Tervist head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit, algab huvitaja saade. Täna on teisipäev ja me räägime tervisest. Nimelt riiklikku immuniseerimiskavasse on lisatud alates sellest aastast tütarlastekaitsesüstimine inimese papilloomviiruse vastu lühendatud Sis HPV vastu. Milliseid probleeme tekitab üldse HPV inimese kehas, millise kaitse vaktsiin annab sellest täna siis räägimegi ja stuudiosse tuleb Põhja-Eesti regionaalhaiglast naistearst Aleksandra šabrova. Aga teeme juttu ka sellest, kas ja missuguseid kõrvaltoimeid on HPV vaktsiin Eestis põhjustanud. Missuguseid kõrvaltoimed on ka maailmas täheldatud ja et saada sellest poolest ülevaadet, siis, siis Tartu stuudiosse tulevad meil ravimiametist ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius. Ja saate teine pool on ikkagi novaatori uudiste päralt. Novaator on siis ERR-i teadusportaal, kus on ka terviseteemad ja kaks teemat, mida Marju Himma käsitleb väidetavalt imikute ja väikelaste piimasegude pakendi info on eksitav. Mille poolest siis kuuleme saate teises pooles ja teine uudis on siis pisut kurioosumite vallast. Biohäkkerite kogunemisel süstis üks mees endale amatööride tehtud herpese ravimi ja mis siis sai, jällegi kuuleme lähemalt Marju Himmat. Mina olen toimetaja Meelis Süld, head kuulamist ja kaasa mõtlemist. Paremad päevad on ees. Seda nüüd ja nüüd seegaalsetum puul selgemaks ja nii edasi, nii edasi. Siin mõtetes olla võin teine emm ennast teisiti ja suhe vaid võõraks muudab meid meie põlema ja siin hoida ei saa hoida isa. Ei sa olla sinuga. Aega on teele ja suud lahti. Näed, hurra maati, ilma lõputa. Tunnen end Guysi. Niisiis, tänasest huvitaja saates räägime HPV ehk inimese papilloomviirusest. See teema on tekitanud omajagu elevust, sellepärast et HPV vastu olemas nüüd ka vaktsiin ja osad näevad selles suurt läbimurret, et on olemas vaktsiin HPV inimese papilloomviiruse vastu ja on siis ka hulk inimesi, kes arvavad, et tegemist on täiesti tarbetu ja lausa ohtliku vaktsiiniga. Aga meil on saates külas Põhja-Eesti regionaalhaiglast naistearst Aleksandra šabrova tervist. Tere. Alustame sellest, et, et mis asi see HPV ikkagi on, mis viirus see selline on, mismoodi see inimese kehas siis avaldub? Inimese papilloomviirus on tänapäeval levinuim suguhaigus ja kui me rääkida räägime numbritest siis iga inimene, vähemalt üks kord elus anna olnud viirusekandja kuskil 80 protsenti neist. See ei tähenda, et ühe ühemomentselt kõik me oleme kaheksa protsendi viirusekandjat, aga isamaa on endiselt elus kyll. Selleks hetkeks hetkest, kui me oleme nakatanud, ta võib mööduda üks kuni kaks aastat ja viirus kaob ära ise limineerupa kehast. Kui kiiresti ja kellelt ellimineerub, kellel mitte ette ei oska öelda. Aga seda ta tihti ka on, selline. Kas see on seesama viirus, mis tekitab lastel kästnasid jalgadel konnasilmasid, on see sedasama? Jah, see on seesama viirus. Viiruse tüüpe on üle 100. Nendest on need, mis tekitavad tüükaid ehk kandi loomi. Aga on need mida nimetatakse kõrgema riskiga viiruse tüübid, tüved, mis tekitavat emakakaelavähki häbemerähki, peenise anuse, suuneeluvähki. Nii et tegemist ei ole siis lihtsalt sellise haigusega, mis tuleb, läheb, võtab võib-olla selline, mis tuleb, läheb, eks ole. Paraneb ise, aga osa neist versioonidest tüvedest võib tekitada ka tõepoolest raskemaid tagajärgi. Jah, kui viirus jääbki meie keha sisse tähendab, see on umbes 10-l protsendil neist kest, kes on olnud kontaktis viirusega ja ta jääbki sellise krooniliseks vormiks, siis ühel protsendil nendest võib tekkida tulevikus emakakaelavähk näiteks. Kui palju annab siin ära teha, aga sellisem lihtsalt jälgimisega patsiendi vaatamisega, et et jälgida, missugused siis muutused on kehas, toimub. Et iseeneslikul ta inimesed ei ole teadlikud, et nad on saanud endale sellist viirusta, noh muidugi, kui me räägi konsioloomidest, aga kui me räägime näiteks emaga kaelas, siis ta kui on naisel ongi see krooniline vorm, et viirus kuskile ei kao, ta ikka püsib, siis tasapisi võivad areneda emakakaelas muutused mida meie naistearstide jalgne tänu papp testimisele ja kui need on muutuseta muutunud raskemaks, siis siis naine vajaks ravi. Et ennetada emakakaelavähi tekkimist. Kas HPV viirus kuidagimoodi annab ka endast nagu märku, ütleme, et jah, kui me räägime kondünaamides, siis need on näha nüüd nässad, eks ole, aga, aga kas võib olla ka täiesti märkamatus haigus? Absoluutselt nii see on igav, kui ta ei tekitanud ta muutusi rakkudes. Me ei tea temast mitte midagi. Et ka näiteks meesterahval võib see viirus olla, aga siis vaatamata sellele, et, et mitte midagi naha peal näha ei ole sellegipoolest. Jaa, kliiniliselt ta ei tea, et aga ta ongi viirusekandja. Nii, aga nüüd, missugust kaitset peaks pakkuma seal vaktsineerimine, HPV vastane vaktsiin, mis on meil turul olemas ja lausa mitut vaktsiin on tegelikult saadav. Ja meil on mitu vaktsiini ja viimane on üheksavalentne. Mis see tähendab üheksavalentne, et selle vaktsiini sees on kaitseviiruse üheksa tüübi vastu. Kaks nendest, mis tekitavad Kondu loome ja seitse, mis põhjustavad vähki. Väga oluline, et see vaktsiin on saadud siis, kui ei olnud veel ühtegi kontakti viirusekandjaga, ehk tähendab enne suguelu alustamist enamasti ikkagi saamiseks seda viirust just ta vahekorra ajal. Ja tekibki kehas antikehade arv, mis teatud nivoo, mis, mis kaitseb meid, kui peaksime kohtuma partneriga, kes on viirusekandja. Eesti patsientide esindusühing on teinud kirja sotsiaalministeeriumisse ja, ja seal on ühe väitena toodud välja just seda, et, et neid erinevaid HPV tüvesid on üle 100 ja vaktsiin on mõeldud vaid üheksale nendest. Et kas tegelikult siis sellel vaktsineerimisel on mõtet, kui, kui tõepoolest need tüvesid on nõnda palju ja, ja me räägime siin ainult üheksast. Et paistab, nagu vähe oleks, aga jälle räägime numbritest, räägime uuringutes ta. Esimene vaktsiin, mis tuli turule 2006, saab selle sees oli ainult kaks. Kahe viiruse tüübi vastu kaitse 16 ja 18. Need on kõige levinumad Ta viiruse tüübid ja põhjustavad 70-l protsendil emakakaelavähki. Nüüd on lisatud veel viis. Kõrge riskiga on kagentsetavad viiruse tüübid ja kokkunata kaitsevad Nad kõik need seitse tükiga põhjustavat põhjustabki. Kaheksaid 80-l protsendil ja emakakaelavähki tähendab, et me ikkagi saame päris päris tõhusat kaitset emakakaelavähi eest. Et siin on selles mõttes võetud arvesse ka seda statistikat, et missugused tüved rohkem ringlevad ja nende vastu õitsema Just ja põhjustavad põhjustavat vähki. Te ütlesite seda, et selle vaktsineerimise peaks tegema enne seda, kui siis inimene suguelu alustab ja me teame, et riiklikus immuniseerimiskavas on siis alates 12.-st eluaastast risti esialgu ka 13 14. 12 kuni 14 ja et haarata ja saida rühmaid ta võib-olla tekibki küsimus, et miks nii varakult selleks, et jõuaks enne esimest debüüti. Jah, aga siin muidugi lastevanematel võib-olla teist teistsugune arusaam, et millal nende nende võsukesed tegelikult hakkavad täiskasvanute asjadega tegelema. Ja aga kahjuks. Ma usun, et ei ole sellest teadlikud olles emad ja isad. Ja mida nooremas eas meie manustamine, vaktsiini, seda, seda paremat vastust keha poolt vastus, me saame tegelikult efektiivsemana vaktsiin. Kas on ka teada, et kui kaua see immuunsus inimese organismis siis püsib, kui kui inimene vaktsineerida? Aga nagu ma ütlesin, vaktsiin on juba üle 10 aastat turul ja uuringud on kindlasti umbes 20 aastat olnud. Et vähemalt ta selle ajaperioodil ei pea reMõniseerima ehk revaktsineerima inimesi. Et ikkagi kaitse püsib nii kaua, vähemalt niikaua Ja kuidas nüüd lood inimestega, kes on juba kahekümnendates kolmekümnendates, et tasuta vaktsiin muidugi nende jaoks ei ole, see ei ole riiklikus immuniseerimis kavas. Aga, aga kas on ka ikkagi mingisugune mõte seda vaktsiini teha või tegelikult on inimene, et HPV viiruse tüved juba elu jooksul niikuinii endale külge korjanud või, või nendega juba võitlusse asunud. Aga see laksin riiklikus immuniseerimiskavas ikka on, lihtsalt on lastele teatud sihtrühmale aga uuringud näitavad, et ta võime vabalt soovitada vaktsineerida ennast vähemalt kuni 49 aastat vana. Naistele ja jah, ta kahjuks tasuline, ta ei ole odav ja peaks siis tegema kolm süsti kokku poole aasta jooksul. Ja kui me räägime vanemast põlvkonnast 26 ja pluss siis ilmselt see ikkagi sõltub eluviisist, et ütleme, kui on üks ja sama partner ja püsivat suhet ei saa kuskilt ta endale seda viirust saada, aga kui tekib partnerivahetus ja võib-olla natuke riskantsema eluviis, siis, siis tasub mõelda. Kuidas on noormeestega ja meesterahvastega üldse, et jällegi lugedes kirjandust, osad ütlevad, et võiks ka poisse ikkagi vaktsineerida ja teised ütlevad, et tegelikult sihtrühm on ikkagi tütarlaps ja naised. Et miks sihtrühm on naised ja tütarlapsed et kõik asjad maksavad raha. Et meil maailmas on 78 riigi missa, emoniseerivata ültse emoniseerivata lapsi ja ainult 11 nendest saab endale loba tee Mõniseeridega poisse on ikkagi küsimus rahastamises ja uuringud näitavad, et kui meie Mõniseerimine vähemalt pool rahvas tähendab naisi siis tänu sellele ka mehed saavad kasu. Aga samal ajal ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolne soovitus, et et mehed, kes. Seksivad meestega võiksid ka ennast vaktsineerida. Nii et küsimus on, on siin ikkagi kaitses mis on HPV vastu ja, ja parem oleks, kui mehed saaksid ka ennast vaktsineerida. Aga et kas tõsisemad tagajärjed nii-öelda on see HPV viirusel siis naiste jaoks võrreldes meestega? No kui me räägime, kui me räägime statistikas, siis muidugi, sest ta peaaegu 100-st protsendist ta kõikides nende emakakaela vehkides on osalenud papilloomiviirus, mis puudutab meeste vähki peenise annusele, ehkki see protsent on väiksem 30 40 protsenti. Aga kui me räägime konsulaamidesse, mis ei ole sugugi meeldiv asi, siis võiks ennast ka varakult vaktsineerida, et mitte seda kogemust saada. Ma mõtlen mehi. Me teeme siinkohal väikese pausi. Meil on siis külas Põhja-Eesti regionaalhaiglast naistearst Aleksandra šabrova. Me kuulame veidi muusikat ja pärast seda võtame ühendust juba Tartu stuudioga, kus peaks olema ootel ravimiametist ravimiohutuse osakonna juhataja tee laius, et siis teada saada, kas on ka teadaolevalt Eestis olnud olulisi ja raskeid kõrvaltoimeid seoses HPV vaktsiiniga, kui, siis milliseid? Helevangellemmed külmataadi sulekotti. Ja aga käivad nomeetrile Sulematlikesete ved uidud ilmuks lugejale repliigiks mõne paiga leidvad. Öödel hakkab mõnikord. Seesmine ööde poolemisi luua, teie teevad sisse imeda. Ma ei Ole pisi luua, seljas teevad siis need, need. Käin nende diislite lahe lange, lume, need, need muidu külmuks. Kell on 10 ja 24 minutit, me räägime täna inimese papilloomviirusest HPV-st ja selle vastu vaktsineerimisest. Meil on saate esimeses pooles olnud külas Põhja-Eesti regionaalhaiglast naistearst Aleksandra šamprova, kes on ka meiega praegu veel stuudios ja Tartu stuudios, on ravimiametist ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius. Tervist. Tervist. HPV-vastasest vaktsiinist rääkides, et me teame, et vaktsiinid tekitavad inimeste jaoks vastakaid tundeid, on meil ka päris palju inimesi, kes on vaktsineerimise vastased. Ja kui me räägime just sellest HPV vaktsiinist, siis just nimelt need, kes on vaktsineerimise vastu, ütlevad, et rohkem kui ükski teine vaktsiin tekitab HDD vaktsiin kõrvaltoimeid, et kui palju tegelikult sellel väitel on alust, et kas on ka ravimiametis infot selle kohta, et just nimelt HPV vastane vaktsiin on siis suuremate kõrvalnähtudega. HPV vaktsiin on vaktsiini nagu iga teinegi oma kõrvaltoimete mõttes, et ei ole kuidagi eriskummaline. Et ta põhjustab kõrvaltoimeid ja, aga need on üldiselt sellised üldised reaktsioonid enamasti siis kas süstimisele või siis või siis väikene keha vastureaktsioon palaviku näol, eks et kui me nüüd räägime konkreetselt meile teatatud kõrvaltoimetest, siis nagu siin on varasemalt juba juttu olnud, siis HPV vastu on saanud inimesed ennast Eestis vaktsineerida alates 2000 kuued kuuendast aastast ning käesoleva aasta algusest, siis on see immuniseerimiskavas, et 2006.-st aastast kuni eelmise aasta lõpuni siis laekus meile kokku neli kõrvaltoime teatist HPV vaktsiinile ning käesoleval aastal on siis lisaks laekunud kuus teatist. Et, et kokku siis 10 teatist. Ja mida need teatised on siis tähendanud, missuguseid kõrvaltoimeid on täheldatud? Kui nüüd jagada teatisi, siis kolm kõrvaltoime teatist võib liigitada nii-öelda tõsiseks ja seitse tükki siis mittetõsiseks ja nendest tõsistest diaatidest kaks on siis nii-öelda psühhogeensed reaktsioonid süstimisele, ehk siis, et inimene on kartnud süsti ja selle tõttu siis kas minestanud või või siis mingisugune muu selline näht on tal tekkinud ja siis kolmas, kolmas tõsisem kõrvaltoime on olnud lihase liigesvalu ja nõrkus, mille tõttu siis inimese töövõime vähenes ajutiselt. Aga siinkohal tuleb muidugi öelda, et see, et meil on saadetud kõrvaltoimed teatis ei tähenda veel automaatselt. Nähtu oligi tingitud sellest vaktsiinist, et seda, kui ütleme vaktsiini selles infolehes konkreetselt nähtu kirjas ei ole, on peaaegu võimatu öelda, kas nüüd oli juhuslike asjade kokkulangevus või siis vaktsiini tegelik kõrvaltoime. Et seda tehakse kindlaks hiljem. Kui on selliseid nähte palju kogunenud ja, ja epidemioloogiliste uuringutega neid siis analüüsitakse. Aga kui te vaatate üldse maailmast tulnud tagasisidet sellele vaktsiinile kraadasil üheksa näiteks mida siis ka Eestis nüüd kasutatakse, et et noh, lugedes kõiksuguseid, foorumeid ja, ja ka tegelikult meditsiiniajakirju, siis noh, me võime lugeda ka surmajuhtumitest, näiteks, et kui tõsiselt neid peaks võtma Jah, millegipärast on HPV olnud oma turustamise algusest saadik üsna nii-öelda tugevat tähelepanu all, avalikkuse poolt ja erinevate sündroomide nähtude osas on teda kahtlustatud. Aga. Euroopa ja maailma ravimiametit, kes antud analüüse läbi viivad, on, on kõiki neid kahtlustusi põhjalikult uurinud ja, ja kõik need on ka ümber lükatud. Et tegelikult seoseid, mida on HPV vaktsiinile siis omistatud, ei ole. Nende kõrvaltoimetega. Ja siis saadaolevad vaktsiinid on ka erinevad, et me räägime siin praegu üheksa valindsest kardasili vaktsiinist, aga on olnud siis ka tservariks ja silgord ja jällegi on liikumas juttudesse karda silla kuidagi ohtlikum. Et kas nendel vaktsiinidele on omavahel ka mingisugune vahe sees. Ka nendel erineva valintsidega vaktsiinidel omavahel vahet ei ole, et põhilised kõrvaltoimed on ikkagi samad vaktsiini koha tursed, valu, väikene punetus või siis üldreaktsioonid, peavalu, palavik, iiveldus, pearinglus, et, et siin ei saa öelda, et üks või teine oleks ohtlikum. Ja mis puudutab veel Eesti patsientide esindusühingu pöördumist sotsiaalministrile ja sotsiaalministeeriumile siis tema toob välja mitmeid jällegi linke Pille Ilves. Mismoodi HPV vaktsiin on siis põhjustanud kõrvaltoimeid? Kuidas inimesed on ratastooli jäänud ja nii edasi ja võtab kokku, et see vaktsiin on ebavajalik. Sest et ei ole mõeldud mitte emakakaelavähi, vaid HPV viiruse vastu, mis on kerge haiguse, möödub ühe-kahe aasta jooksul. Ilmad nakatunu, sellest arugi saaks ja tulles tagasi selle selle juurde, mida me kasutasime erinevaid HPV tüvesid, on üle 100 ja vaktsiin on mõeldud vaid üheksale neist. Kuidas teie arvate, et kas vaktsineerimine on praegu nagu kulutõhus ja vajalik või mitte? Vaktsineerimiste kahtlusi vot on vajalik, sellepärast et nagu siin ka varasemalt juba kuulsime, siis kuna HPV põhjustab vähki, siis HPV viirusinfektsiooni ärahoidmine järelikult vähki ära hoida. Et kahtlemata on, on ta vajalik ja jah, maailmast on leida erinevaid kirjeldusi, et mis on juhtunud ühel või teisel patsiendil pärast vaktsineerimist. Aga nagu ma juba ütlesin, siis me ei saa sellesama ühe juhu põhjal teha järeldust, et see kindlasti oli nüüd sellest vaktsiinist tingitud kõrvaltoime. Et kuna on vaktsineeritud väga palju inimesi maailmas, siis paratamatult mõnedel nendest peale vaktsineerimist tekib nähte, aga kõik need nähud ei pruugi olla vaktsiinist tingitud. Aga nendest Eestis raskematest nähtudest ehk siis kaks minestamist ja ja ühel lihasvalud, et need on tegelikult olnud, siis kõik mööduvad. Ja need mööduvad nähud ja nii, aga siis võtame vastu ka telefonikõnesid, meie saatesse saab helistada kuus, üks, üks, 40 46, üks üks 40 40 on meie saatetelefon. Kui on selle HPV vaktsiini kohta küsimusi, siis meil on stuudios. Kas spetsialisti siin Tallinna poolel on Põhja-Eesti regionaalhaiglast naistearst Aleksandra šabrova kellele võib küsimusi esitada ja Tartu stuudios on ravimiametid ravimiohutuse osakonna juhataja ja Ott Laius. Nii et HPV vaktsiin ja, ja selle HPV viiruse vastu vaktsineerimine on tänase saate teema kuus. Üks, üks, 40 40 on meie number kuus, üks, üks, 40 40, esimene helistaja on meil kaliinil. Hallo kuuleme teid, kes te olete ja kust te helistate? Kahtlustate HPV viirust. Nii aitäh helistamast, ehk siis meil oli juttu siin enne naistehaigustest, aga, aga papilloomi võivad tekkida ka mujale, eks ole. Ma ei arva, et tegite midagi valesti, aga noh, paraku täiesti on järjekorrad nii pikad spetsialisti juurde, et ära ootama oma järjekorda ja siis konsulteerige hambaarstikirurgiga Kuus, üks üks 40 40, aga no ütleme, seesama juhtum, eks ole, vanem härrasmees, kui ta oleks olnud vaktsineeritud noores põlves, kas oleks võimalik, et ei oleks seda probleemi tekkinud? Tegelikult ei tea, mis tal on seal suus, kas tal on papilloom või mingi vigastused. Keelevigastused. Et selle testiga kindlaks teha, siis, Kindlasti jah, et raske öelda, mis tal on praegu suusaga, oleks ta ennast vaktsineerinud ta õigel ajal. 60 aastat tagasi ilmselt täna ei olnud, ei oleks olnud papilloomi. Kuus üks, üks, 40 40 on meie telefon ja järgmine helistaja liinil. Hallo, kuuleme teid? Ja tere päevast, tervist. Kas siis kondoomi kasutamine ei aita piirata seda viiruse levikut? Kahjuks on nii, et kondoomiga ei kaitse sajaprotsendiliselt. Jah, papilloomiviirus levib ka suguelundite naha ja limaskesta kontakti abil. Et sajaprotsendilist kaitset ta kahjuks ei anna. Ja seda ma tahtsin täpsustada just nimelt, et ju turvaseksi propageeritakse. Räägitakse, et see aitab vähendada nakatumist. Vähendada, aga mitte mitte täpne. Kuus üks, 40 40 on telefon. Kui on küsimusi just nimelt HPV vaktsiini kohta, siis, siis on need küsimused teretulnud või ka inimese papilloomviiruse kohta aga aga veel, et kas vaktsineerimise puhul võimalik ka lapsevanemal ikkagi keelduda, et kuidasmoodi, see immuniseerimiskavas oleva vaktsiini puhul toimub, et et 12 aastane tütarlaps. Kas talle tehakse koolisse süst lihtsalt ära või enne konsulteeritakse vanemaga või kuidas see käib? Ja meile ühtegi vaktsiinisüsti ei tehta, et ta ilma ema või isa nõusolekuta ikkagi vanemad annavad nõusolekut, see on vabatahtlik, on soovituslik, aga ta ei ole kohustlik. Ta on ikka vabatahtlik, nagu kõik vaktsiinid Eestis. Kuus, üks, üks, 40 40 on telefon. Kui on küsimusi HPV vaktsiini kohta, siis need telefonikõned on igati oodatud. Võite kirjutada oma, aga lühikese kommentaari huvitaja punkt vikerraadio eellehele kuuleme järgmist helistajat. Hallo. Kellega me räägime, kust helistate? See kõne on praegu ootel, aga vahepeal küsin seda ka, et kui tulevad need teated ravimiametisse, et on mingisugune kõrvaltoime, siis mis selle infoga peale hakatakse, kas seda juhtumit hakatakse ka põhjalikumalt uurima või kui palju sellest, nagu siis asi edasi areneb? No me selgitame välja kõik lisainfo, mis on vajalik, veel teada täiendavalt ja plaanime siis saadame need kõrvaltoime teatised ühte suurde Euroopa andmebaasi kus siis toimubki selline pidev nii-öelda võimalike uute kõrvaltoimete signaalide otsimine. Et siin kohapeal, nagu ma juba mainisin, siis seal ühe teatise põhjal ei ole võimalik nii-öelda kindlalt, et kui seal mõni seniteadmata kõrvaltoimed, kas tõesti siis oli tingitud ravimist vaktsiinist või mitte aga selles üleeuroopalises andmebaasis on hästi palju neid kõrvaltoimeteatisi ning nende teatiste pealt on võimalik siis nii-öelda sagedus analüüsi kasutades hinnata, et kas võib siis olla tegemist mingi uue kõrvaltoimega, mida me seni ei ole tähele pannud. Maie Viljandist on meil liinil, Hallo, kuuleme teid. Tere. Tervist. Mina ka sellist asja, et kui lapsel, kes ei ole veel vahekorras olnud, on selliseid soolatüükaid ja, ja selliseid kärna moodi asju, et kust nemad tähendab, kas see on sama või, või on, võib sealt kuskilt mujalt ka tulla. Jah, need on neid samata papilloomiviiruse poolt põhjustatud töögaita aga varakult lapse eas Me nakatumine nahakontakti kaudu. Et nagu ma ütlesin, et neid viiruse tüüpe on palju, see ei pruugi olla just see koes ega XI tüüp. Võimalik, et teine jah. Aga tegemist on siis jällegi nagu öeldud, sama viirusega. Kell on viirusega ja. Ja, ja ma ei tea, kuidas modi lapse eas seda, seda nakatumist nagu kuidagi vältida ja vähendada, et käte pesemine, kas see on abiks, kuidas, kuidas selle vastutuse saab? Käte pesemine on kindlasti vajalik aga vältida on praegu raske. Et kui lasteaias seal kellelgi on, näiteks või koolis, siis. Siis ta vaid ka ja siis ta võite nakatuda ennast. Nii Peeter jõhvist on valinud numbri kuus, üks üks, 40 40, räägime HPV viirusest ja vaktsiinist, hallo kuuleme teid. Tere. Tervist. Ma muidugi ei ole kindel, kas papilloomviirusest, aga mul tuli põlve õendus, sellised nahapaksendid nagu oleks nagu soolatüüka moodi olnud. Vot seal võib-olla on see ka mingi mingi viiruse tunnus, ei tea öelda, aga selle et väga kurb on see, et valitsuse poolt viiakse läbi nagu seksuaalagitatsiooni, et hakake juba 10 aastaselt seksima. Õpetagu usuõpetust mina küll ise usklik ei ole, aga usu õpetas, vähemalt piiras inimesi, et, et paljud neiud enne abiellumist üldse ei seksinud. Ja aitäh helistamast, selliste usundiõpetust muidugi meil kavas ei ole, kus, kus sellist õpetust jagataks. Ja ka küsimusele vastates. Küsimusele vastates, et Ma ei usu, et et nii varakult lapsi vaktsineerima, et kuidagi see on riigipoolne propaganda, ta varane varane suguelu küll mitte. Lihtsalt tahame, et iga laps saksa kaitseta õigel ajal ja kindlasti mitte kõik laps norgit ei hakkas eksima selles selles vanuses, aga et oleks võrdselt kaitstud kõik. Siis alustame varakult. Aga see probleem, mida mees kirjeldas, et tal on Aga seoses selle, mis tal on selle näha peol, et ta noh, arvestades hääle vanus võiks olla ka keratoos, aga jälle kui ma ei näe, ma ei oska kommenteerida. Telefoni teel on väga raske, väga raske ravida. Siis retoorilise küsimuse huvitaja punkt vikerraadio lehel küsib Remmed. Kui kondoomi aita 100 protsenti, kas aidata, et vaktsiin aitab 100 protsenti? Kindlasti vaktsiin aitab 100 protsenti, aga kui me räägime just nendest viirustest, mis on vaktsiini seest just nendest tüüpidest? Nii Elina helistab meile Keilast, Hallo, kuuleme teid. Ja olete otse-eetris. Mina ei ole päris kindel, et 100 protsenti tegelikult aitab. Et minu teada, millistel uuringutel manustati platseebogrupi alumiinium, Muhandit issanda vaktsiini sees. Et kuidas kommenteerite esiteks kliinilisi uuringuid, et vaat sellepärast sai ka alumiiniumit. Ja kuidas üldse, kommenteerib alumiiniumi sisaldus selles vaktsiinid, mis, mis tegelikult vere Rinlasti minnes hoopis teistmoodi kui näiteks. Toidu sees oleva alumiiniumiga katta. Ja, ja samuti mul küsimus, et kliinilistes uuringutes Need ei olnud piisavalt pikad, et puhastada ära, et, et see hoiab tegelikult lahti ära need olid. Need uuringud näitasid, et need hoiavad ära vähieelset seisundit, milleks on kolm silm üks, kaks, kolm ja edasised uuringud tegelikult ei teostatud ja tegelikult kui ka kolmas ehk viimane vähieelne staadium pealt. Kui paljudel tegelikult areneb edasi või minu teada on see protsent 15. Ja miks, miks ei, tegelikult ei propageerita Bigama ennetust vaktsineerimise asemel, sest et ennetus kipub ka, ehk siis naisterahvaste sambad kiirilis kiputakse palju vähem, käin uuesti pappi kontrollis. Aitäh helistamast ja laseme vastata ka. Aitäh väga head küsimused lausa kolm praegu. Et mis kordab esimest küsimust, et kliiniliste kliinilistes uuringutes kasutatakse platseebot kõigi kliiniliste uuringute ja ongi selline disain, kus on üks rõhu. Saab ravimid, teine rühm saab ainult platseebo, et muidu meil ei ole mingit võrdlus, muidu me ei tea, kui efektiivne on üks või teine ravim või vaktsiin. See, mis puudutab palju miinium ei jäta, sisaldab alumiiniumi aga äärmiselt väheses hulgas ja see oli miinium, ei tekita mingit probleemi tervisesse. Taali miinium sisaldavad ka teised vaktsiini, et see ei ole nagu esimest korda elus kus vaktsiini sisse pannakse alumiinium. Mis puudutab teist küsimust, et siin kolme ehka raske emaga kaela muutusta ehtes plaasia. Selles rühmas areneb vähki mitte 15 10-l protsendil, vaid 70 protsendi nendest, kellel on pandud siin kolm areneb vähk lähemal ajal. Et üleüldse, kui me räägime emaga kaela muutustest, jus plaasiast. Esimesest nakatumisest möödub umbes 10 15 aastat, enne kui tekibki emakakaelavähk. Mõnikord varem kahjuks aga keskmiselt 10 15 aastat ja kui meile jõuab naine keelel on siin kolm raske emakakaela düsplaasia igas vanuses, ta vajab ravi, ükskõik kui noor ta on või kui vana. Kui me räägime keskmisest muutusest või kergest, siis neid, et naisi võib jälgida, sest nende puhul on protsent on 30 ja 50, siis vastavalt, kellel areneb edaspidi raskel spaade rähke, kellel mitte. Aga ott laiusaki kommenteeriti omalt poolt ka seda alumiiniumi teemat vaktsiinides, et kui, kui ohtlik see on. Ja kui rääkida konkreetselt sellest kliinilisest uuringus, siis sinna pandis alumiinium sisse selleks et süst tunduks võimalikult sarnane erinevate uuringurühmade patsientidele. Ja kui me räägime üldiselt vaktsiinides sees olevast alumiiniumist, siis seda on korduvalt teatud ja tõestatud, et seal ei ole seda koguses, mis põhjustaks mingeidki probleeme inimestele. Aga kuulame järgmist helistajat. Hallo, olete otse-eetris? Tervist tervist. Mul tuli ka laps käib koolis tulikirjaga, et seda süsti. Kas vanemad on nõus? Ja siis ma uurisin seda asja ja leidsin ka igasuguseid hirmutavaid tekste, mingid lapsed on halvatuks jäänud ja ja mingid närvihaigused. Ja siis noh, me andsime selle nõusoleku, aga, aga ma tahtsin küsida, et kas on mingid siukseid asju, mis võivad nagu Soodustada tüsistuste tekkimist, näiteks, et et ma lugesin, et kui on vigastusi näiteks mingit närvivigastusi, mul laps tegeleb spordiga, paljudel on kas vahel vigastusi, et et või, või ei ole neid tüsistusi ikkagi üldsegi selliseid tõsiseid. Aga esimese süsti järel juhtus midagi juhtunud. Ei ole veel tehtud, alles vaktsiin alles tellitakse. Selge aitäh küsimuse eest. Et tänapäeval ei ole ühtegi tõsist Tüsistustega surmajuhtumit tõestatud terves maailmas ja vaktsiini manustatakse nii nagu ükskõik mis teine vaktsiin, mis on sünnist saadik me saame siin alates sünnitusmajast. Soovituseta mitte vaktsineerida siis, kui on laps, on palavikus, Saagonna haiguse ägenemise perioodidel ei soovita. Aga muidu ei pea kartma. Aga ott laius, kas on siis mingisugused seisundid, mille puhul nii-öelda on vastunäidustused või või mille puhul on mingisugused kõrvaltoimed, tõenäolisemad? Ei, seda ei saa välja tuua, aga ma tahtsin kommenteerida natukene seda informatsiooni, mis on siis nii-öelda internetist leida selle kohta. Ja, ja tõepoolest on uuritud HPV võimalikku seotust erineva sündroomidega, ligemate sündroomide ka erinevate autoimmuunhaigustega. Et siin on peened lühendid näiteks pots ja c RP-s ja kui läenber, barress sündroom ja et ja kõikide nende puhul on see võimalik seotus ümber lükatud ja need uuringud on ka leitavad, kas siis WHO veebilehelt või näiteks Euroopa ravimiameti veebilehtedelt. Aga eks see, need kahtlustused jäävad internetti nii-öelda üles leitavaks, et et selles osas soovitaks otsida infot just eelkõige siis asutuste veebilehtedelt, kus töötas põhiselt siis uuritud ja, ja siis sinna üles riputatud. Ja viimane kõne on meil otse-eetri Sallo, kuuleme teid. No kuulame teid Raadio võiks olla veidi vaiksem. Ja siis te võiksite rääkida ka. Aga kui ei, siis jätkame hoopis koduleheküsimustega väga lühidalt. Siin küsib keegi Kadi kuulaja kadi, et kas lugupeetud saatekülalised on ise vaktsineeritud ja kas soovitavad ka oma lähikondlasi lähikondlastele vaktsineerimist. Tavaline küsimus, jah, mina olen vaktsineerinud ennast 10 aastat tagasi, siis kuivatasin, ilmus turule kindlasti oma lapsega vaktsineeri. Mina vaktsineeritud ei ole aga küll mul on tütar ja tema saab vaktsineeritud kindlasti, kui ta vastavasse ikka jõuab. Ma arvan, et sellega on hea lõpetada, küsimusi on tegelikult veel ja telefon heliseb klaveri edasi. Meie saateaeg pressib peale. Me ootame stuudiosse ka novaatori toimetajad Marju Himmat. Aga ma tänan siinkohal ott laius ravimiameti ravimiohutuse, osakonnajuhatajate ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast, naistearst Aleksandra šabravat, rääkisime HPV viirusest siis inimese papilloomviirusest, HPV-st ja selle vastu, sest selle vastasest vaktsiinist, mis nüüd alates käesolevast aastast on riiklikus immuniseerimiskavas, aitäh teile, aitäh, aitäh, nägemist. Me jätkame teadusportaali novaator terviseuudistega ka enne veel kaks kommentaari meie kodulehelt HPV teemal, nimelt Kaili kirjutas, et tal on olnud juba operatsioon, et HPV viirusest emakakaelast lahti saada. Operatsioon läks hästi ja günekoloog olevat öelnud, et pärast ei ole vaja vaktsineerida, et on vähetõenäoline, et uuesti saab viiruse. Kas see on tõsi ja Kaili on 38 aastane. Alexandra Šavrova, kes meil käis külas, ütles, et ikkagi võiks teha selle vaktsiini. Et see oleks ikkagi mõistlik. Ja siis Indrek küsis meie kodulehele, et olen 40 aastane viirusekandja siis HPV viirusekandja, mida ma saaksin teha, et vabaneda või mitte nakatuda uut partnerit. Ütles meile naistearst Aleksander, sauruva, et sa ei saa midagi teha, et ilmselt on juba nakatunud oma partnerit, aga et noh, kondoomi kasutamine on nüüd ikkagi see võimalus, et mitte siis rohkem nakatuda uut partnerit. Ja jätkame siis, nagu öeldud, novaatori teemadega ja Marju Himma on meil stuudios. Mida uut on teadusmaailmas? New Yorgi Ülikooli teadlased vaatasid imikute toitesegusid, et need, millest me teeme siis nii-öelda ütleme siis kunstpiima ja vaatasin pakendeid, täpsemalt need toitesegud on mõeldud siis tõesti imikutele kuni esimese eluaastani, siis sealt edasi võib kuni kolmanda eluaastani neid toitesegusid pakutakse ja ja ka ise emana tean seda, kui palju, kus ja kui palju on need pakendid lubavad, et see on täisväärtuslik toit ja soodustab lapse kasvu ja arengut ja kõik nii edasi. Aga neid pakendeid uurides siis tuleb välja, et mida see imiku või väikelapse toitesegu tegelikult sisaldab, on enamasti piimapulber, maisisiirup ja muud magusained taimeõlid ka veidikene soola ja vähem valku kui lehmapiim. Ja võib-olla esimesel eluaastal ütleme, et kui see laps nüüd ei saa rinnapiima ja tal on vaja seda toitesegu, siis esimeseks eluaastaks sobib aga sealt edasi need samad New York'i ülikooli teadlased ja ka pediaatrite ühenduse, aga tegelikult Maailma Tervishoiuorganisatsioon on öelnud, et see ei ole täisväärtuslik toit, et üle üheaastastele lastele üle üheaastastele lastele peaks kaaluma siis juba ka päris piima ja täisväärtusliku toidukombinatsiooni andmist, et see on palju kasulikum kui see, et me loeme nüüd paki pealt, et see toite see komisjon väikelapsele siis peaks andma kõik vajalikud ained. Et see siiski on turundusnõks ja tegelikult natukene vastutustundetu turundusnõks, et kui minna paarkümmend aastat tagasi, siis oli nii USA-s kui ka tegelikult Euroopas keelatud reklaamida imikute või väikelastetoitesegusid, et just sellepärast, et soodustada rinnapiima kasvatamist ja teiseks ka see, et miski ei ole tegelikult väikelapsele imikule ennekõike kasurikkam kui rinnapiim, nii et selle uuringu tulemused tõestavad veel kord seda, et kõige parem on rinnapiim, kui seda võimalik ei ole alla aastasel lapsel saada, siis toitesegu võib sobida, aga üle aastasele lapsele tuleb juba, ta on juba inimene, et võib juba täitsa anda inimeste toitu ja, ja vaadata, et see läks siis täisväärtuslik. Need turundusnipid tuleb lihtsalt läbi näha. Just ärge teie usu kõike, mida inimesed teile räägivad, ärge uskuge kõike, mis on pakenditel alati kirjas. Mõelge kõigepealt terve mõistusega, mõelge võib-olla selle peale, mida teie vanaemad-vanavanaemad ja sealt edasi vanemad sugulased tegid ja teadsid. Võib-olla on mõistlik lähtuda jälle tervest talupoja mõistusest, nagu me oleme varemgi soovitanud, aga tasub usaldada. Laste tasub usaldada ja kui teile tundub, et te tahaksite veel nõuannet küsigi mõnelt teiselt arstilt veel Täpselt küsige ühelt arstilt ja teiselt arstilt ja uskuge, natukene teadlaste juttu ka kindlasti aitäh Marju Himma, meie tänase huvite saate lõpetame, rääkisime siis saate esimeses pooles pikalt happeveest inimese papilloomviirusest ja selle vastasest vaktsiinist. Mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast kaasa mõtlemast ja neid ka, kes kaasa rääkisid. Kas siis meie kodulehel või ka telefoni teel, helistasid stuudiosse ja hetke pärast on eetris juba uudised. Ja pärast seda virgutusvõimlemine seda võitjaga kindlasti hoogsalt kaasa teha. Kõike head. Ann silmadel rätsep hommik saabus üle. Ja võimeti kuudel puhul tegu, et läheks käima ele tehtud laua äärest, elusidunder. Narri vaidlevad, kumb tõele lähemale sai. Leib savi moodi maitsvat öösel. Tõusmis vat ujudes, kuld lendas üle. Selginedes veel kokkukärul tuliga. Ei peegeldu temal meelde meeletu peaalugude etooris kooli hoovis teeli veelgi küünal, Roo. Üllatustest laskudes pelgus puudus kroonides. Luther viib arverites kuivanud puu linna olides eelduse pärast noomides. Etoom jäi võitjaks üles. Sinu võitja loovuse peataolek päiksetõusu ajal bussipeatuses pääsemiseks. Ainus viis on hommikul kell viis, mida Jutandvokaalse