Kell sai kaheksa, uudistetoimetus teeb veel kord kokku võtta reedest, 12.-st detsembrist, stuudios on Vallo kelmsaar. Prokuratuur esitas õiguskantslerile taotluse sammude astumiseks, mis võimaldaks võtta riigikogu saadikutel Villu Reiljani ja ester tuiksoolt saadikupuutumatuse. Riigikohus jättis Rakvere viljasalve endiste juhtide suhtes langetatud otsuse muutmata ja neile määratud karistused jäävad jõusse. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja volikogu valimisteks Ta muutva seaduse, mis Keskerakonna hinnangul on põhiseadusega vastuolus. Euroopa Liidu riikide juhid jõudsid kokkuleppele kliima energiapaketti ning Euroopa majanduse stimuleerimisel paketi osas ning leiti ka lahendus, kuidas Lissaboni leppega edasi minna. Parlament kiitis heaks seaduse parandused, et tulla toime raske majandusliku olukorraga. Muuhulgas otsustas seim kärpida riigitöötajate sissetulekuid lõppedes seletus, mille tulemuste põhjal oli Tallinna linnavalitsus lubanud otsustada, kas toetada lähiaastatel linnateatri või kultuurikatla valmisehitamist. Rohkem hääli sai kultuurikatel, kuid täna linnavalitsus veel oma otsust teatavaks ei teinud. Ilmast ilma rajal olulise sajuta. Homme õhtupoolikul langeb õhutemperatuur mandril kõikjal alla nulli. Riigiprokuratuur teatas täna, et soovib esitada Villu Reiljani ja ester tuiksoole süüdistuse maadevahetuse kriminaalasjas. Seetõttu esitas prokuratuur õiguskantslerile taotluse sammude astumiseks, võimaldaks võtta neilt saadikupuutumatuse. Sama kriminaalasja raames on prokuratuuril kavas esitada süüdistus ka Toomas annusele, Tullio liblikule, Kalev Kangurile, Tarmo Pedjasaarele, Einar vetusele ja ettevõtetele vana, mis on endine Merko Ehitus ning ELL kinnisvara Margitta. Otsmaa sai telefonil riigiprokurör Margus Kurmi, kelle sõnul sõltub protsessi edasine käik nüüd õiguskantsleri otsusest. Kui saadikupuutumatust ei võeta, siis Villu Reiljani ester tuiksoole süüdistust esitada ei saa ja sel juhul saab prokuratuur minna kohtusse nende süüdistustega, mis ei ole esitatud riigikogu liikmena. Riigiprokuratuur on läbi vaadanud advokaatide taotlused ja rahuldanud nendest osad. Advokaadid taotlesid teatud materjalide lisamist kriminaaltoimikule ja selles osas me oleme kaitsetud, taotlused rahuldanud ja, ja mõningaid materjale kriminaaltoimiku juurde võetakse. Kaitsjate peamine taotlus oli kriminaalne menetlus lõpetada. Seda taotlust ei rahuldanud. Millal õiguskantsler peaks oma otsuse ütlema või millal selle asjaga edasi saab minna? Asjaga saab edasi minna pärast seda, kui õiguskantsler on oma otsuse langetanud. Millal ta täpselt seda teeb, ma ei oska öelda. Prokuratuur möönab, et seaduses ette nähtud 10 päeva ei ole kindlasti piisav niivõrd mahukat materjali läbi töötada ja, ja selle kohta seisukoht kujundada. Õiguskantsleri vanemnõunik Saale Laos kinnitas, et kantselei on riigiprokuratuuri taotluse koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega kätte saanud, mis saab edasi? Edasisi toiminguid reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, mis ütleb, mida õiguskantsler peab üllima ennem, kui ta teeb otsuse, kas ta esitab riigikogule ettepaneku riigikogu liikmetelt puutumatuse äravõtmiseks või mitte, sest õiguskantsler ainult vahendab seda ettepanekut. Riigikogule ja õiguskantslerile on seadusega pandud kohustus kontrollida esiteks kohtuväliselt, et see kokkuvõtet, seaduslikkust ja teiseks toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkust. Ja seadus ütleb selge sõnaga ka seda, et õiguskantsler-l ei ole kohustust ega õigust kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid. Kui mahukas see materjal on. Toimikud asuvad hetkel riigiprokuratuuris, kõigepealt õiguskantsler tutvub selle taotluse kohtueelse menetluse kokkuvõttega ja siis võtab vastu otsuse, kas on vajalik täiendavalt tutvuda kogutud kriminaalasja materjalidega, nii et meil täpset ülevaadet hetkel ei ole. Mis ajaks õiguskantsler peaks oma oma seisukohaga? Oma põhimõtteliselt ütleb seadus seda, et kui õiguskantsler saadab materjali riigiprokuratuuri tagasi ja leiab, et on toime pandud rikkumisi ja ta ei saa riigikogule ettepanekut teha siis see otsus tuleks teha 10 päeva jooksul. Riigikohus jättis muutmata Rakvere viljasalve endiste juhtide suhtes ringkonnakohtus langetatud otsuse Viru Ringkonnakohus tunnistas Vladimir Semjonovit Martti kederi Sergei karakai süüdi võõra viljagrupiviisilisest omastamises suures ulatuses. Semjonovit mõistis kohus karistuseks kahe ja poole aasta pikkusele reaalse vangistuse, kederite karakaip karistas aga tingimisi kaheaastase vangistusega. Ringkonnakohtust otsuse vaidlustasid riigikohtus nii kaitsjad kui ka prokurör. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis aga, et kaebused on põhjendamatult ning ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja seaduse, mis muudab valimissüsteemi mitme Rinkonnalistes omavalitsustes, nende seas Tallinnas. Seaduse järgi jääb ühe ringkonnaga omavalitsustes valimissüsteem samaks. Mitmeringkonnaga omavalitsustes võetakse aga mõningate lihtsustustega kasutusele riigikogu valimistel kasutatav süsteem. Muudatusi vähemalt kritiseerinud Keskerakonna fraktsioon, kes pöördus ka presidendi poole. Kuulge, aga jätta seadus välja kuulutamata ning saata riigikogule uuesti arutamiseks tagasi. Keskerakondlaste hinnangul on seadusemuudatus põhiseadusega vastuolus, aga arvesta valimiste ühetaolisust ja proportsionaalsuse põhimõttega. Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu tippkohtumisel jõuti täna mitmes küsimuses kokkuleppele, sealhulgas energia- ja kliimapaketi osas. Peaminister Andrus Ansip. Eesti jaoks on, eriti oluline on see, et tänu sellele kokkuleppele kliima- ja energia pakite osas Eesti kaotab oma isoleeritud saare staatuse. Euroopa Liidu energiaturul saame ühendused teiste turgudega ja kindlasti on Eesti jaoks oluline ka see, et komisjonil on kohustus üle vaadata ja analüüsida kolmandatest riikidest imporditud elektrienergiamõju ja, ja vajadusel siis võta tarvitusele ka meetmed. Kvoodi jaotus on muutunud Eestile märksa soodsamaks. Üle on vaadatud nii solidaarsuspõhimõttel jaotatav kvoot kui ka baas aastat, mille alusel kvooti on arvestatud, on muudetud. Varem oli see 2005 nüüd 2005. 2007. aasta keskmine tase ja kokkuvõttes tähendab see Eesti jaoks umbes viie miljardi krooni suurust. Lisaks lepiti kokku Euroopa majanduse stimuleerimisel paketis, mille suurus on ligi 200 miljardit eurot ning Iirimaale tehti järeleandmisi Lissaboni leppe asjus mis on osaline meid ka Eestile. Nimelt säilitab iga riik tulevikus endale Euroopa komisjonis ühe voliniku koha. Läti parlament kiitis heaks terve rea seaduseparandusi, et tulla toime majandusliku olukorraga. Üksikisiku tulumaksu alandati praeguselt 25-lt protsendilt 23-le protsendile. Läti rahandusministeerium loodab, et maksukärbe elavdab äritegevust, vähendades töötajate ju kulusid kergendades töötajate maksukoormust. Samas tõstis parlament käibemaksu 18-lt protsendilt 21-le protsendile ning sooduskäibemaksu viielt protsendilt 10-le protsendile. Samuti tõstis Läti parlament kütuseaktsiisi. Ühtlasi kärbiti tulevaks aastaks riigi kohalike võimuorganite töötajate sissetulekuid. Seaduse järgi kaotatakse järgmisel aastal avaliku sektori tööd Te, olete kõik boonused kompensatsioonid ja lisatasud ja seaduseelnõu nägi ette ka võimaluse kärpida kuupalka kuni 15 protsendi võrra. See seadus puudutab ka Läti ministrite, parlamendiliikmete ja presidendi kantselei palku. Eesti on valmis, kes abistama rahandusraskustesse sattunud Lätit nii kinnitavad peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paet. Läti valitsus on töötanud välja väga tugeva kriisist väljatuleku programmi, see on ambitsioonikas programm ja see programm on ka sisuliselt jälle eeltingimuseks, selleks, et Läti saaks finantsabi saaks abi IMF-ilt ja ka teistelt võimalikelt, et kelle hulka mina arvaksin kindlasti Põhjamaad ja teised Balti riigid. Jutt on laenust ikkagi jutt ei ole nii-öelda tagastatud Mascus Eesti poolel olemas põhimõtteliselt positiivne hoiak selleks, kui Läti küsib laenu, et sellele siis positiivselt vastata, kui loomulikult need tingimused ka meile sobivad. Aga lõppude lõpuks sõltub muidugi Läti enda otsustest, kellelt nad küsivad, mis koguses nad küsivad, mis tingimustel nad küsida. Läti peaminister Ivars kosmanis usub siiski, et Eesti abi vaja ei lähe. Arvan, et rahvusvahelise valuutafondi abil saame me ise olukorraga enam-vähem hakkama, kuid igal juhul oleme solidaarsed see-eest väga tänulikud. Vestlesin möödunud nädalal peaminister Andrus Ansipiga, võrdlesime Eesti ja Läti makromajanduslikke näitajaid. Lätis on need pingelisemad, kuid rakendama õigeaegselt väga karme meetmeid, ütles Läti peaminister Ivars koodmanis. Täna lõppes enam kui kolm nädalat kestnud hääletus, mille tulemuste põhjal pidi Tallinna linnavalitsus otsustama linnateatri või kultuurikatla ehitamise toetamise. Rohkem hääli anti kultuurikatla poolt, mis saab edasi, sellele Tallinna linnavalitsus täna veel kindlat vastust ei andnud. Abilinnapea Kaia Jäppinen. Edasi on linnavalitsusel ees otsustamise kohta ja see on esmaspäeval, 15. detsembril, kus enne kella kahteteist tuleb siis volikogule teha vastav muudatusettepanek. Kas praegu ei või juba öelda, et kultuurikatel, mis sai rohkem hääli hääletajatelt, saab selle otsustava rahasüsti, et saab kahe aastaga valmis, aga Linnateater jääb nii-öelda venima? Eks see on otsustamise koht, et kas alustada 2009. aastal, siis mõlema objektiga vastavalt siis erinevate proportsioonidega. Sest tehas on väga raske otsus, et me alustame ainult ühe objekti rajamisega ja teist tõepoolest tuleb edasi lükata, sest paratamatult on mõlemad objektid linnale väga olulised kultuuri infrastruktuuri objektid. Ja loomulikult tahaks, et mõlemad saaksid oma arengus suvesistid. Kuidas linnavalitsus ikkagi sellele hääletuse tulemust käsitleb, sest teie olete öelnud, et hääletus on soovituslik. Linnapea Edgar Savisaar on öelnud, kirjutab alla otsusele, mille poolt on enamus. Kuna tegemist ei ole klassikalises mõttes rahvahääletusega ja nende reeglitega, siis loomulikult on selline tulemus ja internetihääletus alati soovitusliku iseloomuga ja kindlasti seda väga tugevalt arvestatakse. Kuid eks nii nagu linnarahade üle otsustamine ikka käib, et lõpliku otsuse teeb volikogu. Meie asi on teha volikogule ettepanek ja 18. detsembril, kui on kolmas lugemine, on siis otsus volikogudes. No ilmselt ei maksa kahelda, et volikogu sellise otsuse teeb, mida linnavalitsus soovitab, sest Keskerakonnal on volikogus absoluutne ülekaal. No ega siis volikogus ei kasutata ju sellist teerullimeetodit, vaid ikkagi arvestatakse kõikide mõistlike ettepanekutega, nii et ma loodan, et siinkohal mõistlikud ettepanekud ka tulevad. Tallinna Ülikooli õppejõud Linnar Priimägi on olnud ka linnavolikogu kultuurinõunik, praegu küll enam mitte. Temaga leiab, et tegelikult pani linnavalitsusse vastajad Hamleti küsimuse ette, sest valida tuli tuntud ja tundmatu vahel. Kuidas linnavalitsus võiks olukorra lahendada. Linnar Priimägi. Mulle meeldiks tegelikult kõige rohkem, kui öeldakse, et see häälte ülekaal ei olnud nii suur, sellepärast alati on igasuguses kanalis infokanalis on ka müra ja siis me võime alati öelda, et, et müra, lihtsalt selles kanalis tekkis nii palju, et me ei saanud sealt usaldusväärseid tulemusi ja sel juhul peaks nii-öelda selle surnud hingede hääle asemel peaks hakkama kõnelema mõistuse hääl. See tähendaks seda, et istutakse maha üks kord ja arvutatakse, millisena me tahame näha Tallinna aastal 2012 2011, kus me oleme Euroopa kultuuripealinn vaid just nimelt 2012, kuhu me oleme edasi liikunud. Kas ainult sinnamaani, et me oleme ehitanud mingisugusega katla juurde endale, kui mul Tallinnas on küllalt neid lavasid, mida kasutatakse praegu koormusega, mida me siis tahame. Ideoloogia tuleb välja mõelda, mitte see, et me aastal 2011 korraldame aastaringse kontserdite tsükli. See ei ole see, see mõte tähendab, et oleks mingi läbiv ideoloogia, mitte see, teeme ühe kultuurifestivali või kultuuripäevad, mis kestavad mul 365 päeva. Öösel on enamasti pilves, kuid olulise sajuta. Ta ilm puhub lõuna ja kagutuul neli kuni 10, saartel ja looderannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks, saartel kuni pluss neli kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb ja püsib sajuta ilm, puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Õhtupoolikul langeb aga õhutemperatuur mandril kõikjal alla nulli ja teed muutuvad libedaks.