Tere hommikust, kell on viis minutit, 10 läbi ja selle nädala viimasel huvitajal on aeg alustada. Ma mõtlesin kaua, kuidas tänast saadet sisse juhatada ja otsustasin alustuseks hoopis küsida. Mis on sinu lemmik nädalapäev, armas kuulaja? Mulle meeldivad näiteks reeded, sest töönädal saab just siis paljude jaoks justkui läbi. Aga uus pisike puhkus nädalavahetuse näol alles ootab ees. Sel korral on reede aga kohe eriti pidulik ja vägev, sest leedukad tähistavad täna oma vabariigi väljakuulutamise sajandat aastapäeva. Nii et lisaks vastlakuklite ele ja sõbrapäeva maiustustele on täna rohkem kui muidu põhjust siia ka näiteks Tseebeeiini. Tegelikult on aga Leedu 100 aasta kujunemise loos palju rohkem kui pelgalt nende rahvustoit või lemmiktoit, mida mainida ja millele tähelepanu pöörata. Seepärast olengi palunud stuudiosse kaks start, Ülikooli tudengid, kes südames armastavad Leedut ja Leedumaad ja leedukaid, leedulasi ja samuti Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessori, Leedu ajaloo õppejõu, Tiit Rosenbergi eelmainitut ega koos püüame kokku võtta Leedu riigi viimase 100 aasta tähtsamad hetked, aga vaadata ka siis selle nurga alt, et kui sarnased või siiski kui erinevad tegelikult, et eestlased ja leedukad on ning näiteks, mis nende kahe tudengineiu juures on Leedut armastama pannud. Tunni teises pooles teeme juttu aga Jakob Rosinaga, kes siis võtab kokku selle nädala olulisemad ja põnevamad tehnoloogiauudised. Juttu tuleb nii Facebookist robot robootika eest ja, ja häirekeskusesse ise helistavatest autodest. Vot selline saab tänane huvitaja olema. Saadet juhin mina, Jane Saluorg ja soovin teile siinkohal head kuulamist. Leedu Baboriks sõda. Eelmise laulu nimi oli küll tigedad liblikad, aga kõik halb ja paha. Mõnes mõttes võiks nüüd ära unustada ja edasi minna ikkagi Leedu vabariigi 100. sünnipäevaga ja mul on hea meel stuudios tere hommikust öelda ka Renata lukk, kuule Karmen õlvakule ja Tartu Ülikooli professorile Tiit Rosenbergi-le, kes siis kõik ühel või teisel moel leeduga oma elus on seotud, seal hästi palju käinud ja ega täna Leedu riik ja Leedu mängib nende elus palju rolli. Võib-olla siit alustuseks kohe Tiit Rosenberg, küsidagi teie käest Teie praegu annate Tartu Ülikoolis ka Leedu ajalugu. Kuidas üldse on üks eestlane jõudnud Leedu ajaloo õpetamiseni? Tere, tere päevast ja palju õnne Leedule ja kõigile leedu sõpradele Leedu vabariigi 100. sünnipäeva puhul. Minu suhe Leedu ajalooga on siis selline, et Eesti ajalookorralise professorina umbes 20 aastat tagasi Eesti ajaloo õppekavasid niimoodi tehes sai võetud suund, et võtta mitte ainult Eesti ajalugu, vaid ka tema naabermaade ajalugu, kellega me läbi ajaloo siis oleme tihedamalt kokku puutunud ja nii sai siis ka, ütleme, ajaloo või õigemini Eesti ajaloo õppekavasse võetud Leedu ajaloo ülevaatekursus, nii nagu ka Briti aja looma ja noh, Vene ja Soome ja Rootsi neid me ka niimoodi õpetame. Ja Leedu ajaloo ja alguses õpetasin ka Läti ajalugu kursust, olen siis niimoodi üle aasta lugenud. Nii on ta siis meie õppekavas. Ja just sel esmaspäeval alustasin järjekordselt siis selle kursusega, mis kestab siis kevadeni ja annab üliõpilastele neli ainepunkti. Kui suur see üliõpilaste huvi Leedu ajaloo vastu praegu on või või on see ajas võrreldav, et on suvi olnud kasvav kahanev, stabiilne? Seda on raske öelda, eks Ena enamasti on ühesugune olnud, sest need, kes on Eesti ajaloo põhiaineks valinud need siis bakalaureuseõppes, võtavad seda ja teised, et väljaspoolt tulevad siis oma suurest huvist tulenevalt, nii nagu ka meie tänases saates olevad Renate ja Karmen, kes ei ole ajaloo üliõpilased. Vot siit lähekski edasi kohe tüdrukutega, mis on teid pannud seda Leedu ajalugu õppima või, või milline on see teie kokkupuude Leeduga, Rennata, äkki esimesena siis? No minu kokkupuude esmakordselt tuli siis, kui ma tõsiselt kohtusin, esimene esimene kord Leedut mõttega, et varem ei olnud kokkupuudet olnudki. Ja seal ma avastasin, et eestlased ja leedukad on üpriski sarnased, kuigi on ka väga palju erinevusi. Ja tänu nendele sarnastele tekkiski suurem huvi. Jaa, huvis tekkis edasi keele huvi kultuurihuvi ja sealt enam tagasi veel ei olnud, et tunnen, et Leeduga on siin väga suur. No sa ennist eetriväliselt said juba jõudsin mainida, et sinu armastus Vilniuse vastu on tegelikult väga suur. Mis sind seal Vilniuse juures siis võlunud on? Vilniuse juures võluv kõik, et kogu see ajalugu, kogu kultuur, erinevalt kultuuri pillasessis, et erinevad linnaosad, Usupis näiteks kunstnike, linnaosa ja muidugi inimesed. Et inimesed, nagu ma ütlesin, juba pisut sarnased eestlastele, aga samas ikkagi erinevad ja Vilnius on rahulik, mis siis, et ta pealinn on, aga ta on rahulik linn ja kuna ma olen Tartu inimene, siis sobib mulle No üks inimene, siin veel Leedu suur armastaja Karmen on meil stuudios Carmen, milline on see sinu lugu? Leedu sõna ka Leedu seoses. Minu luga algas tegelikult Inglismaal, ma elasin neli aastat Inglismaal ja maa seal siis kui sulanud okei, inglastega ühist keelt ei leidnud ja kuna eesti kogukonda ka ei olnud ja ma olin nagu hästi üksi, mis hetkel, kui sa saad aru, et tõesti täiesti üksi ja mitte kedagi ei huvita, sa oled nõus ükskõik mis uskumatuid asju tegema, et kuskile sisse sulada ja mina täiesti juhuslikke kokku puutuda. Nende kaudu leidsin enda jaoks leedu kogukonna üks inimene viis teiseni. Ja, ja see viis lõpuks sinna, et ma olin valmis iga päev põhimõtteliselt kogu oma vaba aja võtame leedu keele õppimisele, et sinna sisse sulada. Aga et miks need leedulasi Inglismaal nii palju õnne tegelikult on neid ka, neid on Eestis, neid on igal pool, eks. Et kui Leedus elas 90. aastal 3,7 miljonit inimest, siis praegu on neid kaks koma kaheksaid, Leedust on kadunud ainult iseseisvusajaga praegu juba veerand elanikkonnast. Ja see veerand elanikkonnast ei ole negatiivne iive, mis ühe põlvkonnaga niimoodi lammutamist, see väljaränne. Ja ja Inglismaal on täiesti niisugused leedu kogukonnad ja mitte ainult Inglismaal, et sa käid poes ära see kindlalt tänaval või poes leedu keelt kuuled, et ma tulin täiesti inglismaalt tagasi niimoodi, et mul on leedu keeles mugavam suhelda inglise keeles ma rohkem harjunud seda kasutama. Iide Carmen viitas siin väga olulisele probleemile ka tänases ühiskonnas tänase 100-sse väljaränne on aktuaalne teema. Kuidas ajalooliselt, kui me vaatame tagasi Leedu 100 aastat, võtame siin ette, kas ajalooliselt see väljaränne on ka üks olulisemaid sündmuseid, mida, mida Leedu ajaloost? Ja see on üks olulisi faktoreid, mis on leedu ilmet nii kultuurilist kui ka poliitilist kujundanud ja see sai alguse nii, nagu ütleme meil Eestis ja Lätis 19. sajandi keskpaigast. Aga erinevalt, et siis Eestist, Lätist on leedulased hakanud välja rändama siis Saksamaa kaudu Ameerikasse ja mujalegi, nii et kui Leedu Vabariik, kes siis arvatakse, isegi kuni kolmandik leedulastest elas väljaspool oma kodumaad ja see kõige enam oli neid Ameerika Ühendriikides. Ja noh, eks välisleedu kogukond on siis väga olulist rolli mänginud ka ütleme Leedu taasriigina, kelle 100 aastat tagasi ja noh, veel üks oluline asi Leedu teatavasti on katoliiklik maa, mis on samuti nende kultuuri oluliselt mõjutanud, siis Ameerika kaudu tuli neile korvpall, mida tänapäeval leedulased ise naljatamisi ütlevad, et see on meie teine religioon, armastus korvpalli vastu. Selle nad said siis Ameerika leedulaste kaudu ja see sobis neile juba nii, et nad 1937. aastal tulid esimest korda Euroopa meistriks ja siiani on nad korvpallirindel maailma tipus. Karmen ja Renate tellisele leedukatega on olnud ka tihe kokkupuude, kuidas siis on korvpall leedukatega juttu ajades on teemaks või, või ei ole teemaks? Eks ta ikka on, et see on minu arust ainult rahvus, kellega ma olen kokku puutunud, kus korvpalli on tähtsam kui jalgpall, et isegi need, kes jalgpalli mängivad, mängivad korvpalliga. Renate. Jah, ei, korvpalliga on tõesti seda, et kui sa ikka pikemalt hakkad inimesega vestlema, siis kuidagi ikka tuuakse sisse. Eriti, kui mõni tähtsam korvpallivõistlus näiteks tulemas, siis ikka küsitakse, et kas sa oled minemas Kaunases mängivad, et et selles suhtes kindlasti ja võrreldes nende sporteriga, mis Eestis on populaarsed, on seal korvpalliga täiesti religiooni religiooniga võrdväärne. No Tiit, Leedu esimene iseseisvunud Balti riik selle 1918. aastal oli, kui te ütlesite, et esmaspäeval algas teil nii-öelda uus veerand ja ka oli esimene Leedu ajalooõpe õppetund ja siis, kui mina nüüd oleks teie tudeng ja oleks istunud esmaspäeval seal teie esimeses loengus, siis mis on see esimene asi, mida te oma tudengitele ütlete, kui te Leedu ajalugu hakata nendega? Ma räägin sellest, et Leedu on siis 100 aastat olnud ka Balti riik ja, ja selles mõttes on meil 20. sajandi algusest peale kulgenud, et siis ajalugu suhteliselt niimoodi rööbiti võrreldav. Aga enne seda on muidugi Leedu ajalugu olnud ikkagi hoopis teises tuurisfääris tihedalt seotud Poolaga ja rohkem, ütleme Kesk-Euroopaga kui meie, meie oleme olnud siis ikkagi niimoodi Põhjamaade külge või sinnapoole vaatama ja nendega seotud. Nii et seda, et me oleme siis Balti riigid, me oleme head siis omavahelistes suhetes 11 toetada, tahavad ja saatusekaaslased, et see on noh, nagu selline põhiline sõnum, aga edaspidi hakkangi lahkama, et milles on siiski ka erinevusi püüan tuua siis välja, ütleme neid momente, mis teevad Leedu tegelikult meie jaoks iseäranis huvitavaks. Nende erinevuste juurde me kohe tuleme, ma küsin siin Karmen Renato käest vahele, et sina mainisid siin vestluse alguses, et eestlaste ja leedulaste vahel on väga palju sarnasust, aga samas on ka midagi teistsugust, mis nii-öelda paneb neid armastama, mis see teistsugune olla? Peamine erinevus on see, et leedukad on natuke avatumad kui eestlased. Et vähemalt minu kogemuse järgi palju nagu ilmselt ka Karmenil kogemus, et võetakse kiiresti inimene omaks. Et eestlaste puhul ma ei ole väga seda täheldanud, et natukene ikka alguses selline võib-olla et ei tea inimest, aga leedukate puhul on vastupidi. Et kiiresti võetakse omaks. No Karmen siin selle omaksvõtmise peale raputasid pead. Natuke teises Leedus olnud ja mitte sellest Lätist lõunas on et minu omaksvõtmine raskesti aga natuke tekitav, nagu austus kaasa niimoodi, eks, et igaüks ei ole kohe kahe oma või et ma olen täiesti leedukaid, kellega ma saan hästi läbi ja mulle otse näkku leedukaks, sünnitakse saada. Ja see on, see on hästi valus olnud kuulda, sellepärast et mina olen väga iga ennast üritanud just nimelt leedukaks saada ja üritan taotlenud seda, et nad ei saaks aru, et ma ei ole emakeelne või midagi niisugust. Aga kes, kes teab, või saab aru, siis, siis suhtumine on natukene teistsugune, kui mul on öelnud oma inimene, võid olla aga üks meist üks leedu rahvast, mitte iial, aga positiivse poole, sest ma ei taha negatiivne olla. Et minu arust leedulased on ka selliseid hästi ausad, inimlikud, niimoodi ilma maskita veedeemia nagu täitsa niisugune inimene, et minu arust eestlane natukene ikkagi hoiab tagasi emotsioone, eks leedulased on hästi-hästi emotsionaalsed. Hästi, ausalt, aidatakse välja, mida tuntakse. Sa ei pea mõistatama, mida keegi sinust arvab või kuidas keegi ennast praegu tunneb, et sa näed seda. Tiit ajalooliselt ja. Minu arvates leedulastel on veel omale sellise kokkuhoidlikkus. Puutusin ise esimest korda leedulastega ja Leeduga kokku siis kui ma olin sundaega teenimas Nõukogude armees Kaliningradis ja meil oli siis roodus leedulasi, lätlasi ja eestlasi üle poole, niimoodi omavahel suhtlesime ja peab ütlema, et leedu poistega kujunes läbisaamine noh, väga-väga heaks ja, ja hiljemgi. Kui me juba tudengi ja siis niimoodi suhtlesime eestlaste eestlased, lätlaste leedulastega, siis kuidagi leedulastega tekkis kontakt Palf paremini kui, kui lätlastega öeldakse, et võib-olla kõige lähema naabriga. T noh, mõnedki asjad päris hästi ei suju ja tekib selline konkurents, aga aga leedulastega ja niimoodi. Ja muidugi mina leedu aastani ja Leedu ajalooni jõudsin tegelikult poolajaloo kaudu, mida ma kunagi siis süvendatumalt uurisin. No kui kalendrisse vaadata, siis Eesti on leedus täiend nii-öelda kaheksa päeva noorem. Kas ajalooliselt on ka mänginud mingit rolli või, või on ikkagi saab ikkagi öelda, et siit läheb nüüd selge piir selle vahel, kuidas Leedu on sündinud ja selle vahel, kuidas Eesti on sündinud ja siis hiljem on hakanud? No eks meil selle pika ajaloo jooksul olnud leedulaste kõige mitmesuguseid kokkupuutepunkte või kokkupuutumisi ja need ei ole alati kaugemas minevikus sugugi sellised, nagu, nagu viimase 100 aasta jooksul ütleme 13. sajandil olid ju need leedulaste rüüsteretked, et siia meie maile väga niimoodi verised ja, ja ohvreid nõudvad. Aga mingi aja oleme olnud ka Leedu riigi all üks osa, vähemalt Lõuna-Eestis, ta on siin pea siis pool sajandit Liivi sõjast, kuni siis 1629. aastani siis nagu Poola-Leedu ühisriigi osa ja siin oli enamasti administraatorit, eks vist, leedulased. Nii et ka ütleme selline moment, aga hiljem on need olnud küll kuni 20. sajandi alguseni pris episoodilised üksikut ja ta on meie jaoks olnud ikkagi hoopis hoopis kaugemal kui ta kilomeetrites mõõtes võiks olla. No kui vaadata nüüd seda viimast sadat aastat, siis milliseid paralleele Eesti ja Leedu ajaloo vahel? No kõige olulisem see, et nii leedulased, aga ma ütlen kohe ka, ütleme, lätlased, eestlased. Me oskasime ära kasutada ajaloolist situatsiooni, seda võimalust, mis tekkis oma riigi loomisel 1917 18 19 ja siis hiljem juba 1980.-te aastate, sest niimoodi ja tegime seda otsusekindlalt ja, ja paljuski 11 toetades eriti siis taasiseseisvumise protsess oligi selline, et me nagu selline jalgratast. Ta sõiduvõistkond 11 niimoodi välja vahetades vedaja rollis seda protsessi Nõukogude Liidu lammutamise protsessi siis korraldasime. Ja siin on siis sarnasusi, koostööd nagu kõige rohkem. Nüüd 100 aastat tagasi siin olid natuke teised asjaolud ja, ja aga siiski leiab küllalt palju sarnast. Aga muidugi Leedu puhul on ka erisusi küllalt, küllalt palju erines Lätiga. Erinevuste eest me siin eestlaste ja leedulaste vahel rääkisime, aga sarnasused, Carmen, mis on sarnane, kui mõelda nüüd eestlase ja leedulase peale. Eks meil mõlemal rahvuslik identiteet hästi tähtis. Et eks sarnaselt hoitakse seda üleval ja oma oma maa ja oma keel ja kõik on ikkagi leedulastel ääretult oluline, et et võib-olla Eestis mõnikord ei teata või ei saada aru, et minul, minul täitsa küsitud välja arvatud, et kas leedu keelt üldse keegi veel räägib, kas nad on äkki kõik venestunud jubeda absoluutselt mitte, et minu arust Leedus on identiteet veel tugevam, kui meil. Ja ma täiesti nõustun, et tahtsin, tahtsin ka öelda täpselt sama, et, et rahvuslik identiteet on hästi-hästi tugev isegi veel tugevam kui Eestis ja et minul on sarnane kogemus. Kui alustasin leedu keeles tegemist, siis inimesed küsisid, et miks, miks sa seda õpid, et leedu keel esiteks on nii lähedal, teiseks, keegi väga ju ei räägi seda. Tegelikult räägivad päris paljud inimesed, aga just see teadmatus selle osas, et kindlasti võiks olla suurem. No kui kerge või raske on ühel noorel eestlasel õppida leedu keelt No mina, ma ei ole otseselt nüüd ma olin Vilniuses vahetusõpilane, aga enne seda ma ei ole otseselt seda kommuunielu elanud ja paberi pealt lihtsalt grammatikat õppida on raske. Raske on sisse sulanduda sellega, et sa räägid selle kõnekeelt. Aga kui ma nüüd Vilniuses õppisin, siis ma tundsin, et palju lihtsam on keelt õppida, keel kuidagi tuleb, sa harjud nende erinevate keelevormidega Slangiga kõigega sellega ära ja ma arvangi, et nii ongi kõige kergem keelt õppida. Karmen ajal ametlikult muide tundigi leedu keelt õppinud ega kunagi leedukaid tunnis käinud ja ma ei tea, kuidas taimed õpetatakse. Et ma olen ise käepäraste vahenditega ja olemasolevate inimestega seda seda teinud, et ma ütleks, et see on hästi loogiline, hästi reeglipärane keel näiteks vene keelt, ma ei ole elus selgeks saanud siiani. Et leedu keeles ma näen tunduvalt rohkem loogikat, seaduspära, eriti keeleteadlasele. Hästi niisugune rahuldustpakkuv. Tugev tugev süsteem seal sees on hästi ilusasti. Tiit, kas teie ka leedu keelt räägid? Ah, ei, ma ei räägi, aga ma olen Leedu ka niimoodi ennast tuttavaks teinud siis inglise vene ja saksa keele kaudu. No kui vaadata veel ajas natuke tagasi, üks asi on see keele kujunemislugu, teine asi, asi on kogu Leedu ajaloos riigi kujunemislugu kui mõelda nendele valikutele, mida leedukad on siin pidanud tegema, millised need olulisemad valikud on olnud. Leedulased paistsid kogu Euroopasse ilma kõigepealt sellega, et nad hoidsid kõige viisamalt kinni oma oma oma muinasusust. Risti usustamise survele vastu sõita, seista enam kui 100 aastat, viimane suur paganlik riik Euroopas oli, oli Leedu ja siis muidugi oli nende jaoks väga oluline see ristiusu vastuvõtmine, see toimus siis ütleme Poola kaudu, ehkki enne seda ristiusuga oldi tuttavad Vene õigeusu kaudu, sest see suur Leedu suurvürstiriik ikka oligi eriti ütleme Vene ja Valgevene rõhutavad seda, see oli Leedu Vene riik sest kaks kolmandikku sellest riigist, mis oma hiilgeajal käis Balti merest musta mereni, sellest Leedu süda ala leedulast ala vaevalt kolmandiku hõlmas, ülejäänud olidki siis Ukraina ja Valgevene tänapäevased, alati vene omad. Nii et nende jaoks siis on see ajalugu kulgenud õige mitme erineva siis kultuuri ja, ja, ja Ma siis. Tiga ise kõvad ajaloo ajalootegijad vähemalt kuni siis poola varju satuti, kui loodi siis Poola-Leedu ühisriik Rzeczpospolita, et siis mitu sajandit langes Leedu nagu ütleme Poola varju kuni siis ja Kaheksateistkümnenda sajandi lõpul siis Leedu ja Poola jagad D Austria, Venemaa ja Preisimaa vahel, siis sattus põhiosa leedus, sattus 120-ks aastaks vene impeeriumi koosseisu, meie oleme Vene impeeriumi all olnud siis üle kahe sajandi. Need sellised naabrid, suured naabrid on siis meid mõneti erinevalt vorminud. Tiit alustas oma juttu usu teemadel, kas see usk täna ka leedulaste elus mängib rolli? Need, leedukad, keda mina tean? Minu tutvusringkonnas on enamasti just minuvanused noored inimesed. Nemad mulle öelnud, et kindlasti mängib, aga see ei ole nii tugev, et just vanema generatsiooni hulgas on ikkagi see katoliiklus on hästi tähtsal kohal ja järgitakse deklaratsioone veidi rohkem. Karmen eks see mõtteviisi mõjutab ikka, et ma olen ka puutunud kokku just nimelt noortega rohkem. Ja täiesti on näha, et noored on hästi konservatiivset niimoodi suhetes. Et tõesti noh Ma ei oska seda niimoodi öelda, aga ei ei mindoni, lihtsalt teiste inimeste, nagu lähevad eestlased. Et suhe nagu tõsine ja, ja püha ja ei, ei käi nii kergekäeliselt. Et see, ma arvan, religiooni mõju nende kultuuril Tüdrukute käest on vist hea võimalus küsida ka seda, et kui te mõtlete täna Leedu riigipeale ja mõtlete eesti riigi peale, siis kas meil on midagi Leedu riigilt? Vii leedukatelt siia Eesti kultuuriruumi näiteks luua midagi, mis on, mis võiks olla meile eeskujuks ja mida me võiksime käsitleda kui eeskujuna. Pentiidul hoopis mõni mõte ajaloost tähelepanek. Leedulast selline visadus enda omast kinni hoidmisel, ma arvan, on väga oluline, nad on suutnud läbi ütleme, Nõukogude raskete aastakümnete siis väga visa vastupanu osutada, need on ikka väga visa rahvas. Ja pühendunult. Nii ma vaatan, et meil hakkab see aeg siin läbi saama, aga viimase küsimusena nagu ikka, sünnipäev on tähtis päev, eriti kui see on 100 aasta sünnipäev. Mida soovida nendele isadele tublidele leedukatele sünnipäevaks, kes tahab õnnesoovidega algust teha? No soovikski, et visadus ja järjepidevus ikka kestaks veel 100, veel 200 ja enamgi aastaid. Et järg jäädaks endale kindlaks ja kasvatatakse kultuuri, levitaks keelt ja kõike, kõike muud. Ma ei saa soovida seda, et keegi enam Leedust ära ei lähe, sellepärast et neil on vabadusele teha, jumal tänatud, et on, aga, aga ma soovin siis seda, et kõik need Leedu kogukonnad, kes on Inglismaal või Eestis või kus iganes, et leedusel tõesti edasi elaks praegu tõepoolest elab seal tõesti tunned Inglismaa, Leedu on seal, eks ole. Ja soovin seda ka, et, et leiduks noori, kes ikkagi mitte ei läheks massiga kaasa, ei läheks sõpradega kaasa, vaid julgeks leetu jääda julgeks luua selle keskkonna, kuhu, kuhu tahetakse tagasi tulla, sest miks nad välismaal on inimeste, ütled täitsa otsa, ma läheks raha pärast, eks. Et ma ei ole nagu kuulnud mingit emotsionaalset Paiust mulle leedusi, meeldiv, Inglismaal on hea Vistamale mitte kunagi kuulnud, et need, kes ütlevad Inglismaal, et ma oleks ammu, leidus tagasi, kui, et, et oleks neid, kes suudaks luua keskkonna, kus tingimusteks täidetud. Tiidul on võimalus panna üks väärikas punkt. Ja leedulased on väga suur rahvas. Kunagi nõukogude ajal käib isegi selline anekdoot, et leedulased on maailma suurim rahvas, sest nende süda asub Leedus. Mõistus asub Siberis, sest Leedust küüditati väga palju ja rahakott asub Ameerikas. Aga tänapäeval ma sooviks leedulaste rahaga, et oleks eeskätt Leedus ja tõesti nad suudaksid edukalt, et siis oma riiki niimoodi edasi ehitada, ülal pidada ja teha nii, et see tõmme tagasi oleks tugevam, kuid niimoodi surve välja minna. Igal juhul väga ilusad soovid ja siinkohal on, ma arvan, mõistlik panna sellele leedu jutu teemale üks ilus punkt, aitäh Tiit Rosenberg, Renata ja Karmen Nõlvak stuudiosse tulemas ja teile ka kui Leedut armastavale või vähemalt Leedust lugu pidavatel inimestele, head tähtpäeva ja ilusat tähistamist. Me kuulame, selle intervjuu lõpeb lõpetuseks ära ühe leedukeelse laulu ka, et ikka täht päevalist meeles pidada. No igal juhul emotsiooniderikas eelnev lugu oli, aga nüüd vahetame teemat ja lähme edasi värskete ja huvitavate ja põnevate tehnoloogia uudistega sellest nädalast ja kobrosin. Kõigepealt tere sulle ja küsimus ka, et Leedu 100, ma küll ütlesin, et vahetame teemat, aga ma ikkagi küsin ära ka selle küsimuse, milline või kuidas sina oled leedukast ega kokku puutunud või milline on sinu seos leedus ajaga. Minul see seos leedus ajaga, tegelikult on see, et oleksin pidanud olema täna hommikul siis Leedu saatkonna juures laulmas hümni kus siis olles olles liige Tallinna Ülikooli meeskooris, kes seal seda hümni laulis, kahjuks tuli olla tööl nii, et ei, ei saanud, aga selle eest sai Leedu 100 ära mainitud, et siis mitmel korral täna hommikul ka siis raadio kahe hommikuprogrammis, mille, mida ma ka aitan toimetada ja teha. Ning ning sellest me mõnevõrra rääkisime, aga isiklikku seost ma pean, ausalt öeldes tunnistama mul Leeduga hetkel ei ole, ei, ei ole kahjuks mul sealt ühtegi tuttavat ega sõpra ja ja ise olen sealt ka vait läbi sõitnud, ei ole ka niimoodi pikemalt peatunud, ehk nüüd kui on Leedu 100, siis on põhjust. Võib-olla tõesti lohutuseks võin öelda, et mina pole üldse kunagi Leedus käinud. Tõesti, võib-olla nüüd on põhjust see kõik käike ette võtta, aga see nädal ja tehnika teemad, tehnoloogiauudised alustaksin kohe kahesin Facebooki uudisega ja esimene uudis siis selline, et kaheastmeline autentimine ja autentimine spämmi peab, postitab sõnumeid su profiilile kui eesti keeles Pealkiri lahti tõlkida, mida see tähendab? See on täitsa eestikeelne pealkiri tegelikult, aga jah, tõepoolest kaheastmeline autentimine on tegelikult siis turvalisem sisselogimise viis, kus peale seda, kui sa oled sisestanud veebilehele või rakendusse oma Facebooki kasutajanime või parooli, saadetakse sulle ühekordne, selline kuuekohaline kood telefonile sõnumina, mille sa pead siis selle veebilehele sisestama, see selleks kinnitada, et siin on paroolid, ei ole sattunud kellegi inimese kätte, kes sinu kontol ei peaks sisse saama. Aga nüüd on Facebook ei hakanud seda telefoninumbrit, mis talle annad, et neid sõnumeid saata, kurjasti ära kasutama. Ja avastasid siis osad kasutajad seda, et Facebook kist tulevad neile sõnumite, sõprade postitustega tekstisõnumid ja kui mõned kasutajad siis kurjalt olid sellele sõnumile vastanud, et lõpetage ära ja ma ei taha seda siis avastasin ühel hetkel, et see sõnumi sisu siis lause lõpetage ära, ma ei taha seda, on postitatud nende Facebooki profiilile nende Facebooki lehele nende kõik sõbrad seda näevad, kusjuures ei ole keegi seda teenust aktiveerinud, ei ole Facebook selleks luba küsinud, see on täiesti iseeneslikult toimunud. Kahtlustatakse, et tegemist on tarkvara veaga, aga samas teise külje alt. Arvatakse, et Facebook soovib siin tuua rohkem inimesi tagasi Facebook'i saadet, saates siis läbi iga võimaliku kanali inimestele teateid selle kohta, mis nende sõbrad Facebookis teevad. No igal juhul väga huvitav vahejuhtum ja tegelikult ka teine lugu, et Facebook tahab siis, et inimesed kasutaksid ühte rakenduste, mis järgi inimeste järgi siis luurab ja seda võib justkui võtta, kas siis konkurentsieelise tekitamisega või Jacob söand. Jah, tegelikult selline väga veider ja mitmekülgne olukord, mis Facebook on tekitanud, nimelt soovitavad nad oma rakenduses siis osadele kasutada teatele VPN rakendust, VPN on siis selline teenus või selline tehnoloogia, mis lubab sul oma seadme seadme kogu võrguliikluse, ehk siis kõik asjad, mis te internetis teete, suunata läbi mingi punkti. Kõige lihtsam näide selleks on see, et kui te olete välismaal, siis Eesti telesisu läbi erinevate, muide kasvõi näiteks ERR-i abi vaadata on keerulisem, sest et kõik ei ole lubatud välismaal vaadata ja siis läbi VPN teenuse on võimalik nii-öelda siis simuleerida seda, nagu te oleksite oma seadmega hetkel Eestis ja see on ka selles mõttes hea, et ta on suurendanud turvalisust, näiteks olles avalikus wifi võrgus, kus on ka väga palju teisi kasutajaid mõnes restoranis, hotellis või lennujaamas kasutades Sisveebeeni teenust, ei saa teie võrguliiklust keegi kõrvalt väga lihtsate vahenditega jälgida. Ja Facebook siis soovitab seda kasutajatele selle ühe ühe VPN rakenduse allalaadimist mis pealtnäha on väga mõistlik ja hea soov, aga siin on nüüd siis aga see konks nimelt Facebook omab sedasama rakendust ise selle rakenduse puhul on ka veel teine selline funktsioon. Nimelt see rakendus ise jälgib kogu seda liiklust, mis oma telefonisse siis seda rakendust kasutades teed ehk Facebook saab põhimõtteliselt teada seda, mis äpase kasutad, mis sa nende säppides teed, kui paljudeni, räppe kasutajad, et milliseid funktsioone ja nii edasi ja kui tal on neid andmeid väga palju miljoneid siis on võimalik põhimõtteliselt Facebookile ennustada ja teada saada sellest, millised on tõusvad trendid, mis on inimeste hetkel huviorbiidis, millised uued funktsioonid töötavad. Ja on mitmeid näiteid minevikust, kus Facebook on enda teenusele ja enda platvormile loobunud siis samu teenuseid näiteks on populaarne sotsiaalvõrgustik SnapChat, kus on selline funktsioon nagu staabis, kuhu sa saad panna palju pilte ja videosid ja siis neid kuvatakse sulle järjest. Facebook nägi, et kasutajate seas läks väga populaarseks ja nüüd on ka selle endale toonud, nii et tõenäoliselt sealt on see tulnud ja, ja ka nüüd siis Facebook, kui on hakanud seda rakendust palju rohkematele kasutajatele suunama, tõenäoliselt siis ka soovist teada rohkem, mida inimesed teevad. Noh, igal juhul äris ärisaladustega siin sai natuke räägitud ja tegelikult äpi teemal või rakenduste teemal me ka jätkame ja Google Maps võib peagi saada uue uue uuenduse, mis siis koos asukoha jagamisega ka siis seda, kui palju on selle jagaja telefoni akuut või kui missuguses seisukorras aku on. No Jaakob, sellist uuendust ültse ühe rakenduse rakendusele vajan. Ma arvan, et esiteks see, see funktsioon on leitud Google'i Google Mapsi testversioonist, mis tähendab seda, et seda testitakse, selline mõte on Google'il olnud, aga kas ta nüüd jõuab kõikide kasutajateni, seda veel ei oska öelda, miks seda vaja on? No üks mõte, mis minul kohe tekkis, kus sellist funktsiooni võiks kasutada, on see, et Te olete sõpradega peol või, või külas ja üks neist siis läheb koju ja ta saab jagada sulle oma asukohta turvalisuse eesmärgil, kas ta jõuab ilusasti turvaliselt koju, kas kõik on temaga hästi ja lisaks on siis võimalik näha sesse inimese akudele telefoni, aku taset, ehk siis sa näed, kust ta viimati oli ja ja miks ta praegu kodus ei ole, et kas ta akuse niukesed teed tühjaks või või näiteks juhtus midagi, midagi veel hullemat. Nii et selles mõttes võib, võib natukene see aidata sõpradevahelist, sellist turvalisust. Ehk siis sa ei pea võib-olla teistele sõnumeid saatma, kus sa nüüd oled, aga, aga sa võid ka jagada teistele oma infot või ka näiteks seda informatsiooni, et kui sa lähed kellelegi külla või kokkusaamisele, saad jagada oma asukohta, inimene saab kohe kontrollida, kui kaugel sa oled, millal sa jõuad ja ja, ja, ja. Noh, ei saagi talle nendel ja enam näiteks helistada. Ühesõnaga selline funktsioon, aga tõepoolest kastanud jõuab kasutajateni seda ei oska hetkel öelda. Aga kui ta jõuaks kasutajateni, kas sina kasutaksid sellist funktsiooni? Ausalt öeldes ma arvan, et täiesti võimalik, et ma mingi hetk seda kasutaksin, kuigi kuigi pean ütlema, et ma ei ole kunagi Google Maps siiski lähegi oma asukohta pidanud pidanud jagama, ma arvan, et noh, ta on selles mõttes, kui ma tunnen seda inimest väga hästi ja, ja mul on võimalik selle asukoha määrab asukoha jagamisele panna siis ajaline limiit ehk siis asukoha jagamine lõpetatakse ära näiteks 12 tunni pärast 24 tunni pärast, siis, siis miks mitte sellepärast et seda asukoha jagamist kasutatakse ka ju noh, mitmetes olukordades näiteks et puhkusel või matkale või reisile kuskil grupi inimestega ja te lähete lahku, siis on hea näha, kus kohas teised on ja seal kohe ilusti kokku saada. Võõras linnas üksteise seletamine, kus kohas te tulete, võib vahel minna päris päris keerukaks segaseks. Tõsi, ta on, aga Jakob, kas sina kasutad veel koodikaarte või saab panka nii-öelda internetipanka sisse logides, oled uudsemate lahenduste peale üle läinud. Mina olen läinud uudsemate lahenduste peale, mina kasutan smart ideede kõikideks toiminguteks internetipangas, aga, aga jah, tõepoolest väga paljud kasutavad koodikaarte, kuigi mitte kauaks. Kui siin mõned ajad tagasi Swedbank teatas, et enam koodi kohta ei väljastata ja aasta pärast enam ei ole võimalik neid ka kasutada, siis hakkab SEB pank tegema sama või juba tegelikult hakkas siis eilsest saates osadele kasutajatele ja klientidele siis teate nende koordikoodi kaardi kehtivuse lõppemisest. Ja tegelikult on see kokkuvõttes hea, kuna suurendab ta paljude inimeste kontode turvalisust, kuna koodikaart ei ole sugugi turvaline lahendus, pank ka sisselogimiseks on palju turvalisemaid lahendusi, nagu PIN-kalkulaator ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID mis ühtlasi on ka palju kiiremad ja miks seda kõike tehakse, ei ole pangad otsustanud inimesi kiusama hakata, vaid on Euroopa Liidu siis maksja vahendite direktiiv, mis siis seab nõuded koodi kaardi kasutamisele ja, ja seda hetkel siis üritatakse. Üritatakse vähendada, et koodikaste kasutatakse. No Eestist veel uudiseid, nüüd autod saavad ise häirekeskusesse helistada, ehk see i3 kõnede teenus, millest siin räägitud on, on nüüd justkui võimalik. Ja Eestis on see teenus nüüd käima läinud eelmisest nädalast alates. Ja mis see tähendab, siis ongi see, et kui autoga juhtub avarii ja juhtub avarii nii õnnetult, et kõigi autosviibijate kaotavad teadvuse ja ei ole ka ühtegi sõiduk või õnnetuse pealtnägijat, siis auto saab ise aru, et toimus avarii ja helistab häirekeskusesse saates sinna asukoha, informatsiooni ja tegelikult ka võimaldades siis heliliste sidet ehk siis kõnet. Nii, nii häire häirekeskuse kui ka selle kannatanu vahel, ehk siis kui võib juhtuda see, et inimene ei saa liigutada ja ei saa ise telefoni võtta, siis, siis on võimalik häirekeskusega suhelda, see tõenäoliselt see aitab kindlasti avastada paljusid õnnetusi, palju kiiremini ja leida ja leida üles siis kannatanuid ka siis, kui on juhtunud õnnetus. Kui on juhtunud õnnetus sellises kohas, kus, kus teisinägijaid ei ole. Muide, selle hool süsteemiga meenub mulle paari aasta tagune lugu välismaalt Inglismaalt. Ta oli see vist kus, kus juhtus selline lugu, nimelt šikol süsteem aktiveerib ennast osad siis selle peale, kui auto saab kõvasti põrutada, juhtus siis selline lugu, kus naisterahvas sõitis oma autoga teisele autole otsa, aga põgenes sündmuskohalt. Ja suur oli ta üllatus, kui väga kiiresti oli talle politsei ukse taga ja mis siis oli juhtunud, oli see auto, oli arvanud, et toimus õnnetus, tegelikult saanudki aru, toimus õnnetus. Kuna naisterahvas põgenes sündmuskohalt, siis auto oli saatnud pidevalt ja keskusesse siis selle naisterahva asukohta, nii tehti siis kähku sündmuskohalt põgenenud asukoht kindlaks, et ka sellel sellisel juhul võib sellest süsteemist abi olla. Kui meil on neid vastutustundetuid kodanikke, kes, kes niimoodi minema mine minema, sõidavad. Ma täpsustaksin ühe asja ära, et kas ma saan õigesti aru, et praegu nii-öelda kõikidel autodel seda peale olete, praegu on nii-öelda inimese võimekuse tehniline seade oma autosse peale panna, aga mingist ajast siis hakataksegi tootma autosid, mis juba on selle seadmega varustada. Just kõikides autodes seda hetkel ei ole, aga samas uuemates autodes juba tehasesse sisse paigaldatud. Nimelt see on tegelikult, et ei ole, tegelikult ei ole see kasutaja kohustus seda autosse endale soetada. Häirekeskus soovitab ka siin seda konkreetse sõiduki tootja poolt tuleb, see ei cool süsteem sinna paigaldada, siis on kindel, et see töötab korrektselt. Ma julgen soovitada seda, et, et kui teil on kahtlus, kas teie autol on see ihul süsteem olemas, on üks variante, uurida seda internetist või pöörduda siis autoesinduse poole ja ma usun, et seal osatakse teid aidata selle osas, kui see seal on ja kui seda ei ole, siis kuidas seda sinna paigaldada? Ja tänane viimane uudis, kõik Tallinna lasteaiad said robotid, et lapsed saaksid programmeerimist õppida, õpe õppida. Robootika õpetas siis lasteaedadesse. Jakob, kui oluline see on, et juba väiksest peale lapsel on see võimalus olemas. Ma arvan, et see on põnev lahendus ühelt poolt sellepärast et IT-tehnoloogia ja IT valdkonnad muutuvad aina olulisemaks programmeerimise oskus ja robootika samamoodi aina rohkem roboteid ju tekib meile igapäevaellu ja seega peavad ka lapsed oskama nendega töötada. Aga noh, siin on hetkel robotid abiks ka teiste erialade puhul, no näiteks on siin Näide toodud just lasteaiast, kus tehti mahapäev, mahlapäev nägi siis välja niimoodi, et joonistati vaibale puu- ja juurviljad, robotid, programmeeriti nende puuviljade vahel liikuma ja robot valis siis välja kolm erinevat puuvilja, millest siis tehti mahla ja lapsed siis päriselt tehti siis mahla. Et seda said siis lapsed juua, nii et see robootika ei ole ainult elektrooniliste asjadega mängimine, siin on ka toodud siis näiteid matemaatika ja ja loodusteaduste õppimise vallas nende roboti robotitega lihtsalt saanud või robotid aitavad siis lapsi ka võib-olla erinevatel erialadel. Noh, lasteaia puhul siis natukene paremaks muutuda. Igal juhul taas kord põnevad ja värsked tehnoloogiauudised Jakob sinu poolt vahendatud, said aitäh sulle ja kohtume ilmselt juba nädala pärast ja üldse peab tänase saate ära lõppema, et oma vil kokku võtma, sest kell on nii palju, et uudised lähenevad, aga saate esimeses pooles siis rääkisime Tiit Rosenbergi Renato lukku ja Karmen kui ka Leedu vabariigi 100-st aastast ja, ja ka nende inimeste külaliste, saatekülaliste enda kogemusest ja arvamusest, siis leedu lastest ja vestluse põhjal küll edu ja jõudu, jaksu Leedule. Eriti nii et meie omalt poolt ka siin kindlasti tänase päeva jooksul Leedu vabariigi sajandat aastapäeva erinevate nurkade alt kajastame. Aga huvitaja tõmbab tänaseks otsad kokku. Mina olen Jane Saluorg, tänan teid kuulamast ja soovin teile ilusat. Vähemalt Tartus paistab päike ja loodan, et ka mujal Eestis. Ühesõnaga ilusat päikeselise päeva jätku. Hommikul tuua kaelage Iga pärl, kus koor on kellegi nooru Su ümber on võõras Jauni staavli. Oled sündinud siin, kuid mitte siiki loodu. Mis sellest, et sa araabia lohutab? Vanad sirgu ei saa, kui noorena pooldu. Selles linnas on tornid jõgi jah. Ema, kes kraadiga su juttu ei mõistetud, aadres tase. Lõpuks ometi löögid säärad Õiga. Ta.