Tere õhtust, kell on kuus ja uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva kaheksanda märtsi. Tähtsamad teemad. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Valitsus muutis õiguslikku alust omandireformi reservfondi raha eraldamiseks kirikutele. Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et omandile reformi reservfondi rahakasutuse muutmist peab otsustama riigikogu ja ta otsustas selle kaevata riigikohtusse. Ma joogaga paluksin ministritel, kelle ette on pandud need lepingud allkirjastamiseks, et nemad neid lepinguid enne kirjastaks, kui riigikohus on oma otsuse teinud. Valitsus kinnitas ka, et läheb Tartu linnavolikogu vastuseisust hoolimata puidurafineerimistehase riikliku eriplaneeringuga koostamisega edasi ja tehase saatus otsustatakse uuringute tulemuste põhjal. Pikalt püsinud palgalõhe tähendab, et tulevasi pensionäre ootab ees ka sügavsoopõhine pensionilõhe, mis on palgakääridest veelgi ulatuslikum. Pension tuleb kokku nii paljudest erinevatest komponentidest, sealhulgas ka see soolise palgalõhe enda mõju siis mina küll täna ei näe, et me saaksime tulevikus öelda, et meil on meessoost pensionärile naissoost pensionäril see olukord võrdne. Euroopa pettustevastase ameti aruandest selgub, et mitmed Ühendkuning riigis paiknevad importijad hoidsid eelmisel aastal kõrvale tollimaksude maksmisest ja tekitasid nii Euroopa liidule oma seitsme miljardi euro ulatuses kahju. Tsehhis vannutati teiseks, ameti peaks riigipeaks president meelast Seeman, kes on riigi kahte lehte löönud rändevastaste sõnavõttude ja moskvameelsusega. Keskkonnainspektorid võtavad kalastajatelt igal aastal ära tonne kala, mis on püütud eeskirju rikkudes. See kala ei jõua inimeste toidulauale, vaid seaduse kohaselt hävitatakse. Esimesed Kalju Komissarov. Varssavi nimelised stipendiumid pälvisid Viljandi kultuuriakadeemia valguskunstiüliõpilane Jari Matsi ja näitlejaks õppiv Karolin Jürise. Ta suhtus meisse kõigisse väga individuaalselt ja siis ta saigi meile niiviisi kõige lähemale. Ja nii igatahes ilmselt meid arendas. Kaia Kanepi pääses kõrgetasemelisel Indian Wellsi tenniseturniiril esimesest ringist edasi, teisest ringist alustab võistlemist ka Anett Kontaveit ning ilmateenistus lubab ööseks ja homseks lisaks lumele mandril saartel ja Lääne-Eestis ka lörtsi ning vihma ja püsida jäiteoht. Õhutemperatuur on öösel Lääne-Eestis kuni miinus kaks, Ida-Eestis kuni miinus viis kraadi. Homme on temperatuur miinus ühest pluss kahe kraadini. Ja kõigest järgemööda. Valitsus muutis õiguslikku alust omandireformi raha eraldamiseks kirikutele. Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et see pole valitsuse otsustada. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Valitsus täiendas raha eraldamise põhjendus selliselt, et peale sõja ja okupatsiooni käigus tehtud omandiõiguserikkumise heastamise on raha eraldamine kirikutele seotud nende omandi- või maareformist tulenevate nõuete lõpetamise või vältimisega. Luteri kirikul on valitsus lubanud maksta 6,8 ja posterlikule õigeusu kirikule 1,2 miljonit eurot. Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on rahaeraldust siiski õigusliku aluseta. Valitsus ei käsitlenud täna põhiseaduspärasuse probleemi, vaid muutis korraldamise ehk siis minu hinnangul ühe juriidilise triki mis toimib tähendada siis otse öeldes haigus, rüütliku nihilism, ehk siis niisuguse võimaluse leidmisega kirikutele makstakse raha, mille maksmise õiguspärasuse üle käib vaidlus enne välja, kui riigikohus on asjakohase otsuse teinud. Ja see tähendab, et te siis kaevata selle riigikohtusse. Jah, loomulikult, ja ma juba palusin ministritel, kelle ette on pandud need lepingud allkirjastamiseks, tegemist on väga suurte summadega. Et nemad neid lepinguid enne all kirjastaks, kui riigikohus on oma otsuse teinud. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et riigikantselei, aga justiitsning rahandusministeeriumi juristid leiavad, et põhjendus raha eraldiseks on sobiv. Õiguskantsler viitab aga põhiseaduslikule probleemile. Jaak Aab. Ta on viidanud sellele, et võib-olla peaks minema seda seadust täiendama ja selle ettepanekule, millega ta ütleb, et selle punkti vahe 10 suhtes ja võib-olla võimaliku seaduse täiendamise suhtes me peame vastama tal järgmisena lõpuks ja kindlasti vastama koos tunnustust. Aga korraldusel olulisena muutsime ja meie arvates on võimalik selle korraldusega ja raha eraldustega edasi minna. Kas valitsus on siis valmis oma seisukohta ka kohtus kaitsma veel kord, Jaak Aab. See on õiguskantsler hinnata. Kui ta saab meie käest vastuse, nii arvab, et see vastus teda ei rahulda. Siis on õiguskantsleril õigus minna niimoodi, see on täpselt nii. Valitsus kinnitas täna ka, et läheb Tartu linnavolikogu vastuseisust hoolimata vaata puidurafineerimistehase riikliku eriplaneeringu koostamisega edasi. Peaminister Jüri Ratase sõnul peavad just uuringud näitama, kas tehas tekitab keskkonnakahju ja halvendab tartlaste elukeskkonda. Koalitsioonierakondade juhtide seisukohti uuris Aleksander Krjukov. Tartu volikogu eilse otsuse kohta ütles ratas, et rahva kaasamine on positiivne, aga uuringud tuleb ära teha. Kell ongi ju see aeg, kui tuleb teha erinevaid uuringuid, erinevaid analüüse, kindlasti kohaliku kogukonna arvamus on hästi tähtis, on tähtis, kui valitsus ühel hetkel hakkab otsustama, kas minna edasi detailplaneeringusse või öelda. Siin on stopsid, me edasi ei lähe, et see piisavalt halvendab looduskeskkonda, see piisavalt halvendab elukeskkonda. Enne tuleb need uuringud ära teha. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris, et ta on skeptiline, kas tselluloositehasega seotud ohud on ikka Tartu elanike jaoks maandatud. Ossinovski sõnul ei ole Tartut kui tehase läbi naabrit piisavalt kaasatud ja kuulatud. Jüri Ratas kommenteeris seda järgmiselt. Eilne kaasamine oli positiivne, ma olen täitsa kindel, et, et see ei jää viimaseks ja ma arvan, et kaasata tuleb veel rohkem nagu andasid ka Tartu linnast väljaspoolt, et Emajõgi on meile kõigile kallis, aga Emajõe ääres on ka teisi omavalitsusi, et Ma arvan, et seda protsessi ilma kaasamata. May, kujutage ette, seda. Ratase teine koalitsioonipartner, IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et erakond ei ole eriplaneeringu suhtes oma seisukohta veel kujundanud. Seederi sõnul tuleb eriplaneeringuga kaasnevate arutada ja uurima laiemalt sellise tehase sobivust nii Tartu lähedale kui ka kogu. Tisse teadmiste juurde hankimine, uurimine iseenesest on kindlasti mõistlik tegevus, aga kas seda peab tegema nii-öelda seadustatud planeeringu raames, kus on juba hirmud üleval, et kui planeering lõpeb, et siis justkui äkki iseenesest protsess läheb edasi, et seda tuleb arutada, neid hirme maha võtta? Ja vahetame teemat. Eesti naiste palk on väiksem kui meestel ja see toob tulevikus kaasa ka väiksema pensioni. See tähendab, et praegu tööl käivaid naisi ootab täiskasvanu elu teises pooles ees palju vaesem elu kui mehi. Merilin Pärli räägib lähemalt. Eesti sooline palgalõhe oma 20 protsendiga püsib euroliidu suurimana, ehkki näitab vähenemise märke. Paraku tähendab pikalt püsinud palgalõhe, et tulevasi pensionäre ootab ees ka sügavsoopõhine pensionilõhe mis on palgakääridest veelgi ulatuslikum, selgub tuleva pensionifondide koostatud analüüsist tänaste palkade põhjal. Keskmiselt on praegu tööl käivatele meestel kogutud teise kohustusliku pensionisambasse ligi 30 protsenti enam vara kui naistel. Enim mõjutavad pensionilõhet lapsepuhkusel kodus veedetud aastad ja nende mõju edasisele palgale. Tuleva kogukonna juht ja Eesti naisinvestorite klubi eestvedaja Kristi Saare. Kõige suurem lõhe kogunenud pensionivaras on seal meeste-naiste vahel vanuses niimoodi 35 kuni 45, ta on üle 30 protsendi vanuses 45 on need naised, kellele lastega kodus olles tekkis teise samba sissemaksete puhul pauk. Lapsega kodus olles saab keskmist palka teeninud vanem pensionifondi kolmandiku võrra vähem makseid kui tavaliselt tavapärase kaks pluss neli protsenti, mudeli asemel ainult neli protsenti enne 2000 kolmeteistkümnendat aastat lapsepuhkusel olnud ei saanud aga sedagi. Taas Kristi saare. Kõik naised või noh, kui mehed, kas vanemapuhkusel on siis nende teine sammas jääb ikkagist väiksemaks kui nendel, kes vanemahüvitist ei saa. Eestis on pensionilõhe tegemas vähikäiku võrdõiguslikkuse voliniku Liisa Pakosta sõnul on Eesti tänastel pensionäridel euroliidu väikseim pensionilõhe umbes viis protsenti, ent see liigub jõudsalt edetabeli teise otsa suunas. See tuleneb siis ajaloolisest pensioni arvestamise metoodikast. Iga-aastase pensionilõhe meeste ja naiste vahel suureneb ja suureneb ka selle tõttu, et väga suur roll pensioni arvestamisel on ikkagi sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Pakosta möönab, et riik tegi naistele oma varasema vanemapalga ja pensionisüsteemiga karuteene, mis tulevikus pensionile hägujundab. Kuna see pension tuleb kokku nii paljudest erinevatest komponentidest, sealhulgas ka soolise palgalõhe enda mõju siis mina küll täna ei näe. Me saaksime tulevikus öelda, et meil on meessoost pensionärile naissoost pensionäril see olukord võrdne. Nii Kristi saare kui Liisa Pakosta soovitavad naistel palgast osa kõrvale panna ja investeerida, et oma pensionipõlve enam kindlustada. Lisaks soovitab Pakosta naistel palka juurde küsida võid asuva Maleri alale ümber õppida. Uuring näitab, et kui naine Eestis küsib palgatõusu, siis ta saab seda tõenäolisemalt kui mees. Välisuudistega jätkab Erle Loonurm. Euroopa pettustevastase ameti aruandes märgiti, et ühendkuningriigis asuvad portijad hoidsid eelmisel aastal suures osas kõrvale tollimaksude maksmisest kasutades importimisel fiktiivseid arveid ja vale Sid tolliväärtuse deklaratsioone. Komisjoni kontrollimised näitasid, et ajavahemikus 2011 kuni 17 kasvasid plahvatuslikult kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamisega seotud üritused, mida korraldati ühendkuningriigis asuva keskuse kaudu. Komisjoni arvutused näitavad, et ühendkuningriik on ajavahemikul tekitanud õigusaktide rikkumisega Euroopa liidu eelarvele kahju 2,7 miljardi euro ulatuses. Lisaks on kahju tehtud ka Euroopa Liidu käibemaksualaste õigusnormidega rikkumisega. Komisjoni teatele vastutab Ühendkuningriik kõigist rikkumistest tulenevate finantstagajärgede eest. Tšehhi president Milos Seeman vannutati teiseks ametiajaks riigipeaks. Seeman valiti presidendiks esimest korda 2013. aastal tšehhi esimestel presidendi otsevalimistel. Tänavu jaanuaris võitis ta taas presidendivalimised. Riigipeana teatakse teda ägedam migratsiooni vastasena ning oma moskvameelsete seisukohtade ja Hiinaga. Tihedate sidemete loomise pooldajana on ta riigi kahte lehte löönud. Taanis algas kohtupidamine ajakirjanik Gimme valli tapmises süüdistatava Peter Madseni ülem Madsen on süüdistused tagasi lükanud. Kohtusaali saabusid ka ohvri vanemad. Kohtuprotsessi jälgib sadakond ajakirjanikku ja fotograafi. Istungil on video ja helisalvestiste tegemine keelatud. Ajakirjanikuna mine allveelaeva läheb ilmselt Põhjamaade kuritegevuse ajalukku. Sügisestel eelistungitel selgus, et uurijad on leidnud süüaluse arvutist videosid piinamistest ja mõrvadest. Prokurör nõuab Matzenile eluaegset vangistust. Süüria piiriäärses Türgi linnas Hattays tuli tuhanded naised tänavad, et avaldada meelt naiste õiguste kaitseks Süürias ja Türgis. Nüüd ma saan Surje, lähed vana kooli, lähenen vähegi, oleme siin, et aidata vangistatud süüria naisi ja loodame, et neile antakse armu ja nad lastakse vabaks. Aga kas. Me läheme täna, kaheksandal märtsil tulnud tänavatele, et seista vastu lähisuhtevägivallale tapmistele ning lasteahistamise üle. Riigi oli hääletusest. Las maailmas olla rahu, et me saaksime elada vabalt nagu paljud teised maailma rahvad. Tagasi Eesti uudiste juurde keskkonnainspektorid võtavad kalastajatelt igal aastal ära tonne kala, mis on püütud eeskirju rikkudes. See kala ei jõua inimeste toidulauale, vaid hävitatakse. Eelmisel aastal oli Pärnus sellist kala poolteist tonni. Ester Vilgats räägib lähemalt. Nüüd kehtib näiteks ahvenapüügil veel üks piirang, nimelt on ühel kalastajale ööpäevas lubatud püüda kuni 15 kilogrammi ahvenat. Muudatuse eesmärk on piirata harrastajate püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ja hoida ahvenavaru stabiilsena. Pärnu jões praegu ahvenat pole ja seda oodatakse pikisilmi ja siis on ka keskkonnainspektoritele tööd. Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus. Keskkonnainspektsioonil on õigus kala konfiskeerida siis, kui on tuvastatud mingi rikkumine, kas on siis tasumata püügiõigus, kellel on see kohustuslik, püütakse alamõõdulist kala ja kolmas on siis ületatakse lubatud kogust. Neid tuleb üpris tihti ka sel aastal. Meil on juba menetlusi, mis puudutab alamõõdulise kalapüüdmist ja ka siis koguse ületamist, me saame siis võtta ära, kui on tuvastatud rikkumine, ehk on alustanud menetlust ja kui on alustanud menetlust, siis need kalad on ju kohe asitõend. Kuidas kiiresti rikneva asitõendiga ringi käia, sest seda ju värske kala on, näeb ette valitsuse vastav määrus. Toomas Õmblus. Jah, seadus näeb ette, et meil tuleb see ära võetud kala hävitada. Hävitamiseks on meil siin kaks moodustajat, sellised väiksemad kogused me viime siis Pärnu maakonnas asuvasse röövlindude söötmispaigale, milleks meil olemas veterinaar, toiduameti luba, suured hobused lähevad lihtsalt Väike-Maarjas aktsiaselts screeni, kus siis töödeldakse loomseid jäätmeid. Õmblus ütles, et neid asju tuleb kahtlemata muuta, aga ära võetud kala müüki või kellelegi tasuta andmist keskkonnainspektsioon enda õlule võtta ei tahaks, kuigi külmutuson neil olemas, sest mingi aeg tuleb asitõendeid juh säilitada. Pärnust valitud riigikogu liige Andres Metsoja on riigikogu keskkonnakomisjoni liige. Temagi tead toiduga sellist ümberkäimist lubamatuks. Igasugune keelatud püük on tegelikult kahtlemata taunitav, aga kui see kala juba välja püütud, siis tuleks leida Kaalega mõistlik lahendus, et teda ei peaks käitlema ja utiliseerima nii-öelda Väike-Maarjas või kus iganes. Maavanemana ma olen ka tegelikult olnud selle juures, kus me oleme müünud konfiskeeritud autosid, oleme müünud konfiskeeritud kütust, täna maavalitsust enam ei ole ja selge on see, et keskkonnainspektsioon ise seda ilmselt ka siis müüma ei hakka, kui üldse. See oleks nagu seadusruumis võimalik. Ester Vilgats, Pärnu. Täna tähistab Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond professor Kalju Komissarovi 70 teist sünniaastapäeva sel puhul ainult esimest korda üle Kalju Komissarov harovi nimelised stipendiumid kahele Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide üliõpilasele. Stipendium on mõeldud erialaseks enesetäiendamiseks välismaal ja selle pälvisid tulevane näitleja Karolin Jürise ja tulevane Valguskunstnik Jari Matsi olev kingilugu. Kalju Komissarovi stipendiumi esimene laureaat, tulevane näitleja Karolin Jürise ütleb, et Kalju Komissarov õpetas teda ennekõike esitama küsimusi. Ma julgen öelda, ta vormis minust praeguse minu mingis mõttes milline oli Kalju Komissarovi tüümeetud, ta suhtus meisse kõigisse väga individuaalselt ja siis ta saigi meile niiviisi kõige lähemale ja nii igatahes ilmselt meid arendas. Ta suutis meile kõigile väga sügavale sisse pugeda oma küsimustega õigete küsimustega. Kuna tulevane Valguskunstnik Jari Matsi täiendab ennast praegu Helsingi teatriakadeemias, saatis ta oma tänukõne Viljandisse elektroonilisi kanaleid pidi. Aitäh kõikidele, kes pidasid mind selle stipendiumi vääriliseks. Soomes on väga lahe kool ja mul on olnud võimalus siin õppida juba selliseid asju, mida Viljandis ei oleks saanud. Näiteks meil oli sissejuhatus virtuaalreaalsuse keskkondadesse, mis on praegu väga kuum teema. Kalju Komissarovi nimelise stipendiumi rahastab Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Täna jõudis Ugala teatrimajas esmakordselt publiku ette ka osaühingus Ugri film valminud portreefilm koma mis räägib mõistagi Kalju Komissarov vist. Filmi režissööri ja stsenaristi töö tegid kahasse Maria Avdjuško ja Peeter Simm kes nende endi sõnul sattusid seda filmi tegema sõna otseses mõttes viimasel minutil. Enne suure kunstniku lahkumist. Kalju Komissarov filmimiseks intervjueerimiseks ülimalt tänuväärne inimene, iseasi, et me päris õigel ajal jaole ei saanud, nii et me alustasime küll praktiliselt aasta enne seda, kui üldse mingisuguse toetuse saime, aga noh, õnn. Tõesti väga palju jutte ja rääkimata väga tihti filmitegija küsib endaga hästi, tema käest küsitakse, et miks seda filmi tehakse, kellele seda vaja on ja pimedatel õhtutundidel me kõik küsime endalt seda küsimust. Tegelikult oli Kalju puhul väga Kerge sellele vastata, sest et kas või täna siin majas on väga palju neid inimesi, kes teda väga armastasid ja see film ongi tehtud kõikidele nendele inimestele. Kinematograafia on imeline kunst, me saame täna jälle kohtuda elava kaljuga. Tallinn on tulnud hulganisti vene turiste, kes kasutavad Venemaa naistepäevaks antud vabu päevi reisimiseks. Küll aga pole Tallinn neile ainuke sihtkoht. Tõnu Karjatse vahendab mõningaid turistide mõtteid. Tulime kolmeks päevaks puhkama, mingit puhkust ei ole. Kaheksas märts on pidupäev ja mu tüdruk otsustas seda veeta Baltimaades. Tahame käia meremuuseumi allveelaeva vaatamas. Me tulime Tallinna siit, lähme praamiga edasi Stockholmi, siis tagasi Tallinna ja Valgevenesse. Kui neli päeva käime vanalinnas ja imetleme tema iluleiba, tall, reiting rasvata korda tulime kolmeks päevaks, jalutame vanalinnas ja teeme pilte, kõik on väga ilus. Vanalinn ja keskus. Läheme veel meremuuseumisse. Nii rääkisid Tallinna külastavad vene turistid. Rahvusvahelise naistepäeva puhul käis Jüri Nikolajev mikrofoniga Narva tänavatel mehi küsitlemas. Küsimust, kas naistepäeva on vaja tähistada või mitte, pole Narvas isegi mõtet esitada. Kaheksas märts on püha. Pean ütlema naisi, abikaasat, teatris on vana komme ja üldse on naistepäev, hea püha kevad on saabumas juba seepärast peab tähistama sõiduki tursruubid, kakutud inimkadu, Skatturi hinna. Shenzhou ikkagi peab olema mingi päev aastas, mil kõik tehakse naiste heaks, et nad tunneksid positiivseid emotsioone ning et sellest jätkuks kogu aastaks. Bliss kühvides Preiniga enamik peresid ei tunnusta oma lähedasi ilma konkreetse tähtpäev atraktiivsed, aga kaheksandal märtsil püüavad isegi kõige paadunumad ja ebameeldivamad tüübid teha midagi head. Nii et lase püha olla. Aga kas kaheksandal märtsil peab ikka ilmtingimata naistele lilli kinkima? Pullerits ilmtingimata lilled ja romantilises stiilis õhtu? See on naistepäeva lahutamatu osa. Naistepäeva meeleolu rikub vaid see, et Narva tänavad on kuidagi nukralt tühjavõitu. Mahlapuu seest oli president. Et Eesti võiks naistepäeva ametlikult pühaks puhkepäevaks teha, siis oleks ka õnnitlejaid rohkem, aga praegu on sombune tööpäev. Häbi kohe Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ilma uudistega jätkab sünoptik maile Meius, palun. Täna õhtul on meil pilves ilm, aeg-ajalt sajab peamiselt lund, kohati tuiskab kergelt ja on jäidet. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Eeloleval ööl on pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund, kohati tuleb sekka ka lörtsi, võib kergelt tuisata. Hommikul tekib paiguti udu. Jäiteoht suureneb kõikjal. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni üheksa, öö hakul rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis null kuni miinus kaks, Ida-Eestis miinus kaks kuni miinus viis kraadi. Hommikuks õhutemperatuur tõuseb. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, Lääne-Eestis ka lörtsi ja vihma. Kohati on udu ja püsib jäiteoht. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Tänased tähtsamad spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik Kaia Kanepi võitis ööl vastu tänast kõrgetasemelise Indian Wellsi tenniseturniiri esimeses ringis jaapanlanna dku ruuminaarat. Maailma 97. reket Nara võitis esimese seti kuus-üks ja läks teist DIN neli. Üks juhtima, kuid siis võitis Kanepi viis geimi järjest ja viigistas seisu üks-ühele. Otsustava seti võitis maailma 64. real paiknev eestlanna samuti kuus. Neli. Teises ringis kohtub Kanepi ameeriklanna Goko Wanda Veiga, kes on tabelis kõrgel 16. kohal. Eesti esireket Anett Kontaveit alustab võistlemist teisest ringist. Tema vastane selgub valgevenelanna jaksanud rassažnovitši ja poolatar Magdalena ette vahelisest mängust. Soomes. Kontiolahtis jätkub täna laskesuusatamise maailmakarikasari. Täna on kavas meeste 10 kilomeetri sprint ja eestlastest on võistlustules Kalev Ermits, Rene Zahkna ja Kauri Kõiv. Kokku on stardis 104 võistlejat, kellest 60 paremat pääsevad laupäevasesse jälitussõitu. Otseülekanne sõidust algab ETV kahes kell 18 35. Mehhikos on juba algust tehtud autoralli MM-sarja hooaja kolmanda etapiga. Kell 17 algasid testikatsed. Kokku on rallil kavas 22 kiiruskatset, neist esimene algab Eesti aja järgi ööl vastu homset kell neli, null kaheksa. Eelmisel aastal said Ott Tänak ja Martin Järveoja Mehhikos neljanda koha. Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Sergei Mošnikov jätkab karjääri Poolas Les Nacorniku klubis. Kornik mängis veel mullu Poola kõrgliigas, kuid võitleb nüüd esiliigas püsimajäämise eest. 14 vooru enne hooaja lõppu hoitakse seal eelviimast kohta. Jalgpalli meistrite liigas selgusid eile õhtul veel kaks veerandfinalisti. Manchester City kaotas Gülbaaselile üks. Kaks, kuid kahe mängu kokkuvõttes pääses seisuga viis, kaks edasi just Inglismaa klubi. Teises kaheksandikfinaalis olid vastamisi Tottenham ja Torino Juventus. Esimese poolaja võitis Tottenhami üks. Null, kuid 64. ja 67. minuti väravatega kindlustas edasipääsu veerandfinaali Juventus. Järgmisel nädalal selguvad ülejäänud veerandfinalistid. Paarid loositakse 16. märtsil. BC Kalev Cramo korvpalliklubi kohtub täna VTB Ühisliigas võõrsil Riia VEF-iga. Mõlemal meeskonnal on liigatabelis kirjas neli võitu, Kalevil on aga üks kaotus rohkem ja koht tabelis. Eelviimane mäng algab kell 19 30. Aitäh sporditoimetusele. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 20766. Ilusat õhtut.