Kuulsite paladamburiin, esitajaks oli Aleksei viimov. Ramo sündis 1683. aastal Burgundia provintsi pealinnas Tysoonis. Tema ema pärines suguvõsast, mille esindajad juba ristisõdades võidelnud olid ja 1444. aastal hertsog Philip hea poolt aadliseisusesse tõsteti. Isa töötas organistina kohalikus kirik, kus ning oli noorele Raanhilipile esimeseks ja peaaegu ainukeseks õpetajaks, kes rangelt karistas laiskuse ja tähelepanematus eest. On teada, et klavessiini õppis mängima varem kui lugema. Koolis torkas ta oma kaasõpilaste mälestuste järgi silma ebatavalise elamuse poolest. Õppetundidest ta laulis ja kirjutas noote ning jõudnud kaugemale neljandast klassist. 18 aastaselt valdas ta peale klavessiinimängu veel oreli ja viiulimängu ja tegi esimesi katsetusi heliloojana. Siis algavad rännuaastad. 1701. aastal toimus reis Itaaliasse mis kestis ainult mõned kuud ja ei jõudnud kaugemale. Milanost tagasi pöördus Ramo viiuldajana Itaalia rändnäitlejate trupis. Siis leiame ta mõnda aega teenimas kunagise paavstide linna Avignoni Notre Dame'i katedraali organistina. Seejärel veel Klermoonferaanis ning 1706. aastal Pariisis. Kuid töötanud seal mõned aastad leiame ta jälle Tysoonist, seejärel joonist ja nõnda edasi. Vahetanud 20 aasta jooksul ligi 10 korda elu- ja töökohta, jõuab Ramo 1722. aastal uuesti Pariisi. Sedakorda juba lõplikult. Kuulame nüüd Rigodooni tantsu, mis pärit Browaansi elangedoki maakonnast. Lõuna-Prantsusmaalt, kus helilooja oma rännakutel sageli viibis esitab gene Silvet. Ramo klavessiini looming hõlmab 50 pala mis põhiliselt välja antud kolmes kogumikus vastavalt 1706. 24. ja 28. aastal. Ometi on see vaid väikene osa kogu tema pärandist, mille kaalukaimateks lavateosed, ooperid, balletid. Esimene ooper ehk nagu Prantsusmaal öeldi, lüüriline tragöödia hipoliti Arizii sündis aga alles aastal 1733. Sellele järgnesid 20 aasta jooksul 30 lavateost, millest rohkem kui pooled olid balletti ja ooperit, balletti. Niisiis on klavessiini looming. Kui ettevalmistus järgnevatele lavateostele üks biograafidest väidab, et 1706. aastal see on siis esimesel lühikesel Pariisi perioodil välja antud klavessiinipalade kogu on kui suure väejuhi esimene luurelkäik valmistamaks ette platsdarmi, millel hiljem võidelda ja võita. Teatraalsus on omadus, mis teeb eriliseks Ramo klavessiini loomingu. Peaaegu kõik palad olenemata pealkirjadest, on kui väikesed balletinumbrid. Muuseas, mitmed neist on leidnud hilisemates lavateostes kasutust. Juba 18. sajandi algaastal puhkes diskussioon itaalia ja prantsuse muusikastiilide erinevuse üle. Paradoksaalne on, et prantsuse stiili loojaks lavamuusikas oli ju puhastverd itaallane Giovanni Batista lolli ehk prantsuspäraselt šanvatistli liit. Samas puhas prantslane, Shanudki litramo tõi prantsuse muusikasse palju itaalia mõjusid. Kuid uudsusest, mis veel 1700 kolmekümnendatel aastatel sünnitas Pariisi ooperipublikus ramistide ja vana stiili toetavate lingvistide partei jäi väheseks viiekümnendatel aastatel. Selleks ajaks oli Pariis juba tutvunud uue Itaalia opera puhvoga, sealhulgas Bergoleezi ooperiteenija käskijanna. Tõuseb kolmas seisus hakkas just itaalia muusikat omaks pidama. Kees ajakirjanduslik sõda Bufalistide juba vanameelseks osutunud ramistide ehk ametliku õukonna teatri vahel. Selles poleemika arvas äge Bufonist Raan rakk russo. Et isegi prantsuse keel ei kõlba laulmiseks, sest trastastel ei ole muusikat ning ei saagi olla. Ja kui ta kunagi peaks tekkima, siis seda halvem neile. Kõrvalepõikena peab ütlema, et üsna varsti pidi russo oma sõnu sööma kirjutades prantsuse koomilise ooperikülanõid. Tulles aga tagasi Ramo itaalia mõjude juurde, leiame neid klavessiinipalas kükk, loobid. Siin kuuleme uut hoogsat virtuaalset ja harmoonilist klavessiini stiili mis kaugelt sugulane ka Händeli jaskar latiga. Just vasakus käes vahelduvatel harmoonia nootidel pulseeriv nõndanimetatud Alberti bassisaade oli uus sõna tolle aja muusikas. Pala on ka eskiisikski Kloopide ja vulcanosesseinile ooper balletis. Amuuri üllatused mängib Aleksei lõvimov. Ramo saatus on eriline selle poolest, et tema kõige viljakam loomeperiood langeb 50. ja 75. eluaasta vahele. See on siis eale, mil enamik heliloojaid oma sõna muusikas juba öelnud on. Alles eluõhtul, 80. eluaasta künnisel ütleb ta ühele oma sõbrale. Praegu on mul küll parem muusikaline maitse kui kunagi varem kuid pole enam inspiratsiooni. Erandlik on garamo tee kuulsusele mis erinevalt teistest heliloojatest ei saabu mitte heliloomingu, vaid muusikateoreetiliste tööde eest. Pikaks ajaks jääb talle ainult suure õpetlase maine. Ja ollakse väga üllatunud, kui tema sulest hakkavad ilmuma ooperid, mille edu varjutab kõikide eelkäijat välja arvatud ehk lüli oma. 1722. aastal ilmus traktaat armooniast tagasi liiduna oma loomulike printsiipide, nii mis leidis elavat vastukaja nii helilooja kodumaal kui ka mujal Euroopas. Selles ja järgnevates teoreetilistest töödes, mida on kokku üle 10 esitab Ramo oma teaduslikud seisukohad pälvides sellega üldsuse suus muusika Newton'i austava nimetuse. Tal on suured teened klassikalise harmoonia õpetuse ja minul süsteemi teoreetilisel põhjendamisel. Samuti püüab ta kõik muusikailmingud tagasi viia oma loomulike algprintsiipide nii milleks ta pidas ülemhelide rida ja selle aluspassi. Ehtsa valgustusaja inimesena peab ta kunsti ülesandeks looduse jäljendamist. Üks tõestus sellele on ka klavessiini pala lindude häälitsused, milles Rammo jätkab juba 16. sajandi prantsuse šansoone alguse saanud maalilist kirjeldavat muusikasuunda. Esitajaks Aleksei Lübimuv. Ramo teoreetiliste tööde hulka kuulub ka klavessiinimängu puudutav uus sõrmemehhaanika meetod kus põhitähelepanu pööratakse kiiruse Kirtuaalsuse ja sõrmelihaste arendamisele. Kindlasti ei ole kõigi eeldused ühesugused, ütleb ta. Kuid kui pole mingit erilist takistust, mis segab sõrme normaalset liikumist, siis sõltub ainult kannatlikkust ja sihipärasest harjutamisest. Et viia mäng vähemalt sellisele tasemele, mis jätab ka teistele hea mulje. Kindlasti vajab kannatlikku ja sihikindlat harjutamist järgnev pala nimega Egiptlanna mängib Aleksei Ilvimu. Suure kunsti metseni LaboPlynieri salongi kaudu oli Ramoodutav paljude oma aja väljapaistvate inimestega nagu Wolt Täär, tydroo dalam, väär Rosso. Mitmete ka neist pidas ta elu lõpuperioodil ägedat poleemilisi kirjandusliku sõnavahetust. Kuid ka kõige vihasemad vastased pidasid temast lugu kui oma ajastu kõige viljakamast ja mitmekülgse Emmast prantsuse muusikust. Kuulame lõpetuseks Randot kahe variatsiooniga Solonni lihtsameelsed. Nimelt tunneb rahvasuu Kesk-Prantsusmaal asetseva Solonni elanikke kui lootusetult kohtlaseid. Sarnaseid ehk meie kilplastega esitab Ralph köök, Pätrik.