Vihik loota kääni, pala kägu mängis ana Rubitškova. Tegemist on kahtlemata ühe populaarseima teosega klavessiini muusikas. Pala autor ta käen ei kuulu aga mitte heliloojate hulka, kelle kuulsus ja tuntus tänapäeval oleks võrreldav François Kuperääni või Shanudki Lipramo omaga. Ometi ei paistnud asjad samas valguses. 18. sajandi esimesel poolel. Kuperääni ja Muuga üheaegselt töötas Pariisis terve plejaad väljapaistvaid heliloojaid, interpreet. Erilise intensiivsusega klavessiini muusikas paistavad silma kolmekümnendad neljakümnendad aastad. Järgneb paarkümmend aastat aeglast hääbumist mil võimust hakkavad võtma uued muusikavormid ja instrumendid. Ja aastal 1789, kui kõlab üleskutse Bastii vallutamiseks valitseb salongides ja kontserdilavadel juba haamerklaver. Revolutsioon klahvpillimuusikas oli teoks saanud enne, kui ta jõudis tänavaile. Kuid nii palav nagu hilissuvine kuumus enne kolletavat sügist ja külma talve. Sama tuliselt vilkalt käib tegevus prantsuse klavessiini muusikas enne 18. sajandi keskpaika. Kuperani eramu väljapaistva maantee kaasaegsete seas, kellest täna juttu teeme, tuleks nimetada luik loota kääni. Antuaal Forki reed, epo, käen, Debomortjeed ja Jacques trühvlid. Enne kui teeme neist juttu eraldi, tooksin välja mõningad eluloolised seigad, mis paljudele eelpool nimetatutele ühised. Võiks öelda on peaaegu reegel, mida täiendavad üksikud erandid. Et muusikuamet päritakse vanematelt ja pärandatakse edasi järglastele. Väga sagedane on side mõne kõrge õukondlasest protervjueerijaga, kelleks tihti ikka kuningas ise, kes jälgib ja suunab noore muusiku õpinguid ja arengut. Täiesti iseenesest mõistetav on kõigi prantsuse väljapaistvate heliloojate seotus õukonnaga. Raske on leida muusikut, kes ei oleks kandnud õukondliku ametit. Enamus klavessiinimuusika loojatest on andnud trükis välja palade kogumik pealkirjaga Jessist klavessiin. Kõige rohkem ilmub neid 1700 kolmekümnendatel aastatel. 1735. aastal ilmub luik loota kääni esimene ja ainukene palade kogu. Sellest kogust leiame ka juba kuuldud pala kägu. Peab aga ütlema, et 18. sajandil ei olnud ta kääni kuulsaim teos mitte kägu vaid hoopis kolm drillerit, et mis sai tuntuks suurte tehniliste raskuste tõttu. Too, mida tekitas kahedrilleri mängimine ühe käega. Ta käe elas aastatel 1000 694772. Tema esivanemad olid juudi päritoluga. Perekonnanimi pärineb ajast, mil tema vaarisa, kes võttis vastu katoliku usu lasi end ristida Itaalias, Napoli kuningriigis Aquino linnas kus ta, muide pärit ka kuulus keskaja filosoof Aquino toomas. Teada on, et helilooja vanaonu oli Lovii 14 10. ihuarst. Muusika juurde suunas luik loodi tema ristiema, klaressinisti helilooja Elizabeth Raköödelageer. Kaheksa aastaselt väidab käänist Luimarshani õpilane. Tema elust on veel teada, et 1727. aastal võitis ta Ramood konkursil säänbooli kiriku organisti kohale. Alates 1739.-st aastast töötas ta kuninglikus kapellis. Ta kääni tunti kui suurepärast improvisaator itivirtuoosi Marshani traditsioonide jätkajad, kes pälvis isegi Ramo kiituse. Muusikaga oli seotud laada Khani poeg Pier Lui kes, olles küll erialalt arst, kirjutas muusika teemadel oma teoses. Lõi 15. kirjanduslik ajastu. Kuulame nüüd antuaal Forkeree pala mandoliin, mille esitab Aleksei Lübinov. Forkere eluaastad on 1672 kuni 1745. Tema suguvõsa juured ulatuvad tagasi 16. sajandi keskpaika, prantsuse kuningas François teise ja tema abikaasa, prantsuse ja šoti kuninganna Riia Stewarti, nii kelle Pariisis elavad järglased olid ametid, juristid. 11 aastaselt mängis Antaan lõi Neljateistkümnenda ees pask vioolat. Kuningas hoolitses tema hariduse eest ja seitsmeteistkümne aastaselt sai ta kuninga kammermuusikuks. Forkeri oli sage esineja madaam dementenooni poolt korraldatud ööl kontsertidel. Ta oli ka Hollande'i hertsogi, hilisema Regendi kamba õpetajaks kes saades valitsejaks tõesti sporkere aadliseisusse külvasta üle kingitustega, mille hulgas ka hinnaline pass Viola ja 100000 franki raha. 1733.-st aastast hakkab ta pidama õue lauljaametit ja 36. aastal pälvib kuningliku kapelli veterani austava nimetuse. Portreed võrreldi sageli teise kuulsa gamba mängija Mareega. Esimese mängu peeti kuratlikuks, teist hingelikuks. Forkereduntusest räägib ka fakt, et temanimelisi muusikapalu on kirjutanud nii Kuperään kui Ramo. Kuulame esimest osa nimega portree. Shange Lipp Ramo, viiendast kontserdist riiule, d-moll esitavad kal Hains, passin Travers löödil. Sigrid pank ei ole ta kambal ja Maria projektiga klavessiin-il. Antaan Forkereek hambateosed seadisclaressiinile ja andis 1747. aastal viies süüdis välja poeg Jean-Baptiste antuaal pokkeri. Teada on, et Jean-Baptiste Antaan esines juba viieaastasena Lui 14 10. ees. Hiljem sai temast kuninglik kammermuusik ning isa pärija, õue laulja ametis. Tema kuulsaim õpilane oli preisi kuningas Friedrich Wilhelm teine. Kuulame Antaan Forkere Saravandi esitajaks Aleksei libimov. Eluaastateks 1689 kuni 1765 kes töötas uue muusikuna nii luin 14 10. legendi kui ka 15. õukonnas. Ta kirjutas peaaegu kõikides žanrites, sealhulgas üle 100 hobuse kammermuusikat. Oma teoste pealt teenis ta tohutu summa umbes 50000 eküüd, mis võrduks praegu viie miljoni prantsuse rongiga. Tema muusikat iseloomustati kui lõbusat, leidliku, meeldivat ja elegantset 1736. aastal andis pomantiie välja neli süüti klaressiinile milledest kuulame kahte pala Aleksei viima vesituses. Kirp ja raevukas. Prantsuse klavessiin istide koolkonna viimseks Moikaanlaseks võib pidada Shaktist pliid. Elu aastateks 1715 kuni 89. Pärit olid Arueenist. Alates 44.-st aastast elas Pariisis. Kui enamus prantsuse klavessiin istidest olid nii oreli kui klavessiini mängijad. Systi fly oli esimene, kes spetsialiseerus ainult klavessiini-le ja saavutas Pariisis kiirelt ületamatu klavessiini pedagoogi kuus. Teada on the fly väga tihedat ja head suhted nii õukonna kui salongidega. Ta ühines oma kolleegidega võitluses rändmuusikute tsunfti vastu, millega aastakümneid tagasi alustas juba Kupera. Võitlus lõppes menestralide viimase nõndanimetatud kuningalangemisega. Tema looming, mis on välja antud neljas kogumikus peegeldab klavessiinimuusika arengut aastatel 740 kuni 65 süüdist Sanaadini. Väga tuntavad ponitaalia, eriti Scarlatti mõjud. Sümboolne on the fly surma-aasta 1789 mis on kui veelahe kahe ajastu kahe maailma vahel, millest kummalgi on täiesti erinev muusika. Erinevad pillid. Kõnekas on fakt, et pärast revolutsiooni asutatud Pariisi konservatooriumi keldrisse kogunes 19. sajandi alguseks rohkem kui 100 klavessiini. Millistega ei osatud muud peale hakata, kui tuli otsa panna. Kuid tee oli muusika oma töö teinud ilma prantsuse klavessiinimuusikat, ta ei oleks olnud mõeldav areng sellisel kujul, nagu ta toimus naabermaades. Järgnevatel sajanditel. Kuulame lõpetuseks rakti Flyi palalade mängib Aleksei viimoff uue ajastu instrumendil haamerklaveril.