Külaske lipperad riigessi rondo bee tuur Jan Vadslav Sikola esituses. Tänases saates kuuleme Hispaania klavessiinimuusikat 18. sajandi teisest poolest. Tol ajal elas maa üle järjekordset kultuurilist ja majanduslikku tõusuperioodi. Eelnenud oli aga pikk ja lootusetu allakäiguaeg. Oma valitsusaja algul poolt maailma valitsenud kuningas Philip teine pidi elu lõpul nägema võitmatu armaada hävingut ja isepäise Hollandi eraldamist. Oma flegmaatilise ja andetu poja Filipp kolmanda kohta olevat öelnud. Jumal, kes on mulle kinkinud nii palju maid. Ei ole andnud mulle poega, kes suudaks neid valitseda. Kardan, et maad hakkavad valitsema hoopis teda. Veel halvemini käis riigi käsi Eesti lipp neljanda ajal kelle huvideks olid armuseiklused, jahipidamine, kuid siiski ka teatri ning maalikunst. Tema valitsemisaeg on seotud laskessi Moriljo Riveira nimedega ning samas tohutute kaotustega kolmekümneaastases sõjas mis muutis riigi Euroopa mahajäänud kolkaks. Viimane Habsburgide soost kuningas Karl, teine kes valitses kuni aastani 1700 oli nii vaimu kui ihu poolest haige. Üks välismaa saadik kirjeldab teda juba kolmekümneaastasena nagu vana hätti, kes uskus, et tema sisse on asunud saatan. Kuningas uitas kaamena osa võtmatuna ja jõuetuna mööda lossi hauakambreid ja mõtiskles hirmunult surma üle. Tema vaimset seisundit iseloomustavad veel tõik, et tema lemmikharrastus oli laste õngitsemismäng. Kuulame Reiczaneti, Sanaati, Peedu. Vaatamata paljudele õnnetustele nimetavad hispaanlased seitsmeteistkümnendat sajandit siiski kuldseks sajandiks ehk Ell Siiblo euroks. Eriliselt puhkes seal õitsele vara barokne kunst, mis on järjekordne tõestus igale, et majanduse ja kultuuri õitseng ei pruugi just alati koos esineda. Just sellel sajandil andis Hispaania maailmale loopede veega kalderoni servantese El Greco ja paljud teised. Kuid samal ajal üritas valitsus majandust päästa, andes igale talupojale pärandatav aadlitiitli. Maa täitus küll lugematute tonnidega, nende hulgas ka meile tuttav tongi hote. Kuid kuna aadlimehele oli töötamine häbiks, täitsid nad veelgi paranduseta kurva kuju rüütlite ridu. Tsivilisatsiooni tase oli äärmiselt madal. Kõikjal, ka suurlinnades oli peale ühiskondlike hoonete ja palede vaid savimajad. Valgustuse eest hoolitsesid jumalaema, kujude ees põlevad õlilambid. Puhtuse kohta öeldi, et vaevalt see suurem oli, kui Venemaal ja räpane Madriid oli euroopaskiba kõle käänuks saanud. Ellu tõid vaheldust vaid arvukad pidupäevad mil korraldati suuri hiilgavaid, protsessioone, härjavõitlusi ja ennenägematult rahvarohkeid, teatrietendusi. Kuulete Hozee, Kaljase sonaati, c-moll. 18. sajandil hakkasid Hispaanias levima ka valgustusideed, mind liberaalne maailmavaade. Sajandi keskel hakkas ka riigi majanduslik tõus, milles oli omajagu teened valgustatud monarhi del Ferdinand neljandal ja Karl kolmandal ning majandusmehest poliitikul. Campomaanesel. Muusikaelus hakkas endise tugeva rahvusliku traditsiooni järel valitsema Itaalia mõju. Hispaanias töötavad Domenico Scarlatti Luitsi pokkeriini ja lauljad fari Nelly ning korselli, kes kasvatavad ka suure hulga kohalikke järgijaid. Scarlatti järgijate hulgas on peale padre Antonia Soleri veel terve plejaad samas stiilis kirjutavaid heliloojaid. Suure hulga 18. sajandi teise poole klavessiinimuusikat andis välja pakin ning oma kogus hispaania klaverimuusika klassikud mis sisaldab 33 teost 11-lt autorilt. Tänast saadet illustreerivad teosed just sellest kogumikust. Sonaatides valitseb elurõõmus, veidi lapselik, galantne stiil. Tundub, et hispaania muusika areng oli Kesk-Euroopast umbes pool sajandit maha jäänud. Ajal, mil oma sonaate kirjutas Hozee Kaljes olid Hain ja Mozart oma loometeed juba lõpetamas. Esimesi sonaate köiega noor Beethoven. Kuulame hose Kaljase sonaati f-moll. See kallis eluaastat on 1761 kuni 1836. Pärit oli ta Barcelonast, Katalooniast, hiljem töötas Vici katedraali kapellmeistrina. Kirde-Hispaanias asuv Kataloonia oli Hispaania tööstuslikult ja kultuuriliselt arenenum osa. Läbi sajandite oli see piirkond saanud muust Hispaaniast erinevaid mõjutusi. Keskajal oli seal väga tugevat romand, saali ja prantsuse mõju. Ka suure hulga trubatuuride kodupaigaks oli Kataloonia. Ka Barcelona katedraal oli olnud läbi sajandite kultuuri- ja vaimuelu keskuseks. Sinna ehitati juba 13. sajandil üks esimestest Euroopa orelitest. Katalooniast oli pärit ka 1730. aastal sündinud helilooja feik sonett, kelle sonaati B-duur me juba kuulsime. Nüüd kuulame Mateo all peenisesonaati Teedu. Helilooja elas aastatel 1755 kuni 1821 ja töötas Logranoos San Sebastiani katedraali kapellmeistrina. Tema poeg Pedro oli hiljem Madriidi konservatooriumi klaveriprofessoriks. Saate avapalana kõlanud. Rondo autor, padre Felipe Rodriguez, elas aastatel 1000 759814. Ta oli õppinud Monserati kloostrikoolis ja töötas organistina Madridis. Kamonservati klooster oli olnud läbi sajandite muusika ja vaimuelu keskus. Seal õppis samuti padre Antonia sooler. Küllalt palju oli Hispaania heliloojate hulgas vaimulik. Padride riigessi. Kallise ja Solari muusika on siiski vaatamata oma vaimulikele loojatele küllalt maine. Hispaania tantsude ja meloodiatega vürtsitatud Scarlatti stiilis kirjutas ka helilooja kantalyas. Temast ei ole teada midagi peale sünnidaatumi 1760. Tänast saadet lõpetav sonaat c-moll on kirjutatud 1700 95. aastal. Kõigi saates kõlanud teoste esitajaks oli tšehhi klavessiin ist Jan matslav sikuna.