Vikerraadio tervist, head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit, täna on teisipäev, me räägime huvitaja saates tervisest. Ja meie tänane saatekülaline on aasta arst, 2017, Karmel Joller. Ta töötab perearstina kivimäe perearstikeskuses ja selle valiku, kes saab aasta arstiks, tegid siis arste, lugejad ja Eesti tervise fond ning meil tuleb juttu tegelikult mitte niivõrd sellest aasta arstid tiitlist, vaid rohkem ikka sellest, mis inimesi praegugi kimbutama. Ehk siis viirushaigused. Mida võtta ette, mida mitte võtta ette, mis on müüdid, mis on tegelikkus, mis toimib, mis ei toimi selleks, et need inimesed, kes on nüüd külmetunud ja, ja mõne nakkuse haiguse endale külge saanud, mõne viiruse, et sellest kiiresti võiksime paraneda. Aga tunni teises pooles räägime ka veidi portaalist novaator ja just nendest teadusteemadest ja tervise teemadest, mis seal täna avaldatakse. Marju Himma toimetajana vahendab uudist ibuprofeeni, st ja ühtlasi räägib kavimine veidi depressioonist. Ja siis päris tunni lõpuosas võtan ette värske ajakirja tervis pluss ja vaatame, milliste teemadega seal on tegeletud. Mina olen Meelis Süld, Merlin Kontus on helipuldis head kuulamist. Alta. Leenu. Lähedal. Kuulatav. Nõnda siis tänase huvitav saatekülaline on seekord meile aasta arstiks 2017 nimetatud tohter Karmen Joller. Tervist ja palju õnne. Tere ja aitäh. Sa töötad perearstile kivimäe perearstikeskuses ja siis selle aasta arsti tiitli andis välja Eesti Tervise Fondi arste lugejad ja mitmed inimesed, kes siis sellesse žüriisse kuulusid? Mitte sellest ka kõige pikemalt rääkima, aga teisipidi jällegi on oluline võib olla mainida seda et kui tähtis su enda jaoks selline tiitel või tunnustus on. No alguses oli suur ehmatus, ehk ma ei noh, ma ise nagu ei osanud oodata sellist tiitlit, aga loomulikult see on tähtis ja siia sõitagi sõitiski, ma mõtlesin sellele. Ja ma mõtlesin sellele, et tegelikult see ei ole mitte tähtis isegi minu jaoks, vaid kõigi arstide jaoks, et kuna räägiti, et see tyyp, Mulle anti peamiselt seetõttu, et ma avalikkuses räägin asju, mida võib-olla siis tõenäoliselt nii palju ei räägita. Ma arvan, et inimestel on järelikult vaja sellist infot. Ja tegelikult ma tean, kui head ja targad mu kolleegid on kui suurepärased arstid ja kui hästi nad tegelikult oskavad rääkida ka. Ja selgitada asju, et nad võiksid täitsa julgesti palju julgemini avalikkuses rääkida. Sellest on juttu olnud, et arstidel on see noh, teatud suhtlemist ütleme, et kui patsient tuleb, siis kirjutatakse midagi arvutisse ja toksitakse ja, ja lõpuks see patsient ei saagi aru, et mis ta siis viga oli või mis diagnoosi ta sai või või vahel võib-olla öeldakse ka midagi väga liiga konkreetselt, nii et see patsient kuidagi ehmub, et see suhtlemisoskus tegelikult see on väga oluline oskus ju arstide puhul. Jah, õnneks nüüd noorematele arstidele, kes nüüd on hiljem lõpetanud, et ka nendele õpetatakse seda, et mina näiteks olen selle jalgratta pidanud ise leiutama aga osadel inimestel on kaasa antud, osadel ei ole mõni päev õppima, aga see on täiesti treenitav. No ma loodan, et see avalikkuses esinenud on ka nagu mõnes mõttes treenitav, et, et rohkem kolleege julgeb siis oma arvamust avaldada sinu heal ees. Ja absoluutselt, ja ma olen veel seda ka tähele pannud, et ajakirjanikud on ka päris lihtsalt tavalised inimesed ja nad ei hammustagi. Hellad on tegelikult päris toredad ja, ja mul on hästi hea meel, et ka ajakirjandus on sellise terviseedendusliku suuna võtnud. Kuulatakse sellist mõistuse häält, kutsutakse rääkima ja tuuakse meedias esile olulisi terviseteemasid. See tegelikult annab arstidele meie töös väga palju kaasa juurde. Ja, aga kui me tänast saadet kokku leppisime ja veel sellest aasta arsti tiitlist ka midagi ei teadnud siis sa rõõmustasid, et meil on nii hea lihtne teemadena külmetushaigused või siis viirushaigused, ütleme niimoodi, et nendest võiks rääkida. Jah, ta on tõesti lihtne, aga selles mõttes lihtne, et arsti jaoks on ta väga lihtne, aga põhimõtteliselt kui on esimesed päevad, kui ei ole teatud ohusümptomeid Sist lihtsalt võimegi öelda, mine puhka ja saa terveks ja ongi kõik. Et sellepärast ta tegelikult on lihtne inimese jaoks muidugi see ei ole üldse lihtne olla palavikus 39 viis näiteks või või köhida nii, et rinnus justkui keegi traatharjaga kratsiks. Aga no ütleme nii, et põhimõtete pärast see on poolest on lihtne, aga aga seda läbi elada loomulikult ei ole lihtne. Kui palju praegu on just külmetusega inimesi arsti juurde tulnud? Ülemiste hingamisteede viirushaigusega ja ma meelega kasutan ja vaheldumisi rahvakeelseid termineid. Ja inimesed. Vanarahvas juba pani tähele, et kui läheb külmaks, siis jäävad inimesed. Siin sageli haigeks, et tegelikult see ei ole mitte külmaga seotud ja külmetamisega otseselt, ütleme kaudselt ta võib olla seotud küll, et kui inimesel on väga ebamugavalt külm, et siis organism stressiseisundis nõrgeneb ja võtab haigusi mõni vastu. Aga inimesed külma ilmaga kipuvad olema rohkem siseruumides ja koos ja siis haigustele lihtsam levida, et seal põhimõte. Neid külmetushaigusi esineb ka suvel niinimetatud külmetushaigusi ja esineb ka soojadel maadel sedasama gripp ja kõiki gripiale, küll see niinimetatud külmetushaigusega. Aga need on kõik olemas üle maailma. Samad viirused. Jaa, aga ütleme siis, aint külmetushaigus on tegelikult ikkagi viirushaigus. Ja ta on ikkagi viiruste külmetamine, ei põhjusta haigestumist, muidu me oleks ju ammu surnud siin kõik, et me elame külmas kliimas ja ja me ei peaks vastu, kui ainult külm meil haigeks teeks. Ja aga, aga praegu vist on päris palju neid viirusi liikvel, jah. Kindlasti rohkem, kui oli kuu aega tagasi ja. Nägime eilses AK-s ka seda statistikat ja ja mis see tähendab siis, et arstide uste taga on ka järjekorrad ja, ja telefon kogu aeg punane või kuidas seda tööd üldse praegusel ajal korraldatakse, kui on neid kaebuste kaebustega patsiente nii palju? Eks see sõltub, sõltub ka hästi palju just sellest samast töökorraldusest. Et meie perearstikeskuses on väga suur roll pereõdedel ja üldiselt perearstid annavadki järjest suurema osa pereõdedele. Sellised ägedad viirushaigused reeglina ongi pereõe patsiendid ja kui pere on küsimuste, saab muidugi alati arsti käest küsida või kutsuda arsti patsienti läbi vaatama. Ja seetõttu nagu arsti ukse taga seda järjekorda võib-olla nii palju ei ole. No muidugi on rohkem, kui ütleme suvel näiteks. Aga meil on pereõdedel on küll, käed-jalad on väga tööd täis ja ka mina ja minu kolleeg kolleegid, teised arstid, me oleme ka oma vastuvõtu aega pikendanud. Et kõik abivajajad ikkagi jõuaksid õigel ajal arsti juurde. Ja kui on tõesti kriitilisemas seisus patsient, kellel on väga halb olukord, siis me võtame nad vahele kutsume sõnaga nii kiiresti vastuvõtule kui võimalik. No neid ülemiste hingamisteede viirusnakkus on ju väga mitmesuguseid ja ja räägitakse ka sellest päris gripist, mida nüüd ka on rohkem jällegi ja on ka laboridiagnoosiga laboris kinnitatud diagnoosidega gripijuhtumeid Eestis. Aga no kuidas siis käituda, mida teha, et võtta aeg maha, puhata? See on, see on üks asi, aga noh, meil on endil ka rahva seas mitmesuguseid arusaamu. Kuidas võidelda nende viirushaigustega, et kes ütleb, et tuleb hakata jooma ja viina võtma ja ja kes kes mässib ennast hästi soojalt, kuskile teki sisse. Et mis on need asjad, mis tõepoolest toimivad. Tegelikult ikkagi see puhkamine toimib kõige rohkem, kui me nüüd räägime ikkagi lihtsasse tavalisest viirushaigusest. Et aeg tuleb maha võtta, tuleks ennast natukenegi isoleerida, et mitte seda viirust edasi kanda. Kuigi viiruse haigused nakatuvad sageli juba enne esimeste sümptomite ilmnemist või siis juba esimeste sümptomite ajal. Aga ikkagi võiks võtta aja juba päris alguses maha. Kui ei ole väga raske või ütleme, halb enesetunne, siis piisab teinekord ka sellest, kui jätta ära õhtune trenn, näiteks ütleme, trennis ei tasu kindlasti haigena käia, see ei ole hea. Ja üldse igasugune füüsiline koormus või, või jäta mõni asi tegemata lihtsalt õhtu veeta puhates, et vahel aitab see. Aga kui see sellega nagu mööda ei lähe, siis mina soovitaks ikkagi haigusleht. Tänapäeval on võimalik kodus töötada ja Ta pidi nagu reguleerida oma tööd, töökoormust, see tuleb ikkagi teha hästi palju enesetunde järgi, kui on väsimus ja jõuetus siis magada, kuni ninast tahab midagi välja tulla, sisse tuleb aidata, välja nuusata, tuleb käsimüügis apteegi, seal olemas nina lahti tegevaid preparaate, kui nina väga kinni on, et saaks ikkagi antud välja. Köha puhul tuleb köhida kõige lihtsam ja loogilisem. Kui tõesti tunded kuskil sügaval on midagi, mis ei taha välja tulla, siis on rögalahtisteid abiks, aga sageli eriti alguses. Selline köha on tingitud hoopis nohust, mis valgub kurku ja ärritab neelu ja inimene hakkab sellest köhima, siis rägalahtistitest päevalt mitte kõikidest lahtistitest alati abi ei ole. Selles osas oskab alati anda nõu apteeker. Ja tihti tahetakse osta sellised preparaadid, kus on kõik korraga sees, on nohurohi, köharohi, palavikualandaja. Et see ei ole ka alati mõistlik, et ütleme, kui inimesele ikkagi ei ole vaja seda rögalahtistit, ta ei peaks ostma ravimit, mille sees on. Kui palavikku ei ole, et siis ei pea ostma palavikualandajat. Et võiks mõelda natukene isoleeritumalt. Tegelikult need ravimid, ükski ju ei kiirenda haiguse paranemist ja, ja nad ei aita kuidagi tüsistusi ennetada, need tulevad nii või teisiti, kui nad tulevad, et ainus, mis aitab seda ennetada, on seesama puhkamine. Ta ravimite eesmärk on teha enesetunne veidi paremaks, aga see ei tähenda jälle ka seda, et me võtame sümptomid maha ja lähme tööle viirust edasi andma ja siis võib-olla ka ise haigemaks jääma. Hästi palju tuleb kuulata enesetunnet, oma keha. Nii et põhimõtteliselt võiks külmetusest või siis kergemast viirushaigusest saada jagu ka lihtsalt puhates ja mitte ühtegi ravimit võttes. Absoluutselt mina ise kodus haruharva võtan viirushaiguse puhul ravimit, mul õnneks on ka harva haigusi, aga mina ise praktiliselt ma arvan, et meil selliseid ravimeid ei olegi. Kodus meil on valuvaigisti, on kodus olemas, aga mingeid nohu ja köharohtusid meie kodus ei ole. No aga näiteks kui inimesel on kalduvus saada kõrvapõletikku ja nina on kinni, kas siis ei ole suurem risk, et näiteks nohu ja kuidagimoodi kõik need kanalid, mis siin kinni on, viivad kõrvapõletiku, uni. Jah, no meie, minul, meie peres ei ole inimesi, kellel kalduvus kõrvapõletikule, et loomulikult, kellel on selline kalduvus, ta peaks saama kiiresti oma nina lahti ja väga hästi aitab ka eriti lastel kasutatakse hästi, palju on selline asi nagu Nebulisaator ehk siis rahvakeeli hingamisaparaat või aurumasin et sinna pannakse sisse soolvesi ja see soolvesi, sellest tekitatakse udu, mitte soe aur aurama füüsikaliselt omadustelt, vaid see tegelikult on udu ehk et Ta on jahe õhk, milles on vedelikutilgad ja ta mõjub turset alandavalt, kuna ta on jahe. Ja ütleme nii, et on jahedam kui siis, kui meie kehatemperatuur. Ja, ja siis sool, mis seal sees on natuke aitab veeldada lima ja, ja nii edasi, et kas see on päris efektiivne ja väga sageli saadaksegi haigustest jagu just selliste füüsikaliste meetoditega nagu sedasama Nebulisaator ja selle kasutamine mitte keemilistega, nagu on siis ravimid. Et et see siis ei olegi ravimeid jah, üldse vaja, et lihtsalt igaüks peab ise proovima katsetama. Ja mitte kunagi ei ole ka halb see, kui tuleb ikkagi ema või vanaema või keegi või abikaasa ja topsul villased sokid ja sooja tee, mässipsid pleedi sisse ja, ja paneb muusika mängima, see aitab, et see on ju mõnus, kui keegi hoolitseb, et võib-olla inimene ei saa kiiremini terveks. Aga vähemalt haige olla. Parem. Aga noh, needsamad rahvameditsiinivõtted, et kes arvab, et tuleb natukene ikkagi napsu võtta, kui tunneb, et hakkab haigeks jääma või et peaks käima saunas või siis tuleb juua palju teed, et mis, mis on need, mis on kasuks ja mis võib olla kahjuks? Napsuvõtmine otseselt, et ma ei saa küll öelda, et ta nüüd päris kasulik oleks. Kui, kui üldse, siis on ju tõestatud veini kasulik toime südamele, aga seda ka ainult teatud kogustes teatud veinidel. Et teaduslikku tõestust ühelgi nendel ühelgi meetodil nendest meetoditest ei ole. Et saun võib-olla isegi nagu kahjulik, ütleme palavikuga sauna ikkagi ei tasu minna palavikuga, pigem tuleks minna hoopis külma kätte ja ennast maha jahutada. Et noh, mitte et seda tuleb kohe hakata tegema, aga, aga ütleme nii, et kasu on rohkem. Tegelikult sellist jahutamist isegi kasutatakse palaviku alandamisele nendes väiksematele lastele. Et palaviku ajal ei tohiks kindlasti paksu teki alla higistada, nagu mina pidin lapsepõlvest tegema, et siis teised arusaamad ja palavikuga sauna ka ei tasu minna. Et võib-olla nina näiteks läheb saunas äkki lahti, eriti kui mingeid eeterlikke õlisid kerisele visata. Jällegi enesetunde küsimus. Aga see mõte, et higistada haigus välja, seda nagu tänapäeval enam ei propageerita. Ei, lihtsalt see higi tuleb nagunii, kui palavik tõuseb ja langeb, siis inimesel see on sellised füsioloogilised protsessid ja inimene nagunii higistab ja tihti ongi, kui palavik hakkab langema siis keha, no üldiselt palavik tõuseb selleks, et viiruse hävitada. Ja kui kehandis saad hakkama viiruste hävitamisega, siis ta langetab ise palaviku ja üks jahud olemise meetod kehal on higistamine, et lastakse vedeliku kehast natukene välja ja siis inimene jahtub kergemini, märg inimene jahtub kergemini. Et, et see on jah, lihtsalt selline keha reaktsioon. Aga rohke vedeliku tarbimine? Jah, arvestades, et higistamisel kulub vedelikku, siis võiks tarbida rohkem küll jah. Et tavaliselt palaviku, haigel januga. Seda joobki tuleb hästi kuulata keha koni, onu tuleb juua. Ja on ka inimesi, kes haigestudes pigem pigem siis langetavad oma kehatemperatuuri või selles mõttes, et tema kehatemperatuur langeb. Ja see näitab sellist kurnatust või väsimust. Et see võib olla päris haiguse alguses. Keha annab märku, et palun mine puhka. Tavaliselt kui inimene näiteks õhtul ära väsib, siis ka kehatemperatuur langeb. Öösel magamise ajal on ka meil kehatemperatuur madalam, kui on ta päeval, kui me oleme aktiivsed. Ja, ja kui siis inimene tunneb seda väsimust ja ta mõõdab kehatemperatuuri, siis tõepoolest võib teinekord teinekord olla 35, üks näiteks näiteks ka siis, kui inimene pikalt stressis olnud või nälginud või mingil muul moel ka siis võib-olla kehatemperatuur madalam. Et see madal kehatemperatuur, seda ei saa päris normiks alati lugeda, et tuleks vaadata alati üle oma elustiil kui ilma igasuguste muude sümptomiteta kehatemperatuur väga madal, alla 36. Me teeme siinkohal väikese pausi, 10 ja 25 on kell ja kuulame muusikat. Pärast seda jätkame vestlust perearst Karmen Jolleriga ja kuus üks üks 40 40 nagu meie telefon kuus, üks üks 40 40. Kui on küsimusi just, mis puudutab viirushaigusi ja praegust ülemiste hingamisteede viirusnakkuste perioodi, siis need küsimused on teretulnud. Kuus, üks üks, 40 40. Mis on tuulevinge meelgevada? Kõrgevad Soessaa näed aprillis või mai. Mis oleks, kui nüüdsama talve. Me jätkame huvitaja saatega. Me räägime tänases saates viirushaigustest, sest praegu on just see külm aeg, kui neid viirusi on rohkel rohkem liikvel ja inimesed pöörduvad ka siis oma haigusnähtudega arsti poole. Ja meil on stuudios perearst Karmen Joller, kes on ka tiitli aasta arst saanud Justin eilsel päeval, nii et oleme talle ka tänase saate jooksul õnne soovinud selle tunnustuse eest. Ja ütlesime siis ka, et kui on küsimusi just nende viirushaiguste kohta, siis meil on stuudios telefon kuus üks üks 40 40 ja ja on võimalik saatesse helistada, nüüd on meil päris mitu inimest juba ootel ja ma arvan, et me alustamegi just nimelt nende telefonikõnedega. Esimene helistan laani Hiiumaalt. Tervist, kuulame teid. Tere minul on selline küsimus, et sooviks natuke selgitust kõhugripi suhtes, minul oli niisugune juhus, et et suured valud üleni. Ma olen higine. Külmavärinad, iiveldus, kas võib olla kõhugripp või, või kuidas need kõhugripi tunnused on. Ja see võis küll olla niinimetatud kõhugripp, et seda ka põhjustavad väga erinevad viirused ja teinekord võib sinna olenevalt siis viirusest lisanduda ka köha või nohu. Ja tavaliselt see kestab paar päeva, ei ole üldse kaua, aga need paar päeva on inimese jaoks väga meeldejäävad, sest kõik kohad valutavad, kõht lahti. Mõni iiveldama, mõni mõni oksendab. Inimestel oleneb siis inimest, need reaktsioonid võivad olla erinevad ja see läheb lihtsalt lõpuks ise üle. Hästi oluline. Sellel ajal on puhas Jan tarbida vedelikku, sest kõhulahtisuse ja oksendamise ajal vedelikukaotus on hästi suur ja, ja mitte ainult vedelikuga natuke soolast, sest kadu on ka soolade osas suur. Et mineraalvesi kõige lihtsam soolane mineraalvesi. Meie Värska vesi võiks sobida. Täiesti ideaalne jaburus, jomm ka, kes suudab seda juua? Nii Ain Tallinnast on helistanud ja valinud numbri kuus üks üks 40 40 hallo. Päevas tervist. Mul oleks küsimus tähendab antibiootikumide kasutamise kohta ja lisaks sellele veel, et farmides kasutatakse palju antibiootikume haiguste tõrjeks loomade puhul. No esimene lause antibiootikumide viirushaiguste puhul on kohe see, et antibiootikumid ei mõjuta, ei aita viirushaigustest kiiremini paraneda antibiootikumide, mõeldud ikkagi bakterhaiguste vastu ja bakterihaigus reeglina. On tüsistus viirushaiguse puhul, näiteks kui esialgu on viiruse, sellele järgneb kas kõrvapõletik, kopsupõletik, põskkoopapõletik ja ma ei oska kommenteerida veterinaarias kasutatavaid antibiootikume. Aga ma tean seda, et Eestis on toiduainetel väga kõrged standardid ja ja piima ja igasuguste muude loomsete saaduste puhtus peab olema kontrollitud. Ma usun küll, et Eestis on tervislik kasutada toiduaineid, loomseid toiduaineid, samamoodi aga resistentsust? No sa pead pöörama kõik väga mõistlik antibiootikumide kasutamine. Üks asi on ka see, et loomadel kasutatakse hoopis teistsuguseid antibiootikume, antibiootikume kui inimestel, need ei ole alati samasugused, mõned on samad ja mõned on väga erinevad. Aga näiteks, kui see perearstina pead välja kirjutama mingi antibiootikumid, kuidas on, et kas sa teed mingid proovid ka, et missugune bakter on või, või mõnikord on nii kiirelt tuleb ikkagi midagi välja kirjutada või kuidasmoodi see antibiootikumi määramine siis käib? Enamasti me teame, milliseid baktereid milliseid haigusi põhjustavad ja väga paljud antibiootikumid mõjuvad korraga mitmele erinevale bakterile ja, ja selle nende järgi on tehtud spetsiaalsed ravijuhised. Nii et põhimõtteliselt igal haigusel on oma juhised, kuidas, mis antibiootikum, millal kirjutada, kui kauaks, mis annuses tuleb arvestada, kas tegu on lapsega või siis hoopis rasedaga või kaga või imetava emaga või et seal on hästi palju asju, mida tuleb arvestada. Aga me proovi teeme ainult siis, kui ei ole selge, mis bakteriga tegu on enamuste haiguste puhul, selliste nii-öelda tavaliste haiguste puhul me ikkagi teame, mis bakter seda haigust põhjustab. Nii aga kuus, üks üks 40 40 on meie telefon ja Aare Tartust on liinil hallo. Tervist, tervist. Et kössi siin selle kohta, mida palavikuga teha, siis, et kas palavik alla võta või hoidma seda nagu eelnevaltki, kuulsime, et palavik tapab kiiruseid. Et kas seda siis üleval hoida, viirused häviksid või mis selle palavikuga teha. Ja teine asi, et ma võib-olla natike räuskas kommenteerida seda, et veterinaarias või toidu toidupoolelt natuke ennem tuttav sellega, et piima vähemalt joogipiima hulka või müügiks ei lähe, kui, kui looma või lehm on ravitud antibiootikumid ja seal on teatud päevad ja seda jälgitakse. Ja piima ei võeta vastu viga, kui seal on antibiootikum sees, et piimaauto lihtsalt ei võta vastu või ei lähe kombinaatilisebee lihaga on samamoodi, et seal on teatud päevad, millal see antibiootikum seal lihas või seosega kaotab oma oma toime ja laguneb. Et loomad ei lähe lihtsalt tapale ennem. Ja aitäh helistamast. See oli tõesti hea info, mul oli küll hea meel, ma kohe väga tähelepanelikult kuulasin. Aga palavik on jah, kuna ta on organismi kaitsereaktsioon, siis tasub seda hoida, et teatud tingimustel palavik võib muutuda ka ohtlikuks inimesele, näiteks kui on tegemist väikese lapsega. Seetõttu, kui väikelapse palavik kipub minema üle 39, siis tuleks ikkagi Allavad. Et selline ühine kokkulepe ongi arstidel 39. Kui väikelapsel on krambioht või mingi muu, kui seda arst eelnevalt siis kinnitanud, siis on ühesõnaga teatud juhtudel ei tohi lasta palaviku minna üle 38. Aga seda arst tavaliselt ütleb inimesele ka. Ja põhimõtet selliselt, kui palavik on kolm, umbes 39 täiskasvanul ka isegi 40, umbes kolm päeva, siis see ei ole ohtlik. Aga kui sina ei kaasne näiteks krampi, teadvus häireid, mingit väga tugevat valu siis võib oodata hingamishäireid samamoodi, kui selliseid eluohtlikke sümptomeid ei ole, siis 39 palavik kolm päeva on täiesti okei. Aga kui see kestab kauem kui kolm päeva, siis kindlasti tuleks ühendust võtta perearstikeskusega, rääkida kas siis pereõega või perearstiga, oleneb, kuidas seal on töö korraldatud meil näiteks pereõega. Ja, ja siis lepitakse kokku juba, mismoodi edasi? Et tavaliselt, kui on bakterihaigus, siis bakteri haigus hoiab palaviku kauem kui kolm päeva üleval ja sellisel juhul võiks hakata täiesti alla võtma ja ja vaatama, mis haigusega tegu võib olla ja äkki on antibiootikumi vaja hoopis. Ja järgmine helistaja Urve Ida-Virumaalt Hallo. Tervist. Teid. Aga võtsin kaheksa päeva ja need antibiootikumid osutusid täiesti sobimatuks. Ja kui ta tegi siis mul uriiniproovi ja vereproovi, siis need olid albad. Ja nüüd ta võttis uue uriiniproovi, et otsustada, kuidas, milline antibiootikum nüüd ma sain teised antibiootikumid. Aga küsimus on selles, et kuidas antibiootikum mõjub soolestiku-le kui niidi, on mul seal probleemid? Aitäh. Eks iga antibiootikum kahjustab ka neid baktereid, mida me ei taha tegelikult kahjustada ja see ongi põhjus, miks arstid ei määra just väga kergekäeliselt antibiootikume. Ja Meie soolestikus pesitsevad need head bakterid. Nad aitavad meil tootega vitamiine ja aitavad osalevad ainevahetusprotsessides, et nad on tõesti olulised. Kui me neid hävitame, siis tekib kõhulahtisus ja see võib olla inimesele väga ebamugav ja ebameeldiv. Ja see võib minna üle aega, vahel nädalaid, võib aega võtta, et kõik taastuks. Et seetõttu on müügil apteekides käsimüügis ka head bakterid, mida me võime sisse süüa, neid nimetatakse proobiootikumideks. Ja tavaliselt, kui apteeker näeb, et inimesele on määratud antibiootikum ravi systega, soovitab, et need ei tohi võtta täpselt samaaegselt koos antibiootikumitabletiga peab olema väike vahe sees. Et seesama antibiootikumi tapaks ka ravimisolevaid häid baktereid ära. Ja nüüd selle põiepõletikuga sellega tihtipeale võib-olla nii, et on kujunenud välja, kas resistentsus antibiootikumi suhtes näiteks kui on olnud korduvalt korduvalt neid põiepõletikke või siis on mingid muud asjad, mis takistavad, et mingi selle antibiootikumi toimet näiteks on tegu ebatüüpilise haigustekitajaga. Ja kui ei mõju antibiootikum, siis tavaliselt täpselt nii, nagu teie arst tegi, võttis proovi, et määrata Ta millist antibiootikumide suhtes bakter on tundlik, mis bakteriga üldse tegu on? Et noh, kuidas ta nüüd suurestikune mõjub. Et peab, ma arvan, et tuleb lihtsalt ära kannatada, põiepõletik võib minna üle neerupõletikuga ja, ja on väga oluline see uriinianalüüsi lõpuks ikkagi korda saada. Nii viimane helistaja on meil, Maarika Võrumaalt. Hallo, kuulame teid. Tere, tervist. Sooviksin teada saada, et lapsel on punetavad valulikud mandlid ja anga valged laigud. Et kas siin on tegemist viirusega, bakteriaalne põletik koduste vahenditega, kuidas annaks leevendada? Lastel võib-olla nii mandlipõletik, mis on tingitud siis bakteritest kui ka viirustest tingitud mononukleos. Ja seda koduste vahenditega. No mis seal ikka on, ongi valuvaigisti ja võib ka mõnda kurguspreid kasutada, aga mina soovitaksin käia ikkagi eraarsti juures. Sest et kui tegu on bakterhaigusega, mis on angiin, ei olnud ka juttu, kui vana laps on muidugi, et kui angiiniga tegu, siis laps vajab antibiootikumravi. Nii et selle lühikese aja jooksul, mis me saime võtta vastu telefonikõnesid umbes 10 minutit, siis nii palju haigusi tuli jällegi esile. See on vist üsna tüüpiline tööpäev ühele arstile, vastata kõikidele nendele küsimustele ja patsientidel võib-olla isegi veel rohkem muresid. See oli üsna tüüpiline pereõe tööpäev, ma arvan. Ja aga me jõudnud rääkida tegelikult sellest päris gripist, mille vastu vaktsineeritakse, et, et ma tean, et on olemas ravim, et kui see gripp nüüd peaks tabama, mis on üsna karm haigus ja kulgeb kõrge palavikuga ja ja võib siis tähendada ka tüsistusi, siis kuidas see ära tunda ja eristada seda sellest tavalisest lihtsast viirushaigusest? Kõige lihtsam on sümptomite järgi, et gripp algab väga äkki, palaviku tõusuga ta isegi sageli. Inimene võib öelda, et ma jäin haigeks eile, kas kuskil poole tunni jooksul, vahel mõnikord ka kahe-kolme tunni jooksul tõuseb palavik väga kiiresti väga kõrgele, kõik kohad valutavad hästi, paha on olla. Ja ja alles teisel-kolmandal päeval tulevad nohu, köha ja kõik muud asjad. Kui inimene vaktsineeritud, ta võib ka grippi jääda. Aga siis ei kulges haigus nii tüüpiliselt, et siis ta võibki kulgeda nagu tavaline viirusinfektsioon ja inimene võib-olla ei pöörduge arstile. Et see on see vahe ja gripiravimid hakkavad mõjuma 72 tunni või need alustada 72 tunni jooksul alates esimestest sümptomitest. Kui on kahtlus gripile, siis tuleks pöörduda ikkagi perearstikeskusse. Ja aitäh selle selle intervjuu eest ja nende soovituste nõuannete eest ja tähelepanekute eest. Aasta arst ja perearst Karmen Joller. Me teeme siinkohal pausi, kuulame muusikat ja siis vaatame juba, millest kirjutab meile portaal Novaator. TRUE. Ja vaatame nüüd, millest kirjutab meile portaal Novaator. ERE toimetaja Marju Himma, meel stuudios tervist. Tere hommikust. Viirushaigused on ka teil tegelikult kuum teema. Ja meil, minul isiklikult on nüüd juba väga mitu nädalat möödas sellest, kui haigeks jäin, alles nüüd paranen, aga tundub, et, et meil siin kolleegid järjest enam siis on kiirus, laastage. Ja eks me peame oma kolleegidele ka tuletama meelde, et tuleb võtta haigusleht, mitte tööl käia. Väga meeldis soovitus, et kui olla väsinud ja haige, siis tuleb magada. Ja see on tõesti hea soovitus, aga tuleb endalgi tunnistada seda pattu, et kui ikka tead, et homme on saade ja ja nagunii halb veel ei ole, et siis vead ikka ennast kohale ja teed oma, saate ära sellise natukene tõbisena ja, ja tegelikult ei ole see hea mõte. Ei ole ja, ja kui nüüd mõelda täiesti selle peale, et sul on ümberringi kolleegid, kes saavad ka selle haiguse, see on veel vastutustundetum, tegelikult. Ja ja sõnades on kõik kõigemad, jääme, kuidas tuleks käituda. Miki viirused ja ka muud haigused levivad ikka jälle mööda inimesi, et kuigi me teame, kuidas teha, siis millegipärast ikkagi levivad. Ja aga, aga siis üks küsimus ongi see, et kui nüüd ilm muutub ja läheb külmemaks, et kas, kas see kuidagimoodi mõjutab ka viirushaiguste levikut, et kas siis pidurdab või hoopis suurendab. Meil on nüüd viimaste paari päeva jooksul tulnud väga mitu lugeja küsimust, et nüüd läheb õues külmaks, et kas nüüd see viirushaiguste levik lõpuks peatub, et seesama külmetushaigused, et siis nüüd ilmsed äkki haigused, külm, tapab pisikuid. Tegelikult vist on niimoodi. Kui viroloogide käest küsida, siis filoloogid ütlevad, et viirused enamasti on külma suhtes. Nad on külm, väga meeldib, ehk et kui õues läheb külmaks, siis viirus viirus ei tapa küll, aga mis juhtub siis, kui õues läheb külmaks on see, et inimesed on rohkem siseruumides teiste inimestega koos kolleegidega koos, sealjuures sõidavad võib-olla rohkem ühistranspordiga ja, ja pigem kui külmalaine on, siis see toob kaasa hoopis viirushaiguste suurema leviku. Ja siinkohal võiks anda lihtsa soovituse. Kõndige jala ja, ja proovige inimestele mitte väga lähedal olla. Ehk et külmi tapab isikuid ütleme, külmi tappa viiruseid bakteritele võib olla küll, aga viirushaigused, millest meie tänases saates rääkinud, et siis neid tappa. See hea soovitus, et käi jala, aga pane ennast soojalt riidesse. Pane soojalt riidesse ja naudi seda ilusat talveilma, mis meil on. Ja aga räägime ka valuvaigistitest ibuprofeeni, näiteks. Ja ma valisin ühe uudise, millega meienovaatoris avaldasime ja mis sellises populaarteaduslikus ajakirjanduses praegu väga levib ja, ja siis see uudis on see pikka aega valuvaigisteid tarvitajatel meestel võib viljakas langeda ja tehti siis üks selline katse, kus osales 31 katsealust kellast 14-le, siis anti pikka aega ibuprofeeni, teised said platseebot ja selgus siis, et nende viljakus langes. Et mida me võime sellest järeldada, et aga siin on just oluline selle katse puhul öelda, et väga pikka aega ja sellises pidevas koguses, mis oli 1200 milligrammi päevas, mis on tegelikult võrdlemisi väike kogus võrreldes siis on kolm tabletti diviisis 400-st ibuprofeeni tegelikult on ju. Õhtul jah, aga võib-olla see võiks olla mõtlema, paneb sellesse iseenesest taoline uuringus osaleb ainult 31 katsealust on natukene väike aga selle, selle uuringu võib-olla nimede kasuks räägib see, et lisaks tegid need teadlased siis ka katseid rakukultuuridele vaatasite, kuidas ibuprofeen seal mõjub ja tuli välja, et siis tõepoolest see ibuprofeen mõjutas siis ka nende rakkude teatud geenide avaldumist, mis on seotud systeroididega selloide sünteesiga ja mida siis selle uuringu käigus väidetakse, on see, et see ibuprofeen pikaajaliselt kasutades mõjutab mehe hormonaalset taset ja selle kaudu ka siis seda, kui palju spermatosoide siis mehe suguelundit suudab toota? Noh, ma tahtsin selle teema tõstatada sellepärast et kuna ta väga tõsiselt praegu levib see, see uudis ja, ja, ja et siit võib väga mustvalged välja lugeda, et võtan ibuprofeeni kohe viljakus langeb ei siin selle uuringu puhul on oluline rõhutada just et pikaajaline võtmine ja, ja, ja samas ka see, et tegelikult võrdlemine võrdlemisi väike kogus. Aga võib-olla see on jälle üks koht, mida ka tegelikult ju Karmen Joller ütles, et võib-olla ei ole mõistlik kohe esimese asjana iga väikse asja pärast hakata võtma ravimit, sealhulgas ka võib-olla siis ibuprofeeni. Et ei ole, ei ole mõtet otsitud tabletist abi vaadata, mis on tegelikult võib-olla siis kas selle peavalu või mingisuguse muu põhjus. Mul tekkis kohe küsimus, et kaks küsimust lausa, et üks on see, et kuidas need mehed nõusse said, et nad võtsid lihtsalt ibuprofeeni ja sellises koguses pikka aega, et, et kas nendele maksti korralikult või neil ei ole mingit põhjust seda ibuprofeeni mõtled, et siin uuringute tehti. No taolistes ilmselt valitakse taolistesse uuringutesse ka sellised mehed, kes muidu võtavad pikalt käigu profeeni, aga võimalike vot siin tekib nüüd järgmine asi, kus tuleks vaadata täpsemalt selle uuringu infos sisse, et võib-olla on seal põhjuseks see, et nendel meestel taolisi uuringud sageli tehakse arstide kaudu, et arst teab, et nüüd see inimene on võtnud pikka aega seda ibuprofeeni, aga arstid ei hakka, mis põhjusel ta seda ibuprofeeni on võtnud ja kas see põhjus võib olla hoopis kuidagi seotud selle viljakuse langusega? Ehk et siin siin on nagu mitu komponenti, mida tuleb veel arvestada, ehk et taoliste uudiste puhul tuleb silmas pidada kõik, ärge võtke kohe mustvalgelt, et võtsin ibuprofeeni, nüüd viljakus langeb, et asjad ei ole nii must-valges seoses, aga, aga seda pikka aega ühte ravimit mis tahes ravimit ei tasu tarvitada, mõtlemata sellele, et seal võib olla ka mingid muud tagajärjed. Ja teine küsimus, mis mul tekkis, on see, et kas peaks siis ehk eelistama mees hoopis paratsetamooli Vot see on hea küsimus, selleks tuleks teha paratsetamooliga katseid, hakkame, nagu me teame, et valuvaigisti na mõnedele inimestele sobib ibuprofeen teisele paratsetamool, kolmandale, hoopis mingisugune muu toimeainet, et see sõltub natukene inimesest ka. Ehk et eks paratsetamooli on omad mõjud. Ja kolmas ääremärkus lihtsalt see, et jutt oli siin viljakusest, mitte siis potentsist. Jah, just nimelt viljakusest, see tähendab seda, kui paljudel on väikesi mehikesi, kes võivad tulevikus väikesi järeltulijaid anda. Nii aga räägime veel veidi depressioonist ja vaimsetest häiretest ja alati uuritakse, et mis võiks olla ühe või teise vaimse häire põhjus. Ja kuna sa nii laialdaselt levib, siis me üha rohkem diagnoositakse erinevaid vaimse tervise probleeme ja, ja seetõttu on oluline vaadata, mis võib millegi põhjus olla ja vaadati siis koolile. Kanada koolilaps, et selline huvitav vanim oli 1363 last, kes on sündinud 1990 seitsmendal-kaheksandal aastal ja neid niisiis, kuni nende 15. eluaastani vaadati, kui palju neid on koolis kiusatud. Ja need lapsed tuli välja, et 15 protsenti nendest lastest oli väga tõsise kiusamise ohvriks langenud just esimestes klassides. Ja mis on selle filmi puhul oluline, et on, oli väga selge seos. Et nendel lastel, keda oli väga kõvasti kiusatud, nendel esines kaks korda rohkem erinevaid meeleoluhäireid 3,5 korda rohkem oli kui siis need teisi lapsi oli nendest teinud enesetapukate. Ehk et mis selle uuringu väga tõsine ja mõtlemapanev järeldus on, on see, et kui last on koolis väga tõsiselt kiusatud siis 15.-ks eluaastaks on tal kolm, kolm, 3,5 korda suurem tõenäosus teha enesetapu katse. Ja vot see on mõtlemapanev ja see on teema, millega Eesti ühiskonnas üha rohkem tegeletakse. Ja see on võib-olla asi, mille üle lapsevanemad võiksid mõelda, et et üks asi on, kui teie last kiusatakse, aga kas võib olla teie laps, võib-olla see kiusaja, kas teie oskate oma last panna sellesse positsiooni ta tunneks, mis tunne võib olla, olla kiusatud ja see võib tegelikult tervikuna võib-olla aastate pärast tähendada mõnele teisele inimesele, keda kiusatakse, või kes ise on kiusaja seda, et kas tal on meeleoluhäired või kas ta üldse enam on meie hulgas. Ja aitäh selle ülevaate eest, Marju Himma portaalist novaator, aga vaatan, et minu ees laual on siin ka jaanuarikuine ajakiri Tervis pluss siin on jutt näiteks näiteks sellest, et üks mahavaikitud häire on on meeste söömishäire ja, ja seda on uuritud siis näiteks Soome ajateenijate hulgas on tehtud siis uuringuid ja me teame ju, et ajateenijaid nende tervist kontrollitakse väga põhjalikult ja tulemus oli siis üsna üllatav. Söömishäire esines 14-l protsendil noortest meestest sele leebemad vormid siis isegi enamatel. Selle artikli autor on Rain kooli, kes siis viitab nendele nendele uuringutele Soomes. Ja samas kui avastati siis söömishäiremeeste hulgas 14-l protsendil noortest siis Ühelgi neist ei olnud varasemalt seda toitumishäiret diagnoosida. Nii et Rain kooli selles artiklis ajakirjas tervis pluss viitab sellele, et söömishäire ei ole ainult naiste ja tütarlaste mure, vaid on ka ühtlasi meeste probleem ja ka mitte ainult noorte, vaid keskealiste meeste probleem. Aga siin võib korraks mõelda selle peale, et võib olla tegemist ei olegi otseselt sellise söömishäirega, mida me armastame ette kujutada. Oleme harjunud ette kujutama, et ei söö üldse või sööb liiga palju või sööb hootiliga palju. Pigem on tegemist sellise inimese terviseharjumustega, mida ei osatagi alguses näha, mida inimene ise ei oska näha kui söömishäiret, et jällegi väga oluline vaadata uuringu sisse, et mis on see, millena defineeritakse seda söömishäiret muidugi paneb mõtlema ka, et kui palju võib-olla meie toitumises neid asju, mida võib tegelikult nimetada häireks. Jah, mida teadlikumaks me saame, seda, seda kergemini diagnoosid ka meile külge tulevad. Aga siis paar teemat veel vihjamisi, milles tervislikkus räägib? Ütleme niimoodi, et kaanetüdrukuks on näosaatest tav Hanna Martinson, kes suhtub oma kehasse, nagu me kuuleme ja kirjutatakse suure austusega ja ta avastab taimetoidu põnevat maailma. No ma loodan, et ta tõepoolest siis suhtub oma kehasse suure austusega, teab ka, millest ta ilma jääb, kui ta taimetoitlane on. See on väga selline väga suurt teadmist nõudev valdkond, nagu me teame, toitumine üleüldse lihtne öelda, sööge nii nagu talupojatarkus ütleb, seega kõike mõistlikus koguses aga, aga teistpidi ka neid äärmused on taimetoidud või mis tahes muud asjad nõuavad väga häid teadmisi. Või näiteks siis mõned toredad nipid, millest tervis pluss meile räägib, mida mida teha siis selleks, et suitsetamisest loobuda, siin on palju käibetõdesid. Aga näiteks üks soovitus, mis ajakiri annab, on see, et ütle sõpradele ja perele plaanid suitsetamist maha. Ja kui on rohkem teadjaid, on sul ka keerulisem alla anda, samuti saavad siis kõrvalseisjad toeks olla, ma usun, et see kindlasti on paljudele abiks. Või siis näiteks on antud siin ka soovitusi, et mida teha 14, kui, kui, kui on kehv ööuni, et kuidas tulla selle sellega toime ja noh, siinsamas kohe kõrval ongi ära suitseta, et et nagu kofeiini tubakas nikotiini stimulant, mis raskendab uinumist, aga siin on ka veel teisi teisi soovitusi ja nippe. Ma annan siinjuures ühe soovituse veel, tänapäeval on väga populaarsed aktiivsusmonitorid, mis mõõdavadki inimese und. Mina katsetan praegu enda peale seda ja mina mõtlesin, et minul on väga hea ööuni ja unekvaliteet ongi väga hea. Kutsub välja, magan oluliselt vähem, kui ma tegelikult arvasin, et ma magan. Nii et võib-olla inimestele enda sellisest unest ja une kvaliteedist ülevaate saamiseks, mitmenda aktiivsusmonitorid? Meil on täpselt samasugused, aga ma vaatan praegu, et see võib-olla ütleb nii mõndagi meie kohta rohkem, kui me ise oskame. Absoluutselt mina ka seal aktiivsusmonitori puhul kõige põnevam funktsioon ongi see, et vaadata, missugune see uni tegelikult oli, ka, ma ei tea. Ja aga tänaseks huvite saadikud igatahes lõpetab kell on kohe 11, siis on eetris uudised ja pärast seda ka virgutusvõimlemine. Mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast ja kaasa mõtlemast. Tänan ka Merlin kontost, kas on helipuldis olnud ja Marju Himmat, kes oli siin vahendamast Sis teadusteemasid ja terviseteemasid ja soovin kõikidele toredat, et ja edukat päeva jätku.