Vikerraadio. Tere ja head uut aastat, kallid kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates räägime me Euroopa kultuuripärandi aastast, sest nimelt 2018. aasta on kuulutatud Euroopa kultuuripärandi aastaks. Kuidas seda tähistatakse, millist pärandit väärtustatakse ning kuidas pärand ära tunda. Euroopa kultuuripärandi aasta läbiviimist Eestis koordineerib muinsuskaitseamet. Koostöös Eesti folkloorinõukoguga ja stuudios on meil täna muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ning folklorist Marju. Kõivupuutunni lõpus aga räägib meile Risto järv, folklorist vanasõnadest, näiteks sellest, miks öeldakse, et vanasõna on tark. Niisuguseid on teema täna minu nimi, Krista taim, head kuulamist. Oh oleks minu olemine teiseks viinu deegeemine, teeksin tuua tuulele ja sauna saare oksale, ise istuks nurgale ja laulaks laulu, saksa keel. Poleemiline teiseks viinud en tuua tuulele ja sauna saare oksale ise istuks nurgale ja laulaks laulu. Nende endi Rakverre Tohverena Pirn germei. Tatari Tatari tõrva taldrikult kukutele memme V8. Oh oleks viilu olemine teiseks viinud. Skeemi kõik siin tuua tuulele ja sauna saare oksale istuks nurgale ja laulaks laulu, saksa keelt. Krusseeris memme tindi. Ribi kõrval välja ja see on see, mis nende endi abee Kernikel Tartar vinnata kaungeri kalderi. Trad Attack laulis meile siis, oh oleks minu olemine ja tänane saate teema on Euroopa kultuuripärandi aasta ja üldse kultuuripärand laiemalt ning saates on kaks toredat külalist. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. Tere. Tere hommikust. Kultuuripärand ja folklorist. Ainult Marju Kõivupuu, äkki te nüüd selgitaksite täpselt lahti, et mis sinna taha Velma te olete üks nendest, kes ka tegelikult seda aastat koordineerida. Kõigepealt Eesti inimestele kõigile äraütlemata toredad aastat ja toredad kultuuripärandi aastat ja tõepoolest möödunud aastal, siis valmistades ette seda tänast kätte jõudnud aastal 2018 moodustati siis ka selle aasta nii-öelda juhtkomitee ja mul on au sellesse kuuluda ja sealtkaudu siis ühel või teisel viisil aidata kaasa. Sellele, et kultuuripärandi aasta õnnestuks, pakuks hästi palju leidmisi, avastamisrõõmu ja toredaid teid ja kindlasti ka uusi vaatekohti kultuuripärandile kui niisugusele, sest vahel mulle tundub, et need on natuke võib-olla isegi liiga stereotüüpsed ja liiga kitsad inimeste jaoks. Absoluutselt on sellepärast, et kui Siim Raie poole vaadata, siis on selge kultuuri, põranda haa, vanad majad, objektid, kõik on lihtne ja justkui olekski nagu kõik. Hea küll, Trad Attack ka läheb sinna alla, sest nad laulavad vanu laule kaasajastatud küll. Ja siis tuleb veel nagu midagi ja tükk tühja maad. Võib-olla jah, muinsuskaitse on selline distsipliin kultuuripärandi sees, see on üks kitsas lõik, mida tõesti me riigi poolt seaduse alusel peame selleks kõige kõige väärtuslikumaks tegelikult kultuuri põrandad on palju laiem mõiste ja enamus sellest ei olegi kaitstav seaduse paragrahviga või või järelevalvekorra loodus, mida ei kaitsta sedasi, jah, no just, võib-olla natuke sarnane, aga ta on lihtsalt inimloodu, et ja see, see osa inimloodust, mis, mis omab tähendust, mis kandub edasi meie tegevuse käigus, et tõesti muinsuskaitse mitte ainult vanu maju, vaid ka ajaloomälestisi, vaid ka kunstimälestisi täiesti seaduslikku harras kaitseb. Aga, aga kui me räägime kultuuri pärandust laiemalt, siis, siis siis selles osalevad kõik. Ei ole ainult mälestise omanikud või valdajad või, või kasutajad vaid igaüks meist kanna, et juba ainuüksi oma perekonna traditsioone muidugi mõned kannavad seda vähem mõnedega trahv. Kui lai Marju Kõivupuu see pilt on, mis sinna kõik alla mahub, tegelikult nagu me saime, kuulsime, et siis muinsuskaitse on väike, väike osa tegelikult küll nähtav. Nõndaks mõni aasta tagasi, kui me mäletan, Eestis tegelikult kultuuripärandi aastat ka tähistati ja siis me nendel teemadel ka rääkisime. Ja kindlasti kultuuripärand on kõik see, mis on eelnevate põlvede poolt loodud ja mis tänastele inimestele omab tähtsust või tähendust. Teadlasena saan ma kahtlemata öelda, et kultuuripärand on ka teatud mõttes selline kultuuriline konstruktsioon et mis see on, mida eelmiste põlvede loodust me tänasel päeval väärtustame. Ja kui me teda väärtustame, siis kindlasti me anname talle ka kaasaegsetele tänases maailmas elavatele inimestele tuttava näo, kasvõi seesama atlejad, ataki, esitus, mida me praegu kuulsime kõnet tab tänaseid inimesi kindlasti teistmoodi, kui võib-olla kõnetas see sama laul, selle laulu, lauljaid või ka laululoojaid inimpõlvi tagasi. Kuidas see täpselt oli, seda me nende käest enam küsida ei saa, sest nad on meie hulgast lahkunud. Nii et kultuuripärand on kindlasti see osa, mis puudutab kõike seda, mida me anname edasi suuliselt, olgu selleks kombed, tavad, uskumused, mingisugused tegevused nagu Lõuna-Eestis öeldakse, mida antakse edasi käest kätte, aitäh, et sa õpid meistritelt. Aga kindlasti ka kõik see materiaalne, mis on loodud ja nagu ikka kultuuris ega ei saa sinna ju niisugust sirgete ranget vagu vahele vedada nagu kodus kapsamaal, et siin on nüüd kaalikas ja siin on peet, et vaimne kultuuri, kultuur, vaimne materiaalne kultuuripärand sulab tervikuks ja kindlasti ka erinevatel ajahetkedel mingi osa sellest on olulisem. Ja meid meid kõnetab ja puudutab rohkem kui võib-olla mingi teine osa kultuuripärandist. Kuidas selle pärandiga on, kas pärand on selline asi, mis on nagu konserv valmis pärand? Seda ei tohi puutuda, seda ei tohi kuidagi muundada, vaid ta võiks ajas ka muutuda ja see on loomulik, et ta muutub. Ta ju muutubki meie tänane saade, kui ta homseks on linki linti võetud, siis muutub ju pärandiks vähemalt raadio mõistesse pärandiks, et et nii nagu Marju ütles, see on ikkagi rekonstruktsioon, aga oluline selle rekonstruktsiooni puhul on see, see, mida meie täna tänases taustsüsteemis tänaste teadmiste tänaste inimestega suudame rekonstrueerida, mitte need, kes eile meie otsustasid, et vot need asjad, mälestused või need asjad on lindis ja need asjad ei ole muuseumis, et, et see on pärand, see on ikkagi meie teha, mida me pärandiks peame ja mida me oma tänaste teadmiste-oskustega suudame uuesti luua. Ja ma arvan, et kultuuripärandi puhul, mis võib olla teda hästi mõista, on, on tema nähtavus, ehk siis ühiskond tegelikult läbi kultuuripärandi muutub iseendale ja ka oma külalistele nähtavaks. Kui te mõtlete hästi järele, mida Te iseendale ning kultuuritarbimise mõttes soovida ja ka oma külalistele näitate, siis väga suure tõenäosusega seda, mida külalistele näitama, et see kõik on kultuuripärand. Külalistele Me näitame uhkeid asju, oleks meil Eiffeli torn veaks. Kohe noor. Aga meil on laululava, meil on Kadrioru park, meil on Toompea linnus, Niguliste kirik. Aga ometi, vabandust, vaidlen teile vastu, on tegelikult mul on tunne, et külastajatel huvitav hoopis näha neid agulinurgataguseid ja sellist kanti toome, need ei vii. Mina pean kõik oma külalised oma endale kuuluvasse rehielamusse ja, ja see on ka seal muldpõrand seal, nii mõnelegi üllatavaks, et et see on ikkagi ta on ta on, ta on alati isiklik, et nii nagu mälu on alati isiklik, see, mida me mäletan, mida ma ei mäleta, mida me valime, mäletada omaenda ja ühiskonna ajaloost on kultuuripärand ka isiklik. Me peame siin selleni jõudma ja tema nähtavus on ka isiklik. Me ikkagi väärtustame asju, me näeme neid asju, mida me teame. Vähem teame, seda vähem näeme. Ja kindlasti kultuuripärand on ka nii-öelda laiemas eesti ruumis Eesti ühiskonnas, et me räägime sellest, et väga paljud noh, teaduskeelt kasutada igatahes nii-öelda siis perifeeria või piirialad on kultuuripärandi väärtustamisel tõusnud tsentrisse, et kui me räägime vanemast kultuuripärandist või millestki, mis seob meid talupojakultuuriga siis esimesena, kes siis on Kihnud setod, võrokesed, mulgid servad ja kui möödunud nii-öelda Eesti kultuuripärandi aastale tagasi mõeldes natukene niisugune kibevalus teinekord isegi kuulata seda, et mõni ütleb, et nojah, et, aga ma olen ju Jõgevalt seal ei ole mingit pärandit, et ma loodan, et kultuuripärandi aasta aitab avada ka või avada või, või avastada, on vist õige sõna märkama päri pärandit ka minu lähiümbruses ja noh, kui me läheme näiteks rahvakultuuri keskuse koduleheküljele, Me leiame sealt Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu kuhu siis on võimalik, kui teha sissekandeid, on olemas vaimse kultuuripärandi nimistu, programmi nõukogu, et väga paljud erinevad piirkonnad on ka selle toel ärganud ja hakanud märkama väga olulisi, väga lihtsaid asju. Sest kui me vaatame viimase 20 30 aasta arenguid, siis need liiguvad minuga vaatekohast, vaated peaaegu sellisesse suunda. Paiguta, nii nagu siin aastajagu päevi tagasi üks Saksamaalt pärit üliõpilane kuulates Estonian kalphio raames siis eestlaste traditsioonidest ja kommetest küsis, et teate, te rääkisite nii ilusti, kuidas te jaanipäeval lastega metsmaasikaid korjates, palun öelge, mis te nendega teete? Et, et see on selline küsimus, mis võtab hetkel meid kõiki tuumaks, aga me oleme vaikselt sina poole teel ja ma ei taha sellele nii-öelda libedale teele nüüd laskuda, kui rääkida sellest, kui palju tänapäeva noored tegelikult ei taju ega mõista enam lihtsaid väljendeid missugune on meie suhe looduse ja kõige sellisega olles natukene tegev ka hobi giidina, siis olen tajunud aastaid, kuidas tegelikult inimesed aga tõepoolest tahavad avastada neid nurgataguseid, sest meil olemas niisuguseid nii-öelda tekst, raamatuid ja kirjasõna mis pakub meile niisugust ütleme sellist stan teavet, et ma tahaks väga loota, et kultuuripärandi aasta avardab meie silmaringi, kisub meid välja ka sellistes noh, nii-öelda Stam teadmistest, mis on juba niistommid, et me tunneme, et me oleme seda 100 korda kuuldud, et kellele seda tarvis on. Seal ei ole olnud sellist aega, kus on nagu sellist vanemat ja pärandit pisut natuke nõukogu halvustatud, et see ei ole Ameerikas, ei ole see Fafaad, milleks seda meile vaja? No ma arvan, et see on selline konstantne võitlus progressiusku inimeste ja pärandus kui inimeste vahel, aga need ei ole absoluutselt teineteist välistavad teemad või isegi mitut endast välistavad suunad, sest igasugune uus ikkagi ju rajaneb varem loodule, et tühja koha peale ei sünni mitte midagi. Et ei looduses ega inimlooduses igal majal on ikka vundament ja lõpuks jõutakse katuseni välja. Kui kõrgele see maja jõuab, on siis tõesti just selle aja maitse ja, ja oskuste küsimus. Aga, aga kultuuripärand ka majanduslikku lisandväärtuse loojana on väga suur ressurss, me lihtsalt võib-olla ei oska mitte ainult kultuuripärandit, vaid üldse kultuurilisi elemente, kui selliseid majanduslikuks arenguks piisavalt kasutada. Et Eesti on jah, noh, nüüd enam ei saa öelda vastse riigina, vaid ikkagi uue riigina. Aga me oleme täna selles nii-öelda kapitali akumulatsiooni faasis jätkuvalt, me tahame kiiresti rikkaks saada. Samal ajal olen tuuri akumulatsiooni faasis, et need kaks distsipliin on tegelikult teineteisele väga sarnased ja nad mõlemad vajavad akumulatsiooniaega ja teadmisi. Maria ja mina võib-olla omalt poolt lisaksin seda, et kindlasti traditsioonide roll inimkultuuride loos on tasakaalustada muutusi ja kahtlemata ka Eesti viimased 20 30 aastat on teinud väga suure arengu. Kui ma näiteks küsin seda, et millal me hakkasime ostma poest pudelivett või kas keegi mäletab veel telefonikaarte ja kui me vaatame ajaliselt kui lähedal kõik need asjad olid siis kindlasti see, et me üldse tänapäeval Euroopas räägime hästi palju ja kogu maailmaskulptuuripärandist on küllap seotud ka sellega, et meie aeg on meie mahapalli teinud globaalseks külaks ja teha märgatavaks rohkem väikesi keeli, väikesi kultuure, siis ma isiklikult olen seda usku, et kultuuride paljusus on hädavajalik selleks, et, et nii-öelda inimmese inimeste loodud tuur kogu maapallil ei oleks üheülbaline ei oleks lihtsustav tud vaid nõuaks süvenemist ja, ja vaatamist. Ja, ja kindlasti kultuuride paljusus toodab mõtte paljusust. Ja samamoodi me ei tohiks kaotada sidet nende põlvkondadega, kust me tegelikult oleme tulnud, sest rohkemal või vähemal määral nad elavad meis edasi ja võib-olla see nii-öelda see vaimne kultuuripärand, iseolemine teinekord avaldub mõnikord üsna ootamatu tul kujul ka meie kui indiviidide või kui mingi rahvuse või mingi sotsiaalse grupi esindajate käitumises, väärtushinnangutes või hoiakutes. Just et teoreetikud ütlevad ju ka, et muinsuskaitseväe kultuuripärandi kaitse ongi kaitse vahava keskpärasusest. Et see on see, mis meie elu mitmekesisest ta rikastab ja Marju näide eesti perifeeriateste keskmest oli väga elegantne, just nimelt täiesti asjakohane, kui me ütleme, et meil on tegelikult ju tegemist Euroopa kultuuripärandi aastaga ega Eesti on minimudel-Euroo past, millel on omatarifeered, oma keskmed, omad moevoolud ja kuldkultuuri dominandid ja seda lahustumist Maran, et pole kindlasti mitte karta, sest sest meie ju täna siin eestlastena või Eestis kultuuri luues teeme seda Meie Moody ja toome selle kaasa, ükskõik kuhu me läheme, et me oleme nii-öelda agentsed. Et ei ole seda hirmu, et Euroopa sees keski või miski lahustub. Kõik standardi seerubyerlameerub ja etableerub vaid ikkagi seni, kuni meie oleme aktiivsed agendid, on meie kultuur osa Euroopa kultuurist ja selle jaoks või selle pühitsemiseks Euroopa kultuuripärandi aasta loodud ongi selleks, et meie ideaalid ka pääseks püünele. Üks kiire küsimus, enne kui me kuuleme vägilaste kullakutset tahaks teada, kas see ei ole kuidagi seotud ka ohuga, et kõik see pärand, mida me natukene, no kui me tahame hoida ja säilitada ei või ühel hetkel nii rahaks ära pöörata, et hakkabki kulda sisse tooma, et muutumisega sihukestest eksootikumidest, mida on hea näidata ja, ja kuidagi rahaks pöörata. No muinsuskaitse valdkonnas on selle kummersonaliseerumise Nimiidis Scation vesik, Disneylandis muutumise oht on, on ka Tallinna vanalinnal või väga paljudel maailmapärandipaikade näiteks on see oht, aga ma arvan, et kui me suudame seda mõistlikult teha ja tõesti tasakaalustada neid turismihuve kommertshuve ikkagi ka tõesti selle keskmesse sättida pärandi säilimise oma hotentsel moel siis, siis ma arvan, et seda ohtu ei ole. Jah, on, on küll oht see, et kõiksugu ülerahvastatus ja, ja liigne tarbimine tekitab teatud riske, noh täna näiteks Veneetsia kohalikud elanikud jube protesteerivad turistide vastu, sellepärast et Veneetsias ruutmeetri kohta käib kaks ja pool korda rohkem inimesi kui Orlando Disneylandis. Disneyland on loodud selleks, et seal oleks väga-väga palju rahvast. Et nad tulevad sinna kõik ainult kultuuripärandi pärast, mitte muu pärast. Marju samas tegelikult seda kommertsrealiseerumise ohtu ma olen tajunud ka Eesti kontekstis ja tegelikult ka mitmel pool mujal, et kui ma vaatan oma üliõpilaste töid, kes on noh, näiteks kas on seotud Kihnu kultuuriruumiga või seto Võrumaa kultuuriruumiga siis vaieldamatult on alati keegi, kes tahab sellest rohkem profiiti lõigata. Ja, ja kas ja kui palju ühesõnaga need nii-öelda loomulikud protsessid seal saavad toimuma juba selline väga pikk ja põhjalik ka teaduslik diskursuse, et paratamatult, et kui midagi toetatakse, tõstetakse esile, siis sellega kaasnevad alati riskid ja ohud. Aga nähtavusele tuleb see kasuks luur väga aktiivselt võitles alguses kõikide Moona Liisa võltsingute ja replikatsiooni vastu, nüüd enam mitte. Suurepärane kuuleme vägilase kullakutse ja siis jätkame. Stuudios on külas Siim Raie muinsuskaitseametist ja Marju Kõivupuu kes on Euroopa kultuuripärandi aasta juhtkomitee liige. Folklorist. Läksin juukseid kammima kandmise kukus. Merest tõusis kullast meedik, Solederrele tahtis anda suisa suud kaela, kullast raagi, siis kaadaks kindlasti tulla talle ta lubas ained kätel, kogu eluga ta Vikerkaaresaal haaranud. Ka. Mina ei ole mõistust. Veel olemas polegi? Kolletab soojemaks, ilmik ära. Vikerkaarel väraval tule võtab ära. Sestap talle vastasin. Enne hüppan vette, kui kulla kütkesse, annan ennast kätte. Juuksed on taevaservalt kiigun lava toona, kui siin e-kiri oli see ja sinna lendumid Norn kui täidab rinnamaailmas või vilu, hoiab. Maailmasaidi ilu. Niimoodi ja tänane huvitaja saade on siis kultuuripärandist kultuuripärandi aastaks aastast milleks on käesolev alanud aasta kuulutatud Euroopas ja saates on meil külas muinsuskommet kaitseameti peadirektor Siim Raie ning kultuuripärandi aasta juhtkomitee liige folklorist Marju Kõivupuu. Ja üks küllaltki kiire küsimus veel teile, öelge, kas on olemas ka mingi piir, kus maalt läheb, et asi või, või objekt või midagi on pärand ja muidu on lihtsalt nagu minevik? Mari vaimse kultuuripärandi või tähendab, kultuuripärandi puhul me räägime, et see teine või traditsioon, komme või tegevus võiks olla Kesto niimoodi enam-vähem kolm inimpõlve. Et siis me saame juba rääkida, et on antud nagu nii-öelda vanaemade põlvkonnalt üle üle laste põlvkonnale aga kahtlemata meie lähiminevikku, Nõukogude aja kultuuripärandi väga erinevate artefakte ilmingute suhtes me oleme sellisel kohevil oleval seisukohal ja on ka neid vastuhääli, kes näiteks midagi, mis sellest ajast säilinud on, tekitab inimestes vastuseisu ja küsitakse väga otsustavalt, et kas me siis nüüd hakkame terroriseerima meie meie okupantide nõukogudepärandit. Et, et kindlasti noh, see emotsionaalne suhe on ka miski, mis nagu määrab ka selle, kuidas me lähimineviku kultuuri tavadesse, kätesse, aga ka nii-öelda materiaalsete saarte faktidesse suhtume. Ainelise pärandi puhul võib-olla tõesti seda kolme põlvkonda oodata ei ole vaja, näiteks Oslo uus ooperimaja võeti kaitse alla kaks aastat pärast tema valmimist tõesti, ka täna ma loodan, et täna luuakse tähenduslikult tuuri, mida on mõistlik järgnevatele põlvkondadele säilitada, et ja noh, tõesti siin võib-olla allveearheoloog, kes näiteks on rahvusvahelistes konventsioonides 100 aasta piir või näiteks Ameerikas vastupidi isegi võeta kõne alla, kaitsta kaitstavaid asju, kui nad ei ole miinimum 50 aastat vana. Praktikad on erinevad, aga, aga enamasti lisaks selle aja väärtusele peab ikkagi tal olema väga kõrge kultuuriline ja muu selline väärtus, mitte ainult vanus. Vanusepiir siin ei ole, et mõni lugu nõukogude ajast või mõni selline asi ta ei ole, pärand on, lihtsalt on lugu, sel juhul. Nii ja naa, et sõltub ikkagi väga palju sellest, et missugust tähendust ta meile kannab ja mida tegelikult ühe või teise materiaalse suulise artefakti kaudu me tahame öelda ka iseendale, oma rahvale, oma ajaloole. Et, et see on väga mitme nurga alt vaadeldav, et elevandil on ikkagi neli jalga lont, suured kõrvad, saba ja päris arvestatav kerega. Ja ja nõukogude ajal peetud mõningad laulupeod, maraton, legendaarsemaid kui, kui enne teist maailmasõda peetud laulupeod, nii et see, see tähenduse laetus ikkagi võib just nimelt tulla ka poliitilisest kontekstist või sellest miks ja mille vastu võidelda. Kui on mingeid asju, mis on vaieldamatult pärandid ja mida me hoiame oma südames oma mõtetes ja kui me need ära kaotame, siis ei ole meil enam rahvusena. No just kultuuri defineeribki Eesti riiki, kui kui meil ei oleks eesti kultuuri, siis meil ei oleks. Ja nüüd on aeg vaikuse minutiteks üle terve Eesti. Täna 98 aastat tagasi hakkas kehtima relvarahu Eesti vabariigi ja Nõukogude relvajõudude vahel. Vabadussõjas jättis oma elu 3588 võitlejat ilma nendeta. Ta ei elaks me praegu vabas Eestis. Relvarahu hakkas kehtima kell 10 30 ja selle mälestuseks peetakse üle Eesti vaikuseminutit. Need olid sellises vaikuseminut, sest täna 98 aastat tagasi hakkas kehtima relvarahu Eesti vabariigi nõukogude relvajõudude vahel. Ja vabadussõjas jättis oma elu 3588 võitlejat. Ilma nendeta ei oleks me praegu vabas Eestis ning minut vaikust oli siis nende meeste naiste mälestuseks. Aga nüüd teemaga edasi ja tänase huvitava teema on kultuuripärandsaates on külas muinsuskaitseamet. Rektor Siim Raie, folklorist Marju Kõivupuu. Öelge, kuidas on Euroopas lood kultuuripärandiga euroopaseni suured riigid, mõned riigid isegi peavad pahaks tooniks, kui küsitakse nende rahvust. Rahvusriike nagu ei ole ja kas seal on ka arutelusid mõtlemisi selle üle, et mis on nende kultuuripärade, mida seal väärtustaks, erineme me kuidagi nendest. See Euroopa kultuuripärandi aasta algatus ju ongi tegelikult üleeuroopaline ja ta ei ole mitte ainult Euroopa Liidu, vaid tegelikult Euroopa nõukogu siis laiem algatus ja kogu tema ja osa sellest algest on väga-väga seotud selle just peetud vaikuseminutiga. Ehk siis 2018. aastal möödub 100 aastat esimese maailmasõja lõpust ja 100 aastat täitub väga paljudel rahvusriikidel väga paljudel rahvusriikidel, mis täna moodustavad Euroopa, on juba ka see 100 aastat täis saanud. See oli üks ajenditest, miks üldse peeti vajalikuks selliste Euroopa kultuuripärandi aasta tähistada selleks et rõhutada neid ühiseid ideaale, põhimõtteid, väärtuseid, identiteet. D nende võib-olla asjad, mille peale igapäevases praktilises elus väga sellises asjalikus maailmas me ei mõtle, aga tegelikult me oleme osa ikkagi mingitest ideaalidest, me kanname neid ja meil on selge Euroopa identiteet. Aga see kõik tähendab seda, et me peame ka olema omavahel dialoogis. Et see ei ole ainult üks ülevalt antud Brüsselist tulnud pealinnast laetud, et vaid vaid meie olemegi see. Ja, ja alati see, see Euroopa ideaalid ja väärtused ja identiteet on ikkagi ka tänase loovus, allik, kas see, mida meie täna siin loome, mida me teame, mida me teeme? Väga palju baseerub sellele Mil, millise käigu on käinud Euroopa ühiselt läbi, sest ega rahvusriikide ningi jõudmine praktiliselt ikkagi valgustus aastast saadik oleme käinud ühte sama sammu. See rahvusriik, Eesti Eesti rahvuslikku identiteeti hakati võib-olla looma tõesti siin alles. 19 sajand, lõpp 20 20 sajandi algusest saadik 1905, kus ta suitsu ja nii edasi, et et iseenesest enne seda ju me rääkisime maarahvast mitte-eestlastest eks, et aga sinnani jõudmine on olnud üks suur euroopalik protsess, milles, milles me olime mõjutatud, et suur osa kultuurist jõudis meieni Peterburi õukonna. Suur osa teadmistest jõudis meheni läbi Peterburi ülikooli, kui esimesed eestlased sinna õppima jõudsid või Riia kaudu, et tegelikult, et me ei pea isegi eriti pingutama selleks, et Eesti kultuuriloos Leida-Euroopa jälgi. Need on igal pool. Jah, meil on väga tugev rahvuskultuur, meil on väga tugev rahvusidentiteet. Tähistame Eesti vabariigi sünnipäeva, kuid selle kõige taustaks on ikkagi teatud suuremat protsessid. Jah, Maria ja noh, aeg-ajalt kult saavad kokku Euroopas ka siis riikide esindajad, kes oma kodumaal on seotud kultuuripärandi hoidmise väärtustamisega, nii oli mul augu selgi põlluga esindada Eestit paar aastat tagasi Krakowis toimunud Euroopa kultuuripärandi või sellisel ümarlaual, kus siis erinevate riikide esindajad olid kogunenud, sellest on ilmunud nüüd ka kogumit. Võib-olla saab inglise keeles paraku küll. Aga seal on siis võimalik ka omavahel kolleegidega vestelda ja, ja samuti ka näha seda, mida erinevates riikides konkreetselt kultuuripärandina väärtustatakse. Ja kui sarnased tegevused on meilgi Eestis näiteks tahavad, et siis kindlasti omavahel on ka põhjust arutada, et kas me oleme ka nii-öelda moraalselt valmis neid näiliselt noh, nii-öelda sellises traditsioonilises võtmes ka väärtustama väärtustama tegevusi ja kas või näiteks seegi, kuidas siis pidulikult korraldatakse kultuuripärandi nimistusse sissekannete vormista minema, ise just arutasime, et huvitav, et kas me oleksime selleks valmis. Et kumus antakse siis tänukirjad ja mängitakse rahvapillidel, noh, nii nagu me seda kraakowis kogesime, sellisel puhul, kui grupp inimesi aasta kokkuvõttes on jälle saanud valmis nii-öelda siis kohalike kultuuripärandisse kuuluvate tegevuste sissekandega, et, et inimesed on kohal ja valitsuse nii-öelda esindajad ja kõik, ühesõnaga mis annavad sellele hoopis teistsuguse mõõtme, et see ei ole lihtsalt niimoodi, et vabandage, minu väljendust, grupp märsilohistajaid jälle midagi kuskil kirja pannud jälle ajavad mingisugust oma asja, aga et see on tegelikult ka üleriiklik tähtsu üleriikliku tähtsusega sündmus millele juhitakse tähelepanu, et aeg-ajalt on mul selline tunne ka, et et võib-olla sellel kultuuripärandi aastal võiks ka kultuuriajakirjanik kas lausa teha mingisugused, et sellised, kas väiksed lühikoolitused või kursused, et kuidas kultuuripärandist avalikus ruumis rääkida, sest aeg-ajalt need küsimused, mida siin rääkijale, et need on niisugused, et ma pesto aru, mida inimene tahab küsida, aga ma näen, et ta tegelikult ei valda nii palju teemat esitleda tõeliselt häid küsimusi, millele saaks sisukalt vastata, mis oleks ka lugejale harivad. Aga see kultuuri pärandab, kui nii võtta ongi 100 kihiline, kui mitte rohkem, ta läheb ju väga kaugele ajas tagasi ja siis ta tuleb ju ka küllaltki lähedal, noh, kolm põlve tagasi. Kihikihilise seal väga hea viis mõtlemaks kultuuripärandist, eriti näiteks, kui me räägime ka hoonetest või isegi kui Eesti puhul, kui me peame rääkima keerulisest põrandast või nõukogude aegsest pärandist. See ikkagi jättis meie ühiskonda ühe kihi, ka Tallinna kesklinna on jätnud raadiomaja. Mis on mälestus, on, on osa ühest kihist, mis on jäetud Tallinna ehituspärandisse ja Euroopa puhul on samamoodi ta nii kihiline, ta on üks paras lapitekk ja mitte ainult rahvusriikide mõistes, vaid ka kultuuriruumide mõistes ja, ja mis võib-olla aitab. Miks mulle väga meeldib Eesti vabariik tähistamine ja selle selle sidumine kingituste tegemine tegemisega riigile ongi see, et võib-olla ka seda Euroopa kultuuripärandit meil aitab lahti mõtestada seda, kui me mõtlemegi väga lihtsalt, et mida on Eesti kinkinud Euroopale ja mida Euroopa kinkinud Eesti kultuuriruumile, kui me mõtleme jõulukuuse traditsiooni peale laulupeo peale Struve geodeetilise meridiaani Nonii mõõtmise peale, mida kõike on Eestis loodud ja, ja mis on maailma jõudnud ja sama hästi, kui me mõtleme, kuidas on mõned arhitektuuri või muud moevoolud või kunstivoolude jõudnud Eestisse ja miks ikkagi Alatskivi loss on kangesti sarnane Palmoraalima lossile? See ei ole ainult küsimus selles, et arhitekt kopeeris, vaid selle taga on terve filosoofia, mis jõudis järgule Eestisse tegelikult lihtsate näidete lihtsate kingituste läbi. Me saame mõtestada oma tänast tegevust ja tegelikult ka meie mälu ja minevikku. Ja võib-olla omalt poolt lisaksin siia, et ma olen kunagi mänginud sellise toreda mõttega, et et meie, sellise kultuuripärandi sümbol on üks selline sammal, mis kasvab soos rabas, noh, me teame, et Eestis on, eks ole, territooriumi poolest ju soid rabaalasid ja neil on oma väärtus, on üks, üks päris suur. Et kui me tõmbame selle turbasambla sealt väljas, on näha need kihid ja samas me teame seda, et see turbas hamba pealmine kiht, nagu ka kultuuripärand on, on väga kergesti haavatav. Et, et selle kultuuripärandi aastal mulle nagu oleks sümpaatne tõepoolest, kui me avaksime ka rohkem kultuurikontakte ja analüüsiksime või, või näitaksime, kuidas mingid asjad tõepoolest ajas on meieni jõudnud. Ja etnoloog Ants viires on, on kunagi kirjutanud üheksakümnendatel ühes oma essees väga kenasti, et see käib kõikide rahvaste kohta, et paratamatult me ei ela Konist tühjas ruumis, meelo isolatsioonis. Need kontaktid läbi aja on olnud rohkem või vähem, meeldivad, aga teinekord ka ebameeldivad ja, ja meil on ka selliseid valusaid kogemusi. Aga samas me ei tohiks nagu teha seda viga, et me uurime, ei ava neid kontakte, me ei selgita Mei näit ka seda, kuidas me oleme siin nii-öelda, kus me asume ida ja lääne ristel, kuidas me oleme just tänu võib-olla oma aja sellele paiknemisele kujunenud just nimelt selliseks unikaalseks, väikeseks rahvakilluks oma väärtustega, nagu me eestlased oleme. Et seda kindlasti käesoleval aastal, ma arvan seda teemat Tasuks tasuks lahata väga mitmete nurkade alt. Viimane küsimus teile mõlemale, öelge kui nüüd inimene on kuulanud, saate lõpuni jõudnud ka võib-olla üht-teist mõelda, mis pilguga ta võiks meenutada oma vanavanemaid kunagi kuuldud kunagi nähtud, kas või hetkel nähtaval olevat. Pärandi kontekstis. No ma arvan, et isiklikul tasandil on see tegelikult päris lihtne, niipea kui me uksest väljume või ka koduseinte vahele jääme, see tabab meid, et kui me loeme lapselapsele vennad vendade Grimmide muinasjuttu, siis me levitame Euroopa kultuuripärandit. Kas me peaks lugema originaali või Disney mugandus? Ei ikka originaalilähedaselt, naeratan, on lihtsalt huvitavam. Ja või, või täiesti ka Tallinna vanalinnas jalutades me tegelikult ju jalutame ühes keskaegses tüüp linnas tüüparhitektuuriga linnas hansa aegadest pärit, et, et lihtsalt võib-olla seda märkamist võiks olla rohkem ja, ja iseenda jaoks mõtestamist, et kui ma nüüd seda teen, kas sellel on seos teiste maade rahvastega, kust see tulnud on, kas ma pean seda nii palju oluliseks, et ma annan seda edasi järeltulevatele põlvedele, kas see minu jaoks on oluline, sest ma arvan, et kultuuripärandi aasta kultuuripärandi üldse omab mingisugustki tähtsust ainult siis, kui täna elavad inimesed sellele tähenduse annavad? Me ei ole mingid vardjad, kes eilset päeva homsesse liigutavad vaid sellel kõigel on tähtsus ainult tänases päevas. Ja tõesti, kes siis otsib programmi, et mida teha selle aasta jooksul või milliste üritustega ennast linkida ükskõik, kas on see folgi lahka või sanditamine või, või, või, või, või siis arhitektuuriekskursioonid siis pärandi aasta e on see koht kuhu kogu Euroopa kultuuripärandiaasta kohta informatsioon laekub ja, ja kus, kus on võimalik näha, millised üritused, kus kandis on toimumas. Marju teiega ma arvan, et peaks olema avatud ja uudishimuliku pilguga et kõigepealt teha endale võib-olla selgeks see ruum ja aeg, kus mina olen liikunud, kust on tulnud minu esivanemad suhtestada, vaadata ringi ja kindlasti mitte piirduda ainult sellise nii-öelda googlist esimese hiire pigi peale kättesaadav informatsiooniga, sageli inimesed küsivad, et ma otsisin küll või noh, vaatasin, aga ei tulnud seda või teist vastust kultuuripärandi mõistmisele, mõtestamisel piirduda nii-öelda kiirtoiduga. Kui me rääkisime siin kingituse tegemisest Eesti vabariigile 100.-ks sünnipäevaks, siis oma valdkonnast nii-öelda siis folkloristikast, etnoloogiast, kultuuride uuringust lähtuvalt. Ma arvan, et parim kingitus, mida ma kordan seda üle, mida me saaksime igaüks teha väga väikese vaevaga Eesti vabariigile 100.-ks sünnipäevaks on see et me harime ennast parimaks asjatundjaks eesti keele ja kultuuri vallas. Kasutame head eesti keelt ja tunneme oma maad, rahvast ja kultuuri, sest mitte keegi mitte kunagi seda meie eest tegema ei hakka ka. Ja kindlasti suhtleme oma järeltulevate olemasolevate põlvedega kui taha vaates, sest see on see miski, mis seob meid tervikuks ja et meil oleks põhjust või meie järeltulevatel põlvedel oleks põhjust 100 aasta pärast jaanuaris arutleda nendesamade teemade üle, aga võib-olla juba ja kindlasti kohe hoopis teistsugusel tasandil ja teistsuguses võtmes. Aitäh teile saatesse tulemast, Marju Kõivupuu, Siim Raie ja head kuulajad, ütlen teile omalt poolt annan välja lubadused, kolmapäevased huvid, käed on sel aastal kõik pühendatud kultuuripärandi aastale ja katsume seda pärandit siis nii üht kui teistpidi vaagida ja neid kihte avada, nii palju, kui see võimalik on ja niipalju kui mõistust on ja teadmisi me jätkame nüüd siit muusikaga laulab meile herbaarium, muistsed mehed on loo nimi ja seejärel on sõnajärg hoopiski neil järgmise esineja käes. Risto järv ja juttu tuleb neil vanasõnadest ning sellest, kuidas nad on sündinud ja kas nad on ikka nii targad, kui meile vahel paistab. Oh seinte kätta laadalauaga. Meil on täna stuudios rahvaluuleteadlane folklorist Risto Järv ja esimene kõnekäänud vanasõna. Mida paluks teil lahti võtta, on see, et vanasõna on alati tark. Kuidas sellest aru saada eesti vanasõnade rikkalikus varamus on üks selline tore ütelus vanasõna enda kohta. Vanasõna on alati tark. Sellega on ilmselt selle vanasõna kasutajad püüdnud anda mõista et tegelikult selles esivanemate tarkuses võib-olla mõndagi õppida ka meie päevil. Ja nii ongi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi enam kui poolteise miljonil käsikirjaleheküljel olevate vanasõnade seas. Kokku on neid enam kui 15000 erinevat vanasõnatüüpi, nagu kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna uurijad Anne Hussar, Arvo Krikmann, Eda Norman, Veera Pino, Ingrid Sarv, Reinsoukas on enda mentaal enda koostatud monumentaalväljaandes eristanud. Nende vanasõnade seas on kaks tükki ka sellist, mis viitavad otseselt vanasõna- tarkusele. Meie arhiivikirjapanekutes on 1933. aastal Kambja kihelkonnast Richard Viidalepp trulli talust. Sellise murdelise vanasõna vanasõna hom alati tark kirja pannud. Sugugi mitte alati ei ole vanasõnadel juures seda selgitust, mida sellega on mõeldud. Minu arvates küll just need on eriti põnevad, kus säilitussiiski lisatud on, ehk jõuab kunagi rääkida ka neist. Aga selle vanasõna puhul tundub kõik olevat, et justkui selge mõeldakse seda, et meid õpetab see tarkus, mis on kogutud esivanemate juttudesse. Ja just lõppes jõuluaeg jõuluajale sobivalt. Kohe selle vanasõna kirjapaneku juures on Richard Viidalepp veel kirjeldanud ka jõulupühadetoite peamiseks jõulutoiduks olnud ikka verivorst on seal kohe üks järgmisi lauseid selle vanasõna juures. Teine sarnane kirjapanek, sest kaks erinevat varianti sellest valasena tüübist talletatud rahvaluule arhiivi ongi, on Mihkel aitsemilt Vigala kihelkonnast. Tegu on selle sama kodu-uurija kirjanikuga kes Vigala kandis hästi tuntud oli. Tema on sõnastanud niimoodi oma vanasõna kogumi alguses vanad sõnad, targad sõnad. Ja see ongi põhjuseks, miks neid vanasõnu ikka kasutatakse. Selle konkreetse lühikese sõnumiga toetatakse tegelikult suurele hulgale esivanemate kogemusele, mis siis esitatakse meile lühikeses kondenseeritud vormis ja ja mille paikapidavus võib mõnikord edasi aidata, mille viide võib mõnikord olla just nimelt selline sobilik tee käänak, et nüüd sealt edasi minna. Sarnaseid kirjapanekuid on rahvla rivis. Hulga Vigala kandist on üks teinegi sellesisuline kirjapanek olgu mis tahes, aga vanasõna jääb alati tõeks. Seda sellepärast, et need sõnastused o tekkinud tegelikust elust. Tegelik elu on need loonud. Risto järvega, kui te olete neid vanasõnu uurinud ja vaadanud, kas Unga hakanud midagi sellist silma, nende pooled meele puhul natukene nagu kahtleks, et aeg on ikka teiseks läinud ja kas enam paika peab? Mis toona arvati, kindlasti on vanasõnade hulgas hulk selliseid tekste, mis tänapäeval enam igal hetkel ei sobitu, aga samas on loomulikult vanasõnad, nii nagu folkloor rahvaluuleüleüldse juba iseenesest selline kohati üksteisele vasturääkiv, et tegelikult ka vanasõnade kogumis. Me leiame hulga sellist vastandlikku tarkust. Mõnikord võib Ühe asja kohta olla kaks eriarvamus või Kaczeri sõnastust, mis mõlemad teatud olukorras paika peavad. Loomulikult on on ka nii, et ilmselt tänapäeval on hulk selliseid tõdemusi, mis sel moel enam paika ei pea. Aga neid tõdemusi, mis tänapäeval paiknevad, kas neid ka veel kogutakse ja uuritakse, siis ütleme tõenäoliselt tulevase 100 aasta pärast, et et mida siis inimesed arvasid ja kas neid oleks põnev ka võrrelda vanade Tarkuste ja loomulikult folkloristid koguvad jätkuvalt on seda teinud järjepidevalt ja, ja kogu aeg. Nii teevad nad seda enda, me teeme seda enda uurimistöös, aga samuti võib loomulikult saata ka meile kirjandusmuuseumisse rahvlariivi oma tähelepanekuid. Näiteks on hästi sagedased vanasõnade kasutajad ka poliitikud, kes mõnikord leiavad sellist tuge enda ütlusele toetudes vanarahva tarkusele. Kas annab seda ka siis ma saan aru, pärasiasti demagoogia ära kasutada, et panen ikka ritta hea hulk vanasõnu ja juba olen nagu autoriteet. Noh, kui sul on alati tark Eks muidugi on see hea viis argumenteerida ka siis, kui võib-olla et see argument, et paikapidav polegisest ja tsitaat ju ikkagi justkui kinnitab, et tegu on tõeliselt targa ütlusega, aga noh, ma arvan, et ega tegelikult päris sobimatus kontekstis ikkagi oleks raske vaatsena painutada, et et selleks, et vanasõna õiges kohas kasutada, selleks ta peab ikka sinna sobima ka muidu tuleks kohe välja. Nii et selles suhtes ma arvan, et vist mitte Aga mis te arvate, kas noored veel kasutavad oma kõnes vanasõnu või selliseid ütlusi ja kui palju neid veel nagu teatakse ja peetakse nendest tänapäeval. Lühivormid, mis võib olla tihtipeale noorte seas, on rohkem tuntud näiteks mee midena peale pildi, mida on ka hulk teksti meeme. Et tegelikult võib öelda, et, et ka need on sageli selliseid vanasõna sarnased ütlused aga muidugi kasutatakse ja teatakse, nagu näitavad ka rahvaluule kirjapanekuid neid varasemaid ammu tuntumaid vanasõnu eks siin muidugi on oma osa ka kooli õpetas tööl, kus neid vanasõnu ikka kasutatakse. Aitäh, Risto Järve, folklorist täna saatesse tulemast ja head kuulajad, selline oli siis meie avalöök kultuuripärandi aastale, kus siis igal kolmapäeval hakkame me rääkima vanadest sõnadest kõne käändudest, mis võiks ja peaks meid kõnetama ka praegu ja neid on Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis ikka üksjagu, nii et terve aasta saab täidetud. Praegu aga läheme edasi muusikaga, järgmisel kolmapäeval juba järgmine sõnadepaar või järgmine vanasõna, mida siis on hea lahti mõelda? Pimedal päeval seega sussi sahin on seega siis toas nahkköites kaaned, seega siis raamat pottidega olin seega siis Alt hääle ümin, seega siis naine, muud ei ühtegi, seega rutiin. Vaatan, et tuiskab, seega siis aknast Linzafip tuledes elu virvarr krae tõstan üles, seega siis välja tänavail tühjus, seega lõik sõid, müts lendab minema, seega siis vastutuul minale punaseks. Seega on küll. Pööran end ringi, seega siis koju maanteel on varnas seega taasto vürtsi lõhna, seega söök valmis, varvastest suri, seega joon pea naise õla, seega siis õhtu kõik nagu ikka seega.