Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku kaheksanda detsembri olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom. Riigikogu rahanduskomisjon kärpis täna tuleva aasta riigieelarve kulusid veel kahe miljardi krooni võrra. Sellest hoolimata on eelarve sisulises puudujäägis ja puudujäägi suurus võib rahandusministri hinnangul ulatuda kahe kuni kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Sel sügisel Eestisse toodud 120-st tonnist sealihast on ladudes 70 tonni. Kõik ülejäänud on, ülejäänud on ilmselt kaks, 20 ülejäänust on ilmselt 20 kuni 30 tonni ära tarbitud, on selle kahjulik mõju tarbijatele pigem hüpoteetiline kui tegelik, nendib veterinaar- ja toiduametit. Euroopa Komisjoniplaan, mille järgi Balti riigid lülitatakse ühtsesse Euroopa energiavõrku, on praegu energeetika ja majandusministrite laual ja hiljemalt järgmise aasta keskel peab olema valmis ka kava, kuidas seda plaani ellu viia. Vähemalt kolmes Kreeka linnas puhkesid taas politsei ja meeleavaldajate vahel vägivaldsed kokkupõrked. Täna õhtuks on suuremates linnades häiritud mitu meeleavaldust, demonstratsioonid on levinud ka Kreeka piiridest välja. Loe Gruusias hakkab esindama Šveits. Eestist veel novembrikuus usaldab rahvas kõige enam päästeametit, piirivalvet ja politseid. Kõige vähem erakondi. Ida-Viru keskkonnateenistuses arutati Narva kose taastamise võimalusi. Eurovisiooni Eesti eelvooru laekus 110 laulu eesti kultuuriajaloo tegelaste isiku muuseumidest on kõige täbaras seisus muusikute isiku muuseumid. Nii leiti väike muuseumitele pühendatud konverentsilt kumus. Hiljem läheb taas sajusemaks. Homme võib olenevalt kohast sadada nii lund, lörtsi kui vihma. Öösel on kuni 10 kraadi külma, homme päeval on temperatuur neljast miinuskraadist viie plusskraadini. Alustame sellest, et riigikogu rahanduskomisjon jõudis täna kokkuleppele, et tuleva aasta riigieelarvet kärbitakse veel veidi alla kahe miljardi krooni. Nüüd läheb eelarve eelnõu ülehomme parlamenti, kolmandale lugemisele aga lähemalt. Mall Mälberg. Rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul tuleb üle poole kärbetest prognoosi muutusest ja puudutab sihtotstarbelisi makse ning suurem osa ülejäänust on halduskulud ehk riigiasutuste tegevuskulud rahul. Tema sõnu sellega veel olla ei saa. Tegelikult. Defitsiidiga käriseb järgmine aasta, päris suureks on, oleme Maastrichti kriteeriumid ei lähedal, et igal juhul oleks vaja rohkem kärpida, aga see pole lihtsalt tehniliselt mõnes mõttes ka poliitiliselt võimalik. Kui suur puudujääk võib tulla rahandusminister Ivari Padar Kui me oleme prognoosinud siin kahte suvine prognoose, sügisene prognoos, mis on kahe prognoosi vahe, on ja tegelikult rahalises vääringus umbes viis miljardit krooni. Me oleme vähendanud seda puudujääki siin nende kärbetega. Aga igal juhul on selge, et sinna kahe kuni kolme protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust võib see puudujääk ulatuda. Ja selge, et see eeldab, et rahandusministeerium peab olema järgmisel aastal määratud ettevaatlik ja vaatama ka seda, et kui puudujääk läheb liiga dramaatiliseks vahe liiga suureks, siis kasutame neid võimalusi, mis on siis väljamaksete piiramine riigast. Puudujäägiga eelarve tähendab tõenäoliselt vajadust võtta kasutusele reservid Jürgen Ligi. Nende suurus on selgelt ebapiisav, kui see majanduslangus püsivamaks osutub. Millal võib tekkida see hetk, et reservid kasutusele võetakse? Ikka järgmine aasta ei ole pääsuga. Reserv on ju kogu aeg mängused, alalaekumine on pidev ja kui väljamakseid ei õnnestu edasi lükata, siis kassareserv ongi selliseks igapäevaseks tööks. Isamaa ja Res Publica Liidul on kahju, et koalitsioon ei suutnud riigi enda tegevuskulusid rohkem kärpida, aga Margus Tsahkna sõnul on selleks ruumi veel olemas. Samas on IRL saavutatud kompromissiga piisavalt rahul. Ühelt poolt oleme rahul, kuna me oleme suutnud tagada järgmiseks ostaks siis õpetajate palgatõusu, oleme taganud selle, et kaitsekulutused jäävad, õigemini me tõstame nad siis ühe koma üheksale protsendile SKP-st ja samamoodi me nendele kärpimise tuhina käigus suutsime tagada, et me investeeringuid teedele oluliselt ei vähenda. Mis tähendab, et me ei vähenda riiklikke investeeringuid, tundus, et see on nagu meie eesmärk on, teiselt poolt on natuke kahju, et koalitsioon ei olnud valmis nii palju kärpima riigi enda tegevuskulusid, siin on tegelikult see ruum samas, aga täna on selline koalitsioon sellised kompromissid ja eks me siis nüüd pingutame, et järgmisel aastal riigieelarve ei läheks rohkem kui kolm protsenti miinusesse, et meie suur eesmärk on ikkagi jõuda 2011.-ks aastaks, siis eurole üleminekule ja see on see, mida järgmine aasta loodetavasti me suudame ka eelarve poliitikaga tagada. Tänast kompromissi kommenteerides ütles rahandusminister Ivari Padar, et ta oleks õnnelikum olnud, kui kärbete hulk oleks suurem olnud. Aga hea, et kärpekohti siiski veel leiti. Tänan ka päev otsa juttu olnud sellest, et kui Iirimaal leiti teatavasti hiljuti lihastdioksiidi, mille tase oli lubatust kuni üle 100 korra kõrgem, siis sel sügisel, alates esimesest septembrist on Iirimaalt Eestisse toodud kuus partiid sealiha kogusest 120 tonni ja päeva jooksul pidi välja selgitama, kus see liha on, kui palju teda on kasutatud, kui palju kasutamata ja realiseerimata ja milline on siis seis nüüd õhtuks. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Et praeguseks kellaajaks oleme me jõudnud sinnamaani, et me oleme leidnud hulgiladudes ladudes 70 tonni veel käitlemata liha. Mis on, kui me mäletame küll Tarvu 120, õnneks juba üle poole sellest kogusest? Aga kas me teame, mis neist ülejäänud 50-st on saanud? Selle ülejäänud 50 tonniga tegeleme, kuna lase riburada läheb järjest pikemaks ja on ta ju jõudnud väga paljudesse toitlustusettevõtetesse üsna väikestes kogustes Tuglient limistutes, noh, kus ta kindlasti on, on ammuilma ära tarbitud, aga sedamööda, kuidas need väikesemad kogused selguvad, siis kindlasti läheb kõigile teave ja soovitus siis seda mitte kasutada. No teil on kogemusi, mida loogika ütleb, et sellest 50-st palju võiks olla ära tarbitud palju kuskil poolel teel nii-öelda. Noh, see on, on küll jah, paras kohvipaksu pealt ennustamine, et kui ta on ka pool ja pool, siis, siis on ka hästi. Aga mida nüüd praktilises elus kaasa võib tuua, ma mõtlen, see tarbimine, et noh, me oleme rääkinud, et ta on kahjulik ja, ja kõikvõimalike tagajärgedega ka, no ütleme nii, et on tarbida. Noh, kuna tegu on potentsiaalselt kantserogeenseid ühendiga, siis, kui ta on leitav ja sellega on võimalik tegeleda nii, nagu me seda praegu teeme, siis igal juhul tuleb seda teha noh küll me teame, et dioksiin on lühend, mida, mida paraku inimtegevuse tulemusena looduses on, me teame, et on balti eraldi teema, on dioksiini reostus mingisugune foon on, on kõigis maades, keda Balti merest püütakse, et noh, inimene paraku temaga kokku ikka puutub, et see on selge, et kui ta nüüd on ka jõudnud mingisugusesse kul Jassi portsu või vorstiviilu, siis see kogus ja see kontsentratsioon, see on, see on tõesti pigem hüpoteetiline kui probleemne arvangi, et, et tarbijatele selle on ta siis 20 või 30 tonni, mis on, mis on terves Eesti riigis võib-olla ära tarbitud siis noh, kindlasti ei ole tegu mitte mingisuguse mingisuguse säärase küsimusega, millega joosta perearsti juurde või, või hakata omale mingeid sümptomeid otsima. Aga kindlasti probleem tervikuna selline, et, et me tegeleme sellega ja me kõrvaldame kõik selle, mis on veel kasutamata. Riiklikest institutsioonidest oli novembrikuus kõige kõrgem usaldusprotsent päästeametil, piirivalvel ja politseil, kellele järgnesid Kaitsevägi Rahvusringhääling, Eesti pank ja maksu ning tolliamet. Turu-uuringute aktsiaseltsi läbiviidud küsitluse järgi usaldas siis päästeametit 93 protsenti ning piirivalvet 87 protsenti küsitletutest. Politseinikke usaldas 83 protsenti vastajatest ehk nelja protsendi võrra rohkem kui oktoobrikuus. Kaitseväe usaldusprotsent oli 78, rahvusringhäälingul 76 eestipa Ingal ja maksu- ja tolliametil 75 kaitseliit ning president Pärvises võrdselt 64 protsendilise usalduse. Väiksema, vaat või seal tagaotsas olid nagu alati valitsus 45 riigikogu 44 protsendiga, ka peaministri usaldusprotsent oli 44. Kõige väiksema usaldus on erakondadel 27 protsenti. Täna toimub on olnud Euroopa Liidu liikmesriikide transpordi ja energeetikanõukogul, arutasid energeetikaministrid Euroopa Komisjoni esitatud plaani, mille järgi luuakse kava balti riikide lülitamiseks Euroopa ühtsesse energiavõrku. Mall Mälberg küsis majandusminister Juhan Partsilt selle kava põhipunktide kohta. Siniselt ühendatud teiste Euroopa liidu riikide võrkudega ja see oleks toimiv võrk mis oleks ühtne turg. Lisaks julgeoleku aspekt varustuskindluse aspekti edasi. Nüüd detailsem plaani osas töö, siis sai ka täna algused kõik tegelikult mitte ainult kolm balti riiki vaid ka Soome, Rootsi, Taani ja Saksa-Poola liitunud sellise töörühma, aga mida siis Euroopa Komisjon veab, on ju, kes siis peab noh, ütleme reaalse tegevuskava ja ka need küsimused, mis nõuavad poliitilist otsustamist noh, laua peale panema ja hiljemalt siis järgmise aasta keskel peaks siis olema võimalik ja üsna konkreetne nii-öelda plaan, kuidas seda ellu viia, et noh, siiamaani me oleme ju siin üksikuid asju ajanud, aga need on sellised üksikud asjad, et ma loodan, et kas uut kvaliteeti plussis, et Euroopa komisjon näeb seda Ühte siis kuuest suurest infrastruktuuri küsimuses. Mis puudutab Euroopa elektri ja gaasi sõltumatust või noh, ülejäänud on mõned lihtsalt näitena võib nimetada, et olgu see siis gaasivarustus alternatiivina senistele gaasia allikatele, siis on siis nii-öelda see Kaspia mere gaasikanal aga näiteks ka põhjamehe, energiaressurssi ühendamine nii-öelda suurde Euroopa energiavõrku. Nii et see on tõesti positiivne uudis, võiks öelda. Kui kaugele on kõikide nende uute vajalike ühenduste rajamiseks rahastamise põhimõtete väljatöötamine? Noh, rahastamise võib öelda ka, et on teatud positiivseid momente, et esiteks, mis saavutasime, et kindlasti juba selles nii-öelda Euroopa komisjonipoolses majandusliku elavdamise paketis Euroopa komisjon pakub välja teatud summad just energiavõrkudega strateegiliste energiavõrkude investeeringuteks, teiseks noh, kui me nüüd tuleme kesksete võrkudes, siis kindlasti ka see rahastamismudel kuulub selle töörühma töö hulka, et selles mõttes Euroopa Komisjon pakub seda raha, milline see mudel saab täpselt olema ja mil määral näiteks sedasama raha kasutada ka Eesti-Soome teise kaabli toetuseks, kui see on vajalik või siis ütleme Rootsiga kaabliühendust eksitakse lähikuude küsimuseni. Need tänased olulisemad välisuudised ja Margitta otsmaa. Vähemalt kolmes Kreeka linnas puhkesid taas politsei ja meeleavaldajate vahel vägivaldsed kokkupõrked, mille vallandas 15-ni vastase poisi surm laupäeval politseiniku kuuli läbi Thessalonikis lõi politsei laiali umbes 300 tudengi selle avalduse. Samal ajal muutusid rahutused vägivaldseks ka mitmes teises linnas. Sajad Kreeka kooli õpilased osalesid Ateenas protestimarsil, mis lõppes parlamendihoones. Noorukid loopisid parlamendihoonet turvavaid märulipolitseinike apelsinide ja veepudelitega. Kolmandat päeva. Jätkuvate rahutustes on kannatada saanud paarkümmend pangahoonet, kümneid kauplusi, autosid ja elumaju. Täna õhtuks on suuremates linnades planeeritud viis suuremat meeleavaldust, sealhulgas kommunistliku partei sotsialistide partei Pasok massidemonstratsioon Ateenas. Demonstratsioonid on levinud ka Kreeka piiridest välja. Kreeka saatkonna juurde Londonis kogunes täna umbes 50 maskides meeleavaldajad. Umbes 15 noorukit hõivas Berliinis Kreeka konsul. Raadi konsulaadi esindaja sõnul nõuavad nad, et Ateenasse saadetaks kiri, milles väljendatakse Raivo alaealise surma üle. Diplomaadi kinnitusel viibivad meeleavaldajad endiselt konsulaadis, kuid pole kasutanud vägivalda ega vandaalitsenud. USA presidendiks valitud Barack Obama. Obama kutsus teleusutluses uuele lähenemisele terrorismivastasele võitlusele Afganistanis. Ainuüksi sõjalistest vahenditest terrorismivastases võitluses ei piisa, ütles Obama. Afganistan vajab tema sõnul lisavägesid ning NATO liitlaste maapealse töö paremat organiseerimist. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata afganistani arenguprojektidele. Üks tõsisemaid probleeme on Obama sõnul see, et Afganistani põllupidaja ei tunneta, et tema elu oleks millegi poolest paremaks läinud. Samuti kutsus Obama Indiat ja Pakistani lahendama erimeelsused Kashmiri küsimuses. Obama kutsus Islamabadi tõhusale partnerlusele, mis ei laseks terroristidel endale piirialadel turvapaiku luua. Strateegiline partnerlus tuleb luua ka teiste Lõuna-Aasia riikidega, kinnitas Obama, lubades raevukat võitlust nii al-Quaeda, kuid Talibaniga. Oma huvide ametlik esindaja Gruusias on Šveits. Venemaa tungis augustis Gruusiasse ning tunnustas seejärel Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat, mis peale katkestas Gruusia diplomaatilised suhted Venemaaga. Kreml pöördus Šveitsi poole palvega esindada Gruusias Venemaa huve, millega Šveitsi saatkond oktoobris nõustus. Seda aga tingimusel, et vastav esindamine toimub Šveitsi huvides. Neutraliteedipoliitikat järgiv Šveits esindab näiteks USA huve Iraanis ja Kuubal. 12. detsembril liitub Šveits ka Schengeni viisaruumiga. Eestisse tagasi ja Narva mittetulundusühing Eesti loodushoiu keskus soovib täita Narva jõe kuiv sängi veega. Selle tulemusel taastuks looduslikult kaunis kosk ja Narva jõkke tuleks taas kudema lõhe. Lähemalt Jüri Nikolajev. Eesti loodushoiu keskus soovib täita veega Narva jõe kuiv sängi selleks, et taastada kasvõi osa Narva koskadest diale looduslikult ilusa vaatepildi, tuleks Narva jõkke taas kudema lõhe. Praegu tuleb kogu Narva jões töötav lõhe kasvandustest. Hetkel taotleb loodushoiu keskus vee erikasutusluba. Vajalik vee hulk plaanitakse lasta kuiv sängi kas siis hüdroelektrijaama Lucia kergitades või eraldi rajatava voolukanali abil. Narva kose taastamiseks piisaks 50-st kuupmeetrist sekundis. See on umbes kaheksandik Narva jõe vooluhulgast. Eesti loodushoiu keskuse juhatuse liikme Jaak Tambetsi hinnangul tähendaks projekti õnnestumine ühte ilusamat heategu Eesti looduse suhtes. Et Narva jõgi voolab Jolla kärestikus. Plaan on Eestis unikaalne. Ma ei tea, kust leiab taolisi asju Läänemere ääres. Muidugi ei räägi mitte kogu vooluhulga läbi selle uue v lasu laskmist, me räägime ikka kümnendikust. Aga samas jälle seesama kümnendik on umbes sama palju kui Emajõe vooluhulk Tartu vahel, et see on ikkagi väga võimas. Taastamise projekti üks põhilisi ohte on Narva veehoidla taseme alanemine, mis võib jahutusveest ilma jätta. Narva elektrijaamad jätkab elektrijaamade keskkonnajuht. Arvo Tordik. Põhiline oht ongi see, et kui Narva veehoidla tase langeb selle tegevuse tulemusena, nagu ma aru saan, tegevusele üks eeldusi ongi see, et seda ei toimu ja meie tahame lihtsalt jälgida, et kõikvõimalikud ohud oleks arvesse võetud. Praegu tundub, et seda plaanitakse teha. Projekti õnnestumine sõltub aga otseselt maast, mis peaks loobuma osast talle kuuluvast Narva hüdroelektrijaama võimsusest kuna veehoidlast lammutatava vee hulk peab jääma samaks. Ametlikult pole Venemaa loodusressursside ministeerium oma huvi koskede taastamise vastu ilmutanud, kuid nagu kinnitab Jaak Tambets, on Venemaa halvasti otsustamas, kui suurt vee hulka eestile lubada. Territoriaalselt on Venemaa valduses 70 protsenti Narva veehoidlast. Veehoidla hüdroressurss veel kahe riigi vahel jagamata. Päts usub Narva kose projekti õnnestumisse. Kuna see oleks kasulik ka Venemaale heade kudemistingimuste tõttu, siis suureneb kalade arvukus meie arvates väga oluliselt kogu Narva jões. Et sellest võidab ka Vene pool. Narva kose taastamise keskkonnamõjude hindamise protsess peaks valmis saama tuleva aasta kevadeks. Kogu projekti valmimise tähtaeg, aga ega maksumust Jaak Tambets veel hinnata ei oska. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Eurovisiooni lauluvõistluse rahvusliku eelvooluna korraldatavale konkursile Eesti laul 2009 laekus täna lõppenud tähtajaks 110 voolu. Konkuri produtse konkursi produtsendi Heidy Purga sõnul on muusikute huvi võistluse vastu olnud meeldivalt aktiivne ning võrreldes eelmiste aastatega on laekunud lugusid tunduvalt rohkem. Tema sõnul esitati laule väga erinevatest žanritest erineva muusikataustaga inimestelt. Žüriid otsuse neljapäeval ja siis teatatakse ka 10 edasi pääsenud lugu. Kumus arutati ja eesti isiku muuseumide hetkeseisu ja Tõnu Karjatse käis kuulamas. KUMUs peetud konverents oli pühendatud Adamson-Ericu muuseumi 25.-le aastapäevale. Muuseumi direktor Ülle Kruus kinnitab, et muuseumil läheb hästi, seda soodustab juba sobiv asukoht. Tallinna vanalinnas. Adamson-Ericu muuseumil läheb praegu tõesti päris hästi, et meil on olnud ideid ja meil on olnud partnereid ja külastajaid aga teisalt me teame väga hästi, et see soodus asupaik Tallinna vanalinna südames, et seal on ka hoopis teisi ahvatlusi, galeriisid, restorane, kohvikuid, aga Eestis toimib kõige paremini see, et kui keegi on käinud saanud hea elamuse, tal on tuttavad sõbrad ja ta läheb koju ja räägib, siis, siis inimesed tulevad jälle. Nii et mul on sellest tõesti väga hea meel, et meie hetkel praegu ei saa väga nuriseda selles suhtes, et meie vastu ei oleks huvi. Küll me mõtleme päris tõsiselt ka, et kuidas natuke värskem välja näha ja ja mis on need need projektid, mida me siis katsume niimoodi rahvale pakkuda? Samas on probleeme veidi kaugemal asetsevate muusikute isiku muuseumidega, näiteks on väga halvas seisukorras Mart Saare majamuuseum. Hüpassaares. Aastaid muuseumi nõukogu juhtinud Eesti kunstimuuseumi direktor Marika Valk leiab, et riik peaks väiksemate muuseumite toimimise lähemalt üle vaatama. Kui sellised väikesed ISIC muuseumid on suurte süsteemide sees, siis neil kui palju lihtsam toimida kui päris eraldi, nii et tulles ringiga tagasi muusikute ISIC muuseumide juurde. Ma arvan, et siin on vaja tegelikult ministeeriumil mõelda mingisuguse projekti peale, noh nagu Eesti mõisakoolid nagu Eesti kirikute projekt, nii võiks olla ka eesti isik muuseumite projekt. Et vaadata läbi, kes, kuidas nagu toimivad, et saada sellest nagu paremat ülevaadet. Kunstnike isiku muuseumitest on jätkuvalt lahtine Kristjan Raua majamuuseumi tulevik praegu ootab kunstimuuseumi omanike nõusolekut maja korda tegemiseks. Tänasel konverentsil käidi välja ka idee isiku muuseumide lülitamiseks kooliprogrammidesse, mis seni on iseeneslikult ka toiminud. Veel kord. Ülle Kruus. Ma arvan, et see on väga hea mõte, kuna ma olen ka Eesti muuseumiühingu aseesimehena rääkinud erinevate haridus teadusministritega viimastel aastatel, siis siis ma arvan, et tegelikult muuseumi integreerimine Haridus-Teadusministeeriumi kaudu kooliprogrammidesse oleks väga loogiline, et meil on isegi olnud nagu ettepanek, et kui rahapuudust, siis teeme lihtsalt nagu algatust ja toetusteta võiks olla niisugune, nagu on spordipäev, kui on regioonidest, siis käiakse maakonna muuseumites, kui on võimalus, tellitakse buss, käiakse kas naaberlinnas või talilased Tartus, Tartust, Tallinnasse või, või narr. Ma arvan, et ka sinna ka omavalitsused ka natuke kaasa mõtlevad, et, et see oleks väga tore, et meil on üle 200 muuseumi. Praegu on muuseumi aasta teine nädal käimas ja see oleks väga lihtne, et, et me võtame ette ja teeme spordipäevale lisaks ühe muuseumipäeva eesti kooli. Ilm on meil selline, et öösel alates saartest pilvisus tiheneb ja Lääne-Eestis sajab lund ning lörtsi, saartel ka vihma, kohati võib ka tuisata, läänerannikul on jäidet. Puhub kagu ja lõunatuul, saartel ka edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kuus kuni miinus 10, Lääne-Eestis kuni miinus viis, saartel saartel kuni pluss kolm kraadi. Homme on pilves ilm, mitmel pool sajab lund ja lörtsi, saartel ja läänerannikul ka vihma. Puhub lõunakaartetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme nullist miinus nelja Lääne-Eestis nullist pluss ja saartel pluss kolmest pluss viie kraadini. See oli Päevakaja kuulmiseni.