Tere õhtust, head sõbrad ja neile kaasatundjad. Täna kõneleme suvepäevade mõnusas osutus vahendis vahutavast janukustutaja õllest. Õlut pruulitakse aastasadu isegi tuhandeid sest õllenimetus tuli Soome eesti keelde vähemalt paar 1000 aastat tagasi. Ammustest aegadest oli õlu olnud igapäevaseks joogiks, nagu me tänapäeval sageli kohata võime. Rahvapärane ütlemine õllega peetakse pidusid, Kaljaga tehakse tööd, peaks uuesti au sisse tõusmas või kuidas arvate? Tänase laupäeva õhtu veedame nende meeste seltsis, kelle elukutseks on õlle tegemine. Tartu õlletehase peaõllemeister Ilmar kõrgessaar, sama tehase laagrikeldreid brigadir Voldemar Hass ja laagrikeldritööline Aleksander Mitt on ammused õlletarvitajad ja õlletehase veteranid. Kuni võib aastakümneteni ulatuvat tööd tehases nimetada. Sekka aga pakume täna õhtul veel vanarahva õlletegemise tarkusi. Rupi. Raagidavaltsub kõige kangema tantsuga. La tüür absub võrre paugu, puuraugu seina kuuleb, tormab edasi. Miks inimene õlut joob? Enamasti muidugi mehed. Eks ta õlut joob ikkagi kõigepealt joogi jäänuks. Eriti praegu, suvel. Sooja ilmaga on ju ikkagi kõige parem joogijanu äravõtja elu. See on nii magus ja ja mees on ikkagi mõnuga harjunud rohkem kui magusaga ja sellepärast on ka meeste hulgas rohkem õllesõpru. Mis on õlles õieti see, mis jäänu ära võtab? Me võime vett juua ja kustuta janu niivõrd hästi, kui, kui seda teeb just. Eks sellel ole siin paar sellist head omadust, üks muidugi esiteks see, temal on süsihappegaasi sees see nagu värskendab inimest peale selle väikene alkoholi protsendikene. Mis selle selles on? Võib-olla aitab ka selleks natukene kaasa. Ja no muidugi ka see tema natukene mõru maitse mis ikka on nii joogijanu äravõtmise seisukohalt parem kui nüüd mõnda magusat asja juua. Teise juht õlut hea meelega, mina joon õlut ja hea meelega, aga öelge nüüd tehase seisukohalt, kui palju teie tehase inimesed ise oma õlut ära joovad? Raske öelda ei ole kunagi statistikat pidanud? No eks nad ikka joovad ka sellepärast, et ega siis kes teda teeb, see peab teda ju teadma, milline see nüüd välja tuleb. Ja meil on selle joomine isegi terve rea töötajatele kohustuslik. Ta ei saa ju üldse muidu õlut teha, kui ta ei tea oma õlle maitset. Ja peale selle muidugi joogianuks joojaid kaal vist on ainuke ettevõte vabariigis, kus on siis inimestel teatud määral kohustuslik õlle joomine. Ainukesed ei ole sellepärast, et on ju veel kaks selle tehast peale meie Saku Õlletehase, Pärnu õlletehas ja ka seal on terve rida töötajaid, kelle töökohustuste hulka kuulub õlle joomine. Kas õlut ei kuritarvitata? Rohkem ei võeta, kui kui janu on ja pea ei kanna, ei ole, seda küsimust ei teki õlletehastes, sellepärast kui võib-olla võta nüüd sellest seisukohast, kui seda õlut on nii palju, nagu teda selle tehases on siis ei tule kunagi sihukest suurt joomise tuju peale. Ja ega siis, kes seda õlut juba liiga palju joobega, sellest ei ole töömeest ka enam ja ega see ei saa siis ka millele tehases töötada. Ja kui nüüd vaadata kõiki andmeid Tartu linna ulatuses, näiteks võtame sellise näite nagu kainestusmaja külastajate arvu üksikute tehaste lõikes siis Tartu õlletehas on, eks selline, kus aastas ei tulnud isegi möödunud aastal ühtegi juhust, kus meie töötaja oleks viibinud kainestusmajas või siis käesoleval aastal on olnud, kuid need on kõik olnud sellised hooajatöölised, kes on just äsja tööle võetud. Aga meie tehase põhikaader ei ole selline, kes seda õlut kunagi kuritarvitaks. Karastatud inimesed. Ka võib öelda, et karastatud inimesed lihtsalt selles mõttes karastatud inimesed, nemad oskavad õlut just nii palju juua, nagu teda on nii paras juua, nagu on üks normaalne õlle tarbimine, mitte nii, et seda õlut nüüd üleliia tarvitada, missugune peaks olema see kogus, missuguse koguse võiks juua? Et siis inimene nii ennast hästi tunneb ja janu kustutab ja ja no eks see oleneb ka täpselt sellest, kui suur see janulid kunagi on. Näiteks kui on ikkagi selline füüsiline tööinimesel ja sooja ilmaga, siis veevajadus suur, võib selle kõiki õllega rahuldada. Ja siis ei olegi muidugi midagi kurja, kui inimene võib-olla seal kaks-kolm liitrit õlut isegi päevas ära tarvitab. Muidugi teine asi on see, kui õlut nüüd juua ja enam ei ole joogijanu, siis ei ole sellel õlle joomisel ju mõtet. Sellepärast siis on õlle joomine juba joomine õllejoomise pärast tuntud tõsiasi on ju see, et kui on paar toopi ära joodud, siis tahes-tahtmata jutt hakkab paremini veerema, jutt hakkab paremini meerima ja võib-olla isegi natukene inimene vaimukamaks muutub. Ja kunagi kahtlemata jõuame ka sinnamaale, kui me neid õllebaare rohkem avatakse. Et need on niivõrd soliidsed, et sinna juba tulevad inimesed terve perekondade kaupa ka naised-lapsed kaasas ja leiavad seal oma Vastava huviala isegi võiks ju ka nii olla, näiteks suurte spordivõistluste ajal, alati on ju huvitav televiisorile jälgida neid võistlusi ja selle juures just selle sisuliselt sellele kaasa elada, jälgida seda võistlust ise, pidada tabeleid ja ringiaegade kohta ja seda on väga mugav teha sellise väikse seltskonnaga seal kuus, seitse või isegi seal kaheksa, üheksa meest. Aga ei ole ju alati selliseid korteriolusid, et saaks seda teha. Väga hea oleks selliseid asju teha õllesaalides. Sauna. Nii ma sain juba Täidetud õmbleb enne tähtsa näoga taadi lainet. See oli ta Siin elas ja lehtri uhke aetud. Et neid meistrimehi suuri vaateid juhtiv endine Soome lahel seovad, selles pole kahtlust, et saame olla väärikus. Kas õlle joomine võib muutuda harjumuseks tugevaks harjumuseks, millest nagu enam lahti ei oska saada? Umbes nii, nagu on olemas jalgpallihaige näiteks siis. Võib küll, võib küll. Ma tunnen paarimeest, selliseid, isegi ta ei saa nagu söönuks, kui ta ei ole seda pudeli õlut söögi juurde ära joonud. Ja muidugi on ju selline asi ka laialt tuntud saunas ju alati võetakse pudeli õlut, võime lugeda saunas, käia üheks selliseks pidevaks selle tarvitajaks, kes kes selle saunamõnude hulka loeb ka selle ühe pudeli õlle ära joomise. Loomulikult tuleb öelda, et kõik need inimesed on terved riigid ja on õlu põlevistril kedagi haigeks teinud, kui seda ka niimoodi mõõdukalt tarvitada. Mõõdukalt õlle tarvitamine küll kellegile paha, meile on siin omal tehases näiteid mõõdukatest õlle tarvitajatest, kes on tehases töötanud juba üle 40 aasta ja on täie tervise juures, mina olen töötanud siin nüüd varsti 11 aastat, ei ole olnud selle aja jooksul päevagi haige. Üle 60 aasta mees vana, üle 40 aasta 43 aastat tehases töötanud ja tarvitab iga päev õlut. Niisiis, tervisele kasulik ja jõudu annab ka, ega neid mehi vist kõhnade kilda arvata ei saa, on mõlemasuguseid mehi, on nüüd selliseid, kellel võib-olla natukene jah, õlu annab nagu priskust juurde, kuid on ka nii, et ta ei ole, ei anna priskusele juurde, nii et ei võiks vast öelda, et elu oleks selles süüdi, et mõni mees on nüüd oma normi kaalust suurem, seda avast õlle süüks panna ei saa. Jõudu muidugi elu annab, mäletan paar tagasi, jaanitulel oli vägikaikavedamised tulid ja nagu ikka jaanitulel, jaanituli oli meil koos lihakombinaadiga Meriks pikk sihvakas noormees. Ta ei ole vast ei või öelda noormeest, ikkagi 40 aastane mees. Ja osutus, et see mees oli, sest kõige tugevam. Kõik need tugevat 100 ja üle 100 kilomehed, lihakombinaadi mehed, kõik nad üles tõmmati ja kõik nad üle selle hiljuti. Ja muidugi eks ei mahtunud ka nüüd lihakombinaadi meestele hinge. Ja tuli neid mehi ikka järjest juurde, ikka toodi järjest ikka tugevamaid tugevamad. Ja ei, lõpuks ikka ei leitud ja siis meie mees. Ma tõmban ühe käega ka need mehed veel üles. Siis oli lõpp sellel vägikaikaveol. Ja kes on öeldud siis, et õlu jõudu ei annaks. Ja õlu ikka vedel leib. Õllemeister says, te olete ju noor mees, harilikult oleme harjunud nägema õlleministritena vanu mehi ja juba läbi läbi. Kes oskavad siis seda õiget õlut teha? Jah, no mina juhtusin õlletehasesse tööle pärast ülikooli lõpetamist. Ja parajasti oli siin jälle meistrikoht vaba valguses seda ala, muidu ma ei õppinud spetsiaalselt õlle tootmist, õppisin orgaanilist keemiat. Kuid eks see ole ju ka tõsiasi, et kõrgem õppeasutus ei anna ju elukutseta, annab mõtlemise võime, annab, annab teatud teadmiste koguse, mille baasil siis hiljem võib ühte-teist juurde õppida. Ja nii tuli ka minul siis õlle tegemine juurde õppida. Kaua läks aega, enne kui te tundsite ennast kodus olevat? Ei oskagi öelda, aga see on ikkagi päris mitu aastat, kui võiks öelda, et nüüd usud, et enam ei tule mingisugust, helistasid, üllatusi. On õlletegemise tehnoloogia väga pikk. Kui võta aluseks linnas kasvatada tusest kuni valmis Õlleni siis läheb ka Žiguli õlle tootmiseks natukene üle kahe kuu aega ja peab olema väga raudse süsteemiga. Et kõik need väiksed tootmise eripärad ja nüansid meeles pidada või kirja panna, et saaks teha järeldusi ühes või teises suunas. Ja sellepärast ongi ikkagi selline seisukoht käibel. Õige õllemeister, see on ikkagi juba aastates mees. Muidugi, eks ole, õige, ka kogemused tulevad aastatega ja väga palju õlletootmises on ikkagi kogemusliku. Me võime ju tunda, et näiteks üks mees teeb parema õlle, ma mõtlen ka tööstuslikult, olgugi tööstuslikult on tegemist mitme mehega. Jah, eks see ole kõikide asjade juures ikka niimoodi õlle juures ka, et ühel mehel on see käsi natukene parem ja teisel mehel on siin käsi natukene halvem. Ja õlletegemise juures on ju väga tähtis puhtus ja kord ja just selline hea suhtumine õllesse. On ju selline vanasõna olemas, noh, ei või öelda seda vanasõnaga kõnekäänd. Ja õlle tegemiseks on vaja linnast siis külma ja südametunnistust. See südametunnistus ongi siis seejuures, mis siis selle, kui on hea linnas ja on head jahutatud ruumid. Kolmandaks tingimuseks, mis lubab head õlut teha, tähendab, peab sellesse õllesse armastusega suhtuma. Missugune õlvandile endale kõige armsam, ma mõtlen, kui tegijale jää kui meistrile, kui isale või kui ma joon joogi jäänuks õlut siis ma joon Žiguli õlut. Kui ma joon õlut niimoodi, et ma seal tahaks seal mõne sõbraga seal vestelda ja arutada mingisugusesse küsimuste juures silmajooks Moskva õlut. Aga kui ma tahaks nii kiiremini lõbusamaks saada, siis ma jooksin Tartu õlut. Kas õlu annab meestele nagu rahvasuu ütleb, et paneb mehed tantsima või karu moodi tantsima ja kas annab ta ka mõistusele sädet juurde? Annab küll, tähendab küll ka ikkagi teravmeelsus natukene on suurem, kui oled paar potti õlut ära joonud, kui nüüd ilma, eks ta oleneb ka muidugi inimesest, mis joomisel õlle juures üldse kõige lõbusam on, kui sa selle korgi pealt võtad, ära ta ilusti sutsata Kallasel pudelist välja, et oleks ilus. Ja no siis muidugi see ja sõber, kes sealjuures on kellega siis juttu ajada, seda juttu veeretada. Ja aga millest räägib õllevaat? Selle vaht räägib heast õllemeistrist. Kui on hea õllevaht, on hea, õllemeister on all põlle vahtrale all põlleveest kui kõrgemasse vaht olema ja kui kohe või elav värvirikas ja nad tegelikult on niimoodi õlle nii deklusteerimise juhendi järele, on väljatöötatud õllevahuhindamise süsteem. Seal heaks õlleks võib hinnata ainult seda õlut, mille vahukõrgus, kui kallad selle klaasi kahe poole sentimeetri kõrguselt pärast selle õlleklaasi kallamist oleks õllevaht vähemalt neli pool sentimeetrit kõrge ja see vaht seisaks vähemalt neli minutit, siis võib seda õlut tunnistada heaks. Kui see vaht on nüüd väiksem, madalam ja tema püsivusaeg on väiksem, siis muidugi tuleb vastavalt seda õlut ka hinnata. Nõrgemini. Ta muidugi peale selle maitseomadused hinnatakse, no seal ei puht maitsmismeele järele. Omal ajal kunagi oli Tšehhoslovakkias selline õlle degusteerimine moodus kui ei olnud tuntud veel Sahharomeetrid. Õllemeistrid kogunesid raekotta, kõigil oli kaasas oma õlu ja raekojas olid spetsiaalsed kiviplaadid kõikidele õllemeistrid, kes olid jalas, nahkpüksid, õlu kallati kivi pääle ja õllemeister istus sinna õlle sisse. Pärast teatud aja möödumist tõusin need õllemeistrid kõik püsti. Korralduse järgi ja kellel siis riviplaat jäi pükste külge, selle õlu läks siis edasi tegusteerimisel, tähendab selle õlut hakati juba maitsma, kellel aga kivipükste külge ei olnud jäänud, selle õlut üldse maitsma ei hakatud. Putki tähendab õllel pidi olema veel natukene ekstra aktiivaineid, et ta natukene kleebiks. Kivid, õlidega, hariliku temperatuuriga kivid olid hariliku temperatuuriga ja till. Praegu siin tartus niisugust kommet ei ole? Jah, ei ole kommet ja seal ei ole või nahkpüksid, võiksid muretseda kõike, aga lihtsalt selle jaoks ei ole enam vajadusi ja sellest on, kui niimoodi seda prooviti, sellest on ju ikkagi oma 300 aastat tagasi. Nüüd lihtsalt tehakse need asjad kindlaks kõik analüüsidega, nii et õllevahtu prääkida, paljusti õllevahuvärv Sul on ka vist valge pruunikas ja on küll vahtu, elab ja peab olema. Õige õllevaht on valge, kui ta hakkab tõmbama nii natukene siukseks hallikaks see tähendab seda, et see elu ei ole päris nagu valmis veel. Ja teiselt poolt, kui see Mölle vaht on natukene kollakas, siis vahupüsivus on ka väikene, see tähendab, näitab seda, et see õlu on olnud natuke liiga kõrge temperatuuri juures tema tootmisel oleks pidanud temperatuur tema käärimisele laagerdumise oleks pidanud olema natukene madalam, siis oleks sellesse vaht parem olnud, oleks ta valge ilusti olnud hästi peeneteraline, nii et võitsime kopika peale panna või kaks kopikat kolm kopikat ja ta jääb sinna vahu peale seisma, ta ei vaju vahust läbi. Millal õlu teil vaatidesse läheb, kui tema juba valmis on laboratooriumis proovid, ära võetakse laboratooriumid lubatakse Willida Käärsemaga ülesse minu seal põie läbi Sepulaatori. Naistele tähendab pudelevillimisele palju seal survet sees on, siis noh, 0,5 atmosfääri rohkem ei või hoida või ka siis, kui rõhk on kõrgem, siis sai seti pärmeski põhja ja pärmi elutegevuse jääb ka natukene takistatud. Aga nii 0,3 kuni 0,5 atmosfääris. Selle juures ta küllastub, juht parasjagu süsihappegaasiga ära, muidugi kui seda rõhku tõuseb, rohkem süsihappegaasi kogub rohkem ülejäägi, laseme välja. Selleks igapäevaseid rõhke kontrollitakse, meil on 113 113 laagri tanki ja nii et iga päev tuleb need kõik kaks korda läbi kontrollida. Õieti seda kartust ei ole, et vaadid lõhki lähevad. Praegu ei ole seda karpa alafoorumit põhjustel siis küll tõkked, läks minu aimu, kuidas läheb. Ja ei tea kelleks vaat lõhki läinud, millal see oli, palju seal õllevahtu siis oli ka seal keldris, kui see enamasti mul 1000 liitrit läks maha. Te olete mäeveeru peal ka, nii et see õlu läks mäest alla Emajõe poole. Vardaga, pärnakad kal uhab toota, aga noh, ta on, tulite, lahutab boa. Käed siin pildi ruma ja ta maa ja Võrumaa. Aga ma ei suuda nagu ees. Kalduvus näinud ei meestega nalja viisanõudega saunas ei saanud pakad Acai rohkarja paid ja pikki suitsuangerjaid kõik tulemina nüüdisbeibe näljasaare klindi jääl. Riisiriisikaid ja Veebeevita on pääl. Haarati kuuseks lik Narva noorkuuseks. Ei. Ma pole Saaremaa peal käind ega saare naiste kangust näind, ei meestega nalja, viisaluudega saunas leili saanud okaadakaid, karja, Maida, pikki toitu, angerjaid, kui tuleb Enalüüti täidena näljakaare õlle klindi jääl. Kord oinaotti. Ei. Ma pole Saaremaa peal käind, saare naiste kangust, näind ei meestega nalja, viisa nukker kaunad, teine liidan okkad, akaid, karjamaid ja pilti, toitu, angerjaid, tulen mina nüüd. Mina lähen ja saare jääd. Nüüd. Siin ei meeldi nad gaasi. Peal kui koolijoogi ei tea Ma pole Saaremaa peal käind ega saare naiste kangust näind meeltega nalja, viisa, luurajad, aunad, okaadaka, karjamaid, artikli suitsuangerjaid. Nüüd aga anname vanarahva õlletegemise tarkusi, sest omatehtud õlu pidi see õige õlu olema. Kõigepealt eelistatakse õlletegemise ajana jahedamat ilma, sest suvel soojaga minevat õlu kergesti enne käärimist hapuks. Teiseks arvestatakse tuule suunda ja tugevust. Selles osas ei ole siiski arvamused ühtlased. Kaarmale üteldakse, et õlletööl peab kõva tuul olema, siis saab punane ja kange õlu. Nende naabrimehed, pühas usuvad aga risti vastupidist. Kõva tuulega aitäh, too õlut vaid alati pehme tuulega. Kui õlut on tehtud kõva tuulega, siis saab tehtavast materjalist vähe õlut ja seegi on ainult solk ja jaka pyha. Jämajas õpetatakse, kes tahab kanget õlut saada seedeõlu siis, kui tuul põhjas ja Ansekülas hoiatatakse. Kui tuul kaevu puhub, siis olgu Maget, see tähendab linnased. Missugused Taes, õlu, sablahja. Kui õlletegemise ajal tuul pöördub päripäeva, siis saadakse ütlemata õlu. Kui vastupäeva, siis läheb õlu ruttu hapuks. Mustjalas arvatakse, et kui õllekeetmise ajal tuul pöördub, siis hakkab õlu hästi pähe. Eestis on õlle tegemine olnud meestetöid. Tavaliselt on olnud peremees ise või keegi vanemaid mehi majas õlletegijaks. Miks naisilasta õlletegijaks, selle kohta on olemas rahvasuus paiguti veel seletusi liikumas? Kihelkonnas öeldakse üldkujuliselt, kui õllepruulimise võtavad osa naised, siis läheb sellest õllele külge naiste eviga. Ilmad lähemalt selgitatakse, mida selle all mõistetakse. Sellest naisteveast vabanemine ei olnudki väga lihtne. Selleks tuli õlletõrs viia kuskile lagedale pöörata kummuli ja teademala sea, Vahlast ja püssirohust tuli nii, et tõrs õhku lendas. Seab õhna ja püssirohusuits pidi siis tõrre puhastama. Naisteveast. Harilast on täpsem seletus. Kui naised on õllevee keetmisel, vee tõstmisel ja katla alla tulepanemisel kuidagi abiks siis ei saa kanget õlut, vaid õlu jääb lahjaks. Seapahn on tuntud rahvauskumustes õlle käärimis soodustava vahendina ja püssirohi. Kui äkiline aine peaks andma õllele omaduse kiiresti pähe hakkamiseks tegema ka õlle äkiliseks seon kangeks. Ei ole isegi ükskõik, mida õlle tegemisel kõneldakse. Nii ei tohi õlle tegemisel ütelda, et vesi keeb vaid peab ütlema, et vesi mängib sest muidu läheb õlu käärimise ajal keema ja saadakse kibedamaitseline õlu. Üldse ähvardas õlut selle valmistamisel nõidumine halbade inimeste poolt. Näiteks pulmaõlle valmistamisel võidi noorpaari õnn eluks ajaks ära rikkuda selleks tarvitses kellelgi pahatahtlikul inimesel vaid võtta salaja kolme pere, luua kontsudelt võrud ja visata need pulmaõlle tõrde. Seepärast püüdsid ettevaatlikumad inimesed õlle tegemisel võimalikult selle eest hoida, et keegi kõrvaline inimene õlle tegemist ei näeks. Õlletegemisega alustati juba varahommikul, varsti pärast keskööd. Oli küll mitmesuguseid vastu abi nõusidki õlle nõidumisele näiteks nõidu ja pükste või jalaräti küljest lõigatud riidetüki õlles suitsutamine kuid need olid ikkagi tülikad võtted. Kui sooviti saada ilusat punast õlut siis pidid õlletegijal olema käes punased kindad. Õlle peamise soovitud omadusena tahetakse näha, et ta näitab oma jõudu, näitab oma au üles, näitab oma näo välja, kas sel viisil, et Kissaga Juob joonuks jäägu kis, maitseb maha sadagu. Või väga laialt levinud humalalaulus, kus humal kiitleb, et kui ta on veerenud virdesse pugenud õlle poolikusse, siis võtan meeled meeste peasta. Pooled meeled, poiste peasta. Mehed mütsata, müravad, naised taluta, tantsivad. Rahvalauludes loetletakse neid asju, millest õlu kokku pannakse, kusjuures väliselt esinevad erinevused nende asjade arvus. Õlut saab kuuest kokku pandud, esiteks vesi vedela, teiseks tuli tulusa kolmandaks maged magusad, neljandaks kivid, punased, viiendaks vihad, humalad. Kuuendaks töömees tõstatab ja siis paneb märja müttama müttama Jambitama. Olgu terveks õllesepad, kes on kolmest kokku pannud esiti v see vedela pärast makise magusa viimaks veel vihad humala. Õllevee kaevus toomisel ja vee keetmisel on palju eeskirju, mida pidi tegema ja millest hoiduma. Õllevett tuli hoida kurja silma eest. Hiiumaal viiakse õllevesi ikka nii, et võõras ei näe. Tooblile pannakse riie peale, muidu õlu ei taha käima minna. Riidega v katmine võõra silma eest oli hädavahend. Sellest kindlam oli, et õlletegemisega alustati nii vara, et inimesi veel liikvel ei olnud. Vändras keelati õllevee toomine paaris pangedega, sest muidu lähevad õllejoojad tülli. Vaadati, kumba pidi esimene pata või tünni valatud vesi ringi liikuma hakkas. Kui päripäeva, siis ennustesse, head õlut, kui vastupäeva, siis halba õlut. Vastupäeva liikumine tähendas, et õlu on nõiutud. Edasi oli väga tähtis, kuidas ja millest teha õlle v paja alla tuld. Hanilas nimetatakse õlle tegemist suitsu tegemiseks. Muhumaal olevat paiguti kombeks olnud lasta enne õlle tegemist mitu pauku püssiga katla alla siis pidavad õlu hästi pähe hakkama kiilus, keelatakse tule tegemine okslikest puudest keeratud vitsadest luuast jaga puude vastuoksapaja alla panek sest see ajavad pere riidu. Käärima õllevahukirja järgi ennustati tulevikku. Kui pulmaõlle tegemisel vaht kogunes keskele, siis saab noor barrikaks. Kui vahu keskel oli väike auk, siis tähendas see äia või ämma surma. Kui vahtu oli vähe, ainult äärtel väikesed mullid, siis tähendas see palju laps ja suurt peret. Palju lapsi tähendas ka pulmaõllevahu sees oleva augu. Õllevaati või ankrusse. Willimisel pandi enne kolm sütt põhja, et keegi ei saaks õlut ära. Elus pole alati kõik nali eludu, meelerõõme, kurvastu. Ent sageli, kui saatus liigava oli, sa leiad ainult viinud lohud. Matestan kla siin. Hajub päeva kärab, ärkab iga tänav ning esimesi kiiri puistab vaikse punapalku linna taha Pajoogia hommikul tab maju ning kahvatuvad taeva sinikupli alla. Jääb ette vaid rebuni, saab hoogu koidutuure, mis Burguriga värvinuga katusel jaama. ÜksikEPA labrakat. Miks teha üleliigseid? Kõik saavad aru? Et õhtul väike seltskond, mõnus, meil võlud iga inime ei ole keegi nõnda lapsik. Et au sees oleks meilaski. Võid võtta vahel väikse rapsi, mis kurjast sugugi käib ringi ja seened pähe viisi. Vaid see on mees, kes pole joodik kes igas olukorras track kes Uudad käes ja ma teen ka siis, kui joodud klaas või kaks. Kin Bullärnil lava alla ja määras end võtta ei see ahi alla. Jaat, madu, kainestus. Jaa. Jaa, kadu, kainestus. Nüüd aga tagasi õllemeistrite seltsi, sest ega nemadki inglid pole. Vaas, eks ole veel jäänud, kõik on, kas suguselts kaob maa pealt ära? Ei ole, mina lähen kargaks kasti õlut ära joonud. Ajaga seega siis 24 tundi, siis küll. Natukene lühemat aega vast üks kolme tunni jooksul. Mudelites on ka kaks palk ja see on ka küllalt palju, aga noh, see kolme tunniga. Missugused omadused peavad olema õllemeistrile, kes oskab kõige paremat õlut teha õlul, peenike värk, pettuvad, hullem kui arstiteadus või sõdotööris. Õllemeister on Raskasid. Ülikoolis õpetlik advokaadlikvaarsest too ei olegi nii raske, kui see õlle tegema hakkab, patrast peas hakkas tegutsema temaga nii kaua, kui saab pudeliga väljalase. Aga missugune õlu teile kõige rohkem endale maitseb? Žiguli miks? Sellepärast tema ainult Juumisi Jaust, temagi uuemasest, Heili hullust, ainult sortimendist. Kui sa tahad ütelda, siis, kui sa tuled kuskilt, et oled puhkuselt, tule siia, võtad ivake maitset, et tal nagu pähe. Mina sorti julguna. No nüüd teete õlut siin tehases ja tööstuslikult ja teise ka oskate teha näiteks kui ta kunagi kodurajal. No mis te seal teete, Žigulit võisite margi jalutades uhu, kui ainult, kui sa tahad tumedat jää kõrvetanud, leiavad ära. Teie nimeline õlu, siis seal narkadeestid nad mitu alumitakse õlle retsepte ja õpetusi on ju nii palju jagatud. Aga kuna oli jah, igaüks isemoodi kunagi ei tea, mis on see kõige õigem on, ei ole sellist kindlat, et just sellise retseptiga saab nüüd hea selle kinnituseks üks niisugune väikene näide. Kui oli meil juubelilaulupidu Tallinnas enne seda laulupidu juhtus natukene väikene eksitus ühe märtsiõlleretsepti juures märtsele tegemisel. Ja ta sai natukene märtsi õllest tavalisest, mis me välja laseme, sai tema natukene erinev, mis seal juhtus, seal lihtsalt kõrvetatud linnast läks natukene rohkem, ei oleks rohkem ka karamell linnas. Ja mina hekesed õlut käisin maitsmas pidali kääris ja kui ta laagris, mida ta siis nüüd endast teeb ja ta oli nii väga meeldiva maitsega ja kui tuli Tallinnas laulupidu, see elu sai just selleks ajaks valmis ja tehase organiseeris sinna koostada Tartu kaubandusvalitsusega õllemüügi sellisi puhveti veelgi veelgi jaanuari arvet, veelgi aluse ja ja seda õlut, millise meie vaati märtsiõlu oli seal vaadiõlle enam müügil. Ja juba kui see puhvet avate helistada Tallinnasse õlu väga hästi läheb ja palju ostetakse. Ja õieti tellimustele ei antud, aga mõtlesin, et kui ta seal nii palju läheb et siis tuleb sinna õlut rohkem saataja saatsin autokoorma juurde, aga õhtul kella kaheksa laupäeva õhtul helistati, et õlu lõpeb otsa. Homme hommikuks, kui ei ole ja tuleb pood kinni, oleks teisi jälle ei olnud seal müügil, aga jõustada märtsi oli seal nii väga, väga nõutud. Midagi, organiseerisin siis veel rahva kokku, kõige raskem oli kätte saada laeva kohta kõik laiali vaadi, vilja isegi oli ainult Emajõe peale kala püüdma, aga no oli õnneks teada, sõitis Võrtsjärve poole. Tõin selle ka veel jõe pealt ära ja oligi meil siis kella üheksa õhtu öösel ära villitud ja laadisime masina ära, saatsime teele. Ja seal oli siis külalisi väga palju. Aga üks välisdelegatsioonist Saksa Demokraatlikust Vabariigist üks mees istus kaks päeva terve laulupäeva aja selles selles paviljonis ja jäi seda märtsiõlut. Sakslane, tuntud tumeda õlle armastaja ja ikkagi niisugune, noh, sakslase kohta öeldakse Jofailsmäkker. Ja taldo nii meeldis, tal oli kingitud mälestusmedal Eesti 25.-ks aastapäevaks siis selle medali ta oli palunud siis saata selle õllemeistrid. Mul on ka see medal. Panite talle uue nimega kohe uut nime, ei vannud selle oma oma kõikide analüütiliste näitajate poolest selle märk sellele veel vastata, igal juhul teie paviljon tol ajal oli küll üpris kuulus. Tänased õllejutud ongi räägitud, kuulsime, kui palju peab teadma, et teha head õlut. Mis siis veel joomisest rääkida. Eks proovigem töö kiidab tegijat, eriti siis, kui te kõik täna kuuldu ilusasti õlleteo juures rakendate. Ja õllevahu pealt võite veel palju-palju muudki välja lugeda. Head janu. Käivad rooli? Kuhugi. Vanematel univad täidetatud enne tähtsa näoga taadi lained. Ja. Heleri paigaldaja. See ei too Siin elas ja lehtri uhke aetud Need meetodid meistriliiga suuri maanteejuhtme vidinaid Tursonalane seovad, selles pole kahtlust. Naljaga aamen korrali slikust. Vaevast valus. Alus. Laas. Rösti. Kriigispaale kri.