Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitav saade ja tänases saates räägime inspireerivate pärimuslikest mustritest oni, meie rahvuslik käsitöö, üks vanim kultuuripärandi ja olulisem osa ning teeme sellest juttu. Milliseid monumendid, sümbolid, mustrid, mida tähendavad, kuidas nad noori inspireerivad ja kuidas neid võib olla ka tänapäeval mõista ning saates on külas kunstnik, õppejõud. Ma ütleksin, et Eesti parim pärimuslike mustrite tõlgendaja Kärt summada olete ning kaks noort moeloojat Sirli Pohlak ja Kertu Kivisik, kes juba 27. jaanuaril tutvustavad Eesti Rahva Muuseumis oma värskemate loomingut pärimusest inspireeritud modernset kollektsiooni. Ja veel saates teeme juttu täna ka Tõnise päevast ja folklorist Risto Järv. Et mida ütles vanarahvas Tõnisepäeva kohta, kuidas nad näiteks ilma ennustasid. Ja alates tänasest igal kolmapäeval teeme me jutuga Reigi lauludest pärimuskultuuri tundja õpetaja Ene Lukka, meedik Jan on tänasesse saatesse valinud ühe iidse regilaulu ammusest ajast. Ta räägib selle loo tagamaadest ning laseb meil seda ka kuulata tema valitud lugusid. Ning sellised on tänased teemad. Minu nimi on Krista taim, head kuulamist. Harva harva summardi piiluda. See oli siis Trad Attack ja lugu pealkirjaga kabala. Täna räägime me aga eestimustritest, eesti pärimus likest motiividest, märkidestornamentidest põhjust on õige mitu, seda tehasest noored kunstnikud. Moekunstnikud Sirli Pohlak, Kertu Kivisik. 27. jaanuaril tutvustavad Eesti Rahva Muuseumis oma värsket loomingut, mis on just inspireeritud vanast modernsest kollektsioonist. Aga räägime tänases saates ka sellest, mida need mustrid tähendavad ja kuidas neid tõlgendada. Saates on külas ehtekunstnik õppejõud, Eesti parim pärimuslike mustrite tõlgendaja kärtsu madalat. Tere teile kõigile, aitäh, et tulite. Niimoodi sissejuhatus on tehtud kärtsu, ma tahan, et ma pöörduksin teie poole sellega, et kui kaugele ulatub meil manu noh teadmine või teadmised selle kohta. Millised mustrid, millised rahvariided meil on ja millal neid hakati koguma, üles tähendame, kes seda tegid, kes olid olulisemad tegelased. Kõige vanemaid, selliseid mustreid on ju näha meil arheoloogiliste leidude peal ja, ja seda on uuritud ikkagi juba 19. sajandi keskpaigast alates on olnud ju Eestis selliseid arheoloogiahuvilisi ja ja noh, tulebki vaadata seda, et näiteks tekstiil ei, säili maapõues aga säilib ainult siis, kui ta on metalliga koos metalllaastudega. Et tegelikult me saame näha ikkagi mitmesaja aasta taha neid vanu rekonstruktsioone, et millised mustrid olid ja tavaliselt olid vanad mustreid ikkagi geomeetrilised. Ja kui nüüd vaadata seda Eesti Rahva muuseumisse kogutud 19. sajandi lõpus puu ja 20. sajandi alguse Esemetest siis siis noh, loomulikult nad ulatuvad ka 18.-sse sajandisse, seitsmeteistkümnendasse sajandisse. Aga niisugust kuu või kogumistegelikult juba hakkasid 19. sajandil juba süsteemselt tegema sellised Estofiilidest baltisakslased ja meie ajaloomuuseumi. Kogu ju ka on alguse saanud Grovintsiaal muuseumiste sellesse kogutud esemetest, aga nagu me teame, 19. sajand oli just selliste eriliste kuriossiteetide kogumise aeg, kus, kus kaugete maade Selline pärimuspärisrahvaste kunst ja rahvakunst muutus atraktiivseks siis loomulikult ka siin Eestis eriti seda, et ajaloomuuseumis on väga unikaalsed kogud kuni sinna Kruuse, Sterni ja, ja, ja, ja, ja muude selliste rännumeeste juurde minnes, kuid muuseumitega seoses ja üldse suulise pärimuse kadumisega nii või, ja kirjakeel nagu sai suurema niiskuse levik kui ja, ja siis hakkas ära kaduma see niisugune unikaalne Eesti enda suuline pärimus siis muidugi hakati koguma seda hurda poolt ja, ja sellega seoses kogunesid ka õpetatud Eesti seltsi ja teiste seltside juurde väikesed sellised esemekogud, aga see ei olnud nii süsteemne või teadlik. Aga vaat siis, kui tulid Saksamaalt, et tagasi natukene erinevad Neil aegadel Ants laik, maa ja Kristjan raud, kes olid esimesed eesti professionaalsed kunstnikud, kes naasid Eestisse tagasi, sest osa jäid ju mujale siis nad juba Saksamaal Düsseldorfis kohtudes Nad arutasid eestlaste sellise saatuse üle ja raske elu üle ja, ja, ja, ja samas olles ise tulnud külakogukondadest siis tagasi tulles sellise professionaalse kunstnikusilmaga näete, nad nägid, et, et tegelikult see rahvariiete mustrid, värvid, kompositsioon, see maitse, et, et see on niivõrd kõrgel tasemel. Et see siin ei ole võimalik teha isegi vahet professionaalse kunstniku ja, ja rahvakunstniku sellise talendi vahel, et nad Kristjan raud kirjutas, et et muistsed loojad olid nii nende kujutlusvõime ja nende selline talent. Ta oli nii kõrgel tasemel, et 20. sajandi kunstnikud ei, ei pürgi isegi sinna tasemele pannes, eks ole, kui niivõrd erksaid värve ja ja, ja Ants Laikmaa oli tegelikult siis esimene kunstnik, keda siis Oskar Kallas ja, ja õpetatud Eesti selts ja ja ka see, kogu see niisugune teadlik seltskond siis palus õpetatud Eesti seltsi juurde seda eseme kogu korrastama, juurde koguma ja laikmaa, kes käis siis ise esimesed reisud ära, siis leidis, et see on nii huvitav, see nii vajalik töö, et kutsus Kristjan Raua endaga kaasa, nii et kaks sõpra, kes siis Saksamaal olid tuttavaks saanud, siis läksid eesti rahva kadumas olevat ja kaduma hakkavat pärandit korjama. Aasta oli 1905, kui nad kahekesi esimest korda käisid külades ja mõtlesin, et traditsioon, kuidas kunstnikud koguvad selliste rahvapärimust mitte ainult suulist, vaid ka esemelist. Selle juured ongi nende kahe mehe seal tegevuses ja, ja noh, Eesti Rahva Muuseumi asutamise juures olid nad, nad olid Kristjan raud oli kogumistoimkonna esimees ja, ja üle 50 kunstniku ja kunsti. Kõik meie kuulsad korrušeed on käinud külades korjamas Eesti Rahva muuseumile ja kui me tegelikult praegu mõtleme, kui suur variatiivsus või kui palju erinevaid, kas õllega, puu või, või mustreid või vöökirju või, või Tanusid meil on kokku korjatud, siis, siis kujutage ette, kui nad ei oleks teinud. Me ei teaks üldse, et meil on olnud nii rikkalik kultuur, see on nii kergelt ja nii kiiresti hakkas manufaktuuris toodangu tekkimise ja moekate poekaupade tekkimisega inimesed, kõik tahtsid olla moekad ja siis mis juhtuski, oli, oli see, et, et kui läikma ja raud hakkasid siis käima mööda külasid ja Eesti Rahva muuseumile esemeid korjama, siis siis väga suur hulk inimesi ju leidis, et nad olid ära visanud väga palju väärtuslikku, kui lihtsalt koli ja rämpsu. Ja, ja, ja aga noh, mis toimus siis nõukogude ajal oli just see, et Eesti kunstiinstituut saatis ju iga suvi kõikide erialade tudengid etnograafiapraktikale ja mina olen ka 83. aastal käisin esimest korda siis esimese kursuse üliõpilasena hoopiski Kaljo Põllu ekspeditsioonil soome-ugri rahvaste juurde ja, ja samale Anu Raudtegi ekspeditsioone Leila Pärtelpoeg, väga paljude õppejõud ja tuntud kunstnikud viisid Õpilasi küladesse ja moeosakond kunstiakadeemias on praegu ainukene, kes on kus on täiesti järjepidevalt traditsioon ikkagi aastast aastasse säilinud, et rahvakunst ei ole niisama mingi niisugune mustrid ja, ja lihtsalt ilumeeleavaldus vaided, et seal on mingi sügavam sisu selle märkide, värvide inimese komponeerimisega, antakse edasi mingeid teid, mingeid lugusid, mingeid kõrgemaid inimeseks olemise, selliseid mõtteid, mis argitegelikkuses ja, ja sellises pühas sfääris ka meile, tänapäeva inimestele midagi olulist ütlevad. Niimoodi siit ongi mul hea kohe küsida noorte moekunstnike käest kolmandal kursusel mõlemate õpite Sirli Pohlak ja Kertu Kivisik. Mis teid inspireeris oma seda kollektsiooni looma? See on siis pealkirjaga enne ja Eesti Rahva Muuseumis Tartus 100 27. jaanuaril te välja toote, mis andis selle tõuke ja kui palju olete teie nüüd oma kooliõpingutele kokku puutunud, siis pärimusega käinud ise ka võib-olla kuskil midagi vaatamas. Sirli. Meil algas ka kõik selleks, et me käisime anoroa juures praktikal Viljandis ja kogu etnograafia kursus algaski sellega, et me käisime augustis seal ja me olime nädal aega seal ja see oli lihtsalt see kogemus ja see võimalus, et me saime Anu Raua hiivides seal uurida, puurida igast erinevaid mustreid ja ja neid ka jäljendada, siis joonistades see oli noh, see oligi selle kõige algus, miks me nüüd oleme jõudnud siia et tehakse seda moest, seda üritust korraldada, kus me siis ütleme oma etnograafiakollektsioone. Kerttu oli raske ennast sinna maailma sisse viia või oli sul varasemalt, ma ei tea, kas lapsepõlvest või kuskilt kogemusi olid näinud kaheksa kanda kolm jalga mida iganes. Ma mul ei olnud otseselt raske, aga ma ei teadnud sellest maailmast väga palju. Seega, kui meil hakkasid nüüd etnograafiaõpingud, siis minu jaoks oligi tegelikult suur üllatus, et millise imelise pärli ma just enda jaoks avastasin ja kui sügav see maailm tegelikult olla ja see oli väga-väga inspireeriv minu jaoks ja samamoodi ka võib-olla ennast arenda, et uurides enda juuri tegelikult avastab ka väga palju iseenda kohta, kust sa pärit oled. Minu vanavanemad on Saaremaalt ja Hiiumaalt pärit. Sellepärast ka siis need Saaremaa mustrid ja nende inter interpretatsioonis täpselt. Kertu vabanduste Sirli, kus sina olete? Mina olen harjuman tüdruk, mul on ema poolt, ma jään üldse igalt poolt välismaalt kirju kirju perekonnataustaga, aga isa poolt Harjumaalt ja, ja kuna mina oma kollektsioonis pigem võtsin inspiratsiooniks just tanud, et mitte konkreetselt, et ma ei hakanud oma juurtest võtma seda inspiratsioonitanud, need tunduvad ja kes see tänapäeval enam tänuga käib. Aga tegelikult on just see tol ajal tanu oli väga suur sümbol, et abielunaine pidi tanu kandma ja, ja see kuidagi mis kõik see lugu selle taga on ja need Eesti Rahva Muuseumis on ka näitusel näha neid kujusi ja vorme, mis, mis kanti, et ta ei olnud, ainult, ei olnud ainult neljakandilised peakatted, vaid Tanusi ja peakatteid on nii palju erinevaid ja huvitavaid ja, ja mind just paelus see väga ja, ja siis ma hakkasingi sealt uurima ja, ja võtsin üle siis kast õlut. Oma töid tehes mõtlesite ka sellele, et kui neid kunagi tehti nonii, Tanusid kui ka rahvariideid, tikandeid kõik, et kui palju inimestel pidi olema aega ja ilumeelt ja mida see kõik tähendas, oled proovistidega mõnda ise järgi teha. No me seal nii palju, nii süvitsi, ei mina ei ole rohkem läinud, kui me olime seal Heimtalis Anu Raua juures, kus me pidimegi käsitsi valima välja mustri ja käsitsi siis mitte küll tikkima, vaid kas siis Aküülidega pidime jäljendama siis neid mustreid juba see oli tohutu töö-ööd ja päevad läbi tegime, neid tuleks võimalikult täpsed ja, ja kuna me pidime nii läbi luubi vaatama neid mustreid, siis oli täiesti hämmastav, et eesti naised ju tegid terve päeva tööd ja siis raske tööpõli põllu peal ja siis veel õhtul küünlavalges tikkida. Nii keerulisi mustreid on täiesti noh, täiesti uskumatu. Kärtsu madalaid, ma tulekski nüüd nende mustrite juurde, et miks tõesti naised, kes tegid päeval rasket tööd ja kõik sedasi lõpuks ikkagi istusid maha ja hakkasid neid mustreid kuduma ja tegema, kas oli lihtsalt sedasi, et tahaks olla ilus või oli seal ka mingi praktiline väärtus, et kuidagi ennast maailma külge ankurdada läbi nende märkide, sest või olid need lihtsalt ainult mustrid, vennad tähendasid midagi? No kõigepealt esimene kord, kui ma üldse nägin, et midagi nii erakordset, et nii imepeened käsitööd ja, ja, ja, ja tõesti väga vähese valgusega ja ma nägin Siberis tegelikult, et Eesti omad eesti asjad olid nii tavalised, eks ole, et tavaliselt ei näegi kõigepealt oma omaenda ümbrusest. Ei, ei mõistagi nii väga kui alles noh, vaadates enda oma läbi teise, eks ole, näiteks needsamad soome-ugri ekspeditsioonid, millest minagi osa võtsin. Ma käisin-manside juures Siberis ja ma käisin Karjalas kaljujooniseid ja, ja Karjala külades esemeid joonistamas, siis siis need tegelikult avasid mu silmad. Hakkasin nägema ka seda Eesti mustreid ja nende tähendusi, aga neid ei saanud. Tol ajal, kui mina õppisin esimese kursusel metallikunstnikuks, on traditsiooniliselt Eestis niisugune meeste eriala, eks ole, siis siis ei olnud, et meil mingisuguseid seletusi selle kohta, et mida see tähendab, mis tähendab, ja üldse ehete kohta öeldi, et nad on aksessuaarid ja nad lihtsalt kaunistavad rõivast. Aga kui ma olin seal siberis ja mulle seal ütles üks küla, vanim naine, et tema ehted on seotud tema usuga, siis vot selline lause pani mind uurima seda, et mis, mis, mismoodi nad siis on usuga seotud ja nüüd samm-sammult ma jõudsin tõesti selle soome-ugri mütoloogilise maailmapildi, nende erinevate Tähenduste ja lugude ja, ja kogu selle maastiku juurde, mis moodustab sellise inimese hingemaastiku, kust ta siis võtab kujutlusvõime abil paneb kokku omavahel erinevaid, tõsi ja oma isiklikke kogemusi ja seda, mis talle on õpetatud kultuuris sees olles, et mis on need väärtused ja millest maailm koosneb, kuidas maailma alguse sai ja mis inimese roll siin maailmas on ja vot siis Nende need niisugused tõlgendused kajavad tema lauludes tema uskumustes, tema igapäevatöös, aga ka tema käsitöö, vot see, kuidas ta kui juba Kristjan raud, eks ole, märkas seda, et et see talent. On tähtis ja see, et, et kuidas need märgid ja mustrid on omavahel kokku kokku pandud, et see ei ole niisama, et ma lihtsalt vaatan ja ma hakkan hakkan tegema jäljendama. Nii nagu nõukogude ajal tegelikult meid püüti oletada, et lähed muuseumisse, vaatelt mustri ära võtad, paned selle oma eseme peale ja siis ongi etnograafiline või nagu tänapäeval, eks ole, minnakse presidendi vastuvõtule, siis on, on kleidisaba peale tehakse samasugune lillkiri, eks ole, ja siis ongi rahvuslik muster, aga, aga tegelik see, mida nüüd need noored tudengid on läbi elanud on, on just see, et nad püüavad siis süveneda sellesse mõttemaailmasse ja sellesse sellesse sümbolite niisugusse kui naguniisugust, maamärkide süsteemi. Et saada aru sellest, et kuidas tänapäevast loomingut, et selle Iidse niisuguse vormelite süsteemi peale nagu üles ehitada, sest noh, inimese rõivas näiteks on ju tegelikult selline väike ja mikrokosmos tähendab et inimese needsamad rahva riidedki, kui me vaatame kas või neid arheoloogilisi leide või siis tänapäeva rõivaid rahvarõivaid, siis kõikide aukude ümber on punaja valge mustriline, selline geomeetriline ornament nii käiste aukude kaelaaugu alumise ääre all, nii et kõik sokki ka sellised Kuhu sa endal käe või jala sisse lükkad, see, sellel on väike niisugune tähistus ümber, mis sind kaitseb, mis loob sinu oma privaatse ruumi ja vot see, kuidas läbi aastatuhandeid Ta on, on just siin selles väga karmis loodussituatsioonis inimene ennast, et nagu maailmaga suhestanud ja, ja iseennast märkidega ja värvidega positsioneerinud. See on nagu üks aspekt, kuidas me saame neid tänapäeval üldse vaadata, sest et et see märkide süsteem, millest näiteks Juri Lotman on kirjutanud, et geomeetrilised lihtsad ornamendid, märgid on, on tegelikult suuliselt kultuurikirjutamisoskused, kui alfa, peediga ja tähestikuga kultuurid kirjutavad üles tähtede abil mingeid sündmusi, siis suuline kultuur ei kirjuta üles mitte sündmusi, vaid igavikulisi väärt. Tõsi ja igavikuliste kultuuritekste, aga mis need igavikulised kultuuritekstid on siis? See on ikkagi seotud sellega, et kust me tuleme, kes me oleme ja mis, miks inimene üldse maailmas on sündinud, mis on tema eesmärk, nii et kui me tänapäeva sellises hästi kasumi ja, ja, ja Vitali keskses sellises imelikus meedia ruumiski oleme siis siis tavaliselt need inimeseks olemise mõõt, et üldse, et kes ma inimesena olen, mida ma siin teen, kui ma siia olen sündinud ja, ja ja miks ma seda teen ja mida ma saan pan panustada siis noh, kui ümberringi mõõdetakse kõike ainult rahas, siis noh, inimestel lähebki peale täiesti sassi ja, ja vot need niisugused igavikuliste inimeseks olemise, kogemuste ja mõtete mõtlemine ongi olnud ornamentide sünnialus. Aga kas te saaksite välja tuua ka, kuidas nad nagu jagunevad selles mõttes, et on nagu siis kaitsemärgid, mida pandi riietele, on siis Maide hirmutamise märgid või kuidas, kas nad jagunevad ka kuidagi? No kõige esimene niisugune küsimus on just see, et, et, et kuidas, kui ma hakkan kõige tavalisemalt nihukest väikest märki nagu ristimärk, ma ei mõtle ühegi religiooni ristimärki, aga aga, aga kui me vaatame seda vertikaalselt ülevalt, taevast tuleb joon, mis jõuab maani. Ja siis, kui vaatame horisontaalset joont, mis selle sisse risti läbib, siis see on nagu silmapiir, eks ole, et kui kohtuvad taevas ja maa, siis selle keskmes maailma keskpunktis on inimese süda või inimene ise. Kui ta siis hakkab oma maailma ümberringi vaatama, et siis siis tekivad ringid, tekivad erinevad sellised sümbolid, mida me kunagi ütle, kui me näiteks kuuleme ühte väga tavalist muinasjuttu, eks ole, vaest lapsest, kes läheb kõige viimasena sauna, sest et kõik pererahvas on ära saunatanud ja, ja ta läheb ja on juba pime. Ta läheb sauna ja teeb risti märgikese, siis sauna ukse sissepoole, et vanatühi ega ega midagi halba ei saaks tulla talle. Korrigeerima kurja tegema, aga vana vanapagan tahab oma poegadele teda naiseks viia ja väike hiir siis õpetab talle, et et üksi üksi, õeke aga siis kui ma olen siin tudengite käest ka küsinud, et mis te arvate, missuguse ristiga, kes ta siis tegi, siis kõik arvavad, et noh, ta tegi sellise ristiusu ja rituaalse sellise kiriku risti. Aga ei teinud, kas sellepärast, et ta tegi Kaldristi ehk siis Andrease rist ja ja, ja vot seda Andrease risti on tehtud nii kaitse-eesmärgil kui ka ravi eesmärgil. Näiteks kui ma olin tudeng, siis ma nägin Eesti kirjandusmuuseumis, oli Mare Kõiva oli teinud ühe salvestuse ühe vanema naisega, kes siis näitas, kuidas ta kuuga ravib ravis kuuga oma tere põlve, kuidas ta võttis seda kuuvalgust ja pani sinna põlve peale, võttis veel kord kuuvalgust, pani põlve peale ja võitis kolmandat korda kuu valgusti pani põlve peale ja siis tegi selle Andrease risti või Kaldriski siis sinna peale nagu sulges, lukustas selle selle valguse sinna selle põlve raviks ja vaat, seesama see kolm korda või seitse korda või viis korda. Ja, ja kust see, kust see märk tuleb, kas ta on kaldu aktiivne või ta on selline tasakaalustatud rõhtne, vot nendest märkidest ma tulen nüüd mul on ka, et Eesti Rahva Muuseumis on 31. veebruaril on märkides või jaanuaril on on märkidest loeng, nii et seda peab näitama täps absoluutselt. Raadios ongi seda tõenäoliselt väga keeruline teha, sest kõike seda edasi anda on pea võimatu. Aga noh, minu jaoks oli siis, kui ma hakkasin tudengina huvi tundma selle vastu oligi kõige suurem tõkke see, et kuna oli küll kogutud muu teabe hulgas märkide tähendusi ja, ja, ja, ja ka niisuguseid selliseid Värvide tähendusi ja nendest ei olnud sellist süsteemset ülevaadet ja see see kokku koguma hakata, seda see oleks pidanud juba 100 aastat tagasi inimeste käest küsima, kas ei olnud siis nii tähtis uurimisteema, võib-olla see oligi ka teadlikult kõrvale, et igal juhul need märkide tähendusi, kui tahame leida, siis tuleb väga paljudest allikatest kokku koguda ja see nõuab süvenemist ja aega. Sellija ja Kertu kuidas teiega on kuulasite praegu, kui palju on veel sellist, mida tuleks avastada, kuhu tuleks minna ja kas võib olla seotud maaelukutse või, või oma loomingu eesti rahvapärimuste? No ma arvan, et avastada on väga palju ja kindlasti see, et me oleme nii alg alguses selle kõigega, et et kuna see teema on nii põnev, siis, siis kindlasti ma noh, mina võin küll öelda, et ma kindlasti tahan ka nagu jätkata seda teed. Aga noh, ongi, et me oleme nii rohelised veel selle koha pealt, et sammas kolmas kursusega väga palju ei ole enam jäänud. No ma mõtlengi pärast lõpetamist ikka selles mõttes, et omal käel, et tegelikult meil lõppes teise aasta sügissemester oli see, kus meil oli etnokursus, aga me oleme nüüd kolmandasse kursusesse sele viinud ise, et et nagu sa meie täitsa enda vabal käel oleme selle Sedasi noorte loojatena, kuidas teile tundub, et kas siin võib olla ka peidus see, et et meie mustrid ja meie lood on väärt rääkimist laiale maailmale ja nad võiksid seal leida suurt kõlapinda mitte nüüd, et me peaksime mustrid rahaks vahetama, aga. Kindlasti nad omavad suures maailmas nii-öelda kergelt väärtust, arvestades seda, kui vähe meid on väiksed Me oleme. Aga ma arvan, et see eesmärk praegu otseselt ei ole nüüd, et nii laia publiku ette, ma arvan, et miks meie seeria seda asja teeme, on lihtsalt see, et see on meile oluline, see on tähtis ja kui juba kellelegi veel kedagi veel kõnetab meie ürituse ettevõtmine, siis ma arvan, juba on olnud väga edukad. Kärtsu madalad, viimane küsimus veel teile, kui on märkide vastu huvi, siis kus saab neid kõige paremini neide mõista, nendest aru saada ja kas tasub iga märki endale noh, kas kaela riputada või kuidagi võtta üle ilma nendele tähendus teadmata ja kasutab. No see on jälle selline huvitav küsimus, et siin palju vastuseid, aga, aga ma arvan ikkagi, et et kui me rohkem hakkame hindama seda pärandit, mis meil on ikkagi Eesti Rahva muuseumisse korjata peredes paljudes peredes on ju sellist vana käsitööd alles ja ja kui me hakkame nägema selle taha, et, et seal ei ole tegu lihtsalt mingi ilustamisega, vaid et siin on sügavad, et mis, mis meie esivanemate jaoks on olulised ja, ja kuidas me oleme nii metsa kui maa kui v tule õhuga seotud ja kuidas need lood. Ja see, see, see austus oma, sellise kodumaa ja, ja, ja sellise juurika vastu, et kuidas see muudabki neid hästi huvitavaks ka teistele, sest et kõikidel rahvastel on ju märgid olulisel kohal, ükskõik, kas me läheme Aasiasse või Lääne Ameerikasse või Austraaliasse, kõik kondine kontinendid on omal kombel samu märke ju interpreteerinud. Ja igas kultuuris nad tähendavad midagi natuke teistmoodi, aga väga huvitav on see, et mõned märgid on rohkem sellised universaalsed ja neil on enamasti selline väga sarnanen tähenduse kontekst, aga vat nii nagu ma alati ütlengi. Et iga kultuur kodustab need märgid enda moodi ja, ja et, et see meie nähtav emakeel või visuaalne emakeel, mis märkide kaudu on kõneldud, et me lihtsalt peame seda nagu võõrkeelt uuesti kõnelema õppima. Suurepärane aitäh teile saatesse tulemast, kärtsu madav, et Sirli Pohlak ja Kertu Kivisik. Me jätkame siit nüüd looga, mis ei ole kuigi vana, ta ei lähe pärimuse alla, virmalised laulavad meile suves ja sel põhjusel tänan Tõnise päev ja Tõnisepäeval. Vanarahvas ennustas ka ilma, mismoodi ja mis vanasõna seda puudutab, seda kuuleme pärast virmaliste laulu. Turku. Aeg vanasõnad on kuldsed sõnad. Ning nüüd on meil Tartu stuudios folklorist Risto Järv. Ja täna on Tõnise päev. Vanasõna ütleb, et kui Tõnisepäeval niipaljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Mis aega siin mõeldakse ja kus niisugune asi on sündinud. Ütles no kes seda täpselt teab, mismoodi see ütlus sündinud on, aga ilmselt praegu pime aeg on tasapisi kukesammu võrra otsa saamas. Loomulikult vaadati, kui palju päikest on, kui palju valgem juba on. Ja see vanasõna, millest on väga arvukalt üleskirjutusi püüabki siis teha seose talveaja ja ja siis edasi aasta vahele vanusena kuulub niinimetatud ilma vanasõnade hulka ja on Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes üleskirjutuste arvukuselt suisa kolmandal kohal selle eri variantidega. Ja tõepoolest siis selles ütluses eri variantides tõdetakse, et kui natukenegi päikest paistab, siis tuleb midagi midagi head näiteks Otepäält augus Palmilt 1890. aastal üles kirjutatud vanasõna, kuid õnnis päev on nii palju päeva paistused, miis hobuse seal karata saa siis see suvi. Nii et parem Patine on vaja, ei ole. Enamike nende ütluste taga on mõistagi siis see, et meie esivanemad, kelle jaoks põlluharimine see, milline ilm tuleb, oli samamoodi oluline, nagu ta meile on, aga hoopis teistsugustel põhjustel. Selleks et edasi ikka saaks süüa nii endale kui loomadele. Et seepärast luuleti, et tuleb hea aeg, tuleb ja põlluharimisaeg ja seepärast arvukalt neid eriteateid Eesti eri paikadest. Ka on mõni teade rahvaluule arhiivi käsikirjades on selline pikem analüütilisem ka. Näiteks Vassili Noot on. Suuremõisakülast 1927. aastal üles kirjeldatud sellise katke, kui Tõnisepäeval päikest ei paista, siis tähendab see halba. Nimelt tuleb tõbede haiguste aeg edasi räägitakse järgmist. Kui Tõnisepäeval niipaljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg, päike, see on nii siis ka vanarahva arvamuse järele päris tervise allikas, olgugi et siin teatav ebausumaitse juures. Siiski uskus vanarahvas kaudseltki päikese tähtsusest aru saada. Aga enamikus nendes tõlgendustes, mis siis Meil talletatud on, on tõepoolest siis viidatud, et et kui päike paistab, siis tuleb kas hea heinaaeg või või siis üldisemalt. Tõepoolest selline ilus aeg. Muidugi tekib küsimus, kas nad üldse on siis õiged vanasõnades, need on justkui nagu ilmaended eesti folkloristide näiteks hiljuti on just Anneli paran oma artiklis analüüsinud enamik Nendest vanasõnadest, mis ilma kohta käivad tõepoolest sisaldavadki sellist võrdlusvormelit, et kõige populaarsemad sõnad kui keelelist analüüsi teha siis seal vanasõna kogumis ongi. Kui ja siis ehk siis kui, kui on miskit moodi ühtmoodi, siis arvatakse, et tuleb sellele vastavalt ka hiljem. Ja noh, sageli ongi see võrdustoolides talvise aja ja, ja suvise aja vahele ja kuigi tõepoolest tänapäeval ilmselt meile võib tunduda, et see seos nii pikalt peale ennustada on kahtlemata üsna üsna keeruline ja raskesti usutav, kas tõepoolest paika veab, mulle tundub, et võib-olla sellist üldist mõtteviisi võib pidada nende silma vanasõnades selliseks mida annab ka tänapäeval järgida, ehk siis nagu see usk, et kui, kui natukenegi seda ilusat aega on, et siis läheb ka edasi iras ilusasti ja, ja selles suhtes ongi üks viimastel aastatel ka ka teised uurijad näiteks Tartu ülikoolist loodusgeograaf maid sepanjast analüüsinud ka natukene ilma vanasõnu ja, ja toonud välja, kuigi ta praktilise ilmaennustuse alusena see rahvatarkus tõesti ei paika ei pea. Et siis peale selle, et me saame teadmisi meie esivanemad, et maailmapildi kohta ja omaaegse ilmastiku kohta. Aga just see, see mõtteviis on see, mida me sealt tagant näha võime ja, ja mis, meil võib ka tänapäeva oluline olla. Mõtteviis ja ma saan aru, on positiivne, et piisab, kui pisutki päikest on, see annab juba lootust, et ees ootab seda kalja. Aitäh Kristo Järve täna ja kuulmiseni jälle nädala pärast. Lille'i kuku kägu, läks laanelaule mai. Laeva jää, kuku, tuusikus, tuktuuraya erukul sekkus jää tõttu, jättis reageeri peale. Viltu armeed aialeiba. Eduku käovärgid mätta. Su armida ja ta ei vaata farmi. Käovärgid mätta staadukkunud. Piruditeriaatrindaat erutu kirjad kokku ajada. Ja nüüd läheme saates vana loo osa juurde. Nimelt palusin stuudiosse pärimuskultuuri asjatundja õpetaja Ene Lukka, jäigi Gianni ja palusin ka ühtlasi jänes olla, et sa võtaksid kaasa ühe muusikapala mõne vanema sellise ja kommenteeriksid rääkisid, mis lugu see selline on ja tutvustaksid seda meile? Minu suur armastus on ikka riigilaul. Ja mul on väga hea meel, kui noored inimesed, neiud ja noormehed, mehed ja naised seda laulavad. Ja eriti hea meel on, kui see ka äratuntavalt regilauluks jääb. Ja sedapuhku valisin ühe väga-väga vana laulu, mida folkloristid nimetavad tütar vette. Karm pealkiri ja karm sisu ka. Aga võiks öelda, et õnnelik lõpp. Igal juhul on teada, et paljudes lauludes on viiteid väga vanadele iidsetele, kommetele mis on ammugi kadunud ja ei usukski, et sellised Eestimaal kunagi on olnud nagu veritasu ja tütarde müümine ja tõmbamine aga sealhulgas ka tütarde hukkamine. Ja see laul on pärit juba väga vanast minevikust isegi või minna välja sugu kondliku korra ja varase Reodealismi perioodi igal juhul aega enne saksa ja skandinaavia vallutusi ehk enne kolmeteistkümnendat sajandit. Ja kui nüüd mõelda, et viimased üleskirjutused, mis mul kiiresti õnnestus kätte saada pärinevad 20. sajandi algusest siis võib esitada ainult küsimuse, et kuidas ja miks just see laul tänasesse päeva jõudis. Ja et küsimus on, et mida siis see tähendab see tütar vette, kui te laulu kuulata? See on Kodavere kihelkonnast pärit lugu, mille on omale lähedaks, lähedaseks laulnud ja mänginud selline suurepärane ansambel nagu kre. Ja ju see on ka neile oluline laul, ega nad muidu seda poleks valinud. Tütarlaste hukkamine on ühel ajal olnud ka päriselt toimunud nähtus. Aga lauludes võib-olla võiks mõelda selle peale, et see on nagu tänu emale, kes hakkas vastu tollele kombele, ehk siis, kui oodati poega, siis kõiku pandi valmis, mis, mida kombed, usund, tõekspidamised nõudsid. Aga kui tütar siis öeldi, et viib esile Viivete aga ema, kes on juba oma tütre ilmale toonud, talle rinda andnud? Ta lööb nii-öelda poeetiliselt kirjeldades jalaga vastu maad ja ütleb, et pigem mingu see maa siin pooleks. Kui jätma oma vere vette, viskan või Armo, annan ära. Aga see laul siis on üles kirjutatud tänu Kadri kriidile ja Krõõt raskile 1887. aastal Kodavere kihelkonnast. Nendest põhjustest me ei hakka rääkima miksist tütarde hukkamist nõuti, aga ema põhjendab oma tütre ellujäämist sellega. Kuigi tütar ei künna, siis Taestab. Kuigi ta ei niida, siis ta võtab loogu, talle ehmad lüpsab ja karja saadab ja hobuse joodab hommikul. Nii on siis juttu selles Kodavere kihelkonna laulus kuulamisega. See oli siis regilaul tütar Ansambli kre esituses Kodavere kandist pärit, et laul, mis on üles korjatud ja tutvustas seda siis Ene Lukka, jäägitian, pärimuskultuuri tundja õpetaja, järgmine regilaul järgmised teemad juba nädala pärast huvitaja saates, minu nimi on Krista taim. Ma tänan teid kuulamast ja soovin teile kena päeva ja kui täna Tõnisepäeval päike paistab, siis peaks suvi ilus tulema ja vähemalt Tallinnas ta paistab, niiet.