Tere, teitele male jällegi Hiiumaa Helgi ja uus aasta on peale hakanud minema, aasta lõpus oli Hiiumaal igasugu sündmusi nagu igal pool. Ja muidugi enne jõulutuleb ka raamatuid välja ja siin Hiiumaal mitu tükki. Nüüd on mu juures järvi. Esimese asjana ma küsi, et oled sa elu sisemine luuledusega valmis trend ju ma ikka ole puberteedi eas kirjutatud ju kõik lauasahtlisse luuletusi, kus see suhtun, sul on see asi Hiiumaal palukülas ikka veel? Jah, aga nüüd oled sa ja siis kõik luuletuse külge teisel moel ka pannud. Räägi, mis asi see oli, ma avastasin kuskil umbes 15 aastat tagasi, et üks soomlane on kirjutanud Hiiumaast luuletusi või noh, tegelikult need pole olnud Hiiumaa luuletused, aga need olid nii kangesti hiidlaste ja Hiiumaa moodi, ma need lihtsalt tule Viiu keelte panna ja siis ma paningi ja kes oli seal Laaksuse heli ja tema elab seal Turu kandis ja kirjutab edelasoome murdes, mismoodi see siis Soome luulesid nüüd hiiu keeles passid passib väga hästi või ma ei tea, eks lugege, ise otsustab kuidas passib, aga ma võin ette lugeda ühe luuletuse. Ema Haapsalus Ariide poodid arsti juures. Me käime toriinas, meite lähtub sellest oma meri, majok, sadam, praamiühendus, põhimõtteliselt suul leib, tuulekalaturuputkas. Poodyes ilme hakkamiseta, kui tankur mee veel. See on ju täitsa Hiiumaast, aga Mapusum ette, et nüüd Eli kirjutas Haapsalust ja Tallinnast sena Soome luuletuse, siis pole muidugi see luuletuse selline vaim on see Hiiumaa moodi, et ma vahetasin siiski need kohanimed ära, rongi asemel panin praam ja salmi asemel tuulekala ja tuligi Tiiu oma luuletused, kõik muu ümberringi on Hiiumaa. No Eli oli ise ka. Seda raamatut esitamas ja ja mu meelest ta meeldis rahvale hirmsast, et kõik said aru, et see ongi nagu Hiiumaast. Jah, ja siin oli mitu inimest, kes ütlesid, et ma mõtlen täpselt samamoodi ja ju me oleme ikka ühtemoodi, ma mõtlen, et võib-olla see, et kui sa kasvad maal ja mere ääres ja vanaema on elus sulle tähtis inimene, litseedeetid, inimesed natust ühtemoodi. Ja mu meelest see on ka hirmsast tore, et siin on mõned sellised, et noh, nüüd üteldakse, et absurdiluuletus või et ei ole õiget algust ega lõppu, luulet seal küll on, aga, aga sellele mõttele, et Hiiumaal on ka, vahest hakatakse rääkima, rääkima ja räägib, kuhu see jutt viib? Noh, aga ega see elu pole ka ju väga mõistusega, loodame, et see vahetevahel ärkad hommikul üles, õhtul vaatan, et oligi absurd, on sul nüüd siis mõte, et hakkaks ikka ise ka kohe otsast tegema, pean Teiu keelset luuletust või või kaua neid siis ikka arvan, et muust jääb siguri tüdruk, see ju see keegi teine peab tegema, mulle sobib ikka sedasi rohkem, et keegi on ette kirjutanud ja pane siis hiiu keelde ümber, aga mul oleks küll kangesti hea meel, kui siin Hiiumaal oleks niukseid inimesi, kes ise kirjutaks neid luuletusi. Et seda ma just mõtlen, üks mõte, mille pärast neid raamatuid või luuletusi raamatut välja anda, oli just see, et ma mõtlesin, et siis inimesed näevad, et hiiu keeles passika täitsa luuletusi kirjutada, et äkki mõni võtab julguse kokku ja teeb kohe ise oma luulekogu ja meil on niuksed, üksikud luuletused on aga. Kas just paksu raamatut ei ole kätte võtta, mis oleks puhtalt ihukeeles, aga nüüd sa oledki rohkem seal Soomemaa peal. Tunned sa, Tiiu keel hakkab kuskil mööda külge vähemaks ka minema või tuleb vastupidi juure? No eks ta ikka on sedasi, et nii kui sa ise alati ütled, et hiiu nali on nagu kahemehesaag, et teineteise otsesele hiiu keel on ka siiski sedasi, et heinaga sul vastas olema, kes sedasama keelt räägib, et ikka raske olla hiiu keelt rääkida, kui teine Su vastas räägib eesti keelt või soome keelt, et aga õnneks on tänaval tillevunid või helista Hiiumaale ja iirlase juttu ajada, siis keel tuleb tagasi. Ja muidugi kõige toredam koht Tallinnas, ma ütlen, on Tallinna bussijaamast platvorm number 13, vaat seal juba hakkab hiiu keel pihta, bussis käib edasi ja praami peal ja siis, kui siia saad, ta tuleks siiski ühe päevaga tagasi hiiu keel. Ma ütlen küll, et siis peaks vähesust Sola lindistustegevalt, nii kui ma mõnele selle selle mikrofoni ette paneb, Kaukse hiiu keel nagu tarmanda pragude vahel ära niigut viuhti, aga mine niisama juttu ajama siis nagu mitmes kohas veel täitsa jõu pärast olemas. Ma mõtlen, et hiiglasel kõige armsam on ju öö ja ma loeks ühe siukse öö luuletuse. Õunapuu Guyasklemmidakse, saun asi ajab õu peale. Ukse taga õunapuu, kõik oksad õieli, jõrub õnnetult mole Öönes. Mis jutt, see hea õõne sees õnne jaoks ruumi. Ja nüüd ei ole muud, kui usun, et hiidlast leitud selle raamatu üles ja hakkavad valju elega kodus kas peegli ees või peegli kõrval seda luuleraamatut endale ja sõpradele Ede lugema ja siis see on üks võimalus, harjuta seda oma keelt. Selgija klaari häälega, aitäh sulle, järvi.