Kuulsite on see Antonio Carlastesseissase Tokaatab C-duur, esitas Jan vats lapsikora. Portugali väljapaistvama klavessiinimuusika looja seiklase sünniaastaks on 1704. Helilooja nägi ilmavalgust tähtsas kultuurikeskuses, Kuimbras kohaliku katedraali organisti Francisco Washi perekonnas. Teada on, et perekond omas aadlitiitlit. Tänini, aga pole leitud vastust küsimusele, kust võttis helilooja endale perekonnanime seisas. Mõned särinat teoste koopiad kannavad ka nime hose Antonio Carlos mis näitab, et helilooja ei pidanud alati vajalikuks esineda võetud perekonnanime all. Hariduse sai Norfose Antonio põhiliselt oma organistist isalt kuid õpinguid ei kujunenud kuigi pikaajalisteks isa varajase surma tõttu. 1718. aastal. Noor muusik aga oli juba jõudnud oma oskuste ja andega niivõrd silma paista, et valiti linna toomkapiitli poolt ühehäälselt oma isa järglaseks katedraali organisti kohale. Vanust oli heliloojal sel hetkel napilt 14 aastat. Kuulakem, nüüd Tokaatad Keemal kahes osas allegro ja minu, et. Seissase sünnilinn Kuimbra olnud teaduse ja kultuurikeskuseks juba keskajast. Ülikool asutati aastal 1307 1323. aastal seati sisse muusikaõppetool. Küllaltki tuttav ja kõnekas on fakt, et kui muusikadotsendi teenistuseks oli 65 naela, siis näiteks õigusteaduse dotsent teenis 10 korda enam. 15. sajandil töötasid ülikooli õppetoolil mitmed väljapaistvad Portugali Polifoonikud. Ka on Kuimra raamatukuudest säilitatud käsikirjad ühtedeks vähestest allikatest Portugali varase muusika kohta. 16 aastaselt siirdub seisvas Lissaboni, kus pälvid kuningliku õue ning Toom kapelli organisti Jetsembalisti kohad. Nendest ametitest vabastate ta alles surm. 1742. aastal. Lissabonist saab seislasest linna aadliringkondades otsituim, muusikaõpetaja. Mitmetest ametitest saadavad tulud võimaldasid ülal pidada seitsmeliikmelist perekonda ja hankida endale pealinnas maja omandus. Kuulame Tokaada, c-moll, Adaatio. Nagu nähtub helilooja elukäigust, kujunes ta suureks meistriks juba väga noorelt. Kaua ei lasknud oodata kuulsuse levik üle Euroopa. Temast kirjutavad paljud 18. sajandi muusika leksikonid ja teatmeteosed. Ka šveitslase loomingust saame enam teada Barbossa Machado leksikonist, kes väidab, et helilooja on kirjutanud üle 700 klavessiini Tokaada. Säilinud on neist ainult 88. Kuna valdav enamus loomingust hävis Lissaboni maavärina tagajärjel. Ka arvukatest kooriteostest, jäi pärast maavärinat alles vaid kaheksa. Maavärisemise oli Lissabonis olnud varemgi, kuid 1755. aastal toimunu hävitas praktiliselt kogu linna, sealhulgas muidugi ka raamatukogud ja arhiivid jättes sellega järeltulevad põlved ilma paljudest eelnenud aegu kajastavatest ürikutest häviska, tohutul hulgal noodimaterjali. Seetõttu põhineb meie ettekujutus Portugali 16. kuni 18. sajandi muusikast üsna juhuslikult säilinud teostel. Maavärin kui sündmus leidis Euroopas suurt kõlapinda isegi Volta oma filosoofilises jutustuses. Kandiid laseb peategelastel läbi elada maavärina ja sellele järgnenud autodoffpee. Kuulame Tokaadat, f-moll allegro. 1721. aastal saabub Lissaboni kuningas Shao viienda kutsel Itaalia klavessiinivirtuoos ja helilooja Domenico Scarlatti. Kaheksa aastat töötas õuekapell kuulsa itaallase juhtimisel. Loomulikult oli Scarlatil kokkupuuteid ka nooretsembalisti seisasega. Kahjuks on teateid kahe suurmehevahelistest suhetest äärmiselt kasinalt. Nende esimest omavahelist kohtumist kirjeldatakse järgmiselt. Scarlatti tundnud noore virtuoosi ära käe ja sõrmede kuju järgi ning öelnud. Sina oled see, kes peab mulle klavessiinitunde andma. Mõlema loomingus leiame vastastikuseid mõjutusi. Kõlab sonaat, c-moll, allegro, meil vett ja teine minutit. Kuningas São viies tänu kellele Scarlatti Lissaboni õukonda kutsuti valitses Portugali peaaegu terve 18. sajandi esimese poole. Ta jätkas Portugali kuningate sajanditevanust traditsiooni saates kohalike heliloojad õppima ja töötama mujale Euroopasse, eelkõige muidugi Itaaliasse ning kutsudes samal ajal teenistusse teiste maade heliloojaid. Juba 15. sajandil töötas Alfonso viienda Shao teise poolt kutsutuna Lissabonis paljude järgnevate sajanditeteoreetikute poolt tsiteeritud Drysdaode Silva. Muide kuningas Shao teine on ajalukku läinud ka saatusliku otsuse ta mitte toetada Christopher Kolumbuse ideed minna läänest Indiasse viivat mereteed otsima. Mispeale viimane Hispaania valitsejate Ferdinandi ja Isabella poole pöördus ja kõik avastatud maad neile pärandas. Ferdinand ja Isabella õukonnas töötas ka üx portugallase muusik Pedro deporto ehk hispaaniapäraselt Pedro Escobar portugali päritolu oli-ga Itaaliast tuntud teoreetik, helilooja pidžentelluditaano. Muuseas perekonnanimi lusitaanud tähendabki portugallaste lusitaanid olid üks antiikajal sellel territooriumil asunud ibeerlaste hõim, kes maale ka nime andis. Ka luistega moeshi loodud Portugali eepose nimetuseks on illusiaadid. Shao viienda eelkäija São neljas oli ise helilooja ja tolleaegse Euroopa parima muusikaalase raamatukogukoguja mis muidugi hävis juba mainitud Lissaboni maavärina tagajärjel. RAO viienda mõjust Portugali muusikale võiks mainida tema reforme kiriku õukonna muusikas. Kirikumuusika muutis ta täiesti loomulikuks. Nii et Lissabon öeldi olevat paavstlikum kui paavst ise. Õukonnapallidelt lasi kuningas oma suures Ladindluses välja heita rahvatantsu Viliansiko ja sundis oma tütart ja Scarlatti õpilast Marie barbarat sama tegema ka Hispaania õukonnas. Kuulame Tokaatad, d-moll, osad riik ja menu ette. Kui rääkida mõjudest, mida seissas endasse ammutas siis ei saa siin piirduda ainult Scarlatiga. Lissaboni õukonnas töötas muusikuid ka Saksa tshehhi inglis- ja Prantsusmaalt. Ka helilooja muusikaline käekiri sarnaneb mitte niivõrd Scarlatile kui pigem tolleaegsetele sakslastele, eriti telemannile. Seal pole sugugi nii palju vahe mereliku tulisust ja bravuuri kui itaallastel. Samas on aga tunda põhja euroopalikku väärikust, tundlikkust ja melanhooliat. Kõik välismõjude kvaliteedid sulavad seitsase loomingus kokku tugevalt rahvuslikuks ja samas isikupäraseks stiiliks. Seisas läheb muusikaajalukku ka kui üks esimesi heliloojaid, kes kirjutas kolmeosalise kontserdi klavessiini-le ja orkestrile. Seissase kui oma aja väljapaistvaima portugali Heiloya ümber tekkiv rohkearvulistest õpilastest jäljendajatest koolkond, milline püsis veel aastaid peale helilooja surma. Lõpetuseks kuulame sonaati d-moll. Kõik teosed on tänases saates kõlanud Tšehhilawessinisti jal Vladislav šikora esituses.