Tere õhtust, päevakaja võtab kokku tänased sündmused meile. Maailmastuudios on toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti maapõues on miljoneid tonne uraani, sadu miljoneid tonne rauda ja suurtes kogustes muid metalle, täpsemalt pilte nende kasutamise võimaluste kohta aitab luua maavarauuringute programm RITA. Tallinna sadam, Tallinki ja majandusministeerium usuvad, et Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ei tapaks siinse merelaevandus. Küll tõdevad kõik, et reaalsest tunnelist on veel veidi vara rääkida. Juhul, kui Euroopa Liidu abivahendid on võimalik saada, siis on võimalik seda kaaluda. Euroopa liit on täna öelnud, et tehke kõigepealt valmis Rail Baltic ja siis vaatame edasi. Suurbritannia välisminister on veendunud, et närvimürgi kasutamise otsuse Suurbritannias tegi Vene president Vladimir Putin. Kreml nimetas avalduste šokeerivaks ja andestamatuks eurosaadik Urmas Paet pea pagulaskoormuse leevendamist rahaga tõenäoliselt mõistlikuks, sest väga head teist varianti polegi. See võiks Euroopa sisepinge sellel teemal jah, mõnevõrra leevendanud, samas ega lõpuni muidugi lahendus ei ole. Kevad tõotab tuua halvas korras kruusateed. Maanteeamet seab järgmisel nädalal teedele kaalupiirangud omavalitsused küsivad riigi käest lisaraha. Kultuuriajakirjade tiraažid langevad juba aastaid, maailmas liiguvad väljaanded seetõttu järjest enam internet. Eesti kultuuriajakirjade peatoimetajate arvates muretsemiseks veel põhjust ei ole. Jalgpalli UEFA meistrite liigas loositi täna veerandfinaalpaarid. Ragnar Klavani koduklubi Liverpool mängib kaheksa parema hulgast teise Inglismaalt meeskonna Manchester Cityga. Ilm püsib külm ja karge, öösel sajab kohati kerget lund, õhutemperatuur langeb miinus 15 kraadini. Päeval on aga päikesepaisteline ja sajuta ilm, puhub põhjakaare tuul, tuul ja õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus viis kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Eesti riik on tellinud teadus- ja arendustegevuse programmi ehk RITA raames maavara uuringud. Täna tutvustati nende praegust seisu ajakirjanikele ning Uku toom käis ka kohal. Uuringuteks on raha 1,2 miljonit eurot, mis tundub suur number, kuid mida on tegelikult väga vähe, ütleb RITA programmi teostava konsortsiumi juht Leho Ainsaar. Mis on aga Rita põhieesmärk? Kõige olulisem eesmärk on tekitada riigile parem teadmine meie maavarade omadustest ja võimalustest selles osas, kus meil on praegused teadmislüngad, ütleme niimoodi näiteks metallide levik nii fosforiidist kui mustades kiltades, noh, väga aktuaalne muidugi on siin seesama, mis me siin Viimsis oleme eksasele Helsingi tunneli teema, et need on sellised asjad, kus riigil ei ole piisavalt praegu informatsiooni selleks, et teha strateegilisi otsuseid, strateegilised otsused on need alles, mille järel saab üldse hakata mõtlema, kas mingisugune arendaja veri hakkab midagi kuskil kaevandama või ehitama. Üks teema, mis ei kao kuhugi fosforiit, tegeletakse ka teemaga Eesti fosforiidisäästlik väärindamine, et hinnata meie maapõues oleva maavara väärtust koos sinna juurde kuuluvate lisanditega ja tänapäevaste tehnoloogiate rakendamisel. Millal on siis pilt selge ja saab taas hakata vaidlema, kas fosforiiti on mõtet kaevandada või mitte? Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadur doktor kaija Tõnsu adu. Tehnoloogiliste uuringute tegemiseks on meile antud kaks aastat ja ilmselt aasta on siis veel nende majandusarvutuste tegemiseks, nii et kuskil kolme aasta pärast mingisugune hinnang võib-olla on olemas. Kui täpne see on, on väga raske öelda, sellepärast et Eesti fosforiidi koostis on väga muutlik, see tähendab aga seda, et me peame leidma mingi keskmise. Üks probleem on veel see, et nii selles kui mitmetes teistes uuringutes pole võimalik kasutada konkreetseid proove kuna kogu viimase 25 aasta jooksul ei ole tehtud ühtegi puurauku. Nõukogude aegsed proovid on aga suures osas kadunud. Eesti maavarade tagavara on aga üsna lai. Nii hinnatakse rauamaagivarusid Jõhvi Toila magnetanomaalia piirkonnas mitme 100-le miljonile tonnile pluss muud metallid, kui nüüd pilt on ette saadud ja teadlikkus kaasaegsete tehnoloogiatega aluste ja keskkonnanõuete osas levinud, on uute kaevanduste avamine väga tõenäoline, leiab doktor Veiko Karu Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudist. Mina isiklikult hindan seda kõrgeks, sest tehnoloogia on olemas, nüüd tähendab ongi see, et tagada info läbipaistvus, et mis hakkab toimuma või toimub, millised uuringud on praegu käimas, mis need tulemused on, et ei hoitaks seda kuskil nii-öelda kinni ja praeguse ritta uuring võimaldabki seda. Eesti laevandusturuosalised usuvad, et juhul kui Eesti ja Soome vahele ükskord ka tunnel ehitatakse, see laevandust välja ei söö. Indrek Lepik räägib lähemalt. Tänaseks on Tallinna Helsingi tunnelist küll ideetasandil kui ka veidi tõsisemalt räägitud varasematele riigi ja euroraha plaanidele on lisandunud ka eraraha jõuka Soome IT-ettevõtja Peter Vesterbacka näol. Eestist käib Soome regulaarselt ja vähem regulaarselt tööle mitukümmend 1000 inimest, mistõttu elavdaks parem ja kiirem ühendus kindlasti ka mõlema pealinna majandust samal ajal seilata Soome lahel kui mujal Läänemerel. Piirkonna edukaim reisilaevafirma Tallink. Ettevõtte juhatuse aseesimees Andres Hunt siiski ei karda, et juhul, kui tunnel kunagi valmis ehitataks, reisilaeva õõnestama hakkaks. Kindlasti jääb alles, et ka Euroopas teistes nii-öelda tunneliga lahtedel on laevaliiklus alles ja tutte ajab kindlasti alles. Hundi sõnul on küsimus selles, mis tingimustel tunnel valmis ehitataks ehk kuidas see just toetusskeemide tõttu laevandust mõjutama hakkaks. Täna riigid laevandus ei doteeri, et see selles suhtes tekib nagu ebavõrdne situatsioon, kus meie ühendame kahte linna kahte riiki veame reisijaid ja kaupu. Meid ei doteeritud. Seni on lahte ületavate reisijate arv aasta-aastalt kasvanud ja prognooside järgi kasvab ka edaspidi. Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul moodustab laevandus koosmõjudega logistikasse ja turismi üle kümnendiku Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks on Tallinna Sadama reisijateveoarvestuses Euroopa neljas. Kalmu sõnul oleks tunnelil kindlasti majandusele positiivne mõju, ehkki selle valmimine jääb pigem kaugemasse tulevikku. Ma arvan, et see on väga oluline kaksiklinna. Ja siukse uue paradigma tekkimiseks, aga ma usun, et see tunnel tuleb mingisuguse uue tehnoloogiaga, mis annab selliseid kiire liikumise ehk tõelise väärtuse, et sa oled 10 minutiga Helsingis. Kolm lisab, et näiteks La Manche'i väinas ehk Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel suurenes pärast tunneli ehitamist ka laevaliiklusmajandusministeeriumi asekantsler Ahti. Kuningas toob teemaga siiski maa peale tagasi ja ütleb, et ehkki ennustamisega võib ju tegeleda, on täna kõigest sellest veel veidi vara rääkida. Tunnel, see on niivõrd suur projekt nii suurte rahamahtudega niivõrd pikaajaline, noh ma arvan, et täna on veel vara üldse sellega arvestada, et juhul, kui Euroopa Liidu abivahendid on võimalik saada, siis on võimalik seda kaaluda. Euroopa liit on täna öelnud, et tehke kõigepealt valmis Rail Baltic ja siis vaatame edasi. Venemaa ja Suurbritannia suhted halvenevad seoses topeltagent Sergei Skripal ja ta tütre mürgitamisega. Tõnu Karjatse. Suurbritannia välisminister Boris Johnson tegi täna avalduse, milles tõdeb, et Vene presidendi Vladimir Putini seotus Sergei ja Julia Skripali mürgitamisega Suurbritannias on väga ilmne. Meie probleem on Putini ja Kremli ning Putini otsus. On väga tõenäoline, et see oli Putini otsus kasutada närvigaasi Suurbritannia tänavatel ja ka Euroopa tänavatel esimest korda pärast teist maailmasõda, ütles Johnson. Sellepärast olemegi Venemaaga tülis. Moskva reageeris Johnsoni avaldusele Downi valt, nimetades seda šokeerivaktsioon tõestamatuks. Venemaa juurdluskomitee teatas ka iseseisva uurimise algatamisest, et välja selgitada vene kodakondsusega Julia Skripali mõrvamisega seonduv. Ühtlasi uurib miljardär Boriss Berezovski seotud ärimehe Aerofloti endise asejuhi Nikolai kuškovi tapmist Suurbritannias. Briti valitsusjuht Theresa May süüdistas Venemaad topeltagent Skripali mõrvas juba üleeile ja lubas välja saata 23 Vene diplomaati. Venemaa kavatseb vastata samaga. Briti uurijad on kindlaks teinud, et Skripali mürgitamiseks kasutati vene päritolu närvimürki Novitšokk. Rahvusvaheline keemiarelvade keelustamise organisatsioon teatas omalt poolt, et Venemaa pole deklareerinud selle aine tootmisega varustamist. Kui uurijad suudavad Novitšoki vene päritolu tõestada, on Venemaa rikkunud ka rahvusvahelise keemiarelvade keelustamise leppeid. Euroliidu eesistujamaa Bulgaaria tõstis taas üles pagulaskoormuse leevendamise võimalused riikide vahel. See teema on üleval olnud ennegi, kuid toimivat lahendust pole leitud. Mall Mälberg. Bulgaaria ettepaneku mõte on selles, et anda riikidele valida, kas võtta pagulasi ise vastu või maksta nendele riikidele, kes võtavad ja kes seetõttu abi vajaksid ehk teisisõnu, leevendada pagulaskoormust rahaga. Suurem osa poliitikuid, kelle käest ma pagulaskoormuse plaani kohta küsisin, ei soovinud vastata enamasti põhjendusega, et seda pole veel arutatud. Kaks poliitikud jagasid oma arvamust. Europarlamendi saadik ja endine välisminister Urmas Paet ütleb, et arvestades seda, milline koormus langeb Euroopa lõunapoolsetele riikidele, siis midagi tuleb teha. Selline valikuvõimalus, et riigid, kes ei soovi selles ümberjagamiskavas osaleda ühel või teisel põhjusel ja siis nad panustavad põgenike vastuvõtmisse rahaliselt teises riigis, see võiks seda Euroopa sisepinge sellel teemal jah, mõnevõrra leevendada, samas ega see lõpuni muidugi lahendus ei ole, seni, eks ole, Eesti on need kohustused, mis ümberjagamisplaani alusel Eestile pandi, on täitnud, kuigi jah, kavandatu ka see tulemus ei ole kooskõlas, sest paljud Eestisse selle plaani alusel tulnud või toodud inimesed on tänaseks siit juba lahkunud. Nii et ka võttes Euroopa pildi tervikuna ja need eesmärgid, mida see ümberjagamiskava pidi aitama teha, siis ega ta ikkagi töötab. Kuid sest lõppude lõpuks põgenikud teevad ise oma valikuid, kus nad siis oma eluga tahavad edasi minna, vägisi neid ühte või teise riiki elama panna ka ei ole võimalik. Küsisime EKRE juhi Mart Helme käest, kumb variant võiks sobida Eestile, kas võtta ise pagulasi vastu või aidata rahaliselt neid riike, kes võtavad. Mart Helme arvab, et Eestile ei sobi kumbki. See on laiem kontekst, mida me peame vaatama, see ei ole ainult mingisugune pagulasküsimuse või mingi humanitaarkatastroofi küsimust. Minu arvates on ikkagi väga selge see, et Eesti selles diskussioonis ei pea osalema, mina võtaksin täpselt sama hoiaku, nagu on võtnud Viktor Orban. Nii demoniseeritud kui see hoiak on, aga ungarlastel see hoiak meeldib, me katsume ikka kõigepealt hakkama saada sellega, meile tuleb kuskil kuni 7000 inimest Nõukogude Liidu endist liiduvabariikidest igal aastal Eestisse. Me ei hakka võtma siin veel kusagilt Aafrikast, Lähis-Idast ja, ja ma ei tea, kus kohtadest kogu selle džinni lahti lasknud ju suurriigid Angela Merkel vastutagu selle eest. Laiemat mõttevahetust Eestis sel teemal peetud ole, naaberriigis Soomes küll. Siseministri sõnul ei ole Soomel veel sobivat mudelit välja töötatud, kuigi saadakse aru, et olukord on kontrolli alt väljas. Põlissoomlased ei pea pagulaskoormuse leevendamist rahaga realistlikuks. Nende hinnangul oleks see nii majanduslikult kui poliitiliselt väga keeruline. Eesti IT-ettevõtted kinnitavad e-riigi maine toel kanda Lääne-Balkanil, kus tööjõukulud on kolmandiku võrra madalamad. Aga mõtteviis, euroopalik viited Grupp ostis äsja poole Serbia e-arvetega tegelevast ettevõttest. Ettevõtte juht Mait Sooaru ootab, et Serbia teeb lähiajal arenguhüppe. Johannes Tralla jätkab Belgradis. Kohtume Mait Soooruga Belgradi katuste kohal. Tund aega pärast seda, kui Fideki juht allkirjastas lepingu, mis viib ettevõte Lääne-Balkanile ja me olime esimest korda Belgradis 10 kuud tagasi ja täna hommikul, siis viisime tehingu lõpulegrupp ostab poole Serbias peakorteriga olevast ettevõttest ja partnerlusest, siis Serbia partneriga hakkame ja kogu seda äri arendama. 20 aasta tagune sõda, korruptsioon ja lünklik õigussüsteem on märksõnad, mis võivad kammitseda Euroopa ettevõtete hindu Serbias äri teha. Anders Aabel need grupist, nende riigiasutuste ministeeriumite toimimine on ikkagi väga palju tugevatel tuuridel põhinev ja versioonidel põhinev. Nii on ka äris teatud kokkulepped sõlmitakse teistmoodi, kui meil. Lääne-Balkan on muutumas, leiavad Eesti ettevõtjad. Meeste sõnul aitab Eesti e-riigi kuvand Serbias uksi avada kurikuulsate korrumpeerunud ametnikega. Kummalgi ettevõtjal Balkanil kokkupuuteid pole. Otsides Fitackile riike, kuhu laieneda. Ega meie jaoks ei olnud Serbia esimeste riikide hulgas Serbia ettevõtted, servi inimesed on hästi euroopalikud. Nad soovivad olla Pole hästi lähedal, nad soovivadki Euroopa liitu saada muutuda võimalikult euroopalikuks riigiks. Ja sellepärast ütleme sellist arenguhüpet siin siin Serbia tehnoloogiaettevõttel. Netgroup on Balkanipartneritega koostöö kogemus alates 2015.-st aastast. Palgatase Makedoonia IT-sektoris on kolmandiku võrra madalam kui Eestis, ütleb Anders Aabel. Aga uue hooga käivitub tunud liidu laienemispoliitika võib selle konkurentsieelise peagi kaotada. Meie ettevõtte strateegiline otsus on see, et olla siinkohal julgena esimesena, enne kui me peame õppima, et kas need hinnad, et tulid järgi või ei tulnud järgi ja näeme seda tahavaatepeeglist, if Lucifer Bigrüpthaarselt. Kui vaadata suuremaid projekte, siis on peaaegu kõik piiratud üksnes Euroopa Liidu partneritele ütleb AIDS i läheb kaasomanik hilja, mis Athens Euroopa Liidu liikmeks saamine aitaks meid palju, ütleb ta. Johannes Tralla Belgrad. Ja uuesti kodustel teemadel viimase aasta vihmad tõotavad kevadeks halvas korras kruusateed. Raplamaa omavalitsused paluvad riigilt teeremondiks lisaraha. Maanteeamet seab riigiteedele kaalupiirangud. Madis Hindre räägib sellest kõigest lähemalt. Eestimaa kruusateed hakkavad tasapisi üles sulama ja see, mis jää sest välja tuleb, võib inimestele halva üllatusena tulla. Raplamaa omavalitsuste liit saatis valitsusele kirja, kust kostub mured kevadeks. Teede olukord olla niivõrd halb, et välja tuleb kuulutada kriisiolukord. Märjamaa abivallavanem Triin Matsalu ütleb, et mureni viisid just läinudaastased ilmad. Et sügisel muutusid kohati ka läbimatuteks, tegime selliseid avariiremont, vedasime killustiku lausa pehmetesse kohtadesse, et see kõik sõltub pinnasest, seega olukorrast ja tihtipeale ei pruugi seal teel üks õiget alust olla. Olukorra teeb hullemaks see, et läinud aastal jäid paljud tööd tegemata. Vihma 100. päevast, päevaveed olid aukus ja kui kruus Vettib läbi, siis olenevalt siis selle kruusa kvaliteedis seal on palju peenosiseid, muutub sõna otseses mõttes seal tee peal Lügav ja kui seda löga veel hooldusmasinatega üles tõmmata, siis ta muutub selliseks supiks. See, kui halva olukorraga lähinädalatel silmitsi tuleb seista, sõltub suuresti ka kevadest, kui teed sulavad tasapisi ja suurt vihma ei 100, siis läheb kergemini. Aga kui kevad tuleb äkki ja hulga vihmaga saavad ka teed kehvemad. Raplamaa omavalitsused küsivad valitsuselt hooldusremondi jaoks lisaraha iga kruusatee kilomeetri kohta 240 ehk kokku umbes 300000 eurot. Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldma nõnda murelik ei ole. Meil on olemas nii rahalised vahendid kui ka tegijat, kes vastavalt vajadusele koheselt reageerivad ja ilmastikutingimused on veel küllaltki stabiilselt külmad, aga kuna siin juba järgmisel nädalal lubab soojenemist ja ülemine osa sulab kiiremini, siis sõidetavus võib halveneda ja seda nimetataksegi ka juba teede kandevõime kaotusega. Niisiis ootavad tuleval nädalal ka riigitäit massipiirangud. Nendel teedel, mille kandevõime on parem, võivad metsaveokeid sõita kella seitsmest õhtul kella üheksani hommikul. Seda niikaua, kuni püsib miinuskraade. Ei ole seotud tavakodanikega, kes oma elukohast liikuma peaks. Vahetame teemat aasta keeletegu 2017 on Enn Ernitsa artiklikogumik sõna haaval emakeeles tehiskeelteni. Enn Ernitsaga vestles Olev Kenk. Enn Ernits ei ole ju see eesti keele inimene täiesti teisest valdkonnast, aga ometigi olete nii suurt huvi eesti keele vastu, miks see on selline juba noorest east saadik üldse keelte vastu huvi ja mitte kõigepealt eesti keele vastu või? Esmalt muude teiste keelte vastu esialgu prantsuse keele vastu huvi ja siis sigines eriti sügavovi vadja keele vastu ja ega seda on raske niiviisi tuletada, et miks, miks see just on see huvi tekkinud teie artiklikogumik sõnahaaval emakeeles tehiskeeleni on selle pealkiri, mis on selle peamine väärtus teie enda jaoks Pauli artiklitele nagu pihustatud laiali mitmetesse mitmetesse ajakirjadesse ja muudesse väljaannetesse ja see nagu hajub ära ja siis nagu endalgi ei ole ülevaadet. Aga nüüd kogumikuna, siis on üks tervik, üks suur tükk ja ja kui nii praktiliselt võttes on avanud, eriti kui sul on tööd käepärast, on sul ikka midagi vaja seal kas viidata või ka lihtsalt või ka teada saada, millal ilmus see artikkel, kus ta ilmus, sest noh, neid kõiki ei jõua ju meeles pidada. Enn Ernits, aga milline on eesti keele tervis teie hinnangul praegu, kas peaksime muretsema? Peame muretseme eriti just, et teaduskeel lõi suu lahti, et nüüd 20 mitte eesti keele kõnelejad on lõpetamas ja 200 on eestlaste peetakse inglise keeles, see on ikka midagi koletu minu teha, oleks siis ma kohe määraks karistuse. Aasta keeleteo rahva auhinna pälvis aga Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram roostikurebased kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi. Maailma kultuuriajakirjanduse ja ka laiemalt ajakirjandus digitaliseeruv inimeste lugemisharjumused liiguvad vaikselt, aga kindlalt interneti poole. Paberväljaannete lugejanumbrid langevad juba aastaid. Milline on olukord Eestis, kas paberväljaandeid loetakse või kolib kultuuriajakirjandus internetti, seda uuris Erle Loonurm. Üks tuntumaid muusikaajakirju, 66 aasta vanune New Musicale Express otsustas hiljuti oma paberväljaande ilmumise lõpetada. Nüüdsest ilmub see ainult internetis. Kui otsida paralleeli Eestist, siis ainus muusikaajakiri viimasest ajast, mis paberväljaandena ilmumise on lõpetanud ja veebiüleläinud, on ajakiri kitarr mis ilmub internetis alates 2015.-st aastast. Ajakiri muusika ilmub aastast 2002, selle tiraaž on praegu 850 numbrit kuus. Väljaande peatoimetaja ja Remmel ütleb, et lugemisharjumused on riigiti erinevad. Saksamaa, mis on siiani ikkagi üks keskne kultuurimaa Euroopas on näiteks väga suur harjumus just nimelt paberväljaandeid lugeda seal pigem seda veebipanemist ei ole nii palju. Inglismaa samuti, noh, ma räägin pigem rohkem nagu klassikaväljaannete poole pealt, et seal on lugejad konservatiivsemad, pigem ikka veel eelistavad paberväljaandeid. Ajakirja teater, muusika, kino tiraaž on veidi üle 1000. Peatoimetaja Madis Kolk ütleb, et kultuuriajakirja roll ei ole joosta statistika järgi, vaid teha sisukad ja head ajakirjandust ja publik leiab hea asja ise üles. Et seitse aastat tagasi me katsetasime teater, muusika kinos seda, et see veebiväljaanne oleks nagu sõna otseses mõttes multimeediaväljaanne, et me lisasime sinna mõningaid klipp mõningaid selliseid asju, mis paraku nagu vähemalt selles kontekstis nagu ei töötanud või, või noh, tal ei olnud nagu otseselt otstarvet, et ei olnud näha, et selleks hetkeks oleks veel selline lugejaskond ja tarbijaskond, kes, kes tahab just nimelt sel moel teater, muusika kino lugeda. Hiljuti liitus sihtasutusega kultuurilehte näiteks müürileht ja värske rõhk. Kokov ilmub sihtasutuse alt 15 väljaannet. Nõukogu esimees Toomas Väljataga. Muidugi see kasvutempo on selline, et ega surve on ju kogu aeg olemas, alati on veel mõni ajakiri, kes, kes tahaks tulla nii-öelda sihtasutuse kultuurileht alla, ehk siis nii-öelda riiklik riiklikule finantseerimisele. Et see huvi on ju alati olemas, aga, aga selge on ka see, et kuskil peab tasakaal olema. Kultuurilehtedest on ühe suurema tiraažiga sirp, mida trükitakse ühes kuus 4800 eksemplari. Ühe väiksema tiraažiga on aga lingvistika-le ja kirjandusteadusele keskenduv ajakiri, keel ja kirjandus, mida trükitakse igas kuus välja 550. Ja nüüd ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab kerget lund. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Pärast keskööd tuul nõrgeneb ja külma tuleb 10 kuni 15, rannikul kohati seitse kraadi. Homme päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus viis kraadi. Ja jäänud on veel spordisõnumid Johannes vedru. Euroopa jalgpalliliidu ehk UEFA peakorteris joonis loositi täna meistrite liiga, veerandfinaalpaarid moodustus kaks väga intrigeerivad paari. Eesti pallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi FC Liverpool mängib kaheksa parema hulgas teise konkurentsi jäänud Inglismaa meeskonna Manchester Cityga. Tiitlikaitsja Madridi Real kohtub järgmises ringis aga mulluse finaalivastase Torino Juventusega. Hispaania meistrivõistluste liidri FC Barcelona vastaseks kaheksa parema hulgas on AS Rooma. Ühe poolfinalisti selgitavad ka ehtsase vilja ja Saksamaa kõige edukam klubi Müncheni Bayern. Viru maakohus kuulutas välja MTÜ jalgpalliklubi Sillamäe pankrotti. Jalgpalliklubi avaldus pankroti väljakuulutamiseks oli kohtusse laekunud veebruaris. Avalduse järgi on MTÜ võlausaldajate ees kohustusi üle 250000 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur märkis aga, et majandusaasta aruanded näitavad, et faktiliselt on klubi pankrotis juba 2014.-st aastast. Veel mullu mängis Sillamäe jalgpalliklubi Eesti meistrivõistlustel kõige kõrgemal tasemel, kuid finantsprobleemide tõttu taandati nad teise liigasse. Nädalavahetusel peetakse Tartus naiste võrkpalli balti liiga finaalturniir. Nelja edukama naiskonna hulka on jõudnud kaks Eesti klubi, põhiturniiri võitja Tartu Ülikool eedeni ja veerandfinaalis Tallinna Ülikooli alistanud TTÜ naiskond. Kaks Eesti võistkonda kohtuvad omavahel poolfinaalis, mis toimub Tartu Ülikooli spordihoones homme kell 13. Teise finalisti selgitavad aga kaks Leedu naiskonda, tiitlikaitsja Kaunas ning alitus. Nii Tartu peatreener Andrei Ojamets kui ka TTÜ juhendaja Marko Met nõustuvad, et selget favoriiti enne turniiri välja tuua ei saa. Andrei Ojamets. Siin hakkab lugema sind sellisel finaalturniiri selles faasis, et seesama, et kui palju seda nagu tahtmist tahavad, kõik, aga küsimus see, et kas sa valmidust nagu endast parima anda ja mitte üle mõelda ja tegeleda platsi peal natukenegi sellise külma peaga, et siin nagu peakski olema külma peaga ja tulise südamega, et siis need asjad klapivad. Aitäh spordisõnumite eest ja sellega on tänane Päevakaja kuulatud kena õhtut.