Eesti Televisioonis alustab juba järgmisel nädalal tuntud saadet Klassikatähed ning selleaastased osalejad käivad tilt saates külas. Täna on mul hea meel stuudios tervitada hingeli Lai limp, tere ingeli. Tret ingeli on oboemängija ning peale selle too poe on juba üsna haruldane pill. Seda mängivad suhteliselt vähesed muusikud võrreldes eks klaveri või viiuliga, siis on ingeliga meil esimene naissoost interpreet, kes meile saatesse jõudnud yldse võtab klassikatähtede saatest osa viis noormeest ja kolm tütarlast. Ingeli ma küsiks esimese asjana, et kas muusika on üldse selline mehine alamehelik ala? Ma arvan, et muusika kohe kindlasti ei ole ainult mehelik ala, et sul on nii naiseliku Kuigal meheliku aga, ja võib-olla vanasti lihtsalt konservatiivsematel aegadel võistlust orkestris näha rohkem mehi. Aga ma arvan, et praegusel ajal on see trend kõvasti muutumas, et on ka väga-väga palju naisi. Ta on ka minu pillil. Vanasti võis näha, kehtestas ainult peaaegu ainult mehi, et ma ei mäleta ühtegi, oleks kuskilt pidev vajadus, oleks naisoboemängija mänginud. Aga nüüd näiteks minu klassis Saksamaal on 12 tüdrukut ja ainult kolm poissi. Et see kindlasti muutuv trend. Esimest korda ka klassikatähtede ajaloos saame kuulda just nimelt oboe kõla, kuidas hingeli oboeni jõudsid? Sellega on selline põnev lugu. Ma alustasin blogdoidiga akvers kauri koolis ja kui ma seda kaks aastat olin juba mänginud, mõtlesin, et ütleks mingit teist pilli mängida. Muidugi ainuke pill, mida ma teadsin ja mis, mida ma kuulnud olin, ainult flööt. Ja minu sõbranna mängis flööti, siis mõtlesin, et oh, ma tahan ka flööti mängida. Aga mul oli selline tore perekonnasõber, kes ütles, et jah, aga flööt on ikka tohutult palju, et kas sa siukest pilli nagu poe, ei tahaks proovida. Et ka just olid Rootsist saabunud Kaksu poed Lääne-Virumaale. Et ka pill oli võtta. Ja niimoodi suhteliselt. Mul on alati blokaku suvi, miski, millel, millest ma midagi ei teadnud. Et ma kuulasin poed ja mõtlesin, et miks mitte, et väga ilus pill ja niimoodi ma sattusingi siis hobu mängima. Just nimelt nagu sa ütlesid ka, et pill oli ka võtta, sest tegelikult on see selline suhteliselt praktiline mure ka täiesti täiesti olemas, et sulle meeldib üks teine pill, mida ei ole nii palju võtta. Jah, oboe mängijatel on ka teisi pille, mida võiksime juurde osta näiteks inglissarv jobu moor et neid tilli variante mitmeid, aga eks tuleb hoogsalt raha koguda, ehk siis võib-olla tulevikus saab ka need soetada. Just inglissarv on tegelikult till, mis sobib väga hästi sinu nimega ingeli ja mis on ju tegelikult su lemmikpill, see on verstima lemmikpille, on ainult inglissarve, kui see võimalik oleks, et see on ka minu unistused orkestris inglissaarega koha peale saada. Et ja mulle öelda hingelise arv. Aga milline see oboe kõla on või mis on poe juures, sind võlub see nii, temaga võib teha nii palju erinevaid toone, et hästi palju sõltub sellest trostisteks sellest uuringust, mis sinna otsa käib, et igal mängijal võib olla täiesti oma stiil ja täiesti erinev kõlakujutus. Ja sellepärast mulle väga meeldib, et sa saad olla sellega väga isikupärane. Ja muidugi orkestrites on minu arust orkestriteostes on just kõige ilusamalt soolod, kas hobuele või inglissaarele kirjutatud. Et sellepärast mulle meeldib, see on sihuke armastust täis pill, kas on väga ilusad, kantilinsid soolod alati mängida? See on väga ilusti öeldud, aga oskad sa ka öelda, mis, miks see pill pigem ebapopulaarne? No Eestis on ta ebapopulaarne ilmselt ka sellepärast, et väga paljudes muusikakoolides ei ole võimalust seda ütles õppida. Et mängid, on vähe, siis on ka õpetajaid vähe. Et ja ilmselt ka pille ei ole igas muusikakoolis pakkuda. Et see on kindlasti üks algpõhjus, miks, miks tuleb nüüd vähe peale? Aga hingeli räägime natukene sinust endast ka, kust ta pärit oled ja kuidas sa muusikani jõudsid, pärit oled sa Rakverest ja ma ei saa ka küsimata jätta seda, et kas sinu kauni nimega on ka mõni eriline lugu, mis läheb kaasa. Ja just ma olen pärit Rakverest, tegelikult sündinud isegi Põlvas. Võib öelda, et Lõuna-Eesti tüdruk aga minu nimega on niisugune lugu, et kuna minu ema nimi on hinge ja siis minu vanaema mõtetega paneks ainult helilõppu ja paneks tütre nimeks ingel. Aga mina ei, ma mõtlesin ma ikka hinge täis ikka ei paneks talle nimeks, panen sinna Indrekuga veel lõppu. Siis tuligi hingeli. Aga kui näiteks minu suurelt vennalt, kes oli siis kolme ja poole aastane, kui mina sündisin, küsiti, et mis sinu väikse õe nimeks võiks saada, sest tema vaks kooki moosiga. Õnneks ikkagi valiti hingeni, mitte kooki moosiga, praktiline eesti mees ei ole siin midagi, et no vot väga hea, aga siis läks väga hästi, sest noh, hingeli tõenäoliselt on kergem Kanda nimena kui kooki moosiga või ilmselt talled hingeliga teinud päris palju sporti nooremana räägi sellest ka natuke. Ja start oli minu esimene kirg. Et ma mäletan väga hästi, kuidas ma istusin teleka ees, Erki noolele kaasa elasin olümpiamängudel ja see oli tõesti see, ma isegi ei tea, kus kohast tulidega man õudselt nõudsin oma vanematelt, et mina pean ainult kindlasti minema trenni tegema kergejõustiku ja nii ma alustasin, on tõesti väga pühendunult, tegin. Kuni 13. eluaastani tegin väga palju trenni. Käisin ka muusikakeskkooliga paralleelselt Audenteses paar aastat ainult trennis. Ja siis nii see mulle kuidagi väga sümpaatne oli, et ma olen ikka lootsin, et minust saab tippsportlane, aga hoopis muusika peale. Aga kuidas niiske muusika poole lõpuks langes? Tuligi, on soovitused hoopis võiks muusikakeskkooli minna. Karakras ei olnud päris oboeõpetajat. Ta õpetas kõiki puhkpille, et temaga koos siis alustasime seda optimist, et väga armsate selle emissiooni endale võttis. Ja siis kahast tulidki soovitused, et aga võib-olla minna muusikakeskkooli edasi, et tuba on Eestis aga vaja ja et tuleb võib-olla päris hästi välja ka sellesse, selle vanuse kohta. Ja siis mind nagu alguses ma isegi ei mõelnud selle peale, et mis, mis muuseas keskkool ja üldiselt väga haarasse mõte, et ma saan minna Tallinna ise väikelinnast Tallinnasse pea helina ja ühikas elada ja üksi ja iseseisev alla. See võlus mind ja kui ma sinna muusikakeskkooli juba jõudsin ja ma nägin, missugused inimesed mu ümber on ja ja mis võlu sellel muusikal on, siis see pisik minusse jäi. Jätkateski kooli teemal Tallinna muusikakeskkoolist, oled sa nüüd jõudnud Saksamaale oma õpingutega edasi? Just Karlsruhe muusikaülikoolis? Lõpetasin bakalaureuse kraadi. Magister läheb siis edasi ja, aga mitte mitte kohe, vaid mõne aja pärast oktoobrist ja täpselt veel ei tea, millises koolis. Aga räägi natuke sellest Saksamaaajast, et kas sa inimese ja muusikuna muutusid ka kuidagi Saksamaal? Kindlasti ma arvan, et ma käin. Kas just inimesena, aga muusika kindlasti see see oli ikka väga suur õppimise periood neli aastat bakalaureust teha, et esimene aasta oli väga keeruline minu jaoks, kuna ma olin Eestist tulnud, konkurents minu vanusest puudus, sellepärast et mul on põhimõtteliselt ainuke, kes su poeg mängis siin ja siis järsku avanasse pilte. Ma ei olegi üksi. Tegelikult ainult mängijate puudus on Eesti. Et välismaal olid ikka väga palju ja väga palju häid mängijaid, et pidi ennast jälle üles töötama ja tõestama ja nii-öelda nagu nullist alustama, et see esimene esimene aasta oli raske, aga see oli kindlasti väga, väga kasulik. Kas kuidas sul on lood kontserdinärviga, nüüd tulevad ju need TTV klassikatähtede saate salvestused, tähendab, neid ei salvestata neid saateid, vaid tuleb ka otse-eetriga hakkama saada. Kuidas sa selleks valmis oled? No see on põnev proovilepanek, ent sellist kogemust mul ei ole, hea, et otse-eetris poed mängida just enne seda rääkida, et see teeb selle eriti keeruliseks, kuna poel on see drastilise uliku teema, et see peab olema alati olema niisked vibreeriks ja et just sellel hetkel ikkagi korralikult töötaks, kui seal prožektor peale paistab. Et ma olen üsna närvis, kui ma ausalt ütlen, aga ma väga loodan, et kõik läheb hästi. Aga kas sa oled seda tüüpi inimene, kui võtta sinna juurde võib-olla ka sinu sportlaskarjäär, et hästi tuleb välja trenni, see hästi tuleb välja proovisaalis. Ja siis kui tuleb publiku ette minna ja nüüd sellel hetkel see saavutus või tähendab see pingutus teha, et vahel ei tule ka, või vastupidi, just siin see publik nagu tõmbab käima ja ergutab ja, ja sa annadki endast parima. Enamus juhtudel vastupidi, et isegi kui tehniliselt kõik ei õnnestu. Mul on selline tunne, et emotsiooni ja sellist. Jah, emotsiooni ma annan nagu ennast välja rohkem ikka siis kui on laval ja publik on saalis, aga muidugi tehniliselt enamasti ikka midagi haigest juhtuvat nagu sellist sellist esitus nagu klassiruumis harjutades ning raske saavutada laval olles, et närv peab ikka tihtipeale oma töö, aga aga ma arvan, et muusikalises mõttes emotsionaalsemat sutan laval mängida. Aga mõeldes ka sellele, et sa oled andnud Ühe noh, kuidas öelda ühe käega spordile ja teine pool sinust on muusikal. Et kui palju on üldse selles asjas geenides ja kui palju on harjutamisest? No minu puhul võib öelda, et see on ainult harjutamisest, tähendab minu pärast plõksti ei sportlastega ühtegi muusikat ja pean ütlema, et aiman praegu enam mingisugune väga suur sportlane ei ole, et seal ikkagi praegu tegelen tervisespordiga. Aga kui palju seal üldse muuks praegu aega jääb, et kas sa, kas sa trenni jõuad teha või teed sa midagi muud, on sul mõni muu hobiga muusika kõrval? Ikka jääb aega natukene aega õigesti planeerida, siis jääb aega küll, et võrreldes keskkooliajaga on tegelikult ülikoolis rohkem aega kui keskkooliõpilastel. Et ja mul on selline hobi nagu mulle meeldib, väga matkata, mulle meeldib loodus ja mulle meeldib kõndida ja niimoodi me siis oma oma elukaaslasega me käime alati matkamas, kui vähegi vaba aega. Et see on meie niisugune ühine hobi. Kas sinu elukaaslane tegeleb ka muusikaga ja tema flöödimängija? Ja temaga kohtusid sa Saksamaal just ta ei ole sakslane, ei ole eestlane, ka prantslane, näitleja väga põnev ja sa oskad ka prantsuse keelt, siis? Jah, jah, natuke, eks ma õpin. Aga võime öelda, et tema oskab eesti keelt paremini 10 prantsuse keelt ning annavad väga põnev, siis saab ka Eesti muusikamaastik endale varsti uue flöödimängija äkki. Eks ikka loto vahepeal käib ehk singa. Aga räägime sellest ka, millest sa unistad seoses selle saatega, et et või, või on see sinu jaoks selline tore väljakutse, et noh, proovime, kuidas läheb või, või on sul ka mingi eraldi eesmärk? Minu esimene eesmärk on see, et olen ikkagi südamel, et pillil vähe mängitakse siin Eestis, et ma tahaks, et oleks tõesti populaarsem. Eelmine hooaeg käis juba koti juba ära, et poe alla ei saa jääda, oma poeg tuleb ka rohkem mängima Eestis, et see minu esimene eesmärk. Aga eks muidugi ütleme nii, et see konkurss avab mingid uksed, et pärasconkasin ka palju rohkem võimalusi teha kontserte ja tuleb rohkem pakkumisi. Et see kõik, see on kindlasti üks, üks asi, miks tahan osa võtta, sest et oma nii kaua ära olnud, et siis tõesti hea kontakt jääb aina vähemaks, et ma ei tahaks üldse, et see juhtuks, et ma ikkagi tahaks, tahaks olla eestlane ja Eestis ei ole Eestile vajalik. Oled sa neid repertuaari peale ka mõelnud, mida sa mängima hakkad, et millised on need heliloojad või millise ajastu muusika juustupoel? Väga hästi kõlab? No poele kõige rohkem repertuaari, ennust, barokk ajastust. Aga saates ma esialgu just ei plaanib rokki mängida, et ajalugu on kuidagi neljandad näidanud ei ole seal väga hästi peale läinud. Et ma siis. Ja see on üsna-üsna raske seda head programmi kokku panna, et kuna poed onju kõvasti kõvasti vähem repertuaari kuni klaverile, viiulile või isegi flöödile, et siis on üsna raske midagi tabavat ja piisavalt lühikest leida, et tähendab siis saate formaadiga kokku läheks. On sul mõni lemmikhelilooja ka tegelikult minul lemmikajast või ongi Barakked? Kummardan Bachi ja ja telemanni ja endale, et kõiki barokiaja suurkujusid. Aga mulle meeldib igasugune muusika, et mitte ainult rock. Ega täna mängid sa meile hällo, mis lugu sa mängid? Benjamin Britteni kuus metamorfoosi, soolo hobuele, mängin sellest esimese osa Paan ja nüüd sa lähed siis sellest nii-öelda sellist sellest oodatavalt barokkajastust välja tegelikult. Ja muusikat on väga palju, et et oboe repertuaaris on väga paljud teisest ajastust rahvaga väga häid teoseid, et see on just 20 20. sajandil kirjutatud teos. Aga suur suur aitäh sulle stuudiosse tulemast. Ma soovin sulle väga palju edu saateks, millal esimene salvestus on või esimene tähendab 123 veebruar. Peagi juba peagi natuke saab veel harjutada. Nojah. Ja niikaua, kui sa valmistad ette oma pillimängu, siis mina tuletan kuulajatele korraks veel meelde, et Eesti televisiooni populaarne muusikute telekonkurss Klassikatähed algabki siis juba järgmisel nädalal. Klassikaraadio vahendab nii telesaateid ja kontserdid kui ka tutvustab siis enne konkurssi kaheksat osalejad. Ja täna oli stuudios oboemängija ingeli live, kes siis kohe mängib meile ka ühe pala paluningeli.