Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris, etapp Kristjan Port. Milline võiks olla tehisintellektiga argielu mõjutav reaalselt ohtlik rakendus. Mitmed arvamusliidrid, kelledest tuntumad nimed on Bill Gates, Tiivenhocking ja maske, teised tunnevad muret AI-põhise relvastuse pärast. Moraalsete dilemmade eest vabad ja elu vaid põgusat mõistvalt ning seda armutu tõhususega üritavad relvad oleks kõige elava suhtes julmemad, kui mitmed täna keelustatud relvaliigid Nende arendamisega tegeletakse ja pidada reaalseks ohuks tavaelu ohustaks, kui mõni taoline Tapparist satub terroristide kätte. Samas on relvanäitega avalikkust liiga lihtne hirmutada, sest kes siis relvi kardaks? Kahjuks jääb taolise hoiatuse tõsiseltvõetavust tagasihoidlikuks, sest enamuse jaoks piirdub relvade laastava jõuga kokkupuude ekraanipõhise meelelahutusega. Pealegi oleks polevastus ohtlik valdkond on palju argisem ja sellega puutuvad inimesed kokku praktiliselt igapäevaselt. Olukorda sobib hästi iseloomustama viide nõndanimetatud nähtamatu leelevandile. See londiga volask seisab Meie ees aga nii suur, et keegi ei oskagi seda märgata. Selle avastamiseks püüan need vastata küsimusele. Millises eluvaldkonnas oleks tehisintellektil inimesega võrreldes kõige suurem suhteline eelis ära pakku tervishoidu, kuna seal lahendab Aivaid mõnd ülesannet hästi koolitatud arstidest natukene paremini ja sedagi mitte alati. Oht on küll olemas, aga ähvardab patjatud haigeid erapakuga male, kabe, pokkeriga, kõu mänge, sest need on nishi tegevused ja oht olematu. Ka auto juhtimine pole õige, sest robotauto sõidaks praktiliselt nagu iga korralik autojuht ja hullunud auto, kahju oleks ka piiratud. Õige vastus oleks ai juhitav ettevõte. Tehisintellekt suudaks inimesest paremini analüüsida turgu kiirelt ja suurte mahtudega kaubelda, olla armutu, sest see õigusruumi ja rahavoo, optimeerija ja nii edasi. Õigemini neid ülesandeid juba täna juhid oma arvutitel paluvadki teha, jättes otsustamise siis endale. Aga kujuta ette inimese asemel nutikalt uute firmade asutamise võrke. AI-põhist tegelast, kelle peamiseks ülesandeks sarnaselt malemängule on kõiki, sealhulgas maksuametit võita ja oma kasumit maksimeerida. Ja nüüd püüa välja mõelda, milline sotsiaalne grupp oleks taolisest firma juhist kõige enam huvitatud. Los Angeleses California ülikooli õiguse instituudi. Lase linn. Potski arvates leiaks tehisintellekt esmalt täismahus tööd kriminaalses ettevõtluses sest seal oleks selle efekt võrreldes tavaettevõtlusega veelgi suurem. Enamustes riikides võib seda alustada juba täna sest seadused lubavad juriidilise isiku juhtimise loovutada algoritmile. Kurikuulus panama paberite leke peegeldab kehtivate seaduste võimaldavat. Mängu lugematute omandiõiguslike skeemidega, mille ainukene eesmärk on varasid varjata, kuritegeliku tulu legaliseerida ning mõjutada poliitilisi protsesse. Kuna juba täna suudavad tehisintellekti algoritmid teha juriidilist analüüsi ja lugeda läbi praktiliselt kõik õigusaktid Oleks taoliste kuritegelikult mõtlevate ettevõtete ühiskondi röövinud ja nende toimimist kahjustav mõju oluliselt suurem, võrreldes panama paberitest paljastatud inimese nuputatud skeemidest. Linloposki väidab rahvusvaheliste õigusaktide analüüsi najal et taoliste ai juhitud kuritegelike ettevõtete sünd on möödapääsmatu. Nendega võitlus oleks üliraske. Sest lisaks juba mainitud inimese võimekust ületavale tegutsemise kiirusele ettevõtete labürindist, seadustest põgenedes oleks juhitud ette võtta. Te tavaettevõttega võrreldes väga vastupidav töötajate lahkumise või arreteerimise suhtes kui firma jääb ilma olulist infot omavatest liikmetest, kuna teisi Teleka teaks ju ise kõike. Samuti on täna kehtivate seaduste tõttu võimatu kedagi vastutusele võtta, sest firmat. Ei juhi enam inimene, vaid algoritm. Sellele on seaduslikud õigused, võime teostada tehinguid, sealhulgas inimestega, jäädes aga ise keerulise omandi sasipuntra varjus anonüümseks. Ja pealegi puuduks algoritmi poolt juhitud ettevõte nuhtlemiseks. Tähenduslik karistus. Ainukeseks piiranguks taolise ettevõtte tegutsemisele. Oleks inimese püstitatud takistused sedagi, kuniks tehisintellekt kogub tarkust, mida inimene iseteadvuse kaudu edendab. Seejärel jääks ka inimene hätta ja haigusele sarnaselt põimuvad maailma majandusruumiga tehisintellekti juhitud ettevõtted nagu parasiidid millest keegi ei saa jagu, küll aga peab neid pidevalt varadega toitma. Õigemini nad kaaperdavad ise omale võõrast ressurssi. Analüüsi autori linnapotski hinnangul juhtub hiljemalt aastal 2070. Aga see ei tähenda rahulikku ootamist, sest ainuke võimalus midagi taolise arenguärahoidmiseks oleks täna mis tõenäoliselt ei õnnestu. Arvestades rahvusvahelise õigusloome olemasolevat keerukust Ja selle muutmise tahte puudumist.