Tere, kallid, vabad ja värsked raadio, kahe kuulajad. Ilus pühapäev alustab rännusaade reispass ja mina olen Ivatsepterkin. Tänase saatega alustame väikest miniseerijat raadiosarja, kui soovite ja räägin Indiast. Sellest ilmatuma suurest lugematute kultuurikihtide ja Al hoovustega maast on siiani kahes reispassis juttu olnud. Eelmise aasta 26. veebruari saates rääkis antropoloog Marje Ermel helimaastikest majja puris väikeses külas kangelase kaldal. Ning 15. oktoobri saates olid mul külas Riina juste Allan Pops kellel on Indias kuuri all peidus vana Royalenthildi tsikkel millega nad iga natukese aja tagant risti-põiki läbi kogu selle maa sõidavad. Saate neid episoode raadio kahe kodulehel oma podcasti äpist või ka raadio kahe pist soovi korral iga hetk järelkuulata. Aga vaatenurki reisimisviise ja arvamusi tuleb India kohta sama palju nagu Vändrast tselluloosigraanuleid. Seega kompame veel mõnda neist. Ja tänases saates on mul külas hea kolleeg, raadio kahest rändav maalikunstnik ja MC Tarvi Laamann. Tema ei ole siin stuudios esimest korda. Eelmise aasta seitsmeteistkümnendal septembril tegime saadet tema teisest kodust, milleks on Jamaica. Kuid ilmneb, et ka oriendigandarvil suur ja tugev puutumus ning Indias on ta käinud palju-palju kordi ning käis seal juba siis, kui mina alles Suurupi metsades vibu tegin. Indiaanlast mängisin. Tere, Tarvi. Tere aitäh kutsumast. Miks on nii, et India ei jäta mitte kedagi ükskõikseks? Kas sa võiksid mind, kes ma kunagi pole käinud vaimusilmas viia mingisugusesse hetke kohale? Ma ei tea rääkida, mis päev on, mis kell on, kui soe on, mis lõhnad hõljuvad, kus ma olen, mida ma kuulen ja näen. Hind on tõesti suur, nagu sa ütlesid, et jah, et ma loon sulle manan ette, sellise pildi võib olla. Kujutad ette Niukest tihedat laulupidu lauluväljakul, kus on, ei ole astuda, aga minna kuhugi india nagu tänavapilt on umbes selline kogu aeg, et suhteliselt kitsas, palju inimesi ja kõik on võib-olla eri usku eri erikandist pärit inimesed, eks Indias on tegelikult 300 ametlikku keelt keelt mitte dialekti. Pluss siis veel dialektid, ehk siis noh, et väga palju erinevaid inimesi, väga palju uskumusi ja, ja see tänavapilt on niisugune noh, suht lärmakas tänu sellele või selline kirev ja sihuke rahulikule eesti nihukesele eestlase maailmapildile anda ikka väga niukene, äkiline, agressiivne, väsitav, tüütu, palav, kõik midagi tahavad, liiklus on vastupidine. Oht on kogu aeg lehmasita sisse astuda, sellepärast et lehm on püha Indias ja nad käivad seal igal pool tänaval ringi. Ja siis selle kontrastiks ma toon mingisuguse väikese mäekünka. Õhtul kell seitse, kui umbes päike loojub Indias ja vaadates päikese loojumist ja, ja sealsamas mäekünkal võib-olla istuvad needsamad kindud sealtsamast tänavast ja ja kõik on hästi vaikselt. Ja vaatavad seda ja, ja võib-olla vaikselt sosistavad ja et on hästi nagu kontrastne, nagu kontrastide maa ning et lühidalt on india nagu selline, et kui võtta ühte kätte nagu elu teise käte suurum ettevõtte õnn ja teisi kätte võtta nagu õnnetus rõõm ja kurbus ja ühesõnaga sellised vastandid võtta nagu mõlemasse kätte ja nüüd teha sellest niisugune lumepall Eestis lumi, lumepall sihuke jääpalveks sihuke vastik jää, lume, mitte lumepall, nagu lapsed tegid, eks pall sihukse jääpallionju ja siis, ja siis, kui sellega kirjutatakse sulle vastu nägu, vot see on nagu hinde, nagu sa saad kõik selle asja nagu täie laksuga, nagu et tuleb sind mingis mõttes oimetuks. Ja ma olen seal korduvalt käinud ja mina, ma saan alati väikese kultuurisoki nagu väike maavärin on kogu aeg minu sees, et see on nii põnev nagu ma ei saa aru, miks see nii on, ma, ma natuke saan aru, aga ta on niisugune. Täis vastuolusid ja intensiivne ja ühtlasi vabastage rahulik, arusaadav. Prooviks avada sinu suhet Indiaga nii-öelda lihtsaste klassikalisest perspektiivist, mis noh, võib-olla ei ütle palju selle maa enda kohta, kuid aitab minul ja võib-olla kuulajal siis veidi mõista, miks see maa, kas sulle nii oluline on, et millal sa sinna esimest korda läksid? Mitu korda sa oled pärast seda Indias käinud ja muidugi kus täpsemalt? Täpsemalt ma olen India peaaegu et igal igas niukses osariigis käinud peaaegu jah, välja arvatud siis kolgata ja kašmiir niuksed kus ma nagu ei ole jõudnud esimest korda, ma jõudsin sinna 1996. Ja olukord oli siis piiril India piiril, siis selline, et ikka oleks ametnikel kaua aega, et aru saada, et eestlane on omaette riik. Mul oli siis Eesti pass ja nii edasi ja ja kõik vaatasid seda viisat ja minna kogu mingit tulnukat, et see oli veider. Ja, ja noh see oli see aeg, kui ei olnud internet korraliku üksikutel email, eks. Tegelikult netti ei olnud, pigem suheldi telefoni või faksi teel kujutajate faksiga saatsid kellelegi midagi. Või tellisid kaugekõne kindlasti helistada Eestisse näiteks et niisugune nagu suhteliselt üksik 20 niisugune nagu, et lähed ja siis sa oledki seal, noh, et ei ole, need tsekid Facebookis, et mis vahepeal juhtus. Niisugune ja noh, see esimene kord olid ka väga šokeeriv minu jaoks. Pean ikka tunnistama ausalt, et esimene nädal ma eriti tahtnud hotellist välja minna sellest söömaajast või kohast, kus ma ööbisin hotellis, sest ma kartsin, ma olin väga noor, ma kartsin, see kõik oli nagu täitsa nagu noh ja palju liiga palju ka midagi nagu kõik liiklus isegi teistmoodi, eks ju. Ja ja kui küsida inimesi, kas sa saad aru, mis ma räägin, siis ta raputab sulle pead täitsa vastupidiseid liigutusi, keha isegi keha niuksed, liigutused on teistmoodi ja pluss veel see, et ma eri eriliselt hästi inglise keelt ja ja kõik selline nagu nagu jah, sihuke liiga palju. Ainuke, mis mind hoidis tagasi sõita Eestisse, oleks teiseneks naerma hakkan võibolla. Et näed, lähed seal kaheks kuuks Indiasse, nüüd äkitselt. Äkitselt tulen nädala pärast tagasi. Et on sul kogemata Ta meeles mõni emotsioon, mõni hetk, episood või inimene, millal see, millal see hakkas nagu muutuma või kus sa said aru, et okei, et siin võiks täitsa ikkagi pikemalt reisida või, või et võiks natuke vähe sügavamale kaevuda või võiks sealt hotellist välja tulla? No ikka lõpuks ikkagi noh, mul hakkas igav, noh, ikkagi hotellis olendiga, hotelli kuskil restoranis või seal ligidal nagu ja mis, nagu tahtsin näha, mis mul oli eesmärk minna edasi liikuda, sealt ikkagi teelist välja saada ja minna nagu soojenduseks hoopiski Nepaali läbi India nagu sihuke trip võtta kohe üksi iseseisvalt, ilma reisibüroo abita. No mul oli idee, noh, mul Idesikesed, ma ise ostan rongijaamast pileti ja ise lähen vaata kõik, et ma ise oli mingisuguse turismiga, eks. See oli minu idee. Ja, ja see hetk, kui ma selle kõik saavutasin, et ma saan, ma istusin seal rongis juba. Ja mul see pilet oli ostetud kõike, mis sa vaatad rongiaknast mööda, kuidas, nagu maastik, kui aeg möödub, eks, et et siis sa said aru, et siin on ikkagi midagi, on nagu, et et ei olegi nii hirmus nagu, et näed, on võimalik ellu jääda. Ja ellujäämine on üks asi, aga kui nüüd võtta see india kõlab päris hõlmale, ainult nii hull ei ole veriseks? Ei muidugi, aga võta inimestega nendel nii palju, kui ma olen emotsioone kolme, et inimestel on hindega selline armastuse-vihkamise mitte isegi armastuse-vihkamise suhe, vaid need inimesed, kes on seal palju või kes on seal palju reisinud, ütlevad, et see on ikka selline teine kosmose, teine maailm ja seda, et seal on midagi, aga samas noh, nagu raske näppu peale panna või raske aru saada, mis seal midagi on, et samamoodi on teistpidi inimesed, kes ütlevad, et see nii räpane ja rõve ja kole ja vastik, et, et mina sinna küll ei taha minna või siis vastu või siis teise nurga alt, et mina sinna küll ei taha tagasi minna. Et võtan ränduri vaatepunktist, räägime sellest räpasusestes. No mina arvan, et ei ole räpane, et tuleb ikka nagu vaadata nagu India või noh, teise inimese seisukohast, et kui sul on ikka miljonid sõna otseses mõttes 10 miljonit, 20 miljonit inimest elab väga väikse ala peal kuskil linnas, et siis paratamatult seda räpasest tekib rohkem natuke kui Eestis siin, kus kogu riigi rahvaarvu üks miljoniks. See on üks asi, teine asi on soe kliima, et siis hakkavad kohe kiiresti asjad nagu lõhnama. Et sa tunned seda lõhna juba kaugelt, kui keegi keegi turist viskab. Võib-olla McDonaldsi burgeri on ju, hindas eriti palju liha ei sööda, eks. Viskab selle liha burgeri, sinna hakkab lõhnama kaugele. Mina nagu selle selle järgi riiki hindaks. Et kui ja kui mõtlema hakata, siis tegelikult idamaades, eks on ju minu arvates nagu palju nagu hügieeni pisemaid inimesed olnud. Ajalooliselt juba hindud juba ammu teadsid, mis on bidee, ei teadnud seda, me teadsime 90.-test, kui siin tekkisid mustvalgelt korterid inimestele. Siuksed euroremondikorterid, kus ideed, värgid, särgid, siis inimesed ei taha, me oleme eurooplased, me oleme nii hügieenilised, mine pekki, on ju, eks te kõik siin teised olete, ma ei tea, räpaseda, noh, tegelikult hindut tegid tuhandeid aastaid Humana pesemata V2 taguotsa ekspaberiga, see paber on küll turistide teema siinkohal, et kui nii võtta, siis nad on väga teadlikud sellest, mis on nagu hügieen pesevad vasaku käega. Paremaga söövad, eks ja iga kord pesevad käsi enne sööki. Noh, Eesti inimesi, palju kordi te pesete käsi enne sööki või peale tualetti. Vaadake peeglisse, et vot sellepärast mina väga tihti taha tervitada inimesi kättpidi on ju, eks, et Katriin lahed, viiruse puhangud, Eestina, et väga tihti peab ikka ise endal ka peeglisse vaatama või nii et ja nii edasi, et mina selle järgi hingan, hindaks seda, et on räpane ja ja teiseks, nagu Indias räpasus tegelikult kui natuke vaadata, siis hommikul hommikus puhas hommiku vara tõmmatakse ilusti puhtaks ja lihtsalt päeva jooksul eriliselt, kui sa liigud turu kandis siis on loomulikult seal on mingisugused kapsalehed ja asjad kuskil mädanevad, päeval on ju ja ja lehmad on kohe kohal, kes närivad ja kes kohe välja heid lükkavad välja, eks ja ja hommikuks on jälle puhas, et ka Nõmme turul Tallinnas on suht haisev seal kompostihunnikute ligidal, kus nad kartulikoored ja kõik asjad on need noh, nii et lihtsalt mastaapides kinni kliimas, onju, ja nii edasi ja noh, tegelikult noh, mõni paneksite selle järgi hinnatakse väga räpane riik. Ta on väga kultuurne, pikale ajalooga riik, et seal kohutavalt palju inimesi erinevaid rahvusi on andnud, ikas kuidagi suudavad koos elada, nagu et see müstika, hindud, moslemid, kristlased, mitteusklikud, ateistid, eks ju, budistid kõik elavad seal koos ja erilisi sõdasid ei ole, noh, et see on kõva sõna. Et katsume mitte mitte panna silte, eriti kui me nimetame ennast rändureid, takse, tahame vaadata maailma objektiivse pilguga, siis jah ja tuleme tagasi, ütleme, et räpane, see nagu noh, pigem võib-olla siis selle järgi võiks hinnata, et kui maitsvad söögid on või mismoodi, kui mitmekesine on mõnes riigis söök väga palju. Söök määrab kultuuri nagu mitmekesisuse ka, nagu ma olen, nii et Indias on väga mitmekesine see üks kuni ma ei tea isegi siga võib seal süüa kuskil kohtades ja mõnes kohas ainult taimetoitu ja väga maitsvaid ja aga ma toon teile huvitava nagu fakti, et paljud hindudele üldse ei maitse mango lassi. Et see on nagu sihuke valge kutsika turistiteema, et kohalikud söövad-joovad soolast lassid. Et kes on linde toitu söönud, et arvab, et mango lassi on see hinda kraam. Jah, ta on, aga ta nagu hindudele eriliselt ei meeldi. Et pigem ikkagi neile meeldib seal. Ja ilmselt jõuame nendest toitudest natuke lähemalt rääkida veel täna ja kahtlemata ka mitmest muust konkreetsest paigast. Paneme käima esimese laulu sina kui muusik, muusika, austaja, DMC, mida kõike, mis võiks olla see esimene lugu, mida, mida sa meile täna mängid, no esimene lugu on artist, rood ja tontižaini, et Indiast tuleb suht populaarsed või sihukest modernset tümpsu ja see on tegelikult bandžaabi Stahlis stiilis, nagu asi, niiet. Fancy Polly Fangra hiphoplaut. Tarvi jaajaa. Hankige. Lähme natuke konkreetsemaks, räägime mõnest mõnest konkreetsest paigast Indias ja äkki alustame siis kõige kuulsamast või vähemalt turismi sihtkohana kõige kuulsamast tahhaal uue seitsme ilmaime hulka valitud. Minul endal puudub muu arvamus selle kohta, kui jätma tavaliselt suhtun kerge eelarvamuse või kerge skepsisega kohtadesse, kus käib meeletult rahvast ja mis on sellised nii-öelda noh, põhilised nii-öelda vaatamisväärsused, sest tihti see suur inimeste hulk lihtsalt nagu vähendab vähendab veidi seda maagiat. Kuidas nats Mahaaliga lood sinu meelest? Minu meelest on mulle taime ma olen täpselt nagu sina, mulle ei meeldi niuksed massirännakud ja ma olen natuke skeptiline. Aga millegipärast ma kunagi sinna That's Mahaali sattusin. Ja inimeses tungival soovitusel tegelikult jaa. Ja siis ma nagu imestasin, et see on ikkagi fantastiline koht, et sest see maja on ju ehitatud armastuse jaoks, et see ei ole, see ei ole mingi sõjapidamise või võimu kants, eks, et see on pigem armastus, jah. Okei, see võib-olla natuke läks kuningas liiale, onju, ja kulutas kogu riigivara oma armastuse nimel aine okei, korruptiivsed nähud, aga ta on ikkagi noh, see tema mõte oli, armastus ainult armastasime naistevärki-särki, ta tahtis veel teha teist samasugust Touch maha, oli teisele poole jõge ainult mustast marmorist natuke ägedi oleks olnud, kui ta oleks oma unistuse täitunud, eks, aga ennem pandi ta vangi seal ligidal täitsa maali ligidal on kohese vangi konkuste pandi, mida tasub vaatama minna siis niisugune sõjapidamise kindlus ja sealt vangikongi akna siis ta nägi oma ehitatud täitsa Mahaliseks kiusu pärast looselt. Tehtis aken sinna. Elu lõpuni. Sihuke huvitav vaated on väga ilus tegelikult hästi ilusti tehtud ja ta on nagu mitme erineva nagu, nagu hindu ja samaaegselt nagu moslem ja samaaegselt nagu ta nagu india ta nagu india religioonis mis sisaldab kõiki neid kristlikke, budistlik hindu, istlik ja, ja, ja moslem, kõik nad, mina arvan, et on ühed hindud, et nad on nagu kuidagi hästi nagu seotud. Kuidas inimesed ise, ma saan aru, et siis kohalikud kõik nad suhestuvad sellesse Touch Mahali nagu seal hästi populaarne siseturismikoht samuti paljud hindud käivad seal välismaalasele on ju siis on see pääse hästi kallis praegu tänasel päeval ma kujutan ette, et see on isegi juba ligi 100 ringis 100 dollari ringis, adki pääs igale inimesele välismaalastele ja kohalikele äkki väga väike summa või siis on mingitel päevadel lausa täitsa tasuta selles mõttes seal tegelikult väga palju niukseid turisti ei käi, pigem siseturisti. Aga mitte sellist, nagu sa näed seal palju sellel ameeriklasi jaapanlasi rivis. Et noh, ega need kõik nii rikkad ka ei oletseks lõdvalt seal käia ja paljud siis pigem teevad väljastpoolt pilti aia tagant kuidagi käsi ja saad selle pildi seal ka niimoodi kätte, nii nagu need kuskil ütleme, Instagrammis või kuskil Facebookis vaatad, inimesed käivad, teevad selle kauni pildi ja siis ma olen mingeid teisi pilte, mis seal nii-öelda ilma photoshop itta, kus kerge laulupidu seal ees ikkagi noh, jah, jah. Et see on põhiline koht, kus tehakse seda pilti seal sissepääsu juures tegelikult, et aga noh, teil on suur ala, tegelikult sõidad smaalise aedu, seal pühakoja ümbrised ruumi olla ka üksi tegelikult täiesti vabalt. No ma ei tea, kui arhitektuur huvitab, eks, et siis kindlasti tasub minna vaatama ikka kõva sõna ime. Ja tasub isegi öösel ööbida seal kohalikus linnas niimoodi, et vaatega näed seda alguses päike loojub, eks siis vaatab, kuidas ta loojub seal kuskil katuselt hotelli katuselt ja väga lux, väga mõnus. Mida ma seal linnas ei soovita teha, osta kalliskivisid hõbedat? Jah, miks nad kõik on võltsitud, tõenäoliselt. Okei siis sa pead väga hästi teadma, mida sa ostad, et jah, et see on niisugune linn. Agra jätan meelde, kuhu veel, Agra ligidal on kohe tegelikult varan asi, mis on minu üks lemmiklinnas, on kindlasti, et see on sihuke ehe linn. See on niisugune linn, kuhu kõik hindud tahavad oma elu jooksul jõuda vähemalt surnuna. Aga mõni õnnelik Ta on nii rikas, et ta saab kaugelt teisest tindiotsast mitu 1000 kilomeetrit sõites, eks jõuab ta sinna kangelase äärde, sinna varanassi, võtab sealt pudeliga seda vett ja viib koju külasse tagasi. Mitu 1000 kilomeetrit jagab naabritele ka seda, et et see on paljude jaoks nii tähtis, aga see paljude jaoks ei ole võimalik sõnnik Suht, kallis nende inimeste jaoks niimoodi reisida. Väga lihtne skeem on nii, et keegi läheb paranassi kuskilt külast ja siis kõik küla inimesed annavad talle raha. Siis ta ostab pileti, läheb sinna tagasi, mitu kanistrit teda, varanesi, vett siis jagab külas laiali nagu niisugune viinas. Et nii püha pealinn jah, aga iseenesest linn on selline vanalinn, eks kitsad tänavad väga huvitav tuttav ja siis kogu see linn nagu jookseb sinna kangelase jõkke pühasse jõkke, mis on väga metsik, suur jõgi tegelikult ja siis kogu linn jooksevad nagu treppidena Chattidena, nagu nagu põhimõtteliselt nagu kõik tänavad jooksevad sinna jõkke, otsa kogu linnast. Noh, ta on püha linn ja siis kõik tahavadki sinna jõe äärde minna, eks seal jõe ääres siis osad pesevad ennast pühajões. Ja osades nendes Chattides treppidel põletatakse surnuid. Kas puude peal, mida rikkam oled, seda kallima puiduga põletatakse sind, omasid, omaksed maksavad muidugi, eks, ja, või siis gaasikatlad ja, ja kõik see tuhk, onju, visatakse jõkke. Ja siis sa oled vaba, keda ei põletata pühad mehed, kobra hammustuse läbi surnud inimesed, imikud, rasedad, naised ja leeprahaiged, kes leepra haiguse tõttu ära surnud ja et need on kuidagi siis hindude arvates juba pühad ja puhtad, et neid ei pea põletama ja need inimesed siis surnud inimesed lähevad. Nemad siis mätsitakse lihtsalt valgele valgevina sisse. Ahah, Indias valge on Surnute värv. Valge lina sisse, eks ju, ja siis lastakse lihtsalt kangelase vooludelt ära kanda, onju, ja siis ta tõenäoliselt ujukas teisel pool jõge, kus ela, mitte kedagi. Ja võib-olla seal Crocsid siis lõpetavad selle jäänustega, aga no mina olen ka näinud seal lihtsalt surnukehasid ulpima, sealsamas lähed jõe äärde, vaatad, midagi, mädaneb seal, eksju. Et hiinlase, palju inimesi seal põletatakse, heidetakse juttu, päris palju inimesi päevas tuhandeid võib-olla isegi et aga see linn on selle pärast väga huvitav, et seal ongi nagu elu ja surm nagu koos ja ja ta on nagu mega ilus on seal istuda, vaadata kas või sedasama toimingud, kuidas seal kedagi põletatakse või, või keegi ennast seal tuleb oma perekonna kuskilt kaugelt kindlasti pesevad seal pühas jões ja seal jões elavad isegi delfiinid. Pimedat küll, sest seal on nii sogane, räpane jõgi, et nad neil ei ole vaja silmasid, eks, aga siis kaja, loodiga elavad. Ainulaadsed teil delfiinid elavad kangelasest ja kanges jõgi on tegelikult ka väga hõbedarikas, et ilmselt ka sellepärast on ta nagu pühaks saanud natuke, et ta on nagu natuke puhastav. Ja ühtlasi vesi on väga tähtis muidugi soojades maades, et vesi on iga kell püha, eks, sest ilma veeta ei saa taimi kasvatada. Ja noh, varan asi on ikka, kus tasub kohe mitu isegi nädal või kaks lihtsalt olla nagu ja vaadata, mis toimub, võtta näiteks trummikursused, seal võitsid tarri kursuslased käia kontserditel siseõues, kuskil seal vanalinnas mängitakse Citarri trummi ja maiustuse poeg on seal fantastilised, erinevad kohad, kus süüa ja ja noh, võib-olla liha on raske sealt saada, eks. Nii püha linnaga. Jälle ma olen jälle saanud nagu mingid restoranidele kuskil katusel pakuvad kana ja niisugust värki, niiet vananesin äge äge linn. Siis on see koht, kus sa võid minna teispoolsusesse paadimehega ja turvaliselt tagasi tulla. Väga põnev, see käib, ma ütlen, et ühtepidi on, noh, ma saan aru sellest sellest surma surmakultuurist ja selle vaatamisest, ühtepidi tahaks teada, kas seda käid palju välismaalasi vaatamas, kas paljud paljud välismaalased siis lihtsalt ütleme, kes võib-olla selle religiooniga nii palju ei suhestu, aga puhtast uudishimust, et noh, tahaks näha, mismoodi need põletusmatused toimuvad ja mismoodi sai algseal läbi läbi tule seal kuidagi koolnu jahi kuskile püsti ei käi? Ei käi, üldiselt ei lubata. Et ei tahe, omaksed ei taha ja sellepärast tasubki olla seal nädalakese, et siis sa nagu näed need kohad ära, kus sa tegelikult seda lähed, kui sa tahad tõesti näha, kuidas seal surnuga põleb, ainult siis on neid kohti küll, kus sa saad seda näha rahulikult ja keegi ei pahanda, eks. Et see on tegelikult väga suhteliselt privaatne sündmus ja isegi kui näiteks mees ära sureb, siis naist ei lubata juurde, sest hindude arvates naised, et naised, võib-olla nõrgemad, hakkavad võib-olla nutma. Ja et see ei ole niisugune sündmus, et peaks nüüd nutma, et nende jaoks ei peaks olema õnnelik. Et vabastav tuli vabastabki inimese siis lõpuks. Ja paljudes skulptuurides on surm elu loomulik osa ja selle peale jah, ja ei mõelda ja kui see juhtub, on see pigem rõõmus kui kurb sündmus. Ja varanesin siis suur linn, miljon inimest elab umbes seal, hästi, palju inimesi tuleb üle India kogu aeg läbi, sealt läbisõitjad on jube palju, eks ju, kõik seal toovad oma surnuid, eks. Kogu aeg on nagu mingi matuseid või mingid niuksed, pühad toimingud. Ja seal on mitu kõva templit, mis ei läinud, on tähtsad ja siis teisel pool jõge, noh, ei ole mitte kedagi, seal on nagunii müstika, noh, kindlasti igal pool on inimesed, suurlinn ja teisel pool jõge, sa näed seda 11 poolt ja seal ei ole mitte kedagi. Noh, ja siis ma olen nagu seal on kohaliku paadimehega näiteks, ma olen sõitnud teisel pool jõge ja see ongi see moment, kui sa saad minna teispoolsusesse. Et sa lähed teisel pool jõge ja seal tõesti ei ole mitte midagi, seal on liiv või sihuke jõe kallas ja lähed seal maha ja siis sa näed seal inimluid pealuusid otsima, komistan nende otsa sõna otseses mõttes. Et kõik see asi on sinnapoole, kõik need põlenud kondid, kõik asjad aja jooksul või, või põletamata, kehad on lihtsalt prokside poolt näritud, eks ju. Et need on noh, mitte seal mädaneb, aga nad on lihtsalt, sa näed neid asju seal, eksju täpsustuseks. On olemas ka seltskond munkasid, kes siis nagu neid surnukehasid sealt veest välja võtavad all jooksul natukene ja siis nagu eemaldavad sealt, et, et see nagu päris nii hull ei ole. Et seal on ikkagi nagu ringlus, on väga kõva, et ja kui, kui, kui inimesed ei võta, siis Crocsid närivad ära, eks. Ühesõnaga sa lähed teisel poole ja näen ainult surnuid. Ja, ja siis sa lähed teisel pool jõge elavat linna tuled on ju sul mingid tüübid, seal peavad pulmasid teised matuseid, eks lärm, värk ainuudu võib-olla õhtul on ju siis sa oled seal siukses kohas, kus on vaikus ainult pealuud, kelleni inim säilmed, eks see ongi seal teispoolsusse, see on see kogemus tunda, kuidas on olla seal, kus ei ole, elu? On ainult. Väga huvitav ja, ja ma seal sama paadimees, kes mind sinnapoole viis. Noor poiss 21 a'la ma küsisin ta käest, kuuled, et siin päris hea business i liit turiste üle nagu jõerahas Atipi, eks ole, ja noh, kus sa siin Indias reisinud olen, kindel, suur, nii. Huvitav et noor ka, onju, et kus sa reisinud oled, et jumala äge on ju, et noh, ma lähen ka siis sinna või võib-olla eksin. Ja siis noormees 21 ütles mulle nii reisinud või miks ma olen kohal? Noh, ta oli tõsine hindu, et ja siis oli seda vett sealt surnu hulpisid ühel pool paati, teisel papaati, võttis ta käega ja ei seda vett ja ütles, et kõik on väga hästi püha. Ja niisugune mees, noormees, et mina mäletan, ma noorena olin väga seiklus aitis, tahtsin näha avastada maailma, aga tema nägudest miks kõike tahavad siia tulla varanemisse, miks mina? Eks see vanamees on niisugune huvitav koht, et jah, tõesti tahavad sinna minna tegelikult väga põnev ja tegelikult reisimine noh, nii-öelda lõbu pärast väga hiljutine nähtus. Jah, võib-olla selle kontseptsioone võib-olla tõesti, et seal, nii et paljud ikka vajadusest reisijad, pigem on ju, et tuua soola kuskilt reisimisest nende viisidest, Indias räägime kohe edasi, äkki paneme siinkohal teise loo, selle kaasa, tõid vana ja teine on niisugune väga moderne ja sean kaja rööja, pundi aurum, Pabli on, loo nimeks, jääb. Tarvi, ja mina väga kuulan siin Indias. Kui me räägime reisimisest, siis seal on alati seotud liikumisega. Et kui see sinu paadimees seal varana, siis väga õnnelik, siis ärme meie nii-öelda rändureid täna sinna lõpuni pidama ja tunneme huvi, uudishimu ka ülejäänud maa vastu ja Indias vastu ei saa üle ega ümber Nendest kuulsatest kurikuulsatest rongidest, millega, noh, ma olen näinud neid videosi, mismoodi sõidetakse seal ma ei tea, rongi katusel on 40 inimest seal ühe ruutmeetri peale või kuskil tuleb läbi turu, kus on turg, on raudtee peal ja siis rong tuleb ja Tuutmatakse see turg kahte lehte laiali ja rong sõidab keskeltläbi ja ja turg on jälle tagasi, kohe, täpselt täpselt, see on kindel, et india, kui sa tahad rongi nagu kogeda, siis võtta terve kuu selleks, et seal on nii palju erinevaid võimalusi. Alates tõesti puuistmetega sõidust kuni superluks sõitudeni kõik Airkonnid, restoranivärgid, särgid, kõik siuksed, Fafaadik, seal võib võtta nagu igasugust rongiteenust, rongisõitu, väga huvitavaid või siis võtta auruvedurirongisõit. Toit treimist sõidab ühest linnast teise nagu sihuke mägede vahel. Et väga põnev, Indian Reilist töötab miljon inimest. Ja kuhu me selle Ronalist, et aru saaks et sama palju inimesi kui Eestis töötab ühes firmas, kuhu me selle rongiga sõidame, paneme käe kuskile kaugele välja, mina sõidaks rongiga kohe näiteks kas või Lääne-Indiasse Tšaizalmiiri. Mis on selline keset kõrbe, vana kõrbelinn ja tangi, sa näedki, kuldne linn kutsutakse ja sa näed siukest kola linna, sõõri klassikalist ja siis seal on niuksed, kaamelid, niuke, kõrbekultuur, see on niisugune linn, et sa hüppad rongi pealt maha, onju. Ja, ja kes on lugenud seda väikest muki muinasjuttu, see on täpselt siuksed, vennad tulevad sulle jaamas ära terava nende kinga ja linaotsad lähevad üles Sainu niuksed, kurvilise turbanid, mõõga, päriselt ka mõõgad on vee peal veel või siis kepid, onju, ja suured laiad vööd ja täpselt nagu väikses mukis täpselt siukseid, ainult vuntsid ja habe, kõik muusika, noh, nii et vot see on niuke Tšaizarniir, siukene. Moslemi usuga natuke kõrbes niisugune väga võrreldes hind nagu niisugune hindu aladega, on ta väga selline rahulik, et moslemi niuksed aladel hästi rahulikud ja puhtad, puhtamad jah, nagu selline tänavapilt on teistsugune, siis sellele lehmasid nende jaoks lehmad ei ole nii tähtsad kui hindude jaoks. Et ei mõju nii intensiivselt ja rohkem, muinasjutt oma just ja, ja edasi seltsi asjal meelist pärast mingit kõrbes elamist natukene ja võib-olla kõrbed rippe, mina sõidaks Pakistani India piiri ületusele. Mitte et ma läheks Pakistani, vaid ma läheks kohe spetsiaalsel piiripunkti, selle nimi on vaga, see on kaksikõega vaga. Ja see on niisugune väike linn nagu a'la Valka, eks sellest heldete nagu Valga on ju niisugune koht, et ja seal on siis iga õhtupäikeseloojangu ka, on piiri sulgemistseremoonia väidetavalt maailma kõige kreisi piiri sulgemist tseremoonia seal iga ööseks pannakse piir kinni. Ja hommikul päiksetõusuga avatakse Pakistan India vaheline piir ja kuna mõlemad riigid on tuumariigid, siis nad on natukene ka omavahel kaklevad ja tseremoonia ongi nii et mõlemal pool piiri, siis enne kui see päriselt kinni pannakse, see värav mõlemal pool piiri, siis sõjaväelased teevad oma rividrilli ja nihukest show ja koos muusika empsiidega, kes tõustivad rahvast marssimisega žestidega näidates, kui kõvad mehed on ja ma kohe tulistan sind, pakistanlane, aga noh, tegelikult ma ei tulistas nii kõva mees ja nii edasi, vaata nagu sellised jah, mängud nagu mängud siin nagu väga põnev ja tundub, et sinna vajutakse just selliseid sõdureid, kellega kõige pikemad vuntsid ja kes on muidugi väga pikad. Et nagu sellised show on täiega ja seal kujutad ette, inimesed, noh, iga õhtu päikeseloojangu ka on seal võib-olla 1000 inimest koos pealtvaatajad ja sõdurid ja kõik ja kõik karjuvad igavesti väike festival seal. Täitsa lõpp igal õhtul täitsa. Nii, et tasub iga kell minna, vaadata, kuidas see sulgetakse ja kaasa elada ja karjuda hindlustan. Ja, või siis kui Pakistani vaadake sealtpoolt ja, ja see on ka kusjuures väga huvitav on see väga huvitav. Tasub Youtube'ist, tseki kärna. Raju, meil ei ole liiga palju saateaega jäänud, kindlasti jäävad ka mõned aspektid sinu Indiast nii-öelda palju meil aega lamata. Meil on aega veel umbes 15 minutit. Aga räägime, mida ja näiteks ütleme võib-olla suumime nüüd jälle natuke välja sellest ühest konkreetsest kohast räägime sina näiteks maalikunstnikuna. Kuidas hinde on sind, kas ja kuidas Indian sind inspireerinud? Värvid, ma arvan, et värvid ja, ja mingis mõttes kontrollitud ka ootilisus, et see nagu inspireerib mind India puhul, et näiteks ma tegelikult eelmine aasta käisin Indias koos kombillase kilbabaga, eks ju. Ja ja meil oli väikene niukene kultuuridessant Bombillase Kill Baba siis Chamiilia, kes tantsib india tants, eestlane ja siis mina, kes oskan nuppe kasutada, ehk siis DC või selline saundi mees ja, ja me tegime siukseid kolmes erinevas koolis esinemisi, tantsu-laulu ja pärast seda ka kunsti, Chuck, kus olid kaasatud õpilased ja kolm erinevat kooli, üks kooleli planets, kuule, selline nagu eliitkool, niisugune teistmoodi õppekool siis teine kool oli väärkoheldud tütarlaste kool ja kolmas oli hoopiski Asramis pühas nagu budistliku budistlikus vaid hindu kloostris ja kõik nad olid lapsed. Kõik need erinevad koolid olid lapsed vanuses üheksa kuni ma ei tea, 13 äkki kõikide nendega ma tegin koos kunsti. Et kõik väga erinevad inimesed, tegelikult liit on ju mungad või siis hoopiski väärkoheldud lapsed, eks, kerjused, uni. Huvitav, lapsel on ikkagi kõik ühesugused. Neile meeldivad värvid, lastele meeldib värvida, kunsti teha. Ja niisugune vabastav. Ma olen äge, ägedad. Et noh, see annab minule see India annabki selle, et noh, et ma ikkagi saan lõpuks aru, et kõik on nagu üks inimene, et planeet on üks noh, et see annab mulle väga kindlasti saad väga hästi aru, et ka minu saatus võib-olla seesama on ju, et ma olen näiteks ning õnnetus juhtub, olen ilma käteta või jalgadeta ja olen seesama kerisson, võib-olla täna oleks. Et see annab talle ühtlasi kurb, aga väga ilus on ka hinda, et seal on ka ilusaid loodusvaateid, on ju hea söök ja ja see on nagunii jah, see on niisugune pulma, seal aputab sind täiesti läbi kindlasti, aga heas mõttes ma arvan, et kindlasti on väga mõnus tagasi tulla kartuleid süüa eesti hapukurki. Aga aga kindlasti on ka kohapeal hea süüa, endiselt käib, noh, need valik on sinu emotsioone seinast seina eaneskeeriastest, ebavõrdsusest, see on ka palju-palju läbi käinud, sellest on palju räägitud, noh, nii-öelda välismaalase ränduri pilgu läbi, et oi, seal on ikka nii palju seda vaesust noh, ise ma võiksin ka noh, Lõuna-Ameerikas enne seda samuti palju ja tihti nagu tuletan endale reisijatele meelde, et et ei maksa unustada, et enamus maailma inimestest elab niimoodi. Me peaksime olema ikka väga õnnelikud, et me oleme siin ikkagi selle nii-öelda ühe protsendi sees on ju, et kuidas, kuidas nagu mõjutab seal Indias ikkagi seesama see, et et sul on iga päev seal kuskil või ma ei tea, kas on iga päev nii, aga see on igal pool nii, aga, aga see, et sul seda ekstreemset vaesust, kerjamist igal tasemel prostitutsioon ja kõiki neid ilma käte jalgadeta natukene natuke vaid hammasrataste vahele vähemalt tänava nurgale lähenevaid inimesi, neid palju, jah, aga no Indias on ka palju inimesi ja mina olen nagu sellest noh seda teeninud on sellega hakkama saanud, nii et, et loomulikult mul on kahju, kui kellelgi on ebamugav olla, eks ju. Või halb, aga noh, ma tean ka seda, et ma ei saa nagu kindlasti neid kõiki mul rahakott ei ole nii suur, et neil kõigil anda kümmet eurot vist eurotki. Sest neid on miljoneid, neid inimesi seal, eks. Et aga Indias on nagu niisugune nagu komme, et tegelikult Indias on niimoodi, et kui sa oled hindu ja, või noh, indialane ja sa annad nagu kerisele midagi on ju, et siis on tegelikult sinule hea mitte siin kirjusale, et see killus tegelikult päästab sind sinu karmat. Et ja väga tihti need kerjused ongi näiteks kuskil kloostrite või pühakodade kusjuures ja, ja siis nad seal rivis lausa terve rivi, onju, et mõlemal pool teed ja keskelt läheb tee otse sinna templisse näiteks. Ja ennem seda rivi on alati mingisugune vend, näiteks, kes vahetab sul selle väikese kümnesendise Eesti rahatähe näiteks kümnesendise veel väiksemaks, et nad vaenlasele 100-ks 10. endisel vajatakse 100-ks, kujutad ette selliseks ühikuks mingi võltsraha hoopis kohalik käive, kohalikku raha, kohalik selle silla või selle tee raha, sellesama rahavahetaja mängu raha mänguraha ja, ja siis sa saad selle raha, saad kõigile nendele sadadele seal anda. Pärast läks ja need vahetuvad, kõik seal tagasi on ju, saavad selle mehe käest ma ei tea, mis vahendustasuga loomulikult, aga noh, ühesõnaga see on sinu jaoks, sina saad kõigile anda. Eestlasena ma ütlen, kui sa lähed, onju ja noh, mina ei soovita anda lastele. Et ma julm oli, aga ei, ma ei soovita anda lastele, sest lapsed väga palju on tegelikult ära kasutatud vanemate poolt võõras, vanemate poolt pekstud midagi iganes kamba liikmed, orvud, neilt võetakse raha ära, nad tegelikult ei saa midagi ja nii edasi, et see ainult toetanud. Toodad taas toodad nende halba elu, noh, see on umbes sama, et kui sa lähed lõbumajja noh, seesama hull minu arvates. Et lastele ma ei annaks nagu, et siis pigem nendel lastel, kes siis on kuskil pühakodades või kuskil mungad või noh, et see on hoopis teistmoodi, et sa ja anda siis, kui noh, kuidas sa tunned peagi andma, et ka hindud annavad indud alati viskavad ka tipp ja kui sa oled vaene ikka viskit, tippi, nii et eestlasena reisides alati võib visata peale, et sest samas restoranis tahad veel süüa, teenindust, saada kiiremad, siis on mõistlik ikkagi natukene anda, noh ja kui oled juba nii rikas isegi Eestis, et süüa väljas, siis no kuulge, 10 protsenti on väga okei anda. On ju või siis keeda kodus kasvanud? On ju tegelikult väga mõistlik ja et umbes samamoodi, et kui rikas oled süüa väljas, noh, viskas 10 senti bilansi. Läksin toidust tahtsingi lõpetuseks küsida, see on alati reisimisel suur noh, oluline osa. Me reisime oma maitsemeelega ka ja olla nii-öelda seadvad, käid siis natukene kombin seda väga, paljud inimesed ütlevad, et oi, india, et noh, toit on küll linde, sea ja oi, meil Eestis meeldib India toite nii, aga vot seal Indias, et seal läheb sul ikka kohe kõht lahti ja kohe düsenteeria kohe tasanteeria ja mida kõike, et kuidas, kuidas india, india toit sind on kohelnud ja millised soovitused selle koha pealt? Toit, toit, et ei ole üldse hull, toit ei tee kõhtu lahti, bakter? Käsi ei pese või kasutad seal kohalikku raha ja siis pärast seda võib-olla kui oled suitsetatud, keerad selle suitsu, sedasama räpase käega ja paned selle suitsu endale suu. Jah, siis seal läheb kõht lahti võtta Eestist kaasa mingi väga kange tablett, mida apteeker soovitab, mis saab ilma retseptita siis peaks olema OK. Et ta lihtsalt juhtub nii ja lihtsalt on teised bakterid, et mõnel kergemalt ma olen isegi nädal aega olnud voodis ja käin vetsus iga 10 minuti tagant ja nii kaua ma ei soovita käia vetsus, sest siis lõpuks lihtsalt sured ära. Indias reisis, ei tohiks arvata, nii et oh, mul on kõht lahti, pohh homme, homme on kõik hästi, eks noh, nii et ükskõik, on ju, homme on hästi, et nii India ei tohi sellesse kindlasti suhtes, on väga, see on võib-olla surmahaigus, see on igal pool troopikas tegelikult. Et kõhulahtisuse aegadega tuleb tegeleda kiirelt ja otsustavalt, sellepärast et sul hakkab teha väga kiiresti kaotama vett ja seetõttu jääb ta nõrgaks ja seetõttu tekivad igasugused muud haigused, mis pääsema, täpselt, pääsevad sulle ligi. Aga räägime sellest toidust ikkagi, nagu sellest positiivse poole pealt ka veel korra. Kammin täiesti ei ole hullu. Oksa Cervale ühte ühtepidi ongi, ongi äge, sellepärast natukene mõtte tänasel saatel oli ka just pookidagi neid eelarvamusi ja neid kompida kompida neid asja. Et, et toidust ja ma olen suur terava toidu fänn, mulle meeldib tšilli, mulle meeldivad need Tikkama Saalad ja winda lood ja igasugused seal freesil ja kõik need asjad, ma saan aru, et kindlasti pilt tegelikult palju kirjum, kui see siin või kuskil Londonis või kus iganes võid mingis india india söögikohas nagu leida. Et räägi natukene sellest ka lühidalt. India toitus maitset kaks korda. Siis kui söed ja siis kui vetsus käid, et nii peakski olema, ma arvan, et siis on nagu saksa linde ja kõige lihtsam sind kodus ongi suht vürtsina. Aga see on ka hea, et see tähendab ka seda, et ta ei ole halvaks läinud. Aga toit on mitmekülgne. Tõesti, sa võid seal süüa, kitse? Kala on ju noh, kõik, mis on võimalik, ainult kõik, mis liigub, on tegelikult Indias võib ka süüa saada, et võib-olla mitte nii rikkalikult kui Tai, onju, aga no kes on Tais käinud, eks. Tai on natuke hoopis teine riik võrreldes Indiaga, noh et siin on, tohiks võrrelda neid üldse hea India Indias süüakse kätega, et noh, mis ma soovitan, on ju, et et kui tõeliselt india elamust saada, siis ikkagi süüa kätega pesta ikka käsi enne sööki, siis pigem parema käega süüa ja siis vasaku käega ennast kasida nagu, nagu hindud teevad ja sissesöök maitseb väga hästi, et indisele pulgad onju ja ja seal on ka nii, et äravad aitavaid, teinekord inglisepärased tai võrdluse sisse tõid täis, noh, ma tean omast käest, et mida selline mida rõvedam, räpasem, suvalisem ja mida rohkem seal on mingid pehmete korvtoolide võrkkiike tasemel suvalist plastmassmööblit ja õllekasta, seda maitsvam on tegelikult toit. No tegelikult vana nipp on see, et vaadata, kus käive on suur, siis seal on järelikult hea söök ja järelikult ei ole ta ka seistes halvaks läinud. Et mina nagu jälginud seda, et kui seal on ikka väga hõre see üksik mees seal müüb ja müüb, ikka müüb oma üksikut kana või mida võib arvata, et on tükk aega juba müünud seda just just et see on kahtlane natuke Fishija endisel maju maiasmokale, noh, on kõik teed valla. Ja seal on juba ainuüksi India tee tšai, eks ehk siis vürtside madala teesem piima, must tee ja vürtsidega on juba nii magusaid, seal kukuvad hambad võib-olla suust. Aga samaaegselt magusasõpradele see väga meeldib, eks, et ja Indias on magusateema, on väga kõva sõna piimadest piimast tehtavast ja India jäätised, eks need on ka väga head, et nagu väga Speshar. Aitäh sulle Tarrvi, nende hoovuste mõttetaja, oma vaatepunkti isiklike hetkede jagamise eest. Hindan seda väga kõrgelt ja loodan, et kuulaja ka on sul viimase laulu kohta mõni sõna kaasa anda. Tegelikult hindiad teataksega pangra pandiaabi muusika järgi, nii et järgmine ongi pangrodopia. Artistiks on meil Sarbit keema ja loo nimeks Rang. Järgmises saates oleme küll mõttes samas riigis, kuid hoopis teise silmapaari ning sensooriumi läbi. Seniks soovin teile ikka kõike ilusat, hoidke reisides oma meeled avatud. Visake pilk peale R2 reispassi Facebooki lehele. Riputame sinna paar pilti tänase retke iseloomustuseks. Külasele kunstnik Tarrvi Laamann, MINA OLEN Ivatused, Berkin saade on reispass, värske vaba on raadio kaks. Kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.