Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav soomlanna Anna Laine. Tere. Me kuulasime praegu filandjat, mille te olite meie saate algusesse valinud. No Finlandi ja tegelikult on mulle tundub, et igale soomlasele väga tähtis, et Sibeliuse Finlandia loomulikult on nagu meie see rahvuslaul rahvalaul, et mida alati laulame. Ei, meil on ka see nagu ühine hümne eestlastega, aga nagu eestlastel võiks öelda, on näiteks Tõnis Mägi, Koit meil on Sibeliuse Finlandia ja selle versiooni tegi Paula Vesala koos joriseeruvusega eelmisel aastal. Ja kui ma seda esimest korda kuulsin. Ma sain aru, et okei, nüüd on juhtunud midagi nagu must sees, et midagi on nagu pidevalt muutunud, et nüüd ma sain aru, et mis see on see Finland ja mida see tähendab. Et Paula Vesala on väga tuntud laulja Soomes mänginud näiteks sihukses bändis p NMT. Ja siis hakkaski nagu soolokarjääri tegema. Ja just see Finlandia on üks nendest lauludest, mida ta nagu ise teinud. Ja mulle väga meeldib see versioon ja tegelikult Paulovezala näitleja ka selles uues filmis tundmatud sõdur, millest nüüd jälle üks uus versioon Soomes tehtud. Ma seda filmi veel ei ole näinud, ma ei julgenud seda vaatama, aga aga see laul vist kõlab ka selles filmis. See oli igatahes väga pidulik algus meie saatele, aga kui nii-öelda pidulikkuse lainel veel jätkata, siis mõistagi suurim pidu on kohe mõne päeva pärast ees, ehk siis soome 100 100 aastat Soome iseseisvusest, mis on aukartust äratav ja täidab kõigi soomlaste südamed. Sulaselge rõõmuga. Me jõuame sellest veel rääkida ka, kõigepealt tahaks kuulda teie lugu natukene, anna, elate nüüd juba mõnda aega Eestis, kui kaua ma kolisin Tallinna aastal 2012? Aga läheme praegu lapsepõlve koju ja kust te siis sündisite Soomes ja milline see lapsepõlv välja nägi? Ma olen sündinud Helsingis, et mu vanemad on pärit Hämeenlinnast 100 kilti Helsingist, aga nad kolisid, et 70.-te alguses Helsingisse. Ja siis sündisin mina, meie elasime, minu esimesed aastad, elasime Helsingi keskuses, kroonu hakkas Mariann kaalul. Kus on ka presidendiloss. Jalutasime ma mäletan lapsepõlvest, et oleme isaga jalutanud sinna nagu meie turule president tee lossi kõrvale jätta, need on nagu ilusat ilusat, et mälestused. Aga siis, kui ma olin viie-kuue aastane, sisse isa ja ema, otsustasite ehitada oma maja ja kolisime ida Helsingisse Laajazalosse mere äärde ja siis sündis minu vend, väike vend. Ja meil oli oma väike paat, millega sõitsime ümber ja loomulikult seal mere ääres, nii tehakse ja ja meie elasime siuksel tänaval, mis oli ehitatud uuselamurajoon tegelikult ja seal oli väga palju peresid, kellel oli just sarnases eas lapsi, et oli terve tänav sõpru täis ja alati tulivad meile külla ja meil oli erinevaid nagu asju, mida koos tegime. Natuke nagu võiks öelda, et on nagu niisugune nagu Astrid Lindgreni Muller, müü vabsee. Võtsite mul praegu sõnad suust, sest mul tuli lihtsalt pilt silmade ja see tõesti oligi nii, et mul oli veel nii, et minu isa oli arhitekt või on, on ka edaspidi ja ema on sisearhitekt ja nad siis otsustasite, et nad kolisid oma firma meile koju, nii et nad tulid alati töötasid seal, et kui ma koolist tagasi koju sain, isa ema ootasid seal, et okeinate töötasite, et ma ei saanud nagu nendega suhelda väga, aga see oli nagu väga. See oli niisugune nagu hea tunne, et alati keegi ootab sind, toit on laual ja just täpselt nii väga õnnelik lapsepõlv, mis seal ikka jahtida, et siiamaani mõtlete rõõmustate laialt, vanavanemad olid teil ka ja, ja mida nad teile rääkisid või kas nad üldse niimoodi pikali too harrastasid, et soomlased ja eestlased ka tegelikult mul on teinekord üsna sisse Poola sest lõunamaise maa päritoluga inimesed armastavad palju rääkida, et aga, aga ikka ju vaja lastele tarkusi ellu kaasa anda, et millised need olid ja kuidas need tulid, kas isikliku tegevuse eeskujuga ikka räägiti ka? Meie perekonnas on väga palju räägitud. Et nii see on läinudki, et mu isapoolne suguvõsa on pärit karjalast ja Soomes räägitakse sellest, et karjalast inimesed räägivad tohutult palju. Just nagu see grupp soomes, kes räägivadki palju ja teiselt poolt ema poolt, siis on niisugune nagu natuke huvitav lugu, et need ema vanemad olid lestad Yolaised, mis on üks usulahk Soomes, nad on natuke nagu kontserdil aktiivsed vanaaegsed ja et mulle tundub, et kogu sellepärast ma sain väga laia vaatepunkti ellu, et ma nägin väga laialt seda elu, et ühed olid tõesti nagu usklikud ja teised siis jälle mitte nii, aga nendel oli see Karjala pärand ja kui minu vanaema just isa poolelt oli Labsnata läksid sealt Karjalast pagulastega Soome, sest Nõukogude Liit sõdade ajal võttis selle karjala osa. Ja siis minu vanaema kolis Lapimaal oma perega, nad läksid sinna ja et temal on vägagi huvitav vaid toore just sellest aiast, kuidas Karjalas lapimaale saada ja siis jälle nagu Hämeenlinna ja sinna nagu Lõuna-Soome. Aga siis just ema poolt. Vanaisa Ma arvan, et ilma jumalata ta ei oleks saanud hakkama, sest tal oli nii raske see elu ja sõjamälestused, et ta oli tegelikult Nõukogude Liidu vangilaagris mitmeid aastaid ja ilma seda tunnet, et keegi nakku elab, tema ka ta ei oleks saanudki hakkama, sellepärast tema nagunii võimsalt võti selle usu endale sellised asjad, nii et teie tegelikult said kaasa ka sellise kindlameelsuse ja oskusega raskustele silma vaadata, kui vaja töö tegemise harjumuse ja kõik sellised asjad. Ja just et mu vanavanemad olid just see sõjajärgne põlvkond, kelle pidid väga paljud töötama, väga palju erinevaid asju tegema, ajad male, mu vanaisa, just selle nakku lestaadiolaise vanaisa vanu päeviku lugenud. Oi issand, kui palju ta tööd teinud, et sellel ajal nagu iga asi pidi ise tegema, et kui sa tahtsid nagu moosilauale sisu pidi nagu ise need marjad korjama ja see tegema ja et need lood, mida ta on sinna oma päevikusse kirja pannud, need on väga huvitavad ja nagu ilusad lood sellest, et kuidas peab, peab tohutult palju tööd tegema. Vanaisa päevikut ilusti alles ja tallel ja et pärast vanaisa surma meie leidsime selle ja sisse minu tädi kirjutas selle käige nagu, et natuke raske seda oli, see oli väga-väga väike kalendrisugune nagu päevikaga. Tädi vaatas selle läbi ja kirjutas puhta aktsia sisse. Kõik said seda nagu ilusti lugeda. See on suur väärtus, on see tõesti on. Ja et vahel, kui seda logid oli nagu pisarad silma, et kui seda Lucia sai aru, et issakene, see vanamees, kes nagu mina õppisin tundma teda. Ta oli minu vanaisa, tahan kunagi noor olnud ja see päevi Kalab sõnadega. Mina olen armunud nagu suurepärane ta just minu vanaemaga kohtunud ja just see mõte, et ja nad tõesti on elanud nagu seda noore inimese elu, et seda, seda vahel ei tule. Te saite ilmselt kodunt kaasa ka sellise elurõõmu ja teile on alati meeldinud seltskond ja vahvad inimesed ümberringi ei ole ta selline omaette hoidja, sugugi mitte. Ja see oli ka põhjus, miks teile koolis meeldis käia, jah, ma sain aru ja mulle väga meeldis koolis käia, et ma iga päev hea meelega läksin sinna oma nakku süntrate juurde ja just see meie elasime seal lae Salos ja kõik sõbrad olid lähedal, et alati keegi tuli ukse taha hommikul, et lähme kooli ja koos jalutasime sinna ja et et mulle meeldis tegelikult, et oli koht, kuhu minna ja kus oma sõpru ja seltskonda elu ehitada seltskondliku elu, et mulle tundus, et see oli nagu väärt seda käike. Kuidas te Eestisse sattusite? Eestist ja ma sattusin? Ma arvan, et see on pikem lugu, et mulle tundub, et see algas juba kaheksakümnendatel, et selle 83 vist meie tulime oma perega siia Tallinna. Et olime turistid ja elasime seal hotell Tallinnas. Ja neile nii meeldis mu vennaga, et kui laev Georg Ots tagasi, siis meie juba nägime Helsingi seal nagu laeva aknast, meie hakkasime nutma. Mõtlesime nii tohutult, et see laevabaariteenindaja tõi meile nagu apelsinimahla lauale juurde joogilapsed, et mis teil viga on ja me ütlesime, et me tahame tagasi Tallinna, et me ei tahagi koju minna. Ja ma mäletan seda väga hästi, et see oli nii tohutu tunne, et meile nii meeldis siin, et meie olime väiksed lapsed alles see oli aasta 83 83 ja mis see oli, mis teile nii väga meeldis? Mulle tundub, et et inimesed, et sinuni laulupidu lauluväljakul ja meie Ast käisite sel ajal, kui oli laulupidu ja jah vist see oli 83, Peab vaatama veel täpsustama, et tõesti oli nii, aga laulupidu oli. Ja seal oli näiteks üks väike tüdruk, kellega ma Kuu tutvusin, temal oli kiiresid ja minul oli rosinat šokolaadikattega ja me vahetasime neid asju ja nagu et ühist keelt meil ei olnud, aga mulle väga meeldis. Ma sain koheselt Brasiitja ja Hirveparki, tutvusime oravakestega ja kui need kommid, mis meile ise läi nagu maitsenud, siis need tuli nagu sihukese nagu erineva maitsega, kui soomes olid, et siis pakkusime oravakestele ja käik oli nii vait ja need väiksed asjad, mis tegi selle tunde, et meie tahame nagu siin siin olla. No ühesõnaga, kas ta oli 83 või mitte, fakt on see, et see oli 80.-te algus ja see oli see aeg, kui Eestimaal olid poed nii tühjad, et kõlisesid Te läksite tagasi oma külluse riiki, see ei tekitanud kordagi sellist tunnet, et oi, ma sain jälle poest valida, mida ma tahan, ja üldse siin on palju toredam ja vahvam ja uhkem elada. Et minu lapsepõlves nii palju poodides ei käidudki, et see ei olnud üldse tähtis. Et kas poodi minna, et, et meile meeldis kalevi kommid. Neid oli saada on ja et et sellel ajal nagu see mõte, et kui inimesed läksid reisima, nad käis nagu kunstimuuseumites Jaljust, laulupidudel, tekivad erisuguseid asju, et et see midagi poes oli või ei olnud, see polnudki nii tähtis ja loomulikult meie olime nagu väiksed lapsed. Ma arvan küll, et mu isa ja ema nägid rohkem loomulikult ja nad nagu olid nõus sellega, et okei, et siin on täiesti erinev süsteem kui meil Soomes. Aga ometi te noppisid sealt välja kõik selle, mis puudutas vaimseid väärtusi, laulupidu, toredad inimesed, kellega te saite, kui Tallinna linn on alati ilus olnud, on rohkem või vähem korras olnud, kõik sellised asjad mängisid tee jaoks nii meeletut rolli, et et laevas tuli tagasiteel see nutuhoog ja. Valati olite siis teie vend, mina vist olin siis kaheksa-aastane. Ta oli kuuene. Nii, ja kas sealt alates siis sisse ka ja sealt alates ja siis oli nii, et meie käisime laesalus koolis ja seal oli koor ja orkester mida juhis Petri Laaksonen, kes muidu käis esinemas siin Soome 100 kontserti Juunikuus Vabaduse väljakul. Ja temal oli Seprat Tallinnas Revali poiste koor ja poistekoorijuhataja ja nad kutsusid meid külla 90.-te alguses, et see oli veel nõukogude aega, aga jah, meie läksimegi terve koori ja orkestriga siia ja see mulle on väga hästi ka jäänud meelde. Et need olid, me tegime paar erinevat nagu reisi siia ja käisime Saaremaal, mis oli väga huvitav ja ja siis ma olen kunagi küsinud selle Petri Laaksoneini käest, et kuidas tal oli julgust teha seda, mida ta tegi, et ta tuli nõukogude liit. Ja pani meid laulma, eestlane olen ja eestlaseks jään ja ma mäletan, et kui me Saaremaal laulsime seda laulu ühes kohalikus koolis need koolilapsed nagu seisid ja vaatasid, ma ei tea, mis nende peas nagu liikus, Nad ainult vaatasid, et kuidas nad julgevad. Meie loomulikult ei teadnud, et mida meie tegime, et meil oli räägitud, et see on eestlaste jaoks tähtis laul, aga me me sellest saanud aru, et okei, et see ei ole vägagi nagu poliitiliselt korrektne tegu, aga see on ka üks väga äge mälestusse. Aeg läks ja see eesti armastus oli teil kogu aeg sees, see nakatas ka vanemaid ja see nakatas ka vanemaid. Siis juhtuski nii, et meie sõitsime oma sõpradega siin Eestis maal ja ma nägin nagu väga ilusa koha Pärnumaal, ütlesin oma sõpradele paluneta. Et ma tahan siia siin ühe hetke veeta, teha pilte ja vaadata, et oi kui ilus koht ja just mu sõpradest ütles, et vaata see ilus maakivi hoone siin, et see on müügil, et seal on suur silt ukse peal, et müüa, mis ajal see oli 2003. Ja siis ma sõitsin tagasi Helsingisse, ütlesin isale ja emale, et tead, ma ei leinud meile suvekoju. Nüüd lähme vaatame siis loomulikult rääkisime sellest asjast nagu kuude kaupa ja natukene jõuluaastal 2003 meie sõitsime vaatama seda maja. Okei, see tõesti oli nagu lagunenud ja halvas seisus, aga inimene ja otsustasime, et ostame selle ja siis olemegi pärast otsust teinud ainult remonti. Iga läksime sinna, aga nüüd see on enam-vähem korrasse see maja, et aastast 2004. Meil on nüüd olnud suvila Pärnumaal ja seal me oleme isa-emaga siis vennaga veetnud suved ja vahel talvel puhkenud seal tegime nagu tohutult palju remonti ja siis, kui ma valesti ei mäleta, seal vist oli 2006 2007, kui meie seal saime nagu jõulud pidada. Isa ema ei jäänud veel siia, teil oli nüüd see suvekodu, eks? Läksite jälle kõik tagasi, Soome ja kuidas edasi asjad arenesid? No edasi need arenesid siis nii, et ma olin Soomes, töötasin raadios ja teles ja ma olin ajakirjanik ja sellel ajal töötasin Helsingi Sanomat, et asja see ajakirjaniku elu on väga kiire, iga päev peab tegema suuri otsusi sisuliselt ja ja siis ma ka juhisin Radio Helsingi nimelist radiokanalid, et ma olin pea toimet. Ja siis noh, vahel juhtub nii, et sa saad nagu omadega läbi, et liiga palju tööd, liiga palju käike. Ja siis ma mõtlesin, et mida ma võiksin teha ja Soomes on niisugune süsteem olnud, et kui sa oled rohkem kui 10 aastat töötanud, siis riig Hap hakkab sulle nagu väiksed väiksed palka maksma. Ise otsustada, kas sa oled nagu kolm kuud või ühe aasta, et teed midagi muud voortelu vaba on selle süsteemi nimi. Et saab nagu vahel teha midagi muud ja siis ma palusin, et ma saaksin Puuratelu vabale minna. Ja saingi ja siis mõtlesin, et okei, nüüd on see hetk, et me alati sõitame nagu Tallinnas nagu läbi, et kui me sinna Pärnumaale lähme jätta. Et nüüd ma tahangi tutvuda Tallinnaga ja kolisin Tallinna ja mul oli mõtetes yhe aasta, olen siin ja siis jälle lähen tagasi Helsingisse, elu jätkub nii nagu oli, aga pärast seda aasta ma mõtlesin, et okei, need, mul on geel juba natuke suus ja sõpru olen siit saanud, et ma kunagi ei andesta endale. Kui ma nüüd just lähenete ja siis ma nagu jäingi, et ma olin siis freelancer kirjutasin artikli ja nii edasi ja siis hakkasid mu vanemad mõtlema, et väga huvitav võimalus, et et mis sa ütleksid, et kui me veega koliksime Tallinna ja see oligi nagu? Mulle väga meeldis see mõte, et ühesõnaga liisk oli langenud hoiust. Ja vend ka ja vend ka lõpuks otsustas, et ta tahab ka tallinnas elada, et me oleme kõik siin. Ma ei tea, kui kaua inimestel on erinevaid siukseid aegu oma elus, aga nüüd sel hetkel meie oleme kõik siin. Ja see oli siis aastal 2012 2012 tulin mina aastal 2014 tulid mu vanemat ja 2015 tuli minu vend, millega vanemad ja vend siin tegelevad, teie tegevuseni jõuame ka kohe. Minu vanemad, pensionärid med iga vahel teeb tööd arhi, et ta on arhitekt ja vahel tal on mingid projektid, millega ta tegeleb paga. Aga peamiselt on need pensionärid juba ja vend tööta Beckera liinis, nii et ta sõidabki Helsingi Tallinna vahedeta. Et sellepärast mulle tundub, et see on tema jaoks natuke ükskõik mis silla otsas ta elab. No teie saite Fryliansserist ühel hetkel tööle Soome instituuti, kuidas see juhtus? Ma nägin väikse impukese kuskil, et Soome Instituut otsib puutu programmijuhti. Ja ma mõtlesin, et okei, et see tõesti võiks olla minu jaoks, et ma tunnen eestiga, tunne juba eesti keele ja oskan rääkida. Ma olen kultuuriga tegelema terve elu Soomes. Ja et kui tegelikult Soome instituut ongi just see, kes nakku pakub eestlastele Soome kultuuri ja meie kombeid ja keelt, et noh, et, et mina võiksin olla õige inimene selle jaoks. Ja nii see läkski etta. Et siis ma sain selle koha. Suurepärane ja praegu siis olete ja tõepoolest programmi juht Soome Instituudis ja käivad Soome 100 tähistamise ettevalmistused. Üht-teist on juba olnud näiteks suvel suur Kontsert Vabaduse platsil, 10. juunil oli see ja kõikvõimalikke üritusi olnud, mis nüüd hetkel toimub. No nüüd hetkel meil on alles veel väga palju teha ette näiteks PÖFF millega meie koostööd teeme. Et seal on tulemas need ägedad soome filmid, tundmatu sõdur igitee ja siis ka neli, 10 kaheksatunnine filmimaraton, kus koostöös Zoran küla, Elo kuva Juhlate ja Soome suursaatkonnaga näitame 48 tundi nonstop Soome filme, need vist esimene oli aastal 38 siis tulema nagu, kuni tänase päevani. Et seal on, see on äge, äge sündmus. Peab lihtsalt täpsustama siia juurde, et see hetk, kui me teiega juttu räägime, on küll ausalt öelda, 13. november ja meie saade on kavas siis teisel detsembril jah, et see teeb asjad ja selle vaatepunkti natukene selgemaks ja siis meil on. Nüüd oleme teinud näiteks siukse fotokonkurssi 100 hetke, kuhu eestlased tegi pilte Soomest ja nendest mõtetest, mis soomlased nendes tekitavad ja siis vastupidi, et soomlased siis tegid pilte Eestist ja eestisugustest asjadest. Ja siis oli nagu žürii, kes valis 50 ja 50 parimat pilti. Ja need näitused on olnud Viru keskuses, Tartu kaubamajas ja lähevad siis veebruaris veel Helsingisse Sanomat alosse. Et sellega tegeleme ka ja sellel nädalal järgmisel nädalal, et kui mõeldakse, et need oleks teine detsember, et siis on tulemas nagu Soome iseseisvuspäeva nädal, sellel nädalal on ju ka väga palju erinevaid sündmusi ja erinevaid üritusi, näiteks Tartus, Narvas, Pärnus, kus mängid kimbu Ohionen ja et soomlasi on tulemas minemas just selle nädala jooksul väga palju. Ja teie olete muidugi kogu selle aja siin kaasa arvatud, kuues detsember. Jah, et kuuendal detsembril Helsingis ja Soomes väga palju jäi, juhtubki, et inimesed vaatavad televiisorist, et kui seal läheb inimestel presidendilossis presidendi vastuvõtul et see on alati olnud üks Soome tegelikult see on kõige vaadatuim teleprogramm, mida täpselt sama on siin ja just ka meie, eesti soomlased, kodustatud soomlased oleme. No igal juhul on tore selle suure suure sündmuse nii-öelda tähe all elada ja mõelda igaüks oma mõtteid, kui hästi on tegelikult läinud, et see kõik on nii olnud ja nii ka jäänud ja nüüd saate seda sajandat juubelit pidada. No kui tihti te üldse muidu sünnimaal käite ja kui te seal olete, et kas siis tekib mingil hetkel ka selline, kuidas seda öelda äratundmisrõõm ja äratundmisnukrus ühe korraga, et siin ma sündisin, siin ma kasvasin, aga nüüd ma elan Eestis on muidugi see nii lähedal, eks ole, Tartul kaugemal Tallinnast Helsingi. Et kas vahel tekib ka selline tunne, et ma tahaks siia tagasi tulla või midagi taolist või mitte midagi sinna poolegi mitte? Mul on alati just niisugune tunne, et kui ma Tallinnast sõidan Helsingisse ja vaatan Tallinnat, ma olen nagu natuke. Mul on kurb sellepärast et mu peab minema jälle sama, kui ma sõidan tagasi Helsingist Tallinna, siis ma olin nagu alati kuskil vahel. Et ma ei oskagi otsustada, et kus on parem, kus ma sooviksin elada, et ja mulle tundub, et see on just see, mis mulle väga meeldib. Et mul on mitmeid kohti, kus ma saan olla, kus mul on hea ja et, et mu süda ei ole nagu ühes kohas ja mingi nagu kar või sees ja et et väga lahtine tunne, et terve Baltikum ja Soome põhjamaad käigu nagu omased, väga palju on räägitud ja olen ka seda ise tundnud, kui laev hakkab jõudma just nii kaugele, paistab see Tallinna tornide siluett. See loob sellise erilise tunde, ma ei tea, kas tööttega tajunud jah, tõesti, see tõesti loob. Et see on, see on alati Justi tunne, tuleb natuke selline nagu nukrus sellest, et miks ma lähen jälle, aga siis on see rõõm, et, et ma saan tagasi koju ja vastupidi. Seda, mis teile Eestis meeldima, sellele, seda on väga palju, midagi, millega on raske harjuda. No vahel on raske harjuda sellega, et, et ma ei tea nagu meil Soomes ja ma arvan, et nagu ka teistes põhjamaades, no Eesti on nagu üks Põhjamaades, loomulikult, aga aga Rootsi, Norra, meil on mitmeid aastaid olnud siukene väärtuspõhine elu, et meil on nagu just see võrdsus ja tolerantsus ja siuksed asjad tähtsad. Ja vahel ma neid Eestis igatsen, oleks näiteks nagu just siukses, nagu ühiskondlikus viisis oleks neid väärtusi rohkem näha. Et meie oleme tolerantsed, meie oleme võrdsed, meie tahame edastada neid väärtusi meie ühiskonnas, et tee võiks olla üks asi, mida ma vahel nagu natuke igatsen. Aga muidu on selline tunne, kui ta siin igapäevaselt olete oma tööd teete Soome Instituudis, te olete nagu ikkagi täiesti sulandunud. Ja mul on küll sihukene tunne. Me tegelikult just oma töökaaslastega, kes on Eestist pärit, et mul on suured pärased töökaaslased, mulle väga meeldib nendega vestelda ja olla. Kui nüüd need juubeli ettevalmistused kõrvale jätta, siis kindlasti on kuulajate hulgas inimesi, kes täpselt ei kujuta ikkagi Te veel, et millega tegeldakse Soome instituudis, et kui kõige laiemalt ja samas kõige kokkuvõtlikum alt seda mõne sõnaga kirjeldada, et et mida tähendab Soome Instituut Tallinna linnas, Soome Instituut Tallinna linnas ja ka Tartus, sest meie raamatukogu ja teine punkt on Tartus. Et meie eesmärk on tutvustada Soomed okei eest vist seda väga ei ole vaja teha, aga meil juhtub ka soomes uusi asju ja meie, meie püüame neid võimalikult hästi tutvustada siin Soomes tuuri soome kirjandust, erinevaid nagu soomeüritusi ja nii edasi ja siis meil on ka oma keeleprogramm et sellesse nakku Soome instituutide võrgustiku sellesse kuulub kokku 17 instituuti erinevatelt pooltelt maailma. Ja see Eesti instituut mulle tundub, on just see ainus, mis on nagu, et soome keelt mõelda ja õpetada ja tuua, et Eestis veel on inimesi, kes tunnevad nii, et et soome keele õppimine vaiksemalt tähtis. Et sellega meiega tegeleme, korraldate, siis toome keele tunde meie tegelikult ei, nagu tunde korralda aga just õpetust ja teeme väga palju koostööd eesti koolidega õpetajate ja õpilastega ka loomulikult. Et see on see põhimõte, püüame saada nagu seda soome keelt sinna koolidesse, rohke, väljaspool tööd, milline teie elu välja, milline on sõpruskond, mida te ette võtate, et see elu oleks selline elamisväärne iga jumala päev. Ja mulle tundub, et just see, et mu pere on siin ja Sepraton siin ja Helsingis ja et nagu just see, et need tähtsad inimesed on lähedal, see on see käike tähtsaim asi. Et sellepärast ma väga tihti sõidangi Helsingisse oma sõpru näha seal, aga siis mul on ka siin Eestis omadused olemas. Ja vahel peab ka midagi muud tegema, et alati ei saa ainult rääkida nagu olla olla teiste inimestega, aga siis ma näiteks käin laulmas. Mul on tore lauluõpetaja, kellega ma olen juba poolteist aastat laulnud Eesti ja Soome ja rahvusvahelisi laule ka. Mulle väga meeldib see laulmine. Ja siis nüüd ma alustasin argentiina, Tammo tunne, et aga see on mulle tundub, et see on minu jaoks natuke liiga raske. See puudutamine ja otsesilmi vaatamine ja nii soomlane ma küll olen ja mulle nii meeldib Eestis, et see on raske. Peab läheda nagu nagu võõrast inimest olema, et nii sealt seltskondlik ma ei ole, kuskilt jookseb piir ja nüüd ma olen leidnud teleappi. Et ma olen juba ühe korra küsinud, kas jälle peab puudutava tantsida niimoodi oleks nagu ilva ilmunud mõne muu tantsu siis valima kus füüsiline lähedus nii-öelda tantsu ajal ei ole nii intensiivne, midagi sellist rahulikumat põhjamaise ma just täpselt. Aga ma saan aru, et teie sõpruskonnas on inimesi mitmetest rahvustest, kes kõik annavad oma värvi. Jah, on küll, et ma mäletan, et kui Meie olime paarkümmend aastat oma sõpradega, igaüks läks kuskile, üks läks Rootsi, üks läks Norra ja nii edasi ja sealt siis see-le tagasi tundubki, et et sellepärast on väga rahvusvahel, eks see sõpruskond, et et inimesed on sinna abiellunud, mul on nagu siis lapsed näiteks Norrasse ja, ja et tegelikult tundub nii, et nüüdsel ajal see maailm ongi juba nii väike, et sellel ei ole vahet, et kus, kus sa tegelikult elad, et näiteks Kaipide ja sa saad väga hästi suheldud oma sõpradega. Et siit Eestist ka seal Skype pidega ja muude suhtlemisvahenditega suhelda saab. Infokanaleid pidi olla kursis, mis just praegusel hetkel toimub sinu kodulinnas. Et maailm on tõesti hakanud ära mahtuma peopessa. Nii tõesti on juhtunud, et sellisel puhul ei olegi üldse mitte raske elada mujal ka siis, kui su kodu jääb sellest uuest elukohast väga kaugele näiteks. Teile on siis ju silma jäänudki, et Eestis ikkagi kas just niipalju kui Soomes, aga no tõesti elab palju erinevaid rahvusi, et on see teie jaoks huvitav või ei pane ta seda enam tähelegi, sest et noh, Soomes on see juba üsna vana praktika. No minu jaoks ongi huvitav, et me Soomes on natuke erinev see seltskond, et siin on väga palju inimesi nagu Georgiast erinevatest stanidest, Usbekistanist, Kasahstanist, et meil Soomes nii palju ei ole või et see nagu paistab välja nii palju, et meil siis rohkem on inimesi, kes on nagu pagulased, pagulasena tulnud on sama, olid Venemaal on väga palju inimesi, eestlasi loomulikult on meil ka väga palju. Aga siin mulle tundub küll väga huvitav, see seltskond natuke natuke erinev. Kas te teete vahel kodus rahvuslikku toitu ka? Pakute näiteks sõpradele või? No mina ise väga ei tee, et ma ma tunnen, et ma ei oskakski, et okei, vahel panen mingit mingit nagu karjala pirukad lauale. Aga seda ma saan nagu sügavkülmast võtta. Ise ei ole vaja teha, aga mu ema ja ka isa teevad Soome rahvustoite. Et Karjala on paisti näiteks, mis on niisugune nagu liha, paja, padjaroog, väga-väga heamaitseline, erinevad lihad pannakse nagu ja siis on seal ahjus karjala Padande, karjala pada just. Ja siis on üks, mille nimi on rusu, mis on ka karjalast pärit, nagu on see minu isa perekond rusu on nagu suurema leiva näoga asi. Et seal nagu rukkitaigen puhul on nagu sisse mähitud liha ja kartuleid ja see on ka mitmeid tunde ahjus ja väga heamaitseline Pole kuulnudki sellist asja ja sega Soomes ei ole väga tuntud, aga selle võiks öelda nagu selle toiduõe on kala Kuko, mis on täpselt sama nagu pahimatega. Et leiva sees on kartuleid ja kala Kukosson kala. Ja siis selles usus on sealiha väga põnev ja vaheldusrikas, eks ole, sest noh, Eesti toit on jälle eestitoit ja mul oli siin üks Pakistani pärit noormees külas, kes teatas, et tema küll ei saa aru, kuidas saab õitseda keedetud kartul. Lapsest peale harjunud, et kõik on nii vürtsikas, kui üldse olla võib, et just jah. Et meie ei saa vahel nende vürtsidega hakkama, aga vot see ongi tore, et inimesed ongi erinevad. Soome vabariik 100 kas sellel päeval olete te kodus, olete väljas, kas te olete oma tavalistes riietes ütles või äkki olete rahvariietes, kuidas selliste asjadega on? Mul ei olegi rahvariideid, et ma olen alati nagu mõelnud niimoodi, et see, et ma olen soomlanna või et ma olen rohkem alati mõelnud, et ma olen nagu põhjamaade inimene. Et mulle, Soome on väga tähtis, aga on ka Eesti näiteks ja et mulle tundub, et see soomemõtlemine on, on suurem asi ja väga tähtis ja suurem asi. Aga just sellel peopäeval kuuendal detsembril mulle tundub, et ikka panen nagu peoriided selga ja lähen kuskile, mitte soome, aga siin, Tallinnas lähen kuskile nagu peole, et mulle tundub, et see seda peab nüüd tähistama terve aasta nüüd joostu läbi ja nüüd Soomes saab 100 aastaseks ja ikka see on niisugune tunne, et kui mõelda seda, et missuguseid nakku missuguse nagu suure töönel näiteks sõjaveteranid, minu vanavanemad on teinud, et seda peab tähistama. Et see on nagu suur suur asi ja et mõeldes seda, et matan nagu andnud kõige kõige parimat ennast et seda nagu iseseisvust säilitada, et et ma ei suudaks tegelikult istuda oma Koius nagu pidžaama seljas ja mõelda, et okei, et nüüd Soome iseseisvuspäev, et selleks nagu rumal on, mida mõelda on kellele mõelda ja on, millele mõelda. Just täpselt. Suur tänu, Anna laine, saite aega meie saatesse tulla ja ilusat pidu teile juba ette soovides. Käh Heade mõistagi valisitega saate lõpetuseks ühe pala, mis teile endale väga meeldib, mis see on? No see ei ole sugugi nii romantiline, kui see esimene, Paula Vesala versioon Finlandi astete pala on Peko käpi oma Peko käpi on Soomes väga tuntud youghiku mängija, äkki ongi niisugune nakku vanaaegne kannel ja ta on hakanud soome sellest pärandliku sellest nakku rahvamuusikast tegema uusi, täiesti omanäolisi versioone ja ka looma seda uut soome pärandeid, mis mulle tundub, et on. Et see on nagu kasulik, et meie ei alati saame öelda ainult seda sõjaaega ja seda, et kust meie tuleme, meie peab ka ise looma midagi uut vaatama tulevikku. Ja Peko käpi on minu jaoks väga tähtis eesmärk sellest et me oleme sündinud siia tegema midagi uut, tooma uusi väärtusi, tooma uut muusikat, looma seda pinda, kus siis meie lapsed hakkavad jälle looma midagi uut ja sellepärast ma valisin selle. Peko käpib ala, suur tänu veel kord Anna laine ja stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ning Maristomba kuulmiseni. Ja nüüd siis lugu.