Alexeil ju piima või esituses kõlas Kuperääni pala varjatud takistused. Kuperään kuulub oma loominguga kindlalt 18. sajandi klavessiinimuusika loojate niinimetatud suurde viisikusse mille moodustavad temaga koos Bach, Endel, Ramo ja Scarlatti. Kuigi tema poolt loodu jääb ehk eelnimetatutele alla oma hulga poolest, ei saa seda mitte öelda sisu, kvaliteedi ja tähendusrikkuse kohta. Helilooja on pärandanud meile ligi 240 klavessiini pala ning hulga kammerja vokaalmuusikat mitmesugustele koos seisudele. Õnneks jätkus heliloojal aega ja tahtmist kõikuma palad trükis välja anda mis on suuresti soodustanud nende hilisemat levikut nii mängijate kui kuulajate hulgas. Prantslasele nii omase klassifitseerimise vajaduse sunnil on palad grupeeritud 27-ks süüdiks ehk prantsuskeeli oodriks otseses tõlkes korraks ehk järgnevuseks. Kui esimestes uurides võime märgata veel tavalise barokk süüdi tantse nagu alle maand kuranud Sarabanud riig siis hilisemad tsüüdid on moodustatud erinevatest ühes helistikus, karakter paladest. Vaatamata kõige mitmekesisemates pealkirjadele on ka nende palade liikumises alles jäänud tihe sidetantsuga. Kuperään kui oma rahva tõeline poeg räägib meiega pea igas oma palas läbi tantsurütmile. Kuperääni süüte ei ühenda tervikuks mitte traditsiooniline tantsu järgnevus vaid ühtne teema, sisuline idee või alltekst. Näiteks kuuendas külaeluteemalises süüdis esinevad järgmised palad. Viljalõikajad, pastoraal, kihulane. Seitsmendale süüdile annavad palad, murdeealine tütarlaps, naudingud, lõbustused vastavalt meelelis koketse alatooni. Süüte iseloomustavate teemade ring on lai, ulatudes armastusest lindude eluni ja Militaarsetest piltidest. Humoristlikeni. Viimaste hulka kuulub kindlalt kuulus pilatsükkel vana ja auväärse rändmuusikute tsunfti karneval. Eriliselt geniaalne oli Kuperani portreteeris oskus. Tema palade seas leiame terve galerii selliseid, mille pealkirjaks mõne tuntud aadlidaami või suguvõsa nimi. Näiteks lõppurbonees lakonti, printsess saans ja paljud teised. Autor ütleb eessõnas oma esimesele palade kogule. Nende palade loomisel pidasin ma alati silmas erinevate seikade poolt põhjustatud kindlat süžeed. Minu palade pealkirjad vastavad minu ideedele. Ma loodan, et mind vabastatakse edasistest selgitustest. Nagu näeme, ei pea Kuperaan vajalikuks üksikasjalikult selgitada pala pealkirja ja sisuvahelist seost jättes selle targu kuulaja fantaasia hooleks. Kuulame pala kaeblevad põõsalinnud Aleksei vihmovi esituses. Soov oma teoseid trükis avaldada ilmnes Kuperäänil juba varakult. 1690. aastal on ta taotlenud kuueks aastaks trükiprivileegi, et välja anda orelimissat. Paraku jäi see plaan mitmetel põhjustel teostamata. 1713. aastal võtab Kuperään trükiprivileegi 20-ks aastaks ja 33. aastal veel 10-ks aastaks. Sel ajavahemikul annab ta välja neli kogumikku klavessiinipalu. Kogumikud on varustatud väikeste eessõnadega, kus lühidalt kirjas teoste sünni ja ette kandmisega seonduvad iseloomulikud seigad. Näiteks esimese kogu eessõnas väljendab Kuperään oma suhtumist ainult kiiresti ja kõvasti mängivatesse nõndanimetatud Virtoosidesse öeldes, et palju rohkem kem hindab ta mängu, mis sisemiselt liigutab kui mängu, mis hämmastab ja põrutab. Kuulame pala plantini muusa esitajaks Aleksei lõvima. Tähtsaimaks Kuperääni kirjanduslikuks teoseks on raamat klavessiinimängukunst mis ilmus 1716. aastal. See on ekstrakt kogemustest, mida autor oli omandanud aastatepikkuse tööga kuningliku perekonna õpetamisel. Autori kinnitusel on see hädavajalik käsiraamat ka neile, kes soovivad hästi esitada Kuperääni enda teoseid. Mõningaid mõtteid raamatust. Klavessiini õpinguid tuleb alustada kuue-seitsmeaastaselt. Alustada võib muidugi ka hiljem, kuid üldiselt kehtib põhimõte, mida varem, seda parem. Väikestele lastele tuleks vastavalt kasvule panna midagi jalgade alla, et jalad ei jääks õhku rippuma. Mängu ajal tekkivatest grimassidest võib vabaneda asetades enda ette klavessiini puldile peegli. Mängu ajal ei tohi lüüa takti ei pea keha ega jalgadega. Ei tohi liiga keskendunult vaadata ühte punkti. Samas ei tohi olla ka ekslema pilguga. Ja lõpuks publiku olemasolul tuleb vaadata publikut, kuid jättes mulje, et ei olda temast eriti huvitatud. Algajatel lastel ei soovita autor harjutada ilma õpetajata sest üksi mängides ei suuda nad jälgida käehoidu. Et pärast tundi algajaga lukustab ta alati pilli ning võtab võtme kaasa et tema äraolekul ei rikutaks hetkega ära seda, mis oli kolmveerand tunniga saavutatud. Nooti soovitab Kuperään tundma õppida alles siis, kui lapsel olemas esmane pillimänguoskus. Meestel, kes tahavad pillimängus midagi saavutada, ei soovitata tegeleda raske füüsilise tööga. Just sellepärast peab Kuperään naiste käsipillimänguks sobivaks. Edasi käsitletakse juba konkreetsemaid klavessiinimängu saladusi nagu sõrmestust, nootide ja pauside pikendamist ja lühendamist. Head maitset. Juttu tehakse ka Itaalia ja prantsuse muusika erinevustest. Kuperään kirjutab, et nii nagu prantsuse keelt, nii ka prantsuse muusikat kirjutatakse, ühte aga esitatakse teistmoodi. Seevastu itaalia muusikat mängitakse vastavalt kirjapildile. Itaalia muusikaga olid Kuperaanil üldse soojad suhted. Eriliselt austas ta Corellit, tuues tema innustusel ka prantsuse muusikasse trio sonaadi. Kuulame nüüd ühte itaalia komöödiategelase portreed. Pala Arnold kiin esitab Ralph köök, Pätrik. Saate lõpuks kuulame 12-st variatsioonist koosnevat karnevalistseenide tsüklit prantsuse maskeraad ehk doomino Boris Berman esituses. Siin on tegemist värvimuusikasümboolikaga, kus igale tegelasele ja omadusele vastab teatud värvi doomino. Osad on süütus. Doominovärv ei ole nähtav kõrvalistele pilkudele. Häbelikus roosa toomina. Tulisus tulipunane doomino. Lootus roheline doomino. Ustavus sinine doomino. Visadus. Halli lina värvi toomina. Jõuetus violetne doomino. Koketsus erinevat värvi vahelduvad dominut. Vanad keigarid ja vananevad iludused. Purpurvärvi ja surnud lehtede värvi toominud. Heasüdamlikud käod, kollane doomino. Vaikiv kadedus. Mauride, hall doomino. Ja lõpuks hullus ehk meeleheide. Must doomino.