõtteliselt trikut kasvataski, tegelikult nüüd ema ütleski mulle kunagi, kui ma läksin filharmoonias, Hendrik oli kolmeaastane, mul tuli, sealt suunati mind tegelikult peale muusikakooli lõpetamist, siis oli suunamine ja siis suunati mind filharmooniasse tööle ja mina siis lähen emale, ütle nii, vot niisugused niuksed, niuksed, asjad, reisid, reisi, mis nüüd saab, et laps on kolme aastane ja ema ütles nii. Tead sa, mis, minul ei olnud aega teid kasvatada. Ja nüüd on minu kord, et mine ja tee seda tööd, sest sellist võimalust edaspidi sulle võib-olla enam ei pakuta ja nii oligi. Nii et ta oli nõus ja siis tema oli põhiline Hendriku kasvataja, kuni. Huvitav lugu on see, et mu vanaemal oli kaks nihukest kirge meditsiin ja ja muusika ja ühest tütrest tuli arst ja teisest sai muusik ja laulja, et see oli väga põnev lugu. Mis enda esimesed lapsepõlve mälestused on, mida sa päriselt arvad, mäletavad? Tõenäoliselt nad seostuvad kuidagimoodi ma arvan, muusikaga emb-kumb, kas isa või ema harjutab kodus pilli või laulab ja võib-olla need on tekkinud ka sellest, et et isa oli mul selline harrastusfotograaf ja ta tegi hästi palju pilte, et mul on kohutavalt palju pilte endast, kui ma olin väikene noh, võrreldes näiteks paljude teiste inimestega, keda, keda ma oma sõpru või tuttavaid tean, kellel oma nihukesest lapsepõlvest väga palju pilte ei ole, aga siis on niukseid erinevaid pilte ja võib-olla need pildid on aidanud. Need fotod konkreetselt, mustvalged on aidanud nii-öelda mälupilte nagu paremini esile tuua või jäta kuidagi või? Ma arvan, et sellepärast võib-olla osaliselt. Aga ei, no eks ma mäletan siit-sealt ikka mingeid kummalisi asju, nagu see on väga imelik üldse see inimese mälu Et korraga on nagu suur pikk pimeduses korraga tuleb mingisugune niukene pauk, et lähed näiteks kõnnid mingis kasukas nendes brosai vooludest kutsuti neid saapaid pealt lukku. Lasteaed on. Rääkima sellel sinu lasteaiajuttu, mina olen ikka tõesti, ma ei oska öelda, mis inimene, noor, rumal, loll ütleme niimoodi tänapäeval riiuleid terve see pood täis, kuidas sa pead last kasvatama, sellel lapsel on vaja ja mida ei ole, kõik on üks targem kui teine. Aga mis mina loll üheksateistaastane sünnitasin, eks natuke Jeeli peale kahtekümmend väheke oli ja siis räägiti, et ega last ei tohi hellitada kui tema nutab, las tema nutab, ära sina teda sülle võtta sedasi ei tohi, üldse ei tohi sülle võtta, kui laps nutab, küll ta ükskord vait jääda ja, ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Ja noh, aga seda räägiti mulle kodus ka, et see on täiesti normaalne nähtus perekonnas. Sinna sa ei pea mitte midagi eriliselt hellalt nagu kuidagi keerama või tegemata, normaalne, noh nagu sina oled normaalne, Sinuna naine, mees on normaalne laps normaal ja siis oli niimoodi. Endrik oli kolmeaastane, mina panin ta hommikuriidel uksest välja, laps läks lasteaeda üksi ja siis, aga meil on kaks autoteed, kõigepealt üle Männiku tee ja siis üleval Teku tee oli vaja minna. Iga hommikul läks üksinda, sest mina leidsin, see on täitsa normaalne, kolmeaastane laps läheb üksinda lasteaeda ja läkski pold autodega nii palju. Nojah siis nii palju muidugi ikka pildil vasakul. Päris hullu ei olnud ja siis ükskord selts kartalidele, kes lasteaia kasvavad. Ta rääkis, et temaga. Peetrik, tule jumal teab kus kohas kus sa lähed, tema otsustas jalutama minna lastest ammu üksi jalutama, siis lasteaiakasvataja sai ta kätte, aga ikka midagi ei olnud. See oli ka nagu kuidagi normaalne. Suhtes ka võib-olla et maailm on ikkagi päris palju muutunud selle mõne aastaga ja siis võib-olla noh, oli suhteliselt noh, meie mõistes praegu, nagu kui me kasutame sõna turvaline, siis, siis oli ikkagi turvaline. Just teie anakojas sellist asja ei olnud, et praegu värised, et kui laps kuhugile kaob rohkem kui kaheks tunniks teadmata kadunud olnud, siis on juba nagu hullumaja puhvet, aga aga siis võib-olla ei jäädud kadunuks. Mis hetkest või millega seoses või kellega seoses anne tegelikult laulmise huvi sündis, Hendrik mainis, et vanaema, ehk siis teie ema üks kirgedest oli muusika, kas seal. See moment, ma usun, ma usun, et noh, minu puhul on, see on see minu, minu mõlema vanaema vabandust vanema kuna Ukrainas, eks ole, ju seal ikka nii vägevad hääled ja nii kõik on nii musikaalsed ja laulavad, noh lõunapoolne värk seal. Et mu isa oli ka väga ilusti laulnud seda Rex hullustati ja, ja siis no ja ema muidugi ema kõik käis, võttis hääletund oma raha eest, kui tal juba natuke võimalus oli, kooris ta laulis kuni surmani. Tungal, sega. Et see oli nagu aamen kirikus kooriproovid, ma mäletan, kui ta kaks asja, mis tal oli iluuisutamine ja ja siis need kooriproovid iluuisutamist, ta vaatas alati, see oli nagu nii ikkagi noh, üks televiisor on majas ja sealt tuleb iluuisutamist. Sa tead, kui hakkavad need võistlused pihta, et seal ei pääse löögile. Neli tankisti. Ärioligi tegelikult. Aga mismoodi tan Kustas kikerpuu huviorbiiti sattusite, kui ma kuulen, et 15 aastane tüdruk korjatakse Kustas geckerbu poolt. Ansamblisse Kustas Kikerpill, just seda ma räägingi, et natuke kõlab klišee, aga ta oli niimoodi meie, mina laulsin siis Kaljuste lastekoori, sest praeguse seller heinas ma laulsin seal kuus aastat. Me olime siis suuremat tüdrukut seal juba üks, neli teisteni viisi, viis testimisversus madalaks, madalad hääled ka, kolmas hääl. Ja ikka Ma ei tea, keegi vaatas leste ning mina ei tea, kus kass oli, õhtulehes oli kuulutus. Et vajab solisti, selline ansambel. Aga siis ta ei olnud veel normas, normad hakkas siis, kui me läksime norme alla ja kaks tüdrukut tulid ka minuga koos, tegelikult nemad nagu natuke olid minust vanemad, nad olid nagu rohkem ma ei osanud soovitagi seda, aga ikkagi läksime. Ja siis Kustas võttis mind. Et noh, nagu ikka, aga ma ei teadnud siis midagi, ma nooti ei tundnud, mitte midagi. Klaverit ja seal noh, kuulmise järgi natuke toksisin nii palju, et ei mingit muusikalist haridust ei olnud nagu tollel ajal võimalust õppida ja siis Kustas tegi mulle noh, saga nagu seda musikaalsuse proovika toksis ette ja ja siis ma pidin akorde, no nagu need on need asjad, kõik laulad järgija, mitu häält kuuled, ja siis laula meloodiat, järgija, tee oma häält, seda teist ja kolmandat pilti, aga ausalt öeldes mul on niisugune looduse poolt üsna tugev pääl. No ja järgmine kord siis siis proov on see ja see ja sellega nüüd asi anud. Aga nüüd tema isa Tõnu oli tulnud just sõjaväest. Hendriku isa oli tulnud just sõjaväest ja ma isegi ei mäleta, mis tal seljas oli, tal oli niimoodi kampsun ja siis siit eest nööpidega ja saksofon oli pihus natuke kühmus seda, kui ta selle pillidega kogu aeg eluaeg olnud ja ütles, et oi kui kena mees. Aga no mis lapse vaatab ja ütleb veel niimoodi, kus ta mind jättis ta sinna istuma, noh, ma vaatan, et mis siis poisid seal teevad, kõik kõvad pillimehed olid nuhkis, seal olid kõik, eks ole, ja tema isa küsib täpselt niimoodi. No Kustas, kas võtame selle noodi hilisselle noodi, issand jumal, see on ju venelane olnud, vene kroonus olid kolm aastat, tal ei olnud ühtegi eesti meest seal kõrval kellega räägib, ta oli kolm aastat ja räägid nupustas, kas võtame selle nunnsiilissiljenud? Sellised vahvad vahvad mälestused. Jah, aga sellest venelasest ikkagi Henriku isa Sai jah, mõni aasta mööda ja me ikka jai alguses olime niisama kolleegid ja nii nagu öeldakse, et kuidas prusest armastus sai. Ekslaul oli jah, et siis me ja siis nii, kui ma 18 sain kaks nädalat olin 18, siis oli vaja kohe mehel pinnal, siis paljudel on aeg-ajalt vaat see hirm, et äkki pärast enam ei võeta. See oli päriselt-päriselt. Ta oli nii, meil on 18 ja meie elasime ikka tänuga ikka vist 1000, peaaegu pool aastat, peaaegu aasta elasime siis patuelu ka, aga tollel ajal sai kuhugi niisugune elukaaslane või niisugune asi ei tulnud üldse kõne allagi, et siis ikka, kas sa abiellud või, või ei abiellu ja siis läks veel tüki aega mööda. Ma olin kohe mures, et mina teadsin mõnica niru Ma. Mõtlesin, et taevakene, et jumal, me oleme üle aasta abielus ja ja mul Mikid lapsi ei paista, et äkki ma ei saagi lapsi, ma olin kohe nii hädas, aga noh, jumal tänatud. Siis ikka hakkasin Hendrikut ootama ja siis läks niiviisi. Temaga on mul üldse häda olnud, kogu aeg, ta oli mul üle, noh, kuidas öeldakse, ma tean, tähendab, ta pidi sündima tegelikult vana-aasta õhtul või jaanuari esimestel päevadel. No igatahes arst ütles mulle, et no vana-aasta õhtuks on teil laps käes ja ei anta, sündis 31. jaanuaril aga ega siis ju ei tehtud midagi oodata, küll ta tuleb. Siis ma nagu jah, nagu elevant. DEA käekümnenda arstid võib-olla ei olnud päris nagu võisid lugemisega. Selge on see, et nagu paljusid eesti lauljaid ootas teid ees ka Venemaa, eks seal sa ei jää aega veedetud ikka kuude kaupa ja neid kogunes päris palju. Lõpuks oli, aga öelge anne, mis nii-öelda kaalul oli, ma saan aru, ühest küljest väga keeruline on öelda ei ja mitte minna reisima ja teha lauljakarjääri. See oli teie töö. Aga teisest küljest pikkadeks kuudeks jääb väike laps, keda te väga ootasite maha, et see on jube. Tegelikult kuidas ma seda ütlen, kristalselt aus olla, siis ma nii uskusin kõigesse, et see toimib. Ma emaga pidasin nõu küll, ütlesin, et kui sina või noh, mis sa ütled, eks ole, et, et nüüd on nii ja nüüd on nii, mulle tehti alguses selgeks, et, et vot nii palju oleks noh, reisil vaadates siis nii palju oled kodus jälle, aga need palgad, Need olid ikka mitu-mitu korda suuremad kui, kui see, kui sa siin oleks, kui oleks nööp, paukesin näiteks teinud, eks ole, kuskil vabrikus ja see soov ikkagi noh, see oli mu sees, et, et ma pean laval olema. Ma ei kujutanud üldse ette, et see võiks kuidagi teistmoodi olla. Ema ütles mulle ära muretseda saab kõik tehtud. Ja siis ma nagu uskusin sellesse. Muidugi igatsus, Melikke, kas minul üksid kõikidel, kes tulid reisil, et kõikidel olid ju pered, eks ole, kõikidel olid lapsed, naised, mehed ega keegi polnud seal üksik, nisukene uida ja aga me saime nagu kõik hakkama kirjutasime ja saatsime kaarte ja, ja ja kuidagi see aeg läks, kui, kui sa seal Venemaal oled, kui seal see reisimine. Nüüd on teised ajad, aga kuidas sealt vabandage väljendust ühest peldikust teis elasid seal kogu aeg seal ikka jube. Mõnes pool portsu kuskil ööbida, mõnes Põldsul kuskil magada lennuväljadel, sa istusid päevade kaupa kuskil mingi ajalehepaberi peal ja ootasid seda, millal see lennuk hakkab välju ja neid neid asju olnud tohutult neid igasuguseid karisid. Ja kui sa olid seal ja sa pidid iseendaga hakkama saama, kui sa veel õhtuks pidi publiku jaoks valmis olema siis see virvarr võttis su tegelikult nii läbi, et sul ei olnud aega lihtsalt istuda igatseda hommikust õhtuni. Sa teadsid, et mu laps on seal, ta on hoitud, kõik on korras. Ja ta oli õnneks terve laps kaasa. Tegelikult niukene, et oleksid haiglane olnud või ma ei tea mida, et kõik oli mani, usaldasin oma ema. Henrik kuulame sinu versiooni ka siia juurde. Väike poiss oled siis ikkagi ootad ja ma mäletan väga hästi, et ma ootasin nagu ennekõike, ega siis nagu just sai räägitud, ega meil telefoni kodus ei olnud ja ega sinna kuhugile helistada niikuinii ei oleks saanudki, isegi kui meil oleks olnud. Aga ma ootasin ennekõike neid kaarte, mis tulid minu jaoks tundmatutest paikadest. Alati oli piltpostkaart mingi põnev lugu, et see oli nagu omamoodi kõik ka põnev ja mul nagu ei olnud otseselt mingit häda. Mul oli kodus toit laual, riided seljas, mul oli nagu oma väikse mehe elu ja ja loomulikult, kui läks vahepeal niuke tuli igatsus, siis vanaema rääkis muga, et näed nüüd noh, lugesime päevi kalendrist, mitu päeva veel on, kui ema tuleb. Tavaliselt ta tuli ja tõi midagi toredat, kas Venemaalt mingit komm? Piltlikult öeldes minu jaoks jõulud ei ole, noh, niimoodi iga mõne kuu tagant, et kui ema jälle Venemaalt tulid, aastad on erinevad, sa oled väiksem seal noh, nagu tegeleda selle probleemiga vähem, kui sa kasvad suuremaks, siis võib-olla on lihtsalt see, et tekivad seal mingid igapäevased tülid oma vanaemaga, näiteks et ta ei saa aru sellest ja siis mõtled kohe selle peale, keda sul ei ole näpust võtad nahaga teemadeks hoopis teistmoodi. Läheb jälle mööda, et ta ei saanud võtta telefoni ja helistada. Kuule, vanaema tegi mulle ilgelt liiga, sundis mind õppima või midagi muud. Et siis nagu see läks üle, mida ma nüüd pean rääkima, et võib-olla ma mingil hetkel isegi mõtlesin, et noh, oma ütleme teismelise eas võib-olla mõtlesin, et miks üks asi oli nii või teistel on teistmoodi kui mul mingil hetkel inimene on ikkagi nagu noor inimene just eriti nagu ma arvan, sellises keerulises teisme eas on selline, et ta kipub nagu asja üle mõtlema ja kuidagi kõige elu on hästi mustvalge niukene. Aga siin ma sellest, et just see, et, et miks teistel on nii, minul nii ei ole. Aga kui sa sellest nagu momendist ühel hetkel ma sain aru, et, et tegelikult mulle meeldibki nii, et mul ei ole nii nagu kõigil teistel ja ma tegelikult olengi eluaeg teinud kõiki asju teistmoodi kui kõik teised. Ja ma ei tahagi kuuluda mingisugusesse nagu kampa, mis teeb asju ühtemoodi. Et kui sa sellest nagu selle enda jaoks selgeks saada, sellest kõigest mööda saad, siis ma olen hiljem mõelnud, et absoluutselt ainuõige valik. Ma teeksin ise samamoodi, tegingi minu jaoks on olnud samamoodi muusika tegemine prioriteet number üks. Selle nimel tuleb teha elus mingisuguseid valikuid. Minu ema ja tegelikult ka isa tegid omad valikud, sellepärast ma saan neist täiesti aru, miks nad neid valikuid tegid ja ma ei ole sellepärast kuidagi halvem inimene siin maailmas, ma olen nagu kasvanud jumalast okeilt ja mul on kõik isa ema tugi tegelikult olemas. Nad on elanud täisväärtuslikku elu, saanud oma ambitsioone lahendatud, teinud, oma endale, elanud nii-öelda endale meeldivat elu, sealjuures kasvatanud, minust kasvatanud samamoodi, kui ma olen kasvanud suhteliselt normaalseks tüübiks oma meelest vähemalt ma ei ole neile mingit hullu peavalu tekitanud. Noh, ja kes teab, mis minustki oleks saanud, kui mu ema oleks stantsija olnud selles suhtes, et et minu lapsepõlve kasvamise nagu juurde kuulus ju ikkagi olulise osana muusika olulise osana kohvri otsas elamine koos emaga näiteks mööda kultuurimaju siin Eestiski oma Venemaal muidugi ei käinud, aga, aga, aga. Ei, no aga lihtsalt see, et sa oled nagu. Noh, need emotsioonid, kui sa passid lava taga kardina vahelt, ma ei tea mingit kasvõi sedasama Eino Baskini estraadikava, kus olid mingi umbes 200 korda ja tead, põhimõtteliselt kõike laule ja kõiki neid sketše peast olen ma oleks valmis võinud igaühe asemele sinna. Eino Baskini lavale minna, rääkida selle kunstisaalis kunstisaalis ei saa seda nii palju näinud. See on mõjunud. Tänud mind, ma arvan rohkem kui see, et et kas mu ema oleks olnud 365 24 seitse kodus nagu kogu aeg, et ja et mis must siis oleks kasvanud, et pigem ma nagu jah, ei, ei nurise ja, ja trepikojas nutnud. Ütle Hendrik, mis roll isal on olnud sinu elus, ma isegi ei tea, tõtt-öelda kui kaua anne Tõnuga koos. Me olime ikka kokku neli aastat, peaaegu viis, elasime ju isaga. On olnud väga tugev side ja õnneks ema on olnud nagu normaalne naine ka selles suhtes, et ta ei pannud nagu käteta. Sellel ajal oli muide hästi tavaline, et mindi lahku ja siis nagu lõigati kõik suhted katki ja põletati sillad selja tagant. Kõigil tekkis oma elu. Aga mina olen oma isaga nagu kogu aeg koos olnud, samamoodi ta tegi ka samamoodi tööd. Mängis sümfooniaorkestris 25 aastat. Ja mis tähendas seda, et et iga päev olid proovid, kontserdid, plussat mängis Kustas Kikerbuga tele- ja raadiobändis ja, ja mis nende nimed kõik olid admiral lindel levinud ja kõik asjad, mis tähendab tegelikult seda, et päeval oli ta sünfiga kinni ja õhtul olid salvestused teles või raadios või, või siis mängisid kuskil. Tänapäeval öeldakse keikad nende kohta, kas siis ükstapuha, kas siis kõrtsus või siis tõesti tegid mingeid kontserte. Ja isaga kohtumine tähendas põhimõtteliselt sedasama, et kas ma siis olin kuskil Philas, jooksin ringi, ootasin, millal ta proovide või kuskil kontserditel ja ja noh, tegelikult nagu põhimõtteliselt see mõi nagu isast küll puudust. No Hendrik, need inimesed, kes on vähegi muusikalisel tegemistel silma peal hoidnud, teavad generaator Emmist alates vähemalt sind üsna hästi selleni, et sa jõudsid koolis ühel hetkel pump, muusikani ja üsna-raju enese väljenduseni. Kas see kõik kuidagi paistis välja ka koolis muudes tegevustes ehk kuidas õpetajatega läbi said ja, ja keda sa endast koolis muidu, kui me jätame muusika kõrvale, kujutasid mulle küll vanasõnu pole öeldud, aga niuksed, mingid ema, öeldud laused on, vaata mind nagu mõnes mõttes saatnud läbi elu. Et jah, et see niuke nagu rumal mees, mul on üks kõige õudsam nagu õnnetus maailmas, mis võib-olla, et see on nagu mind väiksest poisist saadik saatnud ja ja ma selles suhtes nagu olen proovinud proovinud oma elu nii elada, et et mitte olla rumal mees. Ei, ja, ja kool on olnud olulisel kohal minu elus. Sellepärast et et ega ma nüüd ei saa öelda, et ma mingi õudne viieline ollakse elusas olnud või noh, et oleks tuupinud kodus või et mulle nagu kõik tuli kuidagi lihtsalt ma sain enamuses õpetajatega jumalast hästi läbi. Sellepärast ma arvan, et ma ei kiusanud neid mõist, segan neid. Samas mul olid asjad enam-vähem tehtud. Et õpetajad üldjuhul suhtusid minusse nagu positiivselt selle tõttu, et ma vist olin äkki lahtise peaga. Ja mul olid asjad tehtud ja kui mul ei olnud, siis nad pigem olid no Hendrik, et kuidas sinul ei ole tehtud. Vabandust, noh, kui ma juba bändis mängis, mõtlesin, et tõesti eile öösel tulin käikalt, et pole jõudnud. Aga oli ka õpetajaid, kes noh, ema oli, ma mäletan, vahetasin muusikakeskkoolist muusikakeskkoolist tavalisse 10.-sse keskkooli, mis siis oli niisugune noh, nüüd täiesti normaalne kool ka, aga seal oli klassijuhatajamaid, et temal oli probleem jällegi minu emaga ilmselt selles suhtes. Et, et ta ei sallinud mind sellepärast, et minu ema oli tuntud sellel ajal siis ta nagu proovis mind alguses kiusata, aga noh, see oli algklasside õpetaja niukene, noh, mulle see väga korda ei läinud ja üldse noh, ütleme nii, et et ma olen oma inimtüübilt selline, et ma, ma ei tea, võib-olla kõik inimesed on, aga ma eriti halbu asju üldse ei mäleta, et nad lähevad meelest ära ja isegi teemast, ma nagu ei mäleta suurt midagi, aga jah, et olukord oli selline, et ta kutsus isegi mu ema kooli. Et mu ema käis koolis kaks korda, siis kui ta ükskord kutsuti, siis teinekord, kui ma kooli lõpetasin Aga ei julgenud mind rohkem, kui oli äge kollased. Mõtlesin, beib lendab sinna. Tegi sellele valvurile uute vana korralikult pärast ära eraldada. Et ja lastevanemate koosolek oli ka niimoodi, et ja kõigi vanemad tulevad siis kolmapäeval muidugi välja arvatud salleri. Nagu alati. Ma ütlen alati, et mu isa ja ema kontserdil nad ei saa tulla. See oli nagu niisugune, täiesti tavaline, üldsegi kuidagi imelik. Aga, aga jah, et mis sul seal koolisikat üllad, nagu, et laps käib koolis, küll ta saab oma asjad, vaatad seal, mul päevik oli küll suhteliselt punane. Ütleme nendest märkustest, aga, aga see oli ka nagu alguse ajastest, a'la mis te annate, mis iganes segas tundi või midagi? Seal võtab ringi mitte millegipärast. Aga see oligi sellel ajal, kui see õpetaja oli hiljem, kui, nagu ütleme niimoodi, et kuskil seitsmendas, kaheksas sealt klasside edasi nagu enam märkusi ei tehtud, et siis siis juba nagu enda enda asjad läksid. Aga vaata, vaata see asi ka, et kui sa muusikakeskkooli alguses läksid, eks ole ju, noh, poiss, musikaalne ja kõike isa, ka me isaga Kukkama ainult sõbrad ja, ja isaga räägime ka ikka noh, tarvis ikka poiss panna, poisil olgu tõstetud, kus seal laua all neid igasuguseid ointe ja panni, seal kogu aeg korraks vaid horoskoobi laudise endalt poolt ollagi. Ja no näed, et laps on ikka ürgmusikaalne ja siis panin ta muusikakooli ja siis ta käis kaks aastat klaveri klaverit A klaveri klaveritunnis, aga siis õpetaja oli siuke vanaproualt niuke. See vihastas vist, ma ei tea, mis ta tegev lõi, mõtle lapse käed lõi klaveri, selle näpud kaane vahele, laps tuleb koju, näost valge, ütleb mina, enam ei lähe nutta. No muidugi, eks ole, ta hakkas kartma. Täieks. Kaheksa vaata metallist joonlaudrattalist pendeldas nagu vale noodi panid, mutt pani vastu sõrmi mulle niukse lataka ja see oli ikka karm, no see oli vanakooli õpetajaid, mina ei tea, mis tal oli viga, aga aga no päriselt, noh, ütleme nii. Karmid. Ja ja poiss tuleb koju, täitsa näost valge, ütlesin mina, mina ei taha ja vaata, ta hakkab nutma ja mõtlesin, et kui asjad on niimoodi, mina ei läinud sinna kooli õiendama ka, mõtlesin, et kui nii on, laps ei taha minna, kui laps ei taha seda klaverit mängida. See ei ole Kerge elukutse. Las ta teeb, mis ta tahab. Tuled sealt koolist ära, lähen sinna, ütlen nii, ma võtan, nüüd siis ei olnudki rääkisingi kuidagi nii oli, ütlesite Hendrik nüüd enam kooli ei tule. Võtan, panen ta sinna, kus me elasime, et sinna elukohajärgsesse kooli asi, poiss, ja siis tuli üks mammi meile sinna. Teate, mis te teete? Ütlete rikute, terve oma lapse elu ära ta nii musikaalne ja te võtate ära, ma ütlesin, et kuulge, et vot niisugune lugu on, et kui laps ütleb, et mina ei taha, mina teda vitsaga sinna klaveri taha ei sunni, see on vabatahtlik asi. Ja ei ole, ei, ei taha, pole tarvis. No paneme ta tšellot õppima siis, kui ta klaverit Te ei taha. Mina ütlen, vabandage, mina seda tšellot üldtassi ja seda ärge mitte mõtlema hakata kõige sellepärast, et nii pisike poisse nüüd tassib. Ta peab ju kogu aeg kaasa vedama, olgu küll, et need tšellod on natuke väiksemad, ikkagi emad tassivad ju, kes neid tassib, neid pille sinna kooli. Ja vot sedasi sai sinu tšellomängijakarjäär enne kui see alata saigi. Vot selliseid. Hendrik, kas sa mäletad lisapoolt ka mingit ambitsiooni sinu suunas, et et või inspiratsiooni või mil moel ta panustas, kui üldse nägi ta selles vajaliku, et, et suunata sind muusikasse, ma arvan, et emaga mõlemad samasugused, kui mul mingi vajadus on olnud muusika osas, siis nad on selle ühel või teisel viisil lahendanud, et alati, kui ma olen öelnud, et mul on tekkinud mingisugune huvi mõne pilli nagu õppimise kohta, siis mul on hangitud parim võimalik õpetaja. Linn on suunatud, kui mul oli vaja solfi, õpetan, mul isa on väga hea solfi õpetaja teeb seda praeguse Bastianiga ka, et ta, et kui Sébastien vahesolfi õppida, siis ta tegeleb vanaisaga. Sebastian on siis sinu jab eriti poeg, kes on praegu kuivana 10 10 ja et isa on nagu väga hea pedagoog. Samamoodi muusikuna minule eeskuju alati olnud, et ta inspiratsioon tulebki su vanematest, et kui mõlemad on nagu mõlemad on omal alal absoluutsed tipud, siis mis sa siis nagu kus sa seda mujalt ikka otsima. Aga see, et Sebastian õpib solfedžo, vaata, see on sinu initsiatiiv või tema vanaisa initsiatiiv, mõnes mõttes on see tema enda valik, mina lihtsalt olen proovinud teda samamoodi nagu muusika osas suunata, nagu minu vanemad mind on suunanud, ehk et ma ei käi peale. Aga kui sa juba midagi teed, siis tee seda korralikult. Me lihtsalt jõudsime sinna nagu temaga sellisesse olukorda, et ma küsisin ta käest, et kas sa tahaksid mõnda pilli mängida, siis ta ütleb, et tahaks küll ta noh, muidugi ta on kolistanud trumme ja teinud igast bändi sellest peale, kui ta üldse jalgadel on püsinud, aga aga nagu päriselt pilli mängimisega, siis mina olin see, kes soovitas. Mängi ikkagi klaverit, et see on alguses nagu väga vägev. Et eks siis hiljem paistab, et kui tulevad muud pillid juurde. Ta on juba mingi kidrajutte värgid, aga no me jõuame sinnani. Ühesõnaga, et kui on mingid asjad, mida ta peab nagu ise läbi vaatama ja ise õppima, et siis ma pigem seal on ka see jutt, et, et see on ka jällegi üks väga hea põhjus helistada oma vanaisale ja rääkida aga kolm sõna juttu nagu, et kuidas läheb, aga et kuule, et mul on siin solfi vaja teha ja siis nad nagu kuidagi lahendavad mingid probleemid seal, mis, mis on tekkinud, et ma olen nagu ennast hoidnud kõrvalt, tegelikult hoian ma ennast eemale ka tema klaveriõpingutest, kuigi viimasel ajal ilgelt tahab, et ma istuks ja suhtleks taga seal klaveri taga, et kuidas tal need lood lähevad, et et eks ma taga siis vahest nagu istun, vahest. Ta harjutab iseseisvalt, et kuidas tal parasjagu see pääsel kujuneb, aga meil ei ole mingit nihukest samamoodi nagu mul ei olnud, et et ma ei sunni teda, ta nagu loomulikult veits last utsitama. Muidu on maailm täis igast muid põnevaid asju tänapäeval eriti generaator M-i või hiljem vanema õe toimetamiste tõttu on sul kunagi miilitsasse asjaolud. Kas sa oled kunagi nõuka ajal sattunud mundrimeeste huviorbiiti, olen küll, aga no seda juba pigem võib-olla varem natukene, et isegi mingil hetkel mu sõber Ristoga ähvardati miilitsa lastetoa ja kõige muu vangi minemisega, see oli puhas niukene, otsustasime Ristoga lihtsalt nagu olla nagu vastased. Kõigele ja minu meelest näiteks ükstapuha mis meile tundus, et on Nõukogude Eesti Me olime seal vastased. Noh, näiteks meile tundus, et Nõukogude Eesti valitsus otsustas pääskülla sinna kuskile mingisugusesse karjääriauku, kus meie olime teinud lõbusalt lõket kogu aeg pidevalt Praparaadinud vorste ja teinud muidu nalja ja käinud palvetamas kuskil vee peal oli otsustanud sinna ehitada garaazi. Noh, ja siis me otsustasime need garaažid nagu, et nii palju, kui nad öösel või päeval ehitasid, öösel lõhkusime kahekesi. Seda väga kaua ei kestnud. Sest keegi oli peale sattunud ilmselt mingi tulevane garaazi omanik Hei, kas te lõhkusite minu meelest te jooksite lihtsalt sellel tõrvatud katusel meiega lõhkusime ka mõelnud. Kui nad müüri ladusid, Me lükkasime neid müüre ümber ka öösel, seal natuke, aga, aga ei noh, see oli tegelikult, eks me tegime tegelikult nagu kurja ja ja eks ta tegelikult oli nõme ka, aga, aga kui, kui sa tundsid, et sa teed ikkagi sellele nõukogude korrale midagi ilgelt halba, et siis nagu tundus endale hea olla ja pealegi see oli nagu meiegi. Et miks nad sinna otsustasid garaazi ehitada nagu mingi garaazi niukene kompleksne, ma arvan, need on siiamaani seal alles, aga kontra pandistide elu nagu väga kaua ei kestnud selles suhtes, et mitte keegi ei siis keegi nägija võttis meid vahele, siis kutsuti kõik vanemad miilitsasse. Anne, kas Hendrik on teie südame kunagi valutama pannud? Poisikesest peast? Koolipõlves? Ei, lapsena küll mitte. Ta oli nii hea laps. Tõsiselt oli väga hea laps ei teinud kunagi, noh, niisugust pahandust meil mitte kunagi võisin ma nii usaldasin teda, ükskõik mis ta tegi või käis mul kordagi süda ei valutanud. Äkki nüüd seal midagi nisukest või äkki hakkab jooma või, või narkot kui me tarvitama või suitseb vist mingi aeg natuke sai sõjaväel, mis sõjaväe tegid natuke vist suitsuga või kui sa ikka mälu sööma ja ei, ei sõjaväes peadki suitsu tegema, sest muidu vastasel juhul koristad või teed midagi muud. Ma toon ühe näite Hendrikust, no ta oli juba sõjaväes käinud, ta sai oma sõjaväekaaslastega kokku. Noh, ema ikka ma ei maganud, mõtlesin, et võtit tal ei ole, et noh, et kui ta ukse taha tuleb, et ma ikka siis kuuled. Ma mõtlesin, et ei tea, kuid täis täis peaga ta nüüdselt mul uksest sisse kukub, mõelda, mitte kunagi muide purjus neid mitte kunagi. Ja tulebki grilladi kolled kuskil nelja-viie ajal hommikul tuleb ukse taha täitsa tutt kaine, natukene näost ainult väsinud. Ütleb ema, on nüüd ma lähen magama, mina ei jaksa nendega koos juua. Ja kõik käib risti vastu kuvand. Üldiselt. Racaritest ikka nii mõeldakse ja ilma Hiinata ei minda isegi lavale ja no kõik ju räägivad nii et see on vale jutt. Muusikasse siis ma olen sellesse nagu alati austusega suhtunud, vahet ei ole, kas ta siis on olnud punk või mingi muu muusika sellesse, mida ma teen ja kellega ma teen koos, et see on kuidagi nagu ka mulle emalt-isalt hästi varajasest noorusest nagu sisse kodeeritud või noh, nagu nende poolt kõik alustades kas või sellest, et, et kui on kokku lepitud väljasõidu kellaaeg, siis kõik on sellel ajal kohal mittegi, mingi vend ei tule nagu pool tundi hiljem, sest ülejäänud viis tükki või kaheksa tükki peavad ootama, kui see üks nagu suvatseb kohale tulla, et need on niuksed, elementaarsed asjad minu jaoks, sest et kui sa tahad kellegiga koos midagi teha, siis peab baseeruma vastastikku lahustusel. Sa ei saa teha niimoodi, et sa lased kõik teised üle, siis oled ainult sina üksinda. Üldjuhul mu sõbrad nagu teavad, kuidas see asi käib, et Urmas naerab siiamaani, et millal siis on niimoodi, et tuled viis mind siin varem ei olnud juba 10 hiljaks jäänud. Anne kui Sebastian sündis niisiis mil moel Hendrix? Muutus oma olemuselt on ta noh, minu meelest on ta läinud lahtisemaks leebemaks. Ta pole kunagi olnud vastupidi, aga tal on olnud ainult see muusika ja tal on niuke. Aga nüüd ta näeb muud asja ka peale selle muusika minu meelest, et see on ja ta on suurepärane, issand, see on täitsa lõpp, milline ei saanud, ma ei ole Niukest iganenud pilplashoworamaks küll, eks ole. Ja ma ise seda võib-olla nii. No seda, et ta sul oli see, eks ole, aga nüüd nagu tuli see veel kõik juurde ja kõik need teised mõtted, et näed, et, et on veel midagi peale selle. Nii et see on ka oluline, ma olen täitsa kindel, võib olla, et ma teen liiga sulle. Aga kui oleks olnud samad võimalused, kui siis ütleme, et siin ei oleks midagi olnud teha ja sul oleks võimalus olnud minna Smilersiga tead vallutama kõiki, ma ei tea, keda, ja sa oleks ka läinud küll kindlustatud, eks ole. Sa olid kindel, et nii nii Beriti vanemad kui meie oleksime aidanud. Ja kõik, ja ma usun, et sa oleks seda teinud külmast tuulest või ma arvan küll. Kas sa ise märkasite poja sünni järel, et sa oma elus midagi sihilikult pead muutma või, või muudad nimme, absoluutselt, märkasin see oligi seesama, millest ema rääkisid, et see nagu jagamine toimus nagu väga selgelt, et kui ma ennem ennem vastu olin, äkki ma ei tea, võib-olla see kõlab nagu rõvedalt, aga, aga niisugune enesekesksem siis nüüd enam mitte nii väga. Sa ei saa enam mõelda ainult nagu enda asjade peale. Ja seda ma tõesti olen olnud, sellepärast et mul ei olegi nagu põhjust olnud väga palju kellelegi teiste asjade peale mõelda, et ma ajan oma asja, teen oma värki. Nüüd juba siis 10 aastat on, on elus selgesti nagu tekkinud ka nagu niukene kõrval suund minu jaoks, millega ma nagu igapäevaselt meelsasti tegelema. Sa rääkisid siin mõnedest printsiipidest, mis on sulle tähtsad, vaata, võtad isiklikult, kui keegi neid järgi kas poja kasvatamiseks ka kuidagi avaldub. Kas sa hoiad mingit joont või kõik kujuneb kuidagi iseenesest, mina õpin näiteks oma sõprade pealt, näiteks Urmas on mulle suureks eeskujuks meie bassimees, kes on kes kasvatab nagu kahte tütart, ta saab sellega ka suurepäraselt hakkama. Meil on kõikidel bändis enam-vähem erksel, mitte teistel kõikidel lapsed, tegeleme sellega igapäevaselt, räägime, mis meie lapsed, lahendame koos mingeid probleeme. Et näiteks, et nüüd on täitsa lõpp, et nüüd on see, et mis nüüd peaks tegema, keegi on seal tsükli juba läbi teinud, annab teisele nõu või siis ei anna, ütleb, et lase olla, vahet ei ole, ühesõnaga et, et eks ma ka õpin kogu aeg ja see ongi tegelikult põnev, aga kodus on nii, et eks meil ei ole nagu vabakasvatus selles suhtes, et mine ja viska nagu tindipott vastu seina ja see on okei. Et nii ei ole, aga. Minu meelest räägite paljude aina räägite Kogeri. Ja seda me teeme küll me räägime, nagu isegi vahepeal on niimoodi, et endal juba hakkab kupli all nagu ära keerama, nagu lihtsalt räägid ja räägid, aga tegelikult see mõjub jõle hästi. Sa näed selle lapse arengust ka, et et taga on räägitud ja ta ise oskab rääkida, ta oskab ennast väljendada. Ma tegelen nagu igapäevaselt kasvatamisega väga. Aga ma nagu südamest ja siiralt loodan, et et sirgub üks nagu intelligentne ja tore mees. Sealt tekib nagu see usaldamise küsimus ka, et sa ikkagi võtab teda kui, kui inimest, kes saab oma asjadega hakkama ja noh, muidugi aeg-ajalt tekib seda, et tal on mingid muud asjad, tal läheb üks või teine asi meelest ära siis natuke pragad vahepeal? Ei muidugi, eks ta ongi niuke mõnus udupeod. Aga meil on samamoodi, et nagu mulle on tehtud, et on see nagu võimaluste loomine, on oluline, noh, ma saan aru, et, et ajad olid teised ja, ja võib-olla nüüd ei ole enam nii ja naa ja et üks või teine võib öelda, et mis sul viga. Aga tegelikult ütleme niimoodi, et alati on, eestlased, on niisugune rahvas kõigest asjast läbi käinud ja oskavad kõiki asju sebida ja teha ja kruttida, vingerdada lapsele mingi asja loomine, võimaluse loomine ei tohiks käia üle jõu kellelegi. Ja võib muidugi rääkida, et asi on teada, et on siin raha ja siis ei olnud raha, mis siis kõik asjad rahapaber peab. Eesti on nii väike ühiskond, et siin siin saab asju ajada nagu tegelikult väga okeilt. Mina arvan niimoodi. Võib-olla keegi pahandab mu peale nagu sellise mõtte pärast ja öelda, et mis sul viga, et sul on lihtne. Aga ma ütlen selle vastud, kus sina tead, kui lihtne. Vaat niimoodi lõpeb saade, käbi ei kuku küla, seal olid Hendrik Sal-Saller ja tema ema Anne Velli, kuuleme taas, olge terved ja tore oli. Mina olen Sten Teppan, aitäh kuulajatele ka. Ja nädala pärast kohtume taas. Pikem versioon vestlusest Anne Velli ja Hendrik Sal-Saller iga asub vikerraadio koduleheküljel. Leidke sealt saade, käbi ei kuku. Kus on järelkuulatavad ka varasemad jutuajamised laste ja nende vanematega?