Kuulsime Žaodeszoušakarvalju allegro vaata Slavia esituses. Teos on pärit 18. sajandi lõpukümnenditel, mil portugallased oma sõna klavessiini muusikas juba öelnud olid. Eelnenud sajandite jooksul oli aga sündinud paljutki, millest meie kõik aga üsnagi vähe teab. Põhjuseid on siin kindlasti mitmeid, millest mitte, viimasel kohal ei ole selle huvitava maa kaugus ja suhteline eraldatus muust Euroopast. Jääb ju tema ja ülejäänud Mandri-Euroopa vahele suur ja võimas naaber Hispaania kelle kultuurilisest ja poliitilisest mõjust pole Portugalil ajaloos sageli pääsu olnud. Küll aga oli portugallaste endi arvamus oma maa asendist sajandeid tagasi hoopis teistsugune. Ressaans poeet luistega Muisch väidab oma eeposes illusiaadid et Euroopa kaart kujutab endast kui kõveraks tõmbunud fantastilist looma, kelle peaks on Pürenee poolsaar mere poole pööratud laubaks ning peaajuks. Aga Portugal. Pealesunnitud vaatamise itta oma suure naabri poole on portugallased aegade jooksul vaadanud rohkem lõunasse ja läände. Esimene Portugali kuningas Alfonso esimene valitses 12. sajandil. Sajand hiljem pärast oma maa puhastamist Araablastest algavadki laevaretked lõuna suunas piki Aafrika rannikut kuni partalomeudjas ja Pascodagama. 15. sajandil avastavad kogu Euroopa tsivilisatsioonile Aafrika lõunatippu ja meretee Indiasse. 16. sajandi keskpaigaks oli riigist kujunenud suurim koloniaalimpeerium. Portugali valitsejad ja õukond on alati silma paistnud oma muusika ja kunstilembelise poolest. 13. sajandil mõeldakse Rubatuuride hulgas ka Portugali kuningat Dioneesijot. Klahvpillimängukultuur sellel maal on üks vanimaid Euroopas. 1428. aastal abiellus Hispaania printsess ragoonial Eleonora Tomduaartega ja rõõmustas Portugali õukonda oma laulu ja manikkorde ehk lavikordi mänguga. Tuarte lasi oma raha eest välja koolitada palju häid mängijaid. Üks neist, Alvaro Fernandez, meeldis Kastiilia kuningale Joann teisele niivõrd Etuaarte kartuses ilma jääda heast pillimeest käskis Fernandersil järsust toonist naabermaalt koju tagasi tulla. 1538. aastal andis kuninganna Katariina oma kolm hiilgavalt kaunistatud Chambolot parandada meister Dioigo põrandale. Kuulame nüüd Fra akustinju Kruži Versot, too Solvee patsla Jan Sikora esituses. Aga seda eluaastad olid 1590 kuni 1633. Pärit oli ta maa põhjaosas asetsevat praaga linnast. 19 aastaselt läks ta ku Indrasse Santa Cruzi kloostrisse kus hiljem tõusis kanooniku seisusesse. Osa oma teoseid on ta signeerinud ainult don akustiniana mitte kasutades perekonnanime, nagu tol ajal selles seisuses kombeks. Don akustinju oli tuntud nii organisti kui heliloojana, olles samal ajal autoriks ka ühele esimestest viiulikoolidest. Samuti mainitakse teda väljapaistva muusika teoreetikuna ühes reas kuningas Shao neljanda ja Vidžentega sitaanuga. Padre Manuel Rodrides koljust teame ainult sünniaastat. 1583. Muusikutee algas kaheksa aastaselt. 20 aastaselt asusta sünnilinnast Elvedest ümber Lissaboni kus aasta hiljem pärast rasket eksamit kinnitati kuningliku kapelli kapten Laanuseks klavessinistiks ja organistiks. Teenistus kuninga juures kestis 30 aastat. 1620. aastal andis ta välja kogu nimega muusikalised lilled klahvpillile ja arstile mis oli esimene muusikatrükis Portugalis. Koljut võib täie õigusega nimetada üheks Johann Sebastian Bachi eelkäijaks tänu tema loomingus esinevale müstilisele, algele lüüriliselt väljenduslaadile ja Vorni täiuslikkusele. Nüüd kuulame padre Manuel prioriges kolju. Mängib Jan patslav Sikola. Dento on portugalikeelne vaste Hispaaniat, Jentole ja Itaalia vikerkaarele mis märgib imitatsioonilis polüfoonilise instrumentaalpala Üht hilisema fuga eelkäijat. Järgnevalt kuulame veel ühte Dentot seitsmeteistkümnenda sajandi heliloojalt Pedro de arausult. Jan vat Stav Sikola esituses. 18. sajandil murrad Portugali muusikasse Itaalia stiil. Sellele aitas paljuski kaasa Domenico Scarlatti kaheksa aastane viibimine Lissaboni õukonna teenistuses. Scarlatti ümber koondus suur ring kohalikke andekaid klavessiini mängijaid ja heliloojaid. Nende hulgas ka Frey Sintu kellest kahjuks ei ole teada midagi muud. Peale selle, et ta elas 18. sajandil kirjutas Rakokoolikult elegantset klavessiinimuusikat. Kuulame Frey sildu, Tokaatad d-moll, Janvatestan Sikola esituses. Itaalia mõjud on veelgi ilmsemad Joaodeszoushakar valjuteostes kelle allegro kuulsime juba saate alguses. Helilooja elas aastatel 1745 kuni 98 Kuninglik stipendium võimaldas tal sooritada muusikaõpinguid Itaalias Napolis. Konservatooriumi disSanta anoffios. Naasnud kodumaale, astus kar valju muusika pühaku Santose Tsiili vennaskonda ning sai õpetajaks nii kuninglikule perekonnale kui ka Seninaario patriarh Kaali õpilastele. Oma eredas ja väljendusrikas stiilis kirjutatud ooperitega pälvis ta Portugali Mozarti austava hüüdnimetuse. Peatselt kuuldele tulevas Tokaatas võime üldise Itaalia liku rahvusvahelises Tilydagalt kuulda üsnagi palju just Portugali muusikale omaseid värve ja detaile. Tokaatas on ka palju jooni, mis viitavad niinimetatud uuendatud ehk forte ja piano haamritega varustatud klavessiini. Niisiis haamerklaveri kõlavõimalustele. Millised 1760. aastal ehitas Lissaboni meister Manuel antuaanes? Kuulame lõpetuseks raadessoušakarvaljudokaatad g-moll. Osad on allegro ja andante con grand Eskressioone. Jan vats lav Sikola, esitades.