Kuuldu oli Domenico Chima roosa sonaat, g-moll mängis Valeri Amosof. Seitsmeteistkümnenda sajandi esimese poole Itaalia tšembale. Muusika teenäitajaks on legendaarne Gironomo fresko palvi. Veel kaua kirjutatakse tema eeskujul dance variatsioone Richercare Tokaatasid ja teisi renessansi muusikavorm. Uued tuuled hakkavad tsembala muusikas puhuma alles sajandi teisel poolel. Fresko Paldi järgijaist võiks kõigepealt mainida Veneetslast Jomanni pidžit kelle täpsed eluaastad jätavad mainimata Ta ka kõige põhjalikumad teatmeteosed. Kogu elu pidas ta organisti ametit Suurhertsogi õukonnas. Ja 1624. aastal kandideeris ta Püha Markuse kiriku teise organisti kohale kuid edutult. Tšemmala muusikasse on pidži jätnud jälje oma 1620. aastal ilmunud tantsude koguga. Intovolatuura tiballi tarbikorda. Kogu sisaldab tolle aja kohta harjumatult palju teiste Euroopa maade nagu saksa, Ungari, Poola tantse. Neil aegadel Poola alles hakkas tantsudega endast muusikamaailmas märku andma. Kolida aga Ida-Euroopa suur võim mis ulatus tartust lõuna Ukrainani polnud veel sugugi kindel, kumb pealinn kas Varssavi või Moskva saab slaavlaste suurriigi pealinnaks. Kuulame Giovanni pidži Poola tantsu Aleksei jubimovi esituses. Ka Ungari teema oli alles ilmumas. Naaberrahvaste kunsti kuulus itaaliateoreetik Chirolamo Tiruuta on oma 1593. aastal ilmunud oreli ja klavessiinimängu käsitlevale traktaadile pealkirjaks pannud transilvanu transilmaanlane. Traktaat on kirjutatud dialoogina, KUS transilvanlase küsimustele vastab autor. Küsimusele tšembala mängust kõlab vastus, et mäng peab olema elav. Meloodiat ei tohi katkestada, vaid teda peab kaunistama drillerite ja muude kaunistustega. 400 aasta vanune traktaat annab ka tänapäeva väikestele klaveriõpilastele nii tuntud soovitusi nagu näiteks sõrmed tuleb hoida kõverdatult. Ranne vabal. Harjuta alguses eraldi kätega, enne aeglaselt, siis kiiresti. Kuulame Giovanni pidži Ungari Pavani Aleksei hiiliuviimovi esituses. Suur ja imekspandav, seitsmeteistkümnendal sajandil on kontrast Itaalia kultuurilise ja poliitilise majandusliku võimsuse vahel. Kaalukauss kaldub loomulikult tugevalt esimese poole. Kultuuri õitsengu üheks tähtsamaks eelduseks on olnud juba renessansiajast pärinev paljude linnriikide olemasolu millest igaüks oma ümbruskonna kultuurikeskuseks oli suhteline. Kultuuri hajutatus seletab ehk ka tema elujõulisust mis aitas edukalt üle elada ligi 200 aastat kestnud sõdade ja majandusliku allakäiguperioodi. Kui sajandi algupoolel domineeris Hispaania, siis keskpaigast alates hakkab suurenema Prantsusmaa ja Austria mõju. Need kaks riiki selgitavad rohkem kui 100 aasta vältel oma vahekordi sageli just Itaalia pinnal mis maale endale mitte kasuks ei tulnud. Kuid ometigi jätkus Veneetsia, Milano, Firenze, tova, Ferrara, Torino, Rooma, Napoli, Sitsiilia ja Sardiinia Hertsog itel verstidel ja kuningatele tahtmist ja vahendeid ülal pidada ja toetada heliloojaid kapelle ja Akadeemiaid. Kuulame Michelangelo Rossi Tokaatot number neli mängib Andrei Volkonski. Michelangelo Rossi üks paljudest rassi nimelistest itaalia heliloojatest elas aastatel 1600 kuni 1674. Ta oli tuntud enne kõige viiulivirtuoos Nina samuti suurte ja pompöösselt Rooma ooperite loojana. Chambala muusikat on ta pärandanud meile kogumikus Tokaadad ja korrented orelile ja tšembalale, milles jätkab oma suure eelkäija fresko Paldi traditsioone. Tema teenistuskäik möödub Torinos, Modenas, Fayendsas ja Roomas. Muusikaelus oli tooniandvaks paavst ja tema kardinalidest koosnev õukond. Säravaim periood mahub 1600. ja 1740. aasta vahele ja on seotud kardinalide, Petseenide, Rosbylioosi, Parderiini ja Otto pooni nimedega. Nende nimedega on seotud ooperite oratooriumide, Concerto krossade ja Sanaatide ettekanded. Sel ajal tõusis Itaalia instrumentaalmuusikas juhtivaks pilliks viiul. Töötasid viiulimeistrid, Stradivaari amati, Jaguarneeri kardinal otto paanika Hotelli Roomas juhatas legendaarne Arkansioloog Corelli. Kuulame Michelangelo Rossid okaatat number seitse mängib Andrei Volkonski. 1655. aastal saabub Rooma Rootsi kuninganna kuningas Gustav Adolfi tütar Kristiina kes oli loobunud kroonist ja astunud katoliku usku. Temast saab üks suuremaid kunsti, metseene ja Arkaadia. Akadeemia asutaja. Itaalia akadeemiad olid väljapaistvate kunsti- ja teadusinimeste kohtumisja suhtlemispaigad. Akadeemia tellarcadjasse kuulusid teiste hulgas heliloojad Arkansase Corelli, Alessandro Scarlatti. Baskini kel eluaastateks 1637 kuni 1710 oli järgmiseks tšembala muusika suurkujuks Itaalias peale fresko balli. Õpetust sai noor past Queeni roomas Antonia žesti käest. Töötas organistina Santa Maria Emadžoore ja Santa Maria Arantseeli kirikutes oli vürst Chambatista Burgeese tsembalistiks. Kapellmeistriks osales sageli Kuninganna Kristiine muusikaliste üritustel, kes nimetas teda printsiipe tella muusikaks. Teada on kaabas Queeni reisidest Viini ja Pariisi, kus ta esines vastavalt keiser Leopold esimese ja kuningas Louis Neljateistkümnenda ees. Ta saavutas legendaarse virtuoosi. Kuulsuse, jättis järele hulga õpilasi, nagu Johan Kaspar Kell, Georg muhvat, Francisco türante, Domenico Tripoli ja paljud teised. Baskini oli esimene tšembala süüdi viljeleja Itaalias. Samuti on temalt teada esimene sonaat kahele tšembalule. 1704.-st aastast. Käo kukkumist jäljendab ta Tokaatas Scertsadel kukulo, mida kuuleme Aleksei klubimovi esituses. 18. sajandil oli Itaalia kuulus eelkõige tänu oma ooperi- ja keelpillimuusikale. Kuid sugugi väikene ei olnud Itaalia osa katsembala muusikas. Eriti suured on itaallaste teened uue vormi sonaadi kujunemisel. Sanaat ehk instrumentaalpala oli neile Elegantne jutustus. Selles laadis kirjutasid sonaate Francisco torante padre martiini Chambatistasa martiini. Üha rohkem hakkame Itaaliasse leidma teistelt maadelt. Londonis näiteks kaks Dome liigot paradiisi ja Alberti. Peterburis valdas saare gallup. Peterburis töötas mõnda aega ka Domenico Chima roosa kes oli sündinud 1749. aastal Napolis ja suri 1801. aastal Veneetsias. Chima roosa oli kuulus eelkõige ooperiloojana tuntuim ehk salaabielu tšembalule leida 32 lühikest probleemitut sonaati. Mõnda aega pärast seda, kui kadusid sisulised probleemid itaalia klahvpillimuusikast kadus ka klahvpillimuusika ise. Möödunud sajandi klaverimuusikasse ei suutnud itaallased oma osa anda. Küll aga parandasid nad kõige tähtsama klaveri enda mille leiutas 1709. aastal Firenze meister partalomioloog Christoph foori. Lõpetuseks kuulame Domenico Chima roosa sonaati p null. Valeri kaameršovi esituses.