Muusik Hendrik Sal-Saller on käbi, kännust kaugele ei kukkunud. Laulmine ja pillid said Hendriku jaoks üsna iseenesestmõistetavaks valikuks, sest nii isa Tõnu Sal-Saller kui ka ema Anne Velli on kogu elu sidunud muusikaga. Tänases saates ongi koos ema ja poeg, et rääkida mõlema lapsepõlvest, kus huvitava kokkusattumuse tulemusena oli kõige tähtsamaks suunanäitajaks mitte ema, vaid vanaema. Mina olen Sten Teppan, soovin head kuulata. Tere tulemast saatesse Anne Velli. Tere ja Annega on kaasas, poeg Hendrik Sal-Saller. Rõõm näha, Henrik, tervist. Tervist, nurga, rõõm näha, aitäh, et tulite. Võtsite vastu kutse, rääkida sellest, kuidas on kasvamise ja kasvatamisega lood teie perekonnas aegade jooksul olnud aga täpsele peremustri, kes tegelikult asjasse segatud on, enam-vähem paika saaksime. Anne siis, Henrik ei ole tegelikult ju teie ainus lapseks. Kuhu teda elu praegu juhtinud on, kui Hendrik on pidevalt nii-öelda valgusvihus ja me teame, millega ta tegeleb siis kuidas teie tütrel läheb? Tütrel väga hästi töötab meedia reklaamis ja tema on siis projektijuht. Kui Hendriku poolest ei olnud küsimustki, kuhu teda jäljerada viib kuidas Yana puhul lood on, kas muusikapisik on teda kuidagi puudutanud või, või täitsa võõras. Ja ma üks päev just leidsin ühe vana oli üks noorteajakiri, Stiina Jana kolis tervjuu, kui ta oli neljateistaastane kuulsa Hendrik Sal-Saller noorem õde. Ja siis sellepärast tehti temaga sisse intervjuu ja, ja siis oh imet imet, mida mina kuulsin. Minu tütar, räägin seal, et tema saab alles kuulsaks, kui ta kasvab, et pärastpoole saab kuulsaks, aga et noh, praegu on niiviisi, et ta mõtleb, et lauljaks ta just ei hakka, sellepärast et noh, et eks neid teisi niisuguseid keskpäraseid ja ja viletsamaid on, on, on küll ja tema ei taha see tagapool seal olla, et kui, siis kas esimene või siis üldiselt võib-olla, et tema hakkab ikka võib-olla näitlejaks ja ma ei tea kelleks veel. Aga siis ta kuidagi sattus selle reklaami jala peale ja nüüd on siis seal reklaamiagentuuri projektijuht ja ta väga rahul talle väga meeldib. Hendrik sul on õega võrdlemisi suur vanusevahe, sina olid just äkki 18, ma läksin täpselt sellel päeval sõjaväkke, muide ja ühel päeval, kui kui Yana sündis ja ma tulin meid, pandi siia nii-öelda koondkoonduslaagrisse Lasnamäele nagu alguses kõik poisid, et siis kui võtmine käis, kokku pandi ja sealt siis jagati nagu laiali ja ma tulin sealt hüppesse, nii et ema oli tulnud just Dianaga koju ja ma sain hüppesse, nii et ma tegelikult nägin teda vastsündinuna just nagu sõjale käkke minemise. Ühel ööl ja siis ma pidin hüppest tagasi minema ja siis järgmisel päeval mind viidi Venemaa avarustesse ja siis läks mitu aastat, enne kui Eda nägid. No tegelikult läks vist, ma sain koju korraks puhkusele vist äkki, kui ma olin aasta olnud natuke üle aastat, ma tulin korra koju, siis ma nägin jah, esimest korda nagu päris juba inimese mõõtu kõde, aga jah, siis läks pärast sõjaväekätt, nii et jah, et meil need esimesed aastad läksid niimoodi, et mina olin Venemaal ja tema mitte. Pilt veel, kui, kui sa oled puhkusel ja siis jään su süles ja siis sinus suur sõjaväe kurask. Koormis. Kodus käinud vaata mees, aga kuna vanusevahe on võrdlemisi soliidne, siis pigem Hendrik, sa oled ikkagi lapsepõlves oma perekonna sees ikkagi nii-öelda üksik laps olnud ehk kasvanud üles ilma õdede-vendade eta. Ausalt öeldes ma ei nagu ei, ei oska nagu sellel teemal isegi tunda muret, et siin aeg-ajalt ikka loed, et kuidas on, et kas üksik laps või kaks või kolm või neli, et kuidas seal peres toredam on kasvanud, et see ma arvan, et see on nii individuaalne ja, ja kuna mul tegelikult pole ka absoluutselt mingisugust kogemust endal, siis ma ju ei oskagi millestki puudust tunda ja ma ei arva, et, et see üksiklapse elu kuidagimoodi nagu kehvem oleks, kui, kui vendade ja õdedega. Sest praktiliselt Diana on ju ka üksiksina, läksid juba siis ära, läksid sõjaväkke, jälle ei olnud ta jälle üksik. Anne, teie kui te mõtlete oma lapsepõlve tagasi, missugune laps teie olite, kui suur teie pere oli? Meil oli vanaema, siis meie ema, siis minu vanem õde ja mina mehimil majas ei olnud pärast sõda, aeg oli siis kõik, kõik need meestega olid igasugused hädad. Nii et ei olnud mees inimest meil võtta. Korralik mootoriorfoot? Jah, meil oli absoluutne patriarhaat, et Hendrik oli meie pressis esimene meesterahvas. Isa mälestustel on olemas, isaga oli mul selline lugu, et kuna tema oli ohvitser ja, ja tema tema vanemalt tähesena küsis, isapoolsed minu vanavanemad nõudsid kuna ta oli ukrainlane, et, et oma vanematelt vanavanemad olid juba seal üks oli vist sõjainvaliid või midagi seal oli, et ikka poeg ikka tuleks neid toetama nii ja naa ja ema ütles niimoodi, et ei mina Eestist ära ei lähe ja nii et siis isale ja, ja meie ja kus ta, eks ole ju, vanaema, kõik olid siin, et tema ei jätnud kedagi maha ja siis niimodi isa läks esialgu kirjad esialgu kõik nagu need asjad, aga siis oli üldse kõik väga-väga segased ajad ja nii siis läks, nii jäigi. Mul on paar mälestus niisugust väga väikest, sest pärast aga aga võib-olla ma nägin neid ka unes. Ei oska öelda, nii et praktiliselt jah. Et meil oli naiste naiste seltskond ja mina olen ka niimoodi ilma isata kasvanud täiesti. Vaat mis välja tuleb, Hendrik sinu soontes voolab ukraina verd. Tal on vanaisa, puhastverd ukrainlane. Tuleb välja ja ei, ma teadsin seda muidugi selles suhtes, et mu vana ma ei olegi kunagi oma vanaisa näinud ega ta rääkinud sõnakestki seda emapoolselt, aga ma olen teadlik olnud jah, et seal mulle nagu endale tegelikult üllatus ei ole ja sõda lõppes Anne ja teie sündisite, mida see aeg perekonnale tähendas, me saime juba aru, et meestest oli igal poolpuuduse teie perekonnas teie perekonnas samamoodi, mis rolli mängisid teie üleskasvatamisel, ema? Vanaema no oligi niimoodi, et vanaema oli meil täiesti nagu ema eest aga ema oli meil nagu isa eest, tähendab, et vanaema oli kodune, tüse nisukene mammihkrunniga ja põllega päris ehtne vanaema. Kuna meie vanaema oli teeninud saksu ennemalt, siis tema ei saanud isegi pensioni, et kõik see, ainult, mis meil kodus raha oli, seda teenis ainult meie maaga, ema oli mett. Ta ja kuna mettöötajate palgad olid ikkagi väga-väga väikesed, siis me praktiliselt oma ema üldse ei näinud tema ühest haiglast tulivalvest, teise läks teisest, ta töötas kolme koha peal, magas töö juures toolide peal, tema lihtsalt töötas ennast surnuks. Ja ema Me nägime haruharva, väga vähe on mulle ikka nisust, potte tema või niimoodi. Ema ainult tuli, vahest magas kodus jälle, läks hommikul tööle, aint töötas kogu aeg. Mis teie esimesed mälupildid on, mida te arvate? Mäletavad lapsepõlvest tuleb midagi silmute. Mul on meeles, kas oli 49. aastal, oli küüditamine oli, vaat ma mäletan ühte küüditamise ummikut. Ma mäletan seda, et meil oli taga tagumises toas mustad pimedus. Paberid olid nagu, nagu praegu on, rulood jooksevad alla niimoodi, et niuksed, mustad pimedus, paberid olid, noh, see oli sõja ajast jäänud ja äkki kuidas me seal aknal siis kõik terve perega seisime igatahes, aga see oli, vasta hommikut. See oli mingisugune niuke, aga suveaeg igatahes valge oli suhteliselt nisuke nelja-viie ajal või kui juba hakkab nagu koitma. Ja siis mul on see meeles, kuidas me sealt selle ruloo varjustes kõik vaatasime, kuidas selt läksid veoautod, kus olid otsas, siis kaks püssimees tääkidega ja sees istusid niimoodi kahel pool istusid sellised hallid kühmus inimesed ja need viidi siis männikule sinna raudteejaama, siis rongi peale ja ma olin väike siis issand, kolme aastane äkile. Aga vot see on mul meeles lapsepõlve nagu lapsepõlv ikka tegelikult väga rõõmus, tore lapsepõlv oli. No on ikka raske, aga me olime sellega kõik nõus, sest et noh, enamus vanemad inimesed, nemad rääkisid üldse kõigist nendest asjadest vähesest. Sest noh, rääkida ei tasunud üldse eriti palju number üks ja teiseks kõik olid õnnelikud, et sõda on läbi, ükskõik mis, ükskõik kuidas sa elad, keset sõda ei olnud, sest noh, mina ei ole seda näinud, ma kujutan ette, kui sul ikka pommid ja ma ei tea, mis meie kodu tegelikult oli kalamajas, kui tuli see õhuhäire, eks ju siis nemad läksid varjendisse, aga pomm oli kukkunud, kukkunud sinna minu, no mina siis ei olnud ju sündidekse, oli kukkunud just meie maja peale, nii et vanaema ütles, et temal, ahjukartulid jäid ka asju. Nii et sealt ei olnud mitte midagi enam järele. Kas see tähendab, et pisike anne pandi nii võimalikult varatöid tegema lapsest peale ikka oli iseenesestmõistetav. Ja, ja loomulikult ja meil oli ju niimoodi, et minu vanaema õde, minu vanatädi siis nendel oli väike ta pisikene niuke talumaja Harjumaal ja, ja siis meil oli just see väga hea, et, et nii kui kevad tuli, siis tulime susla rongi peale, siis läksime, sõitsime Kehrasse Kehrast läksime edasi neli kilomeetrit, kus mul siis vanatädi seal elas oma talumajas ja seal meil oli väga suurepärane olla, vanaemaga läksime kuni sügiseni seal sõnniku, seal sai ikka piima ja võid ja mune ja kõiki niukesed täitsa. Kuidas praegu inimesed maksavad? Saada seda puhast toituge me selle peal praktiliselt kasvasime nelki. Kas te mäletate, mida selle aja lapsed teha said õues mängida? Me saime, kõikide seltskond oli koos, kui meil oli seal ümbrust kaudu nii palju lapsi, tüdrukud, eks ole, ei olnud ju nukk, ei olnud niukseid, peeneid mänguasju nagu praegu, vot see on mul jälle meeles, kuidas me tahame ju kõik, eks tüdrukud mängida nukkudega onuke ei olnud, mis muidugi siis Me joonistasime paberi peal ise nukke, siis joonistasime Paberi kleite, riideid selga. No see oli tubane, aga õue läksime siis me võtsime kõik kokku, siis me tegime suured toad, noh, kuna me elasime nii kitsastes tingimustes, eks ole ju seal ma ei tea, neli inimest kan viie ruutmeetri peale, aga meil oli hea, meil ei olnud ühiskööki, mille juurde keldrikorter, et me olime juba sellepärast õnnelikud, eks ole, et vaat kuidas kõik Tallinna linn on tänapäeval, kuna meil oli see silikaattellisetehase oli kohe seal taga ja seal noh, autod sõitsid ilmast ilma meie majast mööda ja muudkui kuidas siis oli, siis pandi sellega terve Sa asi pandi autodele killadi pooled. Loomulikult kukkusin, ma siis Me käisime, korjasime neid, puhkas terveid või poolikuid telliseid ja siis me tegime omal seal õues tegime niuksed Oad, kõik seinad tellistest ja siis diivanid ja tugitoolid ja mida me kujutasime ette, mis kodudes kõik õnne siis tellistest tegime, äge oli fantaasia. Kas kogu aeg, kui nõudlikud anne teie suhtes kodus lapsena oldi, ma saan aru, et tema oli sageli ära ja vist ei saanud väga siis närvidele käia. Aga vanaema, kuidas ta ikka hoidis teid mingil moel? Ja üldse mingitki. Meil ei olnud mingit ketti, vot mina ütlen ikka oma vanemale õele ütlen niiviisi et kuuled, vaata ikka, mismoodi vaata meid, kasvat Läti, meid kasvatelt, meid pole üldse kasvatatud. Me oleme ise kasvanud. Tema ei rääkinudki, tema oli lihtsalt soe, pehme vanaema ja kui ta mingi eluõpetuse andis, siis see oli enamasti kõik vanasõnades. Muideks ma pean seda ütlema, meie vanaema oli täisateist tavaliselt vanainimesed on ju kõik usklikud, eks temaida lasi ennast isegi ilmulikult mata, ütles, mis mulle andnud on, oli väga pahane selle taevaisa peale miskipärast. Seepärast me vaatame õega kõik need eluõpetused puhta piiblist võetud. Piibli tarkade huvitav paradoks. Anne veel koolist on kedagi mäletada. Ma pean silmas õpetajaid, oli seal mõni nii markantne kuju, kes jäi eluks ajaks meelde. Temaga ei klappinud, mul kohe mitte. Ja siis seal me ikka piike murdsime ikka küll täitsa kõvasti, nii et ma tema pärast isegi tulin ära. Õhtukooli tulin ära 10.-st klassist, sest ma ei viitsinud enam õiendada ja kakelda seal klassijuhataja endast kujutab mis teema oli kohe niuke ja need ei salliks mitteks kõige vanemad mind ei sallinud, mina ei tea, no vahest on mõnel õpetajal oli siis tollel ajal, no nüüd nagu teistmoodi oleme, õpetajad tohtisid, tohtisid siis kedagi armastada, kedagi mitte arvestada, kedagi isegi mitte soosida, eks ole ju. Ma olin Core kale õienda terava keelega, ma hakkasin talle vastu ja see ei meeldinud talle. Hendrik kas sama vanaema mäletad ehk siis ema väga hästi mäletan, ma elasin taga koos põhimõtteliselt. Hendrikut kasvataski tegelikult nüüd ema ütleski mulle kunagi, kui ma läksin filharmoonias, Hendrik oli kolmeaastane, mul tuli seal suunadki tegelikult peale muusikakooli lõpetamist, siis oli suunamine ja siis suunati mind filharmooniasse tööle ja mina siis lähen emale, ütle nii. Vot niisugused niuksed, niuksed, asjad, reisid, reisi, mis nüüd saab, et laps on kolme aastane ja ema ütles nii. Tead sa, mis, minul ei olnud aega teid kasvatada. Nüüd on minu kord, et mine ja tee seda tööd, sest sellist võimalust edaspidi sulle võib-olla enam ei pakuta ja nii oligi. Nii et ta oli nõus ja siis tema oli põhiline Hendriku kasvataja, kuni. Lugu on see, et mu vanaemal oli kaks nihukest kirge meditsiin ja, ja muusika. Ja ühest tütrest tuli arst ja teisest sai muusik ja laulja, et see oli väga põnev lugu. Mis enda esimesed lapsepõlve mälestused on, mida sa päriselt arvad, mäletavad tõenäolisus Nad seostuvad kuidagimoodi, ma arvan, muusikaga emb-kumb, kas isa või ema, harjutab kodus pilli või laulab. Võib-olla need on tekkinud ka sellest, et et isa oli mul selline harrastusfotograaf ja ta tegi hästi palju pilte, et mul on kohutavalt palju pilte endast, kui ma olin väikene noh, võrreldes näiteks paljude teiste inimestega, keda, keda ma oma sõpru või tuttavaid tean, kellel oma nihukesest lapsepõlvest väga palju pilte ei ole, aga siis on niukseid erinevaid pilte. Pildid on aidanud. Need fotod konkreetselt, mustvalged on aidanud nii-öelda mälupilte nagu paremini esile tuua või jäta kuidagi või ma arvan, et sellepärast võib-olla osaliselt. Aga ei, no eks ma mäletan siit seal tika mingeid kummalisi asju, nagu see on väga imelik üldse see inimese mälu. Et kuidas see töötab. Et korraga on nagu suur pikk pimeduses korraga tuleb mingisugune niukene pauk, et lähed näiteks kõnnid mingist kaasukese nendest prossay vooludest, kutsute neid saapaid pealt lukuga, käisid. Lasteaed on. Rääkima sellel sinu lasteaiajuttu, mina olen ikka tõesti, ma ei oska öelda, mis inimene, noor, rumal, loll ütleme niimoodi tänapäeval riiuleid terve see ood täis, kuidas sa pead last kasvatama, sellel lapsel on vaja ja mida ei ole ja kõik on üks targem kui teine. Aga mis mina loll üheksateistaastane sünnitasin, eks ole, natuke Jeeli peale kahtekümmend väheke oli ja siis räägiti, et ega last ei tohi hellitada kui tema nutab, las tema nutab, ära sina teda sülle võtta sedasi ei tohi, üldse ei tohi sülle võtta, kui laps nutab, küll ta ükskord vait jääda ja, ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Ja noh, aga seda räägiti mulle kodus ka, et see on täiesti normaalne nähtus perekonnas. Sinna sa ei pea mitte midagi eriliselt hellalt nagu kuidagi keerama või tegemata, normaalne, noh nagu sina oled normaalne, Sinuna naine, mees, normaalne laps normaal ja siis oli niimoodi. Endrik oli kolmeaastane, mina panin ta hommikuriided selga, uksest välja, laps läks lasteaeda üksi ja siis, aga meil on kaks autoteed, kõigepealt üle Männiku tee ja siis üleval Teku tee oli vaja minna, siga hommikul läks üksinda, sest mina leidsin, see on täitsa normaalne, kolmeaastane laps läheb üksinda lasteaeda ja läkski. Nojah siis nii palju muidugi ei olnud ikka. Päris hullu ei olnud ja siis ükskord selts kartalidele, kes lasteaiakasvataja Ta rääkis, et et tema Hendrik, tule jumal teab kus kohas kus sa lähed, tema otsustas jalutama minna lastest ammu üksi jalutama, siis lasteaiakasvataja sai ta kätega, midagi ei olnud. See oli ka nagu kuidagi normaalteinud. Suhtes ka võib-olla et maailm on ikkagi päris palju muutunud selle mõne aastaga ja siis võib-olla oli suhteliselt noh, meie mõistes praegu nagu kui me kasutame sõna turvaline, siis, siis oli ikkagi turvaline. Just teie taga nagu jah, sellist asja ei olnud, et praegu värised, et kui laps kuhugile kaob rohkem kui kui kaheks tunniks teadmata kadunud olnud, siis on juba nagu hullumaja puhvet, aga aga siis võib-olla ei jäädud kadunuks. Anne, teie elulookirjelduses seisab niisugune huvitav amet nagu tantsija normas. Kui palju jäi puudu, et teie karjäär olekski tantsija omaks kujunenud, mitte laulda? Ei, vot sealt jäi ikka kõvasti puudu selle aja ja see oli, miks nostantsi olingi sellel, see oli sellest, et et nüüd Hendriku isa Tõnu ja siis Kustas kikerpuu ja siis seal veel paar pillimeest võtsid mind noorukest sinna oma uhkesse ansamblisse, Norma võtsid lauljaks. Seal oli väike niisugune läbikuulamine, konkurss ka, aga noh, see on iseküsimus, mis mul seal käis. Ja siis, et ma läksin õhtukoolipäeva koolis, siis oli vaja mul ju tööle minna, eks ole, ma olin siis viieteistaastane, aga nukus, laps, käisin seal vaeste laste kohtus kõik, veel seda kutsusime seda niiviisi, noh siis kui sul tuli niuke rajoonist, tulid tädid väikesed ja onukesedkeid kokku otsustasid, kas ta ikka tohib koolist ära minna, mis temast saab, äkki läheb pasatskiks ja viimati läheb sinna tüdrukute sinna, kus Kaagvere või mis on, kes sinna vaja panna või no siis oli ikka veel hädaga klassijuhata rumalikult nakkuda, oli, keda kesta ei sallinud mind silmaotsaski, tuli nüüd sinna kaasa, eks ole ju ka minuga sinna koht nii-öelda kohtu ja hakkab rääkima, oi, annetti või koolist ära lasteta. Need jäid siis vaatama, et noh, kuda nii aktiivne ja tubli on, las ta siis läheb küllalt edaspidises elus hakkama, sa oleks ta nüüd hakanud minust rääkima nagu halvasti siis võib-olla oleks, et ei, ei, ei, ei seda nüüd ei või küll ilma peale seda tüdrukut last, aga kuna ta nii hästi, kes siis öeldi, no ja siis ta on ikka tubli ja võib küll, et noh, perekonnas on raske ja oli ka raske natuke. Ja et las ta siis läheb, teenib, aga siis oli mul tööle minna. Noh, aga siis ma olin seal oli Norma ametiühingud, meil oli üks tädikene, kes ütles, no paneme ta siis meile normasse tööle, eks ole, aga siin ma juba laulsin seal norme ansamblis kikerpuu ja noh, ja siis ma läksingi, kus sa paned sellel kõige lihtsam tööinstantsi. Aga tantsida tahan, ma jõudsin ainult ühe ainsa korra, ma läksin nagu tööraamatus on mul veel seest tantsija, Venemaale oli vaja saata Norma, eks ole ju, niisugused ümmargused suured plekknõud, kuhu kommid käisid sisse, niuksed suured ja, ja minu töö oli Tase nõu võtta siit see kaan ja panna peale ja panna kasti ja siis, kui kast on läinud, paber vahele ja jälle seesama asi Ka need olid väiksemad, kogudused ei peale käima. Käe pilk, terravad plekiääred viilu käe diil koguvat verd, kõik lapsid, õudne. No siis vaadati, et ei, ei, ei, ei see tsehh sinna ei kõlba või sessimine ei kõlba ja siis noh siis ma hakkasin ametiredelil normas tõusma. Siis ma olin seal fotoimpulsslampides ja siis ma kontrollisin vahepeal trioode ja diood ja siis ma panin vahepeal mänguasju kokku ja lõpuks valin kesklaboratooriumi vanemlaborant. Ausalt öeldes siiamaani hapete ja aluste. Mulle õpetati minu töörida selgeks ja nii oli. Mis hetkest või millega seoses või kellega seoses anne tegelikult laulmise huvi sündis, Hendrik mainis, et vanaema ehk siis teie ema üks kirgedest oli muusika. See moment, ma usun, ma usun, et noh, minu puhul on, see on see minu, minu mõlema vanaema, vabandust vanema kuna Ukrainas, eks ole, ju seal on ikka nii vägevad hääled ja nii, kõik on nii musikaalsed ja laulavad, noh lõunapoolne värk seal. Et mu isa oli ka väga ilusti laulnud, seda Rec soojustati ja, ja siis no ja ema muidugi ema kõik käis, võttis hääletunde oma raha eest, kui tal juba natuke võimalus oli, uurista laulis kuni surmani. Tungal sega. See oli nagu aamen kirikus kooriproovid, ma mäletan, kui ta kaks asja, mis tal oli iluuisutamine ja ja siis need kooriproovid iluuisutamist, ta vaatas alati, see oli nagu nii ikkagi noh, üks televiisor on majas ja sealt tuleb iluuisutamist. Sa tead, kui hakkavad need võistlused pihta, et seal ei pääse löögile. Neli tankisti. Hävi oligi tegelikult. Mismoodi tan Kustas kikerpuu huviorbiiti sattusite, kui ma kuulen, et 15 aastane tüdruk korjatakse Kustas geckerbu pool. Ansamblisse Kustas Kikerpill, just seda ma räägingi, et natuke kõlab klišee, aga ta oli niimoodi meie, mina laulsin siis Kaljuste lastekoori, sest praeguse seller heinas ma laulsin seal kuus aastat. Me olime siis suuremat tüdrukut seal juba üks, neli teisteni viitsimist, testimisversus madalaks, madalad hääled ka, kolmas hääl. Ja ikka. Ma ei tea keegi vaatusliste, mingi mina ei tea, kus kass oli õhtulehes, praegu oli kuulutus. Et vajab solisti, selline ansambel. Aga siis ta ei olnud veel normas, normad hakkas siis, kui me läksime norme alla ja kaks tüdrukut tulid ka minuga koos, tegelikult nemad nagu natuke olid minust vanemad ja nad olid rohkem, ma ei osanud soovidagi seda, aga ikkagi läksime. Ja siis Kustas võttis mind, et noh, nagu ikka, aga ma ei teadnud siis midagi, ma nooti ei tundnud, mitte midagi ei klaverit ja seal noh, kuulmise järgi natuke toksisin nii palju, et ei mingit muusikalist haridust ei olnud nagu tollel ajal võimalust õppida ja siis Kustas tegi mulle, noh, sa ka nagu seda musikaalsuse proovika toksis ette ja ja siis ma pidin akorde, no nagu need on need asjad, kõik laulad järgija, mitu häält kuuled, ja siis laula meloodiat, järgija, tee oma häält, seda teist ja kolmandat pilti, aga ausalt öeldes mul on noh niisugune looduse poolt üsna tugev pääl. Ja küsib minu käest, äkki Kustas nii. Kuule, ega sul absoluutset kuulmist juhuslikult ei ole. Taevakene, mis asi, see, mina ei tea, mis see tähendab, tead, ütlen, et ei ole võib-olla, ja siis mõtlesin, et ma igaks juhuks ütlen, et ma ei tea, ma arvan, et vist ei ole. Siis ta kontrollis sellega järgi, et noh, vist ikka päris ei ole, et aga väga järela Piivne ütleb mulle selle kohta, mina ka silmad suured, mis seegi on, seda ei tea. Ja ütles, et nojah, järgmine kord siis siis proov on see ja see ja sellega nüüd asi ants. Aga nüüd tema isa Tõnu oli tulnud just sõjaväest. Hendriku isa oli tulnud just sõjaväest ja ma isegi ei mäleta, mis tal seljas oli, tal oli niimoodi kood kampsun ja siis siit eestelt nööpidega ja saksofon oli pihuse natuke kühmus, nagu ta selle pillidega kogu aeg eluaeg olnud ja ütles, et oi kui kena mees. Aga no mis lapse vaatab ja ütleb veel niimoodi, kus ta mind jättis ta sinna istuma, et noh, ma vaatan, et mis siis poisid seal teevad, kõik kõvad pillimehed olid nuhkis, seal olid kõik, eks ole. Tema isa küsib täpselt niimoodi. Nukustas, kas võtame selle noodi, hilisselle noodi, kuidas jumal, see on ju venelane olnud, vene kroonus olid kolm aastat, tal ei olnud ühtegi eesti meest seal kõrval kellega rääkida, ta oli kolm aastat ainult ja räägid nupustas, kas võtame selle nunnsiilissiljenud? Sellised vahvad mälestused. Jah, aga sellest venelasest ikkagi Henriku isa Sai jah, mõni aasta mööda ja me ikka jai alguses olime niisama kolleegid ja nii nagu öeldakse, et kuidas prusest armastus sai. Ekslaul oli jah, et siis me ja siis nii, kui ma 18 sain kaks nädalat olin 18, siis oli vaja kohe mehel pinnal, siis paljudel on aeg-ajalt vaat see hirm, et äkki pärast enam ei võeta. Oli päriselt-päriselt, oli nii, millal? Kaheksandaks ja meie elasime ikka tänu ka ikka vist 1000 peaaegu pool aastat, peaaegu aasta lasime siis patuelu ka, aga tollel ajal ei olnud sugugi niisugune elukaaslane või sihuke asi ikkagi ei tulnud üldse kõne allagi, et siis ikka kas sa abiellud või, või ei abiellu ja siis läks veel tüki aegamööda, et ma olin kohe mures, et mina teadsin mõnica, nii rumal. Me ei olnud. Et mõtlesin, et tita, võtke nüüd jumal, me oleme üle aasta abielus ja ja mul Mikid lapsi paista, et äkki ma ei saagi lapsi, ma olin kohe nii hädas, aga noh, jumal tänatud siis ikka siis ikka hakkasin Hendrikut ootama ja siis läks niiviisi. Temaga on mul üldse häda olnud, kogu aeg, ta oli mul üle. Kuidas öeldakse, ma tean, tähendab, ta pidi sündima tegelikult vana-aasta õhtul või jaanuari esimestel päevadel. No igatahes arst ütles mulle, et no vana-aasta õhtuks on teil laps käes ja ei anta, sündis 31. jaanuaril aga ega siis ju ei tehtud midagi oodata, küll ta tuleb. Siis ma nagu jah, nagu elevant. Ja Käe 10. arstid võib-olla ei olnud päris nagu võisid lugemisega. Pidades niimoodi, aga ei, mul läks ikka väga kaua aega ja te mainisite seda, et siis kui tulid ringreisid, siis Henrik, sa tegelikult juba kolmeaastaselt vanaema juurde? Ei, me elasime kõik koos, seal ei olnud kellegi juurde juurest ära, me elasime kõik koos peadpidi koos, seal vanasti oli niimoodi vanaema ja meie. Tere järjekorda vist sai panna ennast. Tere hommikut, Charlie naljaga. Telefon juba ootasime, ma ei tea, mitu aastat 10. No selge on see, et nagu paljusid eesti lauljaid ootas teid ees ka Venemaa, eks seal sa ei jää aega veedetud ikka kuude kaupa ja neid kogunes päris palju. Lõpuks oli, aga öelge anne, mis nii-öelda kaalul oli, ma saan aru, ühest küljest väga keeruline on ja öelda ei ja mitte minna reisima ja teha lauljakarjääri. See oli teie töö. Aga teisest küljest pikkadeks kuudeks jääb väike laps, keda te väga ootasite maha, et see on jube vastik. Tegelikult kuidas ma seda ütlen, kristalselt aus olla, siis ma nii uskusin kõigesse, et see toimib. Ma emaga pidasin Know küll, ütlesin, et kui sina või noh, mis sa ütled, eks ole, et, et nüüd on nii ja nüüd on nii, mulle tehti alguses selgeks, et, et vot nii palju oleb. Reisijal vaadates siis nii palju oled kodus jälle, aga need palgad, Need olid ikka mitu-mitu korda suuremad kui, kui see, kui sa siin oleks, kui oleks nööp, paukesin näiteks teinud, eks ole, kuskil vabrikus ja see soov ikkagi noh, see oli mu sees, et, et ma pean laval olema. Ma ei kujutanud üldse ette, et see võiks kuidagi teistmoodi olla. Kuidas mulle, härra muretseda saab, kõik tehtud ja siis ma nagu uskusin sellesse, et muidugi igatsus, Melke, kas minul üksi kõikidel, kes tulid reisil, et kõikidel olid ju pered, eks ole, kõikidel olid lapsed, naised, mehed ega keegi polnud seal üksik, nisukene uidaja. Aga me saime nagu kõik hakkama kirjutasime ja saatsime kaarte ja, ja ja kuidagi see aeg läks see, kui, kui sa seal Venemaal oleda, kui seal see reisimine. Nüüd on teised ajad, aga kuidas sealt vabandage väljendust ühest peldikust teis elasid seal kogu aeg seal ikka jube. Mõnes pool seal kuskil ööbida, mõnes Põldsul kuskil magada lennuväljadel, sa istusin päevade kaupa kuskil mingi ajalehepaberi peal ja ootasid seda, millal see lennuk hakkab välju ja neid, neid asju tohutult neid igasuguseid karisid. Ja kui sa olid seal ja sa pidid iseendaga hakkama saama, kui sa veel õhtuks pidid publiku jaoks valmis olema siis see virvarr võttis su tegelikult nii läbi, et sul ei olnud aega lihtsalt istuda igatseda hommikust õhtuni, sa teadsid, et mu laps on seal, ta on hoitud, kõik on korras ja ta oli õnneks terve laps kaasasid tegelikult niukene, et oleks nüüd haiglane olnud või ma ei tea, mida kõik oli mani usaldasin oma ema. Henrik kuulame sinu versiooni ka siia juurde. Väike poiss oled siis ikkagi ootad, et ma mäletan väga hästi, et ma ootasin nagu ennekõike, ega siis ju nagu just sai räägitud, ega meil telefoni kodus ei olnud ega sinna kuhugile helistada niikuinii ei oleks saanudki, isegi kui meil oleks olnud. Aga ma ootasin ennekõike neid kaarte, mis tulid minu jaoks tundmatutest paikadest. Amatööri piltpostkaart, mingi põnev lugu, et see oli nagu omamoodi kõik ka põnev ja mul nagu ei olnud otseselt mingit häda. Mul oli kodus toit laual, riided seljas, mul oli nagu oma väikse mehe elu ja ja loomulikult, kui läks vahepeal niuke, tuli igatsus, siis vanaema rääkis mugavat. Näed, et noh, lugesime päevi kalendrist, mitu päeva veel on, kui ema tuleb tavaliselt ta tuli ja midagi toredat, kas Venemaalt mingit kommi, mandariini? Piltlikult öeldes minu jaoks jõulud ei ole, noh, niimoodi iga mõne kuu tagant, et kui ema jälle vähemalt tuli, aga samamoodi on nagu äge ju ka ja eks need võib-olla neid nagu aastad on erinevad, sa oled väiksem noh, nagu tegeleda selle probleemiga vähem, kui sa kasvad suuremaks, siis võib-olla on lihtsalt see, et tekivad seal mingid igapäevased tülid oma vanaemaga, näiteks et ta ei saa aru sellest ja siis mõtled kohe selle peale, keda sul ei ole näpust võtad nahaga teemadeks hoopis teistmoodi. Läheb jälle mööda, et ta ei saanud võtta telefoni, helistada, kuulen, vanaema tegi mulle ilgelt liiga, sundisid mind õppima või midagi muud. Et siis nagu see läks üle. Mida ma nüüd pean rääkima, et võib-olla ma mingil hetkel isegi mõtlesin, et, et noh, oma ütleme teismelise eas. Ma mõtlesin, et miks üks asi oli nii või teistel on teistmoodi, kui mul mingil hetkel inimene on ikkagi nagu noor inimene. Just eriti nagu ma arvan, sellises keerulises teismeeas on selline, et ta kipub nagu asja üle mõtlema ja kuidagi kõige elu on hästi mustvalge niukene. Aga ma sellest, et just see, et, et miks teistel on nii, minul nii ei ole. Aga kui sa sellest nagu momendist ühel hetkel ma sain aru, et tegelikult mulle meeldibki nii, et mul ei ole nii nagu kõigil teistel ja ma tegelikult olengi eluaeg teinud kõiki asju teistmoodi kui kõik teised. Ja ma ei tahagi kuuluda mingisugusesse nagu kampa, mis teeb asju ühtemoodi. Et kui sa sellest nagu selle enda jaoks selgeks saada, sellest kõigest mööda saad, siis ma olen hiljem mõelnud, et absoluutselt ainuõige valik. Ma teeksin ise samamoodi tegingi ja minu jaoks on olnud samamoodi muusika tegemine prioriteet number. Kas selle nimel tuleb teha elus mingisuguseid valikuid? Minu ema ja tegelikult ka isa tegid omad valikud, sellepärast ma saan täiesti aru, miks nad neid valikuid tegid ja ma ei ole sellepärast kuidagi halvem inimene siin maailmas, ma olen nagu kasvanud jumalast okeilt ja mul on kõik isa ema tugi tegelikult olemas. Nad on elanud täisväärtuslikku elu, saanud oma ambitsioone lahendatud, teinud, omaenda, elanud nii-öelda endale meeldivat elu, sealjuures kasvatanud, minust kasvatanud samamoodi, kui ma olen kasvanud suhteliselt normaalseks tüübiks oma meelest vähemalt ma ei ole neile mingit hullu peavaludega. Ei, seda küll mitte, ma tahtsin seda just õelda, et vaat, et küsiti, et noh, et, et kas mul oli väga-väga raske see valik, eks ole, et kas minna või jääda. Aga ma mõtlen, seni seda pole olnud, eks ole. Oleks, poleks ta nisukesed kõrvalised asjad, mis meie puhul ei ole kunagi nagu eriti töötanud. Aga et ma mõtlen nii, kui nüüd mina oleks öelnud, et ei jah, mul on poeg kõige tähtsam, mina jään tema juurde, ma lähen, hakkan, lähen normas, võib-olla peavanemlaborant jääks tantsijaks, eks ole ju, kas mu poeg ei oleks sellest aru saanud, kuidas hing valutab, et, et mul ei ole seda, milleks ma olen nagu enda meelest kutsutud ja seatud, eks ole ju. Et see minu südamekutse ja see, mis on olnud kogu aeg, ükskõik, siis mis, mis moel need lavalauad on ette tulnud, eks ole ju, et kui mul oleks see kõik ära jäänud, aga võib-olla ma oleks kuskil neljakümneaastaselt juba hakanud vinguma, et vaata sinu pärast, ma olen kõigest pidanud loobuma ja vaata siilu võrku, palju niisuguseid inimesi tegelikult, kes oma lastele teevad täiteid, eks ole, mõtlemismarjad, sina, näe, mis sa nüüd teed ja vaata kõik, mis ma olen sinu sinu pärast pidanud loobuma kõigest, et eks ole. Tal ei oleks hea seda kuulata, eks ole ta tunneks ikka tunneks, et tõesti vaata, näed nüüd, vaat need minu pärast, ma olen, näed jalus, vaata, mis ma nüüd oma emale isale tegin, eks ole. Et kas see oleks targem. Jah, võib-olla väikse poisina, sa ei oska neid asju niimoodi panna, aga hiljem hiljem tegelikult noh, tagantjärele mõeldes ütled küll, et igatepidi okei ja kes teab, mis minustki oleks saanud, kui mu ema oleks stantsija olnud selles suhtes, et et minu lapsepõlve kasvamise nagu juurde kuulus ju ikkagi olulise osana muusika olulise osana kohvri otsas elamine koos emaga näiteks mööda kultuurimaju siin Eestiski oma Venemaal muidugi ei käinud, aga aga, aga. Ei no aga lihtsalt. Noh, need emotsioonid, kui sa passid lava taga kardina vahelt, ma ei tea mingit kasvõi sedasama Eino Baskini estraadikava, kus olid mingi umbes 200 korda ja tead, põhimõtteliselt kõike laule ja ja kõiki neid sketše peast olen, ma oleks valmis võinud igaühe asemele. Eino Baskini lavale minna, rääkida selle kunstisaalis, saab korraldada nii palju näinud, et et jahedat See on mõjutanud mind, ma arvan, rohkem kui see, et et kas mu ema oleks olnud 365 24 seitse kodus nagu kogu aeg, et ja et mis must siis oleks kasvanud, et pigem ma nagu jah, ei, ei nurise ja, ja trepikojas nutnud ka ei ütle, Hendrik, mis roll isal on olnud sinu elus, ma isegi ei tea, tõtt-öelda kui kaua anne Tõnuga koos. Me olime ikka kokku neli aastat, peaaegu viis, elas. Ja mu isa on olnud väga tugev side ja õnneks ema on olnud nagu normaalne naine ka selles suhtes, et ta ei pannud nagu käteta, sellel ajal oli muide hästi tavaline, et mindi lahku ja siis nagu lõigati kõik suhted katki ja põletati sillad selja tagant, kõigil tekkis oma elu. Aga mina olen oma isaga nagu kogu aeg koos olnud samamoodi. Ta on ju ka, ta tegi ka samamoodi tööd, mängis sümfooniaorkestris 25 aastat ja mis tähendas seda, et et iga päev olid proovid, kontserdid, plussat mängis Kustas Kikerbuga tele- ja raadiobändist ja, ja mis nende nimed kõik olid admiral India levinud ja kõik asjad, mis tähendab tegelikult seda, et päeval oli ta sünfiga kinni ja õhtul olid salvestused teles või raadios või, või siis mängisid kuskil. Tänapäeval öeldakse keikad nendega, aga kas siis ükstapuha, kas siis kõrtsus või siis tõesti tegid mingeid kontserte. Ja isaga kohtumine tähendas põhimõtteliselt sedasama, et kas ma siis olin kuskil Philas, jooksin ringi, ootasin, millal ta proovide või kuskil kontserditel ja ja noh, tegelikult nagu põhimõtteliselt see mõi nagu isast küll puudust. Ühe asja ma tahaks rääkida, kui mul tuli meelde, minu meelest seal oli üks markantne lugu. Filharmoonias oli ka teinekord niiviisi, et et sa olid nagu tuletõrje Lentsel. Kellad käisid, isa pidid lendama võtma oma kübara ja keppisid seina pealt minema, sest teinekord olid niuksed välkasjad, et oli vaja kedagi asendada, keegi jäi haigeks, kuskil oli vaja sõita, mõni kontserttuur, nuhk tuli täiesti kiiresti asendada teise artistiga, mis ei olnudki tegelikult võib-olla sinu asi. Aga, aga no nii oli ja, ja tuli jällegi üks ema oli, ema töötas vana siis Hendrik vanema ema töötas mul väga mitmes haiglas, ta oli Tõnismäe haiglas lastehaiglas, siis oli nõmme haiglas igal pool niiviisi jooksis ühest kohast teise, aga siis see koht on mul meeles. Kui minu ema siis olin reanimatsioonis, Tõnismäe haiglas oli tööl mina, siis sain helistada emale tema, tead, missugune lugu nüüd on, et ma pean välja sõitma, et mul on kontsert, aga millal sa töölt tuletas või ma olen 24 tundi jutti, ma ei saa mitte kuskile. Mõtlesin, no mis siis nüüd saab, no too poissi, reanimatsiooni mina kohe poisil riided selga läheme siis Tõnis entsiooni osakonda, aga seal oli niimoodi, et see peauks oli nagu juba õhtul juba kinni, aga siis sealt tagant teine ukselt, kus tulid nagu koridoris veel üks kitsas koridor ja siis tuli reanimatsiooni ja meie tuleme siis sealt Hendrikuga kahekesi hästi ja ja mina ikka läksin ees sedasi, aga see oli hästi kitsas oli ja siis üks raam oli seal noh nagu ikka ja ei vaadanudki. Vaata nüüd ikka lapselt läbisaatlejatest, vaatan Issa ristike, varbad. Surnuukse taha lükatud, jah, ta oli seal selle lina all ja Henrik just selle koha peal, kus varbad sealt lina alt vaatab ka. Ja siis ma ütlesin, näeme, tüdrutasin teda edasi, siis saime sinna reanimatsiooni sisse. Mul on see nii silmad. Velegi lihtsalt pidin ta ja siis, kui ma tulin jälle noh, sealt välja Eesti reis oli Eesti välja tõi, et mingisugusel kella noh, siis ei olnud ju hilja, ei hakanud, siis hakkas mingi seitse hakkasid aladki kontserdid ja nii et ma sain kuskile kuskil ma kella 11 ajal õhtul või natuke peale kümmet, et siis ma sain ta jällegi, et ema Inta jälle ära ja siis läksime kohe kahekesi. No Hendrik, need inimesed, kes on vähegi muusikalistel tegemistel silma peal hoidnud, teavad generaator M-ist alates vähemalt sind üsna hästi selleni, et sa jõudsid koolis ühel hetkel pump, muusikani ja üsna-raju enese väljenduseni. Kas see kõik kuidagi paistis välja ka koolis muudes tegevustes ehk kuidas õpetajatega läbi said ja, ja keda sa endast koolis muidu, kui me jätame muusika kõrvale kujutasid, võib-olla ma olin vastuhakkaja, aga ega ma nüüd nagu raske öelda, vaata mulle küll vanasõnu pole öeldud, aga niuksed, mingid ema, öeldud laused on, vaata mind nagu mõnes mõttes saatnud läbi elu, et et jah, et see niuke nagu rumal mees on üks kõige õudsam nagu õnnetus maailmas, mis võib-olla et see on nagu mind väiksest poisist saadik naga saatnud ja ja ma selles suhtes nagu olen proovinud proovinud oma elu nii elada, et et mitte olla rumal mees. Ei, ja, ja kool on olnud olulisel kohal minu elus. Sellepärast et et ega ma nüüd ei saa öelda, et ma mingi õudne viieline ollakse elusas olnud või noh, et oleks tuupinud kodus, et mulle nagu tuli kuidagi lihtsalt. Ma sain enamuses õpetajatega jumalast hästi läbi, sellepärast ma arvan, et ma ei kiusanud neid mõist, segan neid, samas mul olid asjad enam-vähem tehtud, et et õpetajad üldjuhul suhtusid minusse nagu positiivselt selle tõttu, et ma vist olin äkki lahtise peaga ja mul olid asjad tehtud ja kui mul ei olnud, siis nad pigem olid no Hendrik, et kuidas sinul ei ole tehtud. Vabandust, nagu ma juba bändis mängis, mõtlesin, et tõesti eile öösel tulin käikalt, et pole jõudnud. Aga oli ka õpetajaid, kes noh, ema oli, ma mäletan, vahetasin muusikakeskkoolist muusikakeskkoolist tavalisse 10.-sse keskkooli, mis siis oli niisugune noh, nüüd täiesti normaalne kool ka, aga seal oli klassijuhataja. Ma ei tea, temal oli probleem jällegi minu emaga ilmselt selles suhtes, et, et, et ta ei sallinud mind sellepärast, et minu ema oli tuntud sellel ajal. Siis ta nagu proovis mind alguses kiusata, aga noh, see oli algklasside õpetaja niukene, noh, mulle see väga korda ei läinud ja üldse noh, ütleme nii, et et ma olen oma inimtüübilt selline, et ma, ma ei tea, võib-olla kõik inimesed on, aga ma eriti halbu asju üldse ei mäleta. Et nad lähevad meelest ära ja isegi temast, ma nagu ei mäleta suurt midagi, aga jah, et olukord oli selline, et ta kutsus isegi mu ema kooli. Et mu ema käis koolis kaks korda, siis kui ta ükskord kutsuti, siis teinekord, kui ma kooli lõpetasin Aga julgenud mind rohkem. Mõtlesin beib, lendasime. Vanamoorile uute vana, korralikult paratava. Ja lastevanemate koosolek oli ka niimoodi, et ja kõigi vanemad tulevad siis kolmapäeval muidugi välja arvatud salleri nagu alati, aga ma ütlen alati, et mu isa ja ema kontserdil nad ei saa tulla. Et see oli nagu niisugune, täiesti tavaline, üldsegi kuidagi imelik ajada juhatada. Toolisikatellad, nagu, et laps käib koolis, ta saab oma asjad aetud, seal mul päevik oli küll suhteliselt punane. Ütleme nendest märkustest, aga, aga see oli ka nagu alguse are a la, mis annan või mis iganes segas tundi või midagi. Seal võtab ringi mitte millegipärast. Aga see oligi sellel ajal, kui see õpetaja oli hiljem, kui, nagu ütleme niimoodi, et kuskil seitsmendas, kaheksas sealt klasside edasi nagu enam märkusi ei tehtud, et siis siis juba nagu enda enda asjad läksid. Aga vaata, vaata see asi ka, et kui sa muusikakeskkooli alguses läksid, eks ole ju noh, poiss, musikaalne ja kõike ei saa ka me isaga kogema, ainult sõbrad. Ja, ja isaga räägime ka ikka noh, tarvis ikka poiss panna poisil mõni huumor, kuidas ta tagus seal laual neid igasuguseid point'e Jabannidel kogu aeg korraks vaid ja kõik horoskoobi laudise endalt poolt ollagi ja no näed, et Labsoniga ürgmusikaalne ja siis panin ta muusikakooli ja siis ta käis kaks aastat klaveri klaverit klaveritunnis, aga siis see õpetaja oli siuke vanaprouaga uhke, see vihastas vist, ma ei tea, mis ta tegev ei mõtle, lapse käed lõi klaveri, selle näpud lõi selle kaane vahele, laps tuleb koju, näost valge, ütleb mina, enam ei lähe nutta. No muidugi, eks ole, ta hakkas kartma, täieks. Kaheksa Lotuse metallist joonlaudrattalist pendeldas nivea nagu vale noodi panin, mutt pani vastu sõrmi mulle niukse lataka. Ja see oli ikka karm, no see oli vanakooli õpetajaid, mina ei tea, mis tal oli viga, aga aga. Ja päriselt, noh, ütleme nii. Karmid mehed. Tead, poiss tuleb koju, täitsa näost valge, ütlesin mina, mina ei taha ja vaata, ta hakkab nutma ja mõtlesin, et kui asjad on niimoodi ja mina ei läinud sinna kooli õiendama, aga mõtlesin, et kui nii on, laps ei taha minna, kui laps ei taha seda klaverit mängida. See ei ole Kerge elukutse. Las ta teeb, mis ta tahab. Tuled sealt koolist ära, lähen sinna, ütlen nii, ma võtan, nüüd siis ei olnudki rääkisingi kuidagi nii oli, ütlesite Hendrik nüüd enam kooli ei tule. Võtan, panen ta sinna, kus me elasime, et sinna elukohajärgsesse kooli asi, poiss, ja siis tuli üks mammi sinna. Teate, mis te teete? Ütlete rikute terve oma lapse elu ära ta nii musikaalne ja te võtate ära, ma ütlesin, et kuulge, et vot niisugune lugu on, et kui laps ütleb, et mina ei taha, mina teda vitsaga sinna klaveri taha ei sunni, see on vabatahtlik asi. Ja ei ole, ei, ei taha, pole tarvis. No paneme ta tšellot õppima siis, kui ta klaverit ei taha. Mina ütlen, vabandage, mina seda tšellot üldtassi ja seda ärge mitte mõtlema hakata kõige sellepärast, et nii pisike poisse, nüüd tassib ta peadlaste kogu aeg kaasa vedama, olgu küll, et nüüd tšellod on natuke väiksem, ikkagi emad tassivad ju, kes neid tassib, neid pille sinna kooli. Ja vot sedasi sai sinu tšellomängijakarjäär, enne kui see alata saigi. Vot selliseid. Stefan Hendrik, kas sa mäletad lisapoolt ka mingit ambitsiooni sinu suunas, et et või inspiratsiooni või mil moel ta panustas, kui üldse nägi ta selles vajaliku, et, et suunata sind muusikast, ma arvan, et nad on olnud emaga mõlemad samasugused, kui mul mingi vajadus on olnud muusika osas, siis nad on selle ühel või teisel viisil lahendanud, et alati, kui ma olen öelnud, et mul on tekkinud mingisugune huvi mõne pilli nagu õppimise kohta, siis mul on hangitud parim võimalik õpetaja. Linn on suunatud, kui mul oli vaja solfi, õpetan, mul isa on väga hea solfi õpetaja teeb seda praeguse Bastianiga ka, et ta et kui Sebastiani vahesolfi õppida, siis ta tegeleb vanaisaga. Sebastian on siis sinu jab eriti poeg, kes on praegu kuivana 10 10 ja et isa on nagu väga hea pedagoog. Samamoodi muusikuna minule eeskuju alati olnud, et ta inspiratsioon tulebki su vanematest, et kui mõlemad on nagu mõlemad on omal alal absoluutsed tipud, siis mis sa siis nagu noh, kus sa seda mujalt ikka otsima, aga see, et Sebastian lõbezzalfetsata see on sinu initsiatiiv või tema vana, seniks mõnes mõttes on see tema enda valik, mina lihtsalt olen proovinud teda samamoodi nagu muusika osas suunata, nagu minu vanemad mind on suunanud, ehk et ma ei käi peale. Aga kui sa juba midagi teed, siis tee seda korralikult. Me lihtsalt jõudsime sinna nagu temaga sellisesse olukorda, et ma küsisin ta käest, et kas sa tahaksid mõnda pilli mängida, siis ta ütleb, et tahaks küll ta noh, muidugi ta on kolistanud trumme ja teinud igast bändi sellest peale, kui ta üldse jalgadel on püsinud, aga aga nagu päriselt pilli mängimisega, siis mina olin see, kes soovitas. Mängi ikkagi klaverit, et see on alguses nagu väga vägev. Et eks siis hiljem paistab, et kui tulevad muud pillid juurde. Ta on juba mingi kidrajutte värgid, aga no me jõuame sinnani. Ühesõnaga, et kui on mingid asjad, mida ta peab nagu ise läbi vaatama ja ise õppima, et siis ma pigem seal on ka see jutt, et, et see on ka jällegi üks väga hea põhjus helistada oma vanaisale ja rääkida aga kolm sõna juttu nagu, et kuidas läheb, aga et kuule, et mul on siin solfi vaja teha ja siis nad nagu kuidagi lahendavad mingid probleemid seal, mis, mis on tekkinud, et ma olen nagu ennast hoidnud kõrval, tegelikult hoian ma ennast eemale ka tema klaveriõpingutest, kuigi viimasel ajal ilgelt tahab, et ma istuks ja suhtleks taga seal klaveri taga, et kuidas tal need lood lähevad, et et eks ma taga siis vahest nagu istun, vahest ta harjutab iseseisvalt, et kuidas tal parasjagu see pääl seal kujuneb, aga meil ei ole mingit niisugust samamoodi nagu mul ei olnud, et et ma ei sunni teda ta, noh, nagu loomulikult veits last utsitama, et muidu on maailm täis igast muid põnevaid asju, tänapäeval eriti kõikvõimalikud seadmed, mis imevad su endasse niisuguse hooga. Et sa ei saa ise arugi, kui sul on juba mingi tund aega, kaks tundi oled ninapidi kuskil mingis asjas olnud, aga jah, et eks ma täitsa utsitan, aga tegelikult see tahtmine ja see huvi peab ikkagi olema endale, et seda ei saa nagu noh, nagu sunniviisiliselt muusika juurde kedagi viia on minu meelest vale ja mina ei ootagi tast mingit pianisti ja Mayotadest üldse mitte midagi, nagu selles suhtes, et astmed peaks tulema muusik. Aga kuidagi muusikaga tegelemine on absoluutselt absoluutselt nagu minu jaoks nagu selline nagu iseenesest mõistetav asi, et see on tore, et ta teeb, see arendab teda ja üldse mis tahes kunstiga tegelemine, mis iganes test kunagi iialgi tuleb, on ju, kas ta seda pilli mängib kunagi hiljem või mitte? See on ta enda vaba valik, aga vähemalt ta ei saa öelda, et kuule, et miks sa mulle ei öelnud, et klaver on olemas või et on olemas muusika, seda ma enda peale ei võta. Mõni lausa Hendrik, sinu kooliajast veel muusikavälised tegevused. Kas olite oma klassis pigem aktiivsete tegelaste hulgas ja kas nõukogude ajal määriti sinu kraesse ikkagi mõni Pioneerile või, või komsomolile kohane ülesanne ka, mida sa pidid täitma, olin pigem aktiivne ja rahvastepallis kapten ja nii edasi. See on kuidagi nagu minu selline vist Nolan alati olnudki kuidagi niukene ja ei, mul olid komsomolid, käisin, esindasin meie kooli mingitel laulu, kes tal mingisugustel imelikel lauluvõistlustel, aga samas see oli nagu täiesti OK väljund pääseda ära näiteks mõnest ebameeldivast tunnist, kui pidin minema kuhugile tegema mingit laulu ja sas sõpradega. Kuidagi see niisugune on mingi koostegemise rõõm. 10. keskkooli üldse nagu väga ka sellel ajal nagu kõvasti pildis, et meil nagu juhtus igast asju hästi palju niukseid, nupumehi ja ja niukseid aktiivsed tüüpe käis sellel ajal koolis, et on minu keskkooli aeg oli ikkagi niukene, pigem isegi kui oleks tahtnud magada hommikul ja ja oleks võinud võib-olla mõne tunni lasta üle, siis siis ikka üldiselt ajasid ennast kooli, sest kogu aeg juhtus midagi ja ei tahtnud nagu sellest kõigest ilma jääda. Tuled muidu seal lõuna paiku kooli vaatad, kõik on juba toimunud ja sa ei olegi sellest osa saanud. Generaator M-i või hiljem vanema õe toimetamiste tõttu on sul kunagi miilitsasse asjaolud, kas sa oled kunagi nõuka ajal sattunud mundrimeeste huviorbiiti? Olen küll, aga no seda juba pigem võib-olla varem natukene isegi mingil hetkel, mu sõber Ristoga ähvardati miilitsa lastetoa ja kõige muu vangi minemisega, see oli puhas niukene. Otsustasime riistaga lihtsalt nagu olla nagu vastased. Kõigele. Ja minu meelest näiteks ükstapuha mis meile tundus, et on Nõukogude Eesti Me olime seal vastased. Noh, näiteks meile tundus, et Nõukogude Eesti valitsus otsustas pääskülla sinna kuskile mingisugusesse karjääriauku, kus meie olime teinud lõbusalt lõket kogu aeg pidevalt Praparaadinud vorste ja teinud muidu nalja ja käinud palvetamas kuskil vee peal oli otsustanud sinna ehitada garaažid. Noh, ja siis me otsustasime need garaažid nagu, et nii palju, kui nad öösel või päeval ehitasid, meie öösel lõhkusime kahekesi. Seda väga kaua ei kestnud. Sest keegi oli peale sattunud ilmselt mingi tulevane garaazi omanik Hei, kas te lõhkusite minu meelest te jooksite lihtsalt sellel, et tõrvatud katuse lõhkusime. Kui nad müüri ladusid, Me ikka lükkasime neid müüre ümber ka öösel, seal natuke, aga, aga ei noh, see oli tegelikult, eks me tegime tegelikult nagu kurja ja ja eks ta tegelikult oli nõme ka, aga, aga kui, kui sa tundsid, et sa teed ikkagi sellele nõukogude korrale midagi ilgelt halba, et siis nagu tundus endale hea olla ja pealegi see oli nagu meie koht. Et miks nad sinna otsustasid garaazi ehitada nagu mingi garaazi niukene kompleksne, ma arvan, need on siiamaani seal alles, aga kontra pandistide elu nagu väga kaua ei kestnud selles suhtes, et mitte keegi ei siis keegi nägija võttis meid vahele, siis kutsuti kõik vanemad miilitsasse värke. Ja nõuka ajal, noh, mina ei olnud nagu geneka ajal mingi põhimiilitsas käia, sellepärast et. Mul ei olnud aega. Ma tegin nagu bändi ja tegin tõsiselt bändi, et meil läks, kogu aur läks selle peale. Nii vähe kui see genekas kõik Eestis ikkagi me tegime seda nagu, nagu kogu oma nagu vaba aja, mis meil oli ja kui me just genekat tendents. Me tegime mingit muud bändi, aga noh, üldiselt ma tegin mingit bändi. Anne, kuivõrd te kaasa elasite sellele muusikuteele, mida Hendrik viljelema hakkas, siis genekas oli ikka üsna lärmakas punt kuigi vist hästi populaarne omas ajas ja mis esteta, tegevusperiood suhteliselt lühike. Kas talle meeldis see, mida poiss tegi kujutasite enda ja Tõnu aploale mõeldes teda natuke teises pildis ette? Mina ei tea, kas ma nüüd nagu sellesse muusikasse kui sellisesse otseselt ma tõsiselt ei süüvinudki, mulle lihtsalt meeldis, minu poeg on liider ja minu poeg ägedad taisse. Vaata kui me seal selles männiku seal nurga peal oli üks mingisugune kelder, kus te tegite, kas oli vist üks esimesi konts? Enne geneka, no genekaeelne mingisugune niisugune bänd oli ja siis sai sinna organiseeritud kasust filharmoonia võimendused ja värgid ja siis tehti piletid ja siis siis mina ka viskasid näppu ja kõike seda, aga noh, mis mina, sest muusika, tants, hurt sellises noh, midagi, sest see oli minu jaoks siiski uus, sest meie meil oli ikka nagu teistsugune. Natukene see natuke võiks. Natuke. Et noh, et, et võib-olla, et, et see on hea küll, aga et noh, et võiks tegelikult ikkagi veitsa nagu. Aga noh, ega midagi halba. Vaata, sa kuula ikka seda klassikalist muusikat, vahest ka ja nii ema või see isa, kui mina kõik, aga noh, see ei läinud, ei läinud, ei läinud tegelikult kõik, ta kuulas ilusti, rad, viisakas laps, käiks, ta tegi ikka seda ise, kuidas, kuhu süda kutsus, see oli juba teine generatsioon. No mida ma ikka räägin, eks ole. Sest meil oli teine haridus, meil oli hoopis teine muusika ja see on täiesti noh, see on ju mõistetav, eks ole. Anne, kas Hendrik on teie südame kunagi valutama pannud poisikesest peast, koolipõlves? Ei, lapsena küll mitte. Ta oli nii hea laps. Tõsiselt oli väga hea laps, ei teinud kunagi, noh, niisugust pahandust meil mitte kunagi võisin ma nii usaldasin teda, ükskõik mis ta tegi või käis mul kordagi süda ei valutanud. Äkki nüüd seal midagi nisukest või äkki hakkab jooma või narkootikume tarvitama või suitseb vist mingi aeg natuke sai sõjaväel, mis sõjaväe siis tegid natuke suitsu ka või kui sa ikka mälu sööma? Sõjaväes peadki suitsu tegema, sest muidu vastasel juhul koristad või teed midagi muud sellel ajal. Tead, ma toon ühe näite Hendrikust, no ta oli juba sõjaväes käinud, ta sai oma sõjaväekaaslastega Nendel oli seal mingi kokkusaamine ja, ja endiste sõpradega niuke poisid said kokku. Ja noh, ema ikka ma ei maganud, mõtlesin, et võtit tal ei ole, et noh, et kui ta ukse taha tuleb, et ma ikka siis kuuled. Kell oli hommiku, ma mõtlesin, et ei tea, kuid täis täis peaga ta nüüdselt mul uksest sisse kukub, mõelda, mitte kunagi muide purjus neid mitte kunagi. Ja tulebki grilladi kolled kuskil nelja-viie ajal hommikul tuleb ukse taha vaatan täitsa tutt kaine, natukene näost ainult väsinud. Ütleb ema on nüüd ma lähen magama, no mina ei jaksa nendega koos juua. Teed ja, ja kujutage ette, mina mõtlesin, noh, sõbrad, eks ole sõjaväes kõik täitsa ja vot seda ma pean ütlema, tema ei ole mina kordagi oma poega purjus näid. No natuke slipp siis tõesti, võib-olla vaest, mõnikord väga harva, kõik käib risti vastukuvandile, mis üldiselt Rakarjutest ikka nii mõeldakse ja ilma Hiinata ei minda isegi lavale ja noh, kõik ju räägivad nii et see on täitsa vale jutt. Jah, ega ma ei oska. Keegi seda kuidagimoodi kommenteerida, seda nagu isegi minu meelest nagu ilmaasjata võib-olla tähtsustatakse liiga üle, aga see on võib-olla meie konkreetselt meie enda väikese ühiskonna probleem, sest meil puudub tegelikult Eestis rock ja popmuusika nagu selline mingisugune niisugune nagu meil on, auk sees, olid küll mõned bändid oli nipet-näpet, aga ta ikkagi arenenud ja ei olnud päris selline nagu nagu ta mujal nagu vabas maailmas oli. Ja selle tõttu nüüd tagantjärgi kõiki proovitakse nagu kompenseerida ja siis kõik need tuul ja kõikne, mõtlesin, loetasin vahest niuksed. Täiskasvanud mehed räägivad, kuidas neil kõik oli ja milleks nagu kõik see pläma ja kõik naguniikuinii on see juba, et sa saad nagu, mingis vanuses hakkad kõike ele helgemalt ja heledamalt neid vanu asju nägema. Aga mis sa sellest lähed, räägid teistele, et noh, tegelikult on veel olemas vendi, kes olid samal ajal elus ja mäletavad asju natukene, võib-olla, mitte päris nii nagu sina neid räägid. Ja noh, minul on neid nagu piinlik lugeda, eks ma seal kodus omaette ikka naeran ka päris palju peenikest naeru, et kuidas vennad nagu kuidagimoodi kujutavad endale ette, et mis meil olid, Ta oli, mis meil oli, aga aga noh, kas see on seda vaja nagu selliseks nagu, et et meil oleks olnud täpselt samasugune nagu kõikjal mujal maailmas, meil oli teistmoodi ja elame nii, nagu meil oli, mitte nii, nagu nagu mujal on või nagu ta peab olema või kuidas mingit kuvandit on nagu loodud. Mis puutub muusikasse, ma olen sellesse nagu alati austusega suhtunud, vahet ei ole, kas ta siis on olnud punk või mingi muu muusika ja üldse sellesse, sellesse, mida ma teen ja kellega ma teen koos, et see on kuidagi nagu ka mulle emalt-isalt hästi varajasest noorusest nagu sisse kodeeritud või noh, nagu nende poolt kõik alustades kas või sellest, et, et kui on kokku lepitud väljasõidu kellaaeg, siis kõik on sellel ajal kohal mittegi mingi vend ei tule nagu pool tundi hiljem, sest ülejäänud viis tükki või kaheksa tükki peavad ootama, kui see üks nagu suvatseb kohale tulla, et need on niuksed, elementaarsed asjad minu jaoks, mida õnneks minu sõbrad, kui ma olen neil seal kunagi lahti rääkinud, täiesti aktsepteerivad ja saavad aru, et nii on. Sest et kui sa tahad kellegiga koos midagi teha, siis peab baseeruma vastastikku laustusel. Sa ei saa teha niimoodi, et sa lased kõik teised üle, siis oled ainult sina üksinda. Minu jaoks ei ole see ennekõike lahe ja teiseks ei ole ka väga pikaajaline. Et inimestega ikkagi tuleb, nagu arvestada, olgu nad nii kunstnikud kui tahes ja ma võiks ju ka rääkida toom. Olen hull kunstimees, et et oi, ma siin teen ja kirjutan ja olen ja siis tulen igale poole tund aega hiljem ja tagurpidi, et, et nad mulle justkui seal lubatud. Siin Ma sekundeeriksin selle esimene number üks, et kuidas räägivad nüüd tänapäeval kõik, ma loen ikka siit-sealt, minu endised kolleegid nüüd küll mitte nendest samadest bändidest, kus mina, filharmoonia elal, ma olin 14 aastat filharmoonias. Aga noh, seal natukene teistmoodi ja teinekord loed ja imestad, taevane arm, mis läbu see ei ole võimalik, et nad seal niimoodi elasid. Ma ei usu seda sellepärast, et ma olen ise reisinud, ma olen. Ja meeste seltskonnas täiesti, ma olen olnud niimodi Mint orkestris, näiteks kutsuti meie Selma. Olnudki nendele mingi, valin Selma. Niisugune kesksoost nad olid lihtsalt, me olime kõik sõbrad, no ja siis ma imestan. Hullu sähked, see ei saa olla nad ei, nad ei oleks elus natuke surnud olnud, kui nad oleks sinna juurde veel niiviisi läbustandi hommikust õhtuni joonud ja ma ei tea, mida seal kõik teinud. Sest see elu tõesti ränk, seda seda ei pidanudki igaüks vastu, see oli tõesti raske. Et sealpool on juurde luuletatud sinna äge sell. Täitsa vanemast peast ikka näed oma noorust. Ja, ja teine asi, mis puutub siis sellesse täpsusesse, vot siin enne sa küsisid, et, et, et noh, et mida, mida, mismoodi ma neid kasvatanud olen, neid lapsi või? Ta ei ole tõesti nüüd kasvatanud, tõesti, ma ei ole. Aga mida ma olen, jah, mida ma olen öelnud kella peab tundma sedasama, mida Hendrik ütles, väike näide, nüüd mitte sinu kohta, sina olid nagu kellavärk. Mul ei ole, kui ta ütleb, et ma, need on vaherepliik, lapsed tulevad mulle külla, lõunale või niiviisi, lepime kokku, kell kolm, noh, eks ole ju, kell on viis minutit, kolm läbi tilledi talle, tema. Me oleme ummikus, palun anna andeks. Neljaks punktipealt on need lapsed mul ukse taga punktipealt kella võid vaadata nende peal. Jaanaga oli ükskord ma nii mäletan seda aega. Ja Anatoli väik, noh, ta ei olnud väike, ta oli seal ka, kaks 13 läks sõbranna sünnipäevale ja mina ütlesin niimoodi. Jah. Palun mine. Aga vot kell 10 oled kodus. Selge, jutul lõpp peal. Rattalt, kel hakkab varsti 10 saama, Nojana varsti tuleb ka. Kaks minutit oli 10 läbi seilata, lavad ukse taga drilleditraalne. Hirmus kellahelin. Mis nüüd lahti jooksen, mõtlesin, et midagi juhtunud. Tüdruk seisab ukse peal, näost punane, hingetuks jooksnud. Ema, anna andeks, ma jään hiljaks. Ei no aga see ongi tegelikult kuidagi nagu iseenesest kui sa nagu oled harjunud sellises keskkonnas, et siis sa nagu ise õpid kella tundma ja lõpuks on nagu elus tegelikult mõnevõrra mõnevõrra lihtsam ka. Ja sealt hakkavad teised asjad austus inimeste poolt. No ausalt öelda, minul näiteks oli niimodi, Ma Soomes olles töötasin ka bändidega ja kui ma seal nagu on mingid ajad olnud nii-öelda nagu tuur, mänedžeri, Roodor ja kõik asjad ühes asjas õpetasin nagu reaalselt lendudele kella, sest seal oli niimoodi, et noh, et et kui oli lepitud kokku võtnud, Meil on mingi neli 500 kilti sõita, on lepitud kokku, et me peame kell 12 minema, et jõuda sinna sinna, sinna kõik on niigi nii ajastatud siis noh, kui kell 12 kedagi ei ole ja siis hakkad alles uurima, et kus see vend on ja lähed talle ukse taha ja siis selgub, et on vannis alles ja siis sa sõidad alles kell kaks välja, noh, terve selle jama peale siis lõpuks päädis sellega, mina ütlesin niimoodi, et auto läheb kell 12, keda ei ole, vaatab ise, kuidas tuleb ja nii oli kell 12 panin bussi uksed kinni, sõitsime kas olid kohal või olnud edasi ja see õppida hästi kiiresti nagu kellaaja ära sellega. Et midagi ei olnud teha, no lihtsalt nagu vahest vahest tuleb teha niimoodi ka, aga aga üldiselt jah, et nüüd on niimoodi, et et ikkagi üld üldjuhul mu sõbrad nagu teavad, kuidas see asi käib, et Urmas naerab siiamaani, et millal siis on niimoodi, et tuled Viismintsi varem jalad juba 10 min hiljaks jäänud. Anne, ma ei tea, kas te panite seda tähele, aga küllap ta panid täppi. Kui Sebastian sündis, siis mil moel Hendrik muutus? Ma arvan, et hakkas rohkem aru saama, mis asi on olla isa, mis asi on olla ema ja vanem, ma mõtlen lapsevanem ja ja, ja võib-olla see, kui ta kütal seda last ei olnud, võib-olla tal nagu ta ennegi rääkis, et tänu sellele poisile ta hakkas. Ta nagu oma muusika sees on nii palju, nüüd hakkas ennast nagu jagama selle pojakesega. Oma olemuselt on ta noh, minu meelest on ta läinud lahtisemaks ja leebemaks, kui ta pole kunagi olnud vastupidi, aga tal on olnud ainult see muusika ja tal on niisugune. Aga nüüd ta näeb muud asja ka peale selle muusika minu meelest, et see on ja ta on suurepärane, issand, see on täitsa lõpp. Milline isa, ma ei ole Niukest iganenud pilplashoworamaks küll, eks ole. Sest see on õige, ma ise seda võib-olla nii. No seda, et ta sul oli see, eks ole, aga nüüd nagu tuli see veel kõik juurde ja kõik need teised mõtted, et näed, et, et on veel midagi peale noh, selle järgi, et see on ka oluline, ma olen täitsa kindel, võib olla, et ma teen liiga sulle, aga kui oleks olnud samad võimalused, noh kui siis ütleme, et siin ei oleks midagi olnud teha, et sul oleks võimalus olnud minna Smilersiga vallutama kõiki ma ei tea, keda, ja see oleks ka läinud küll kindlustatud, eks ole. Sa olid kindel, et nii nii Beriti vanemad kui meie oleksime aidanud kõik. Ja kõik ja ma usun, et sa oleks seda teinud. Kindlasti oleks läinud, ma arvan küll ja ega noh, nüüd on ju ka niimoodi, et ikkagi kombineerimine käib, et alati kõiki asju saab teha, et ei ole. Ja nüüd ei ole lihtsalt pikk ära olla ja. Olen kuude kaupa olema ja kas sa ise märkasite poja sünni järel, et sa oma elus midagi sihilikult pead muutma või, või muudad nimme, absoluutselt märkasin see oligi seesama, millest tema rääkis, et see nagu jagamine toimus nagu väga selgelt, et kui ma ennem ennem vastu olin, äkki ma ei tea, võib-olla see kõlab nagu rõvedalt, aga, aga niisugune enesekesksem siis nüüd enam mitte nii väga. Sa ei saa enam mõelda ainult nagu enda asjade peale. Ja seda ma tõesti olen olnud, sellepärast et mul ei olegi nagu põhjust olnud väga palju kellelegi teiste asjade peale mõelda, et ma ajan oma asja, teen oma värki. Nüüd juba siis 10 aastat on, on elus selgesti nagu tekkinud ka nagu niukene kõrval suund minu jaoks, millega ma nagu igapäevaselt meelsasti tegelema. Sa rääkisid siin mõnedest printsiipidest, mis on sulle tähtsad ja vaata võtab isiklikult, kui keegi neid järgi kas poja kasvatamiseks ka kuidagi avaldub kas sa hoiad mingit joont või kõik kujuneb kuidagi iseenesest, mina õpin näiteks oma sõprade pealt, näiteks Urmas on mulle suureks eeskujuks meie bassimees, kes on kes kasvatab nagu kahte tütart, ta saab sellega ka suurepäraselt hakkama. Meil on kõikidel bändis enam-vähem noh, Erxilmitega, teistel kõikidel on lapsed, tegeleme sellega igapäevaselt, räägime, mis meie lapsed, lahendame koos mingeid probleeme. Et näiteks, et nüüd on täitsa lõpp, et nüüd on see, et mis nüüd peaks tegema, keegi on selle tsükli juba läbi teinud, annab teisele nõu või siis ei anna, ütleb, et lase olla, vahet ei ole, ühesõnaga et, et eks ma ka õpin kogu aeg ja see ongi tegelikult põnev, aga kodus on nii et eks. No meil ei ole nagu vabakasvatus selles suhtes, et mine ja viska nagu tindipott vastu seina ja see on okei. Et nii ei ole, aga. Minu meelest räägite paljude, aina räägite koge räägi-räägi. Nagu isegi vahepeal on niimoodi, et endal juba hakkab kupli all nagu ära keerama, nagu lihtsalt räägid ja räägid, aga tegelikult see mõjub jõle hästi. Sa näed selle lapse arengust ka, et et tal on räägitud ja ta ise oskab rääkida, ta oskab ennast väljendada. Ma ei tegele nagu igapäevaselt kasvatamisega väga. Aga ma nagu südamest ja siiralt loodan, et et sirgub üks nagu intelligentne ja tore mees. Ja noh, eks mingid keelud ja käsud peavad olema ka, ütleme, et see ei ole nii hullult range, et et nüüd täna, nii et anana, eks see käib nagu vanusega ka, et mingist hetkest hakkame aru saama, et sul tuleb teha üht, teist või kolmandat asja, et on oluline hoida oma tuba korras või teha mingeid asjad, noh õppimisest me ei räägigi seal niikuinii, mina ei tea üldse. Ma arvan, et mu laps saab väga hästi hakkama kõigega, sest et mina ei ole. Ühe korra vaatasin sinna matemaatikavihikusse, panin sedasama targalt kinni. Et, et las ta hoiab oalased korras, kui tal on midagi, küsis ta küll. Küsisin minema, pean vähele ütlema seda, et et kui ma hakkasin nüüd järele mõtlema, siis mina ei ole ka mitte kunagi oma lastega koos õppinud. Mitte kunagi ei Hendrikuga Jaanaga, kõik on saanud isaks. Sealt tekib nagu see usalduse küsimus ka, et sa ikkagi võtab teda kui, kui inimest, kes saab oma asjadega hakkama ja noh, muidugi aeg-ajalt tekib seda, et tal on mingid muud asjad ja tal läheb üks või teine asi meelest ära siis natuke pragad vahepeal. Vahel muidugi, eks ta ongi niuke mõnus udu peavad. Aga meil on samamoodi, et nagu mulle on tehtud, et on see nagu võimaluste loomine on oluline, noh ma saan aru, et et ajad olid teised ja, ja võib-olla nüüd ei ole enam nii ja naa ja et noh, üks või teine võib öelda, et mis sul viga. Aga tegelikult ütleme niimoodi, alati on eestlased on niuke rahvas kõigest asjast läbi käinud ja oskavad kõiki asju sebida ja teha ja kruttida, vingerdada. Lapsele mingi asja loomine, võimaluse loomine ei tohiks käia üle jõu kellelegil ja võib muidugi rääkida, et asi on teada, et on siin raha ja siis ei olnud raha, mis siis kõik asjad rahapaber peab. Eesti on nii väike ühiskond, et siin siin saab asju ajada nagu tegelikult ütleme väga-väga okeilt, mina arvan niimoodi. Võib-olla keegi pahandab mu peale nagu sellise mõtte pärast ja öelda, et mis sul viga, et sul on lihtne. Aga ma ütlen selle vastu, et kust sina tead, kui lihtne. Vaat niimoodi lõpeb saade, käbi ei kuku. See oli väga tore vestlus, mul on suunurgad ja su naeratamiseste naermisest valus. Külasele Hendrik Sal-Saller ja tema ema Anne Velli kuuleme taas, olge terved ja tore oli. Mina olen Sten Teppan, aitäh kuulajatele ka. Ja nädala pärast kohtume taas.