Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 12.-st detsembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Riigiprokuratuur esitas õiguskantslerile taotluse sammude astumiseks, mis võimaldaks võtta Villu Reiljani ja ester tuiksoolt saadikupuutumatuse. Prokuratuur soovib esitada neile süüdistuse maadel lätlase kriminaalasjas. Riigikohus jättis Rakvere viljasalve endiste juhtide suhtes langetatud otsuse muutmata. Seega jäid mehed süüdi vilja riisumises. Jaga neile määratud karistused jäid jõusse. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja volikogu valimiskorda muutva seaduse, mis Keskerakonna hinnangul on põhiseadusega vastuolus. Euroopa Liidu riikide juhid jõudsid kokkuleppele kliima- ja energiapaketti ning Euroopa majanduse stimuleerimisse paketi osas. Samuti leiti lahendus, kuidas Lissaboni leppega edasi minna. Selles küsimuses korraldavad iirlased uue rahvahääletuse. Parlament kiitis heaks seaduse parandused, et tulla toime raske majandusliku olukorraga, alandati üksikisiku tulumaksu. Samas tõsteti käibemaksu ja kütuseaktsiisi. Ühtlasi kärpis Läti parlament tulevaks aastaks riigitöötajate sissetulekuid. Valge maja teatas, et kaalub osa finantsasutustele mõeldud raha kasutamist raskustesse sattunud autotööstuse abistamiseks. USA Senatis kukkus läbi eelnõu, mis oleks autotööstusele eraldanud 14 miljardit dollarit. Täna möödus 90 aastat päevast, mil Pika Hermanni torni heisati püsivalt sinimustvalge lipp. Selle puhul oli Toompea lossi aias Pika Hermanni jalamil pidulik tseremoonia ja ilmast ilma lähima ööpäeva jooksul olulise sajuta. Homme õhtupoolikul langeb õhutemperatuur mandril kõikjal alla nulli. Riigiprokuratuur soovib esitada Villu Reiljani ja ester tuiksoole süüdistuse maadevahetuse kriminaalasjas, seetõttu esitas prokuratuur õiguskantslerile taotluse sammude astumiseks, mis võimaldaks võtta neilt saadikupuutumatuse. Sama kriminaalasja raames on prokuratuuril kavas esitada süüdistus ka Toomas annusele, Tullio liblikule, Kalev Kangurile, Pedjasaarele, Einar vetusele ja ettevõtetele järvevana, mis on endine Merko Ehitus ning ELL kinnisvara Margitta. Otsmaa sai telefonil riigiprokurör Margus Kurmi, kelle sõnul sõltub protsessi edasine käik nüüd õiguskantsleri otsusest. Kui saadikupuutumatust ei võeta, siis Villu Reiljani ester tuiksoole süüdistust esitada ei saa ja sel juhul saab prokuratuur minna kohtusse nende süüdistustega, mis siis ei ole esitatud. Riigikogu liikmetel. Riigiprokuratuur on läbi vaadanud advokaatide taotlused ja rahuldanud nendest osad. Advokaadid taotlesid teatud materjalide lisamist kriminaal toimikule ja selles osas me oleme kaitsetud, taotlused rahuldanud ja, ja mõningaid materjale kriminaaltoimiku juurde võetakse. Kaitsjate peamine taotlus oli kriminaalmenetlus lõpetada. Seda taotlust ei rahuldata. Millal õiguskantsler peaks oma otsuse ütlema või millal selle asjaga edasi saab minna? Asjaga saab edasi minna pärast seda, kui õiguskantsler on oma otsuse langetanud. Millal ta täpselt seda teeb, ma ei oska öelda. Prokuratuur möönab, et seaduses ette nähtud 10 päeva ei ole kindlasti piisav niivõrd mahukat materjali läbi töötada ja, ja selle kohta seisukoht kujundada. Õiguskantsleri vanemnõunik Saale Laos kinnitas, et kantselei on riigiprokuratuuri taotluse koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega kätte saanud, mis saab edasi? Edasisi toiminguid reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, mis ütleb, mida õiguskantsler Peab kontrollima ennem, kui ta teeb otsuse, kas ta esitab riigikogule ettepaneku riigikogu liikmetelt puutumatuse äravõtmiseks või mitte, sest õiguskantsler ainult vahendab seda ettepanekut riigikogule ja õiguskantslerile. See on seadusega pandud kohustus kontrollida, esiteks kohtueelse menetluse kokkuvõtet, seaduslikkust ja teiseks toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkust. Ja seadus ütleb selge sõnaga ka seda, et õiguskantsleril ei ole just ega ka õigust kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid, kui mahukas see materjal on. Toimikud asuvad hetkel riigiprokuratuuris, kõigepealt õiguskantsler tutvub selle taotluse kohtueelse menetluse kokkuvõttega ja siis võtab vastu otsuse, kas on vajalik täiendavalt tutvuda kogutud kriminaalasja materjalidega, nii et meil täpset ülevaadet hetkel ei ole. Mis ajaks õiguskantsler peaks oma oma seisukohaga? Oma põhimõtteliselt ütleb seadus seda, et kui õiguskantsler saadab materjali riigiprokuratuuri tagasi ja leiab, et on toime pandud rikkumisi ja ta ei saa riigikogule ettepanekut teha siis see otsus tuleks teha 10 päeva jooksul. Riigikohus jättis muutmata Rakvere viljasalve endiste juhtide suhtes ringkonnakohtus langetatud otsuse. Viru Ringkonnakohus oli tunnistanud Vladimir Semjonovit, Marty kederi ja Sergei karakai süüdi võõra viljagrupiviisilisest omastamises suures ulatuses. Semjonovit mõistis kohus karistuseks kahe ja poole aasta pikkuse reaalse vangistuse. Kederite karakaid karistas kohus tingimisi kaheaastase vangistusega. Ringkondades, otsuse vaidlustasid aga kaitsjad kui ka prokurör. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kaebused on põhjendamatud ning ringkonnakohtu otsus tuleb Ta muutmata. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja seaduse, mis muudab valimissüsteemi teemi mitme prinkonnalistes omavalitsustes nende seast Tallinnas. Riigikogu võttis seaduse vastu üleeile 59 poolt ja 24 vastuhäälega. Seaduse järgi jääb ühe ringkonnaga omavalitsustes valimissüsteem samaks. Mitmeringkonnaga omavalitsustes võetakse mõningatel lihtsustustega kasutusele riigikogu valimistel kasutatav süsteem. Muudatusi on teravalt arvustanud Keskerakonna fraktsioon ja keskerakondlased pöördusid presidendi poole ka eile palvega jätta seadus välja kuulutamata, leides, et see on vastuolus põhiseadusega. Aga nagu siis juba öeldud, president kuulutas täna seaduse välja. Rahandusministeeriumi andmetel laekus novembri lõpuks riigieelarvesse 77,9 miljardit krooni ehk 86,4 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Aasta tagasi moodustas 11 kuu laekumine 90,2 protsenti kavandatust. Rahandusministeeriumi teatel laekus sel aastal novembri kuus eelarvesse seitse miljardit krooni. Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu tippkohtumine lõppes ta edukalt, Brüsselist teeb kokkuvõtte Indrek Kiisler. Osalejatel endalegi ootamatult leiti, tulistas vaidlusküsimustes Prantsusmaa eesistumisel lahendused suhteliselt ruttu. Esialgu ennustasid liikmesriigid ise, et vaidlused kestavad vähemalt homme pärastlõunani. Kuid Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy suutis pakkuda lahendusi, millega lõpuks olid kõik nõus. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et Eesti võitis tänasest energia- ja kliimakokkuleppest vähemalt viis miljardit krooni. Ja Eesti jaoks on eriti oluline on see, et tänu sellele kokkuleppele kliima- ja energiapakette osas keesti kaotab oma isoleeritud mäe staatuse. Euroopa Liidu energiaturul saame ühendused teiste lugudega ja kindlasti on Eesti jaoks oluline ka see, et komisjonil on kohustus üle vaadata ja analüüsida kolmandatest riikidest imporditud elektrienergiamõju ja, ja vajadusel siis võta tarvitusele ka meetmed. Kvoodi jaotus on muutunud ja, ja koodijaotus on muutunud Eestile märksa soodsamaks. Üle on vaadatud nii solidaarsuspõhimõttel jaotatav kvoot kui ka baas pastat, mida ausalt kvooti on arvestatud, on muudetud. Varem oli see 2005 nüüd 2005. 2007. aasta keskmine tase ja kokkuvõttes tähendab see Eesti jaoks umbes viie miljardi krooni suurust võitu. Aga kuidas saastekvoote täpsemalt jagama hakatakse? Uurisin seda riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar häält. Euroopa tahab vähendada süsinikdioksiidi emissioonide mahtu 20 protsenti, 88 protsenti sellest poodistavatakse ära vastavalt riikide SKT-le, ülejäänud 12 protsenti on solidaarsuse alusel kõige vaesematele. Et juhul, kui mõni ettevõtja või elektritootja tahab siis siis teha midagi vedada elektrit, mille tulemusena eraldub süsinik, siis ta peab ostma üle eurooplased turult kvooti vastavalt turuhinnale, mis siis kujuneb, see on umbes 30 kuni 40, kurat. Noh, me ei tea seda täpselt ette, kuna me räägime perioodist 2013 kell 2020. Mõned analüütikud on öelnud ka, et see kvoodi hind võib-olla 70 või 100 eurot tonni. Eesti jaoks see tähendab siis seda, et perioodil me saime kokku 90 miljonit tonni. Eriti ja selle kvoodi saab Eesti riik panna siis sellele samale oksale turule ja Eesti toote ostmisel ainult ülejäänud toksinud. Lisaks lepiti kokku Euroopa majanduse stimuleerimisel paketis, mille suurus on ligi 200 miljardit eurot ning Iirimaale tehti järeleandmisi Lissaboni leppe asjus mis on osaline meid ka Eestile. Nimelt säilitab iga riik tulevikus endale Euroopa komisjonis ühe voliniku koha. Ja edasi veel rahvusvahelistel teemadel Nele Meikar. Läti parlament kiitis heaks terve rea seaduseparandusi, et tulla toime raske majandusliku olukorraga. Üksikisiku tulumaksu alandati praeguselt 25-lt protsendilt 23-le protsendile. Rahandusministeerium loodab, et maksukärbe elavdab äritegevust, vähendades tööandjate tööjõukulusid kergendades töötajate maksukoormust. Samas tõstis parlament käibemaksu 18-lt protsendilt 21-le protsendile ning sooduskäibemaksu viielt protsendilt 10-le protsendile. Samuti tõstis parlament kütuseaktsiisi. Ühtlasi kärpis Läti parlament igaks aastaks riigi ja kohalike võimuorganite töötajate sissetulekuid. Seadus kaotab järgmisele kas tal avaliku sektori töötajate kõik boonused kompensatsioonide lisatasud. Eelnõu näeb ette võimaluse kärpida kuupalka kuni 15 protsenti. Seadus puudutab ka ministrite, parlamendiliikmete ja presidendi kantselei palku. Maja teatas, et kaalub kasutada osa finantsasutustele mõeldud 700 miljardi suurusest abipaketist raskustesse sattunud autotööstuse abistamiseks. Selle mõte on varem välja käinud kongressis enamuses olevad demokraadid, kuid valge maja on sellele seni ägedalt vastu seisnud. Kongress võttis finantsinstitutsioonidele mõeldud 700 miljardi suuruse abipaketi vastu oktoobris. Eile kukkus aga USA senatis läbi eelnõu, mis oleks autotööstusele eraldanud 14 miljardit dollarit. Kiiret abi on taotlenud Real mootors. Chrysler. Ford on soovinud kiiret laenu USA autofirmat. Real Motors aktsia kukkus hommikul Frankfurdi börsi avanemise järel 10 minutiga ligi 50 protsenti. Fordi aktsia kaotas kolmandiku oma väärtusest. USA aktsiaturud reageerisid hommikul samuti langusega. Dow Jones langes 2,24 protsenti ja Nasdaq 3,7 protsenti. Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO juht Pascal Lamyy teatas, et maailma juhtivate majandusriikide hulgas ei ole praegu piisavalt toetust, et viia veel sel aastal läbi ministrite kõnelused ülemaailmse kaubandusleppega asjus. Otsusele eelnesid intensiivsed kõnelused USA, India, Hiina, Brasiilia ja Euroopa Liiduga. Šveitsis tänasest Schengeni viisaruumiga seega ei pea. Suurem osa maitses Šveitsi sisenejatest enam passi ette näitama. Ametivõimud teatanud, et kuna Šveits ei ole Euroopa liidu liige ega kuulu ühenduse tolliliitu, jätkavad piirivalvurid valik kontrolli ja mõnelt inimeselt võidakse ka dokumente nõuda. Šveits on 25. Schengeni viisaruumiga ühineb riik. Täna möödus 90 aastat päevast, mil Pika Hermanni torni heisati püsivalt sinimustvalge lipp. Selle puhul olid Toompea lossi aias Pika Hermanni jalamil pidulik tseremoonia. Mall Mälberg käis kohal. See oli just täna kell kolm 90 aastat tagasi, kui sinimustvalge Pika Hermanni torni heisati ja kes samal hetkel merele vaatas, nägi briti eskaadri tulemas Riigikogu ja Eesti lipu. Selts korraldasid selle sündmuse meenutuseks Toompea lossi laias riigi ja rahvusliku pidulikku austamise järjest. Täna oleks tornist mere poole vaadanud, oleks taas näinud Briti sõjalaevad. Lossi aias mängis kaitseväe orkester ja laulsid koorid. Eesti lipu seltsi esimees Trivimi Velliste pidas kõne. Täpselt 90 aastat tagasi, 12. detsembril tuli selle lossi komandant kahe oma sõbra juurde ja ütles, et nüüd Me lippu heiskama. Ja taevarannal Tallinna laht seal oli Briti kergeristlejate eskaader, mida pikisilmi oodatud. Vabadussõda oli alanud, see oli juba kaks nädalat kestnud sõjavanker liikus hirmsa kiirusega Tallinna poole ja rahva meeleolu oli väga madal. Ja selles olukorras see oli muidugi tarvis brittidele näidata, kelle lipp siin lehvib. Ja britid tõid esiteks psühholoogilise pöörde nende tulek näitas, et me ei ole üksi ja teisendab, võib muidugi ka väga palju sõjaliste abilaskemoona ja kõike muud Relva relvastust. Ja muidugi varsti tulid ka Soome vabatahtlikud päris vana aasta lõpus ja siis muutus kogu olukord rahva meeleolu muutus sellepärast, et saadi aru, et esiteks me ei ole üksi ja teised oleme võimelised võitlema selle selle vaenlasega libaajaloos tähtis päev. See on väga tähtis päev, sellepärast et alates sellest kuupäevast on siis sinimustvalge lipp siin tornis lehvinud pidevalt välja arvatud siis see viimane sajandini okupatsioon. Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland möönab muidugi Trivimi Velliste poolt öeldud selle kohta, et ajaloolises mõttes lipu heiskamine 90 aastat tagasi oli ülisuure tähtsusega vabadussõja võidu nimel. Aga minu põhisõnum on täna selles, et inimesed oma igapäevase elu juures sageli unustavad ära selle. Meie lipp on meie riigi vabaduse ja suveräänsuse iseseisvuse sümboliks. Ma väga tahan, et meie inimesed hoiaksid Eesti lippu mitte kusagil sahtlipõhjas, vaid paneksite selle julgelt oma kodudest välja. Täna lõppes enam kui kolm nädalat kestnud hääletus, mille tulemuste põhjal pidi Tallinna linnavalitsus otsustama linnateatri või kultuurikatla ehitamise toetamise. Rohkem hääli anti kultuurikatla poolt. Mis edasi saab, sellele Tallinna linnavalitsus täna veel kindlat vastust ei andnud. Abilinnapea Kaia Jäppinen. Edasi on linnavalitsusel ees otsustamise kohta ja see on esmaspäev 15. detsembril, kus enne kella kahteteist tuleb siis volikogule teha vastav muudatusettepanek. Kas praegu ei või juba öelda, et kultuurikatel, mis sai rohkem hääli hääletajatelt, saab selle otsustava rahasüsti, et saab kahe aastaga valmis, aga Linnateater jääb nii-öelda venima? Eks see on otsustamise koht, et kas alustada 2009. aastal, siis mõlema objektiga vastavalt siis erinevate proportsioonidega. Sellest tehas on väga raske otsus, et me alustame ainult ühe objekti rajamisega ja teist tõepoolest tuleb edasi lükata, sest paratamatult on mõlemad objektid linnale väga olulised kultuuri infrastruktuuri objektid. Ja loomulikult tahaks, et mõlemad saaksid oma arengus suuresisti. Kuidas linnavalitsus ikkagi selle hääletuse tulemust käsitleb, sest teie olete öelnud, et hääletus on soovituslik. Linnapea Edgar Savisaar on öelnud, et kirjutab alla otsusele, mille poolt on enamus. Kuna tegemist ei ole klassikalises mõttes rahvahääletusega ja nende reeglitega, siis loomulikult on selline tulemus ja internetihääletus alati soovitusliku iseloomuga ja kindlasti seda väga tugevalt arvestatakse. Kuid eks nii nagu linnarahade otsustamine ikka käib, et lõpliku otsuse teeb volikogu. Meie asi on teha volikogule ettepanek ja 18. detsembril, kui on kolmas lugemine, on siis otsus volikogu kätes? No ilmselt ei maksa kahelda, et volikogu sellise otsuse teeb, mida linnavalitsus soovitab, sest Keskerakonnal on volikogus absoluutne üleval. No ega siis volikogus ei kasutata ju sellist teerullimeetodit, vaid ikkagi arvestatakse kõikide mõistlike ettepanekutega, nii et ma loodan, et siinkohal mõistlikud ettepanekud ka tulevad. Tallinna Ülikooli õppejõud Linnar Priimägi on olnud ka linnavolikogu kultuurinõunik, praegu küll enam mitte. Temaga leiab, et tegelikult pani linnavalitsusse vastajad Hamleti küsimuse ette, sest valida tuli tuntud ja tundmatu vahel. Kuidas aga linnavalitsus võiks olukorra lahendada? Linnar Priimägi. Mulle meeldiks tegelikult kõige rohkem, kui öeldakse, et see häälte ülekaal ei olnud nii suur, sellepärast alati on igasuguses kanalisi infokanalis on ka müra ja siis me võime alati öelda, et, et müra, lihtsalt selles kanalis tekkis nii palju, et me ei saanud sealt usaldusväärseid tulemusi ja sel juhul peaks nii-öelda selle surnud hingede hääle asemel peaks hakkama kõnelema. Mõistuse hääl tähendaks seda, et istutakse maha üks kord ja arvutatakse, millisena me tahame näha Tallinnat aastal 2012 mitte 2011, kus me oleme Euroopa kultuuripealinn vaid just nimelt 2012, kuhu me oleme edasi liikunud. Kas ainult sinnamaani, et me oleme ehitanud mingisuguse katla juurde endale, kui mul Tallinnas on küllalt neid lavasid, mida kasutatakse praegu võlakoormusega, mida me siis tahame. Ideoloogia tuleb välja mõelda, mitte see, et me aastal 2011 korraldame Aastaringse kontserdite tsükli. See ei ole see, see mõte tähendab, et oleks mingi läbiv ideoloogia, mitte seedee, mehe kultuurifestivali või kultuuripäevad, mis kestavad mul 365 päeva. Ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel rjekas jõudis 50 meetri liblikujumises kaks korda Eesti rekordit parandanud Triin Aljand. Paremuselt kolmanda ajaga finaali eluujumises oli Aljandi aeg 25,88 ja poolfinaalis 25,79 sekundit. Veel üks abipalve politseilt põhja prefektuur palub abi alates esmaspäevast teadmata kadunud seitsmeteistkümne aastase Kerli Puusepa leidmisel. Neiu on 165 sentimeetri pikkune ja keskmise kehaehitusega. Tal on pikad helepruunid, paksud juuksed ja hallid silmad. Tüdruk võib kanda roosakaslillat tuttmütsi, halli villast mantlit ja pikka musta seelikut, jalas olid tal viimati mustad sukad ja mustad saapad. Kerli Puusepp lahkus koolist esmaspäeval ega ole koju ilmunud. Politsei palub kõigil, kel on neiu võimaliku asukoha kohta teavet, helistada telefonil 53 330 413 või politsei üldnumbril üks üks null. Ja ilmast öösel on enamasti pilves, kuid olulise sajuta ilm, kohati on udu ja jäidet. Puhub lõuna kagutuul neli kuni 10, saartel ja looderannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks, saartel kuni pluss neli kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb ja püsib sajuta ilm. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme õhtupoolikul langeb õhutemperatuur mandril kõikjal alla nulli ja teed muutuvad libedaks. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17393 kuulmiseni.