Tere õhtust, kell on kuus, võtame kokku 13. detsembri, stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Eesti arstide Liidu senine juht Andres Kork andis tänasel üldkogul presidendi volitused üle kirurg Andrus Mäesalule. Mäesalu sõnul peab arstide palgavaidlus jätkuma seni, kui nii Eesti arstide palgad, aga ta on samal pulgal Põhjamaade arstide palkadega. Praegu ongi liidu suurim mure see, et järgmise aasta eelarvesse ei ole sisse kirjutatud töötasude tõusu. Venemaa ei ole täitnud vaherahuleppe punkti, mille kohaselt pidid Vene väed lahkuma gruusia külastereebist, mis asub Lõuna-Osseetia piiri lähedal. Täna olukorda kontrollima läinud Euroopa Liidu suursaadikud ei saanud külla sisse. Eesti saadiku Toomas Luki hinnangul on tegemist vaherahuleppe tõsise rikkumisega. Kahekümnendat sünnipäeva tähistav Eesti humanitaarinstituut ei ole kaotanud oma vaba ja loomingulist õhkkonda ning instituudi vaim on levinud üle kogu Tallinna Ülikooli. Nii leiavad Eesti humanitaarinstituudi loojad. Moskvas avati Eesti ja Vene kultuurikoostöö raames Aleksander solfiniitse neile pühendatud näitus Gulagi arhitajale Eesti saar. Näitusega tähistatakse Nobeli preemia laureaadid, dissidendid kirjaniku üheksakümnendat sünniaastapäeva. Ilm on meil vahelduvalt pilves. Puhub kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Öösel on õhutemperatuur miinus kaks kuni miinus kuus, saartel kuni pluss kolm kraadi. Homme on õhutemperatuur null kuni miinus viis, saartel kuni pluss viis kraadi. Ja kõigest lähemalt siis Eesti arstide Liidu üldkogu tegi kokkuvõtte lõppevast aastast ning lisas arstieetikakoodeksisse peagi jõustuva e-tervisepunktid. Martha Grauberg jätkab. Eesti arstide Liidu üldkogul andis liidu senine juht, kirurg Andres korkama presidendi volitused ülemkirurg Andrus Mäesalule. Mäesalu sõnul peab arstide palgavaidlus jätkuma seni, kuni naistearstide palgad on võrdsed Põhjamaade arstide palkadega. Arstide liidu roll on tema sõnul endiselt seista arstide huvide eest. Mida rohkem on arstid oma ameti ja tööga rahul ja töötingimused vastavad tänapäeva tasemele, seda paremini saame aidata oma patsiente. Kõigepealt on ikkagi arstide liidu roll tervishoiupoliitikas kaasa. Ütleme nii, et nüüd viimasel ajal palju räägitakse eelarve kärbetest, riigieelarve kärbetest, et see puudutab otseselt ka arstide tervishoiu valdkonda, et, et mis siin nagu arstide liidu seisukoht on, et mis praegu tegelikult kõige rohkem kannatab nende kärbete tõttu. Ta nagu eelandmetest on teada, et mis arstide liitude mureks on, et et töötasudele ei ole planeeritud tõusu, et see kindlasti ütleme ainult valdkonna arengule kaasa ei aita tervist edendavate projektide vähem rahastamine, ennetustöö, et need on need valdkonnad, mis ka avaldavad mõju rahvastiku tervisele. Eesti haigekassa järgmise aasta eelarve maht on praegu veidi üle 12 miljardi krooni. Esimeses eelarve projektis oli arvestatud tulude vähenemisega 500 miljoni krooni võrra. Sügisese majandusprognoosi kohaselt võib ravikindlustuse eelarve väheneda aga pea miljardi võrra. Kokkuhoidmise võimalustele on välja käidud haigushüvitiste vähendamine praeguselt 80-lt protsendilt 60-le. Töötaja omavastutuse suurendamine ja töötaja esimeste haiguspäevade kulud tööandja kanda jätmine. Lõplik otsus tuleb haigekassa nõukogult järgmise nädala reedel. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov. Seda otsustab nõukogu reedel, nii et ma ei tahaks seda praegu öelda, meil on omad ettepanekud, aga otsus tuleb reedel. Kui nüüd mõelda järgmist aastat ja tervishoiu valdkonda, et päris palju hoitakse ja kokku ka selle pealt, et riiklikud programmid ütleme, mingi AIDS, ennetusprogrammid ei saa enam nii palju, et mida see üldiselt tähendab? No see tähendab, et need programmid ei viida läbi sellisel tasemel nagu planeeritud, midagi siis ikka muutub või midagi ei saa tehtud nii nagu vaja. Kas rahva tervislik seisukord võib ka seetõttu näiteks halveneda või Ühe aastaga osta ei, halvene, aga pikas perspektiivis küll. Ja jätkame välismaalt Gruusia siseministriga. Tõrjumi teatel sisenes täna hommikul gruusia külasse rivisse Lõuna-Osseetia lähedal umbes 500 kuni 600 vene sõdurit ning sundisid sealt lahkuma gruusia politseinikud. Venemaa lubas oma väed rivist välja viia 12.-ks detsembriks. Euroliidu vaatlejad kinnitasid, et kontrollpunktide mahavõtmist tõesti eile alustati ning asju pakiti kokku, kuid Vene väed tulid tagasi. Täna tahtsid Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa algatusel preili külla siseneda liikmesriikide, nende seas ka Eesti suursaadik Gruusias Toomas lukk, kes räägib asjast nüüd lähemalt. Millele ostad külla täpselt kõla piiri peal seisis, vastas soomuk. Hetke pärast olid ka vastu vene sõduritest blokeerisid läbipääsu Verevi külasse. Mis põhjusel nad ei ole väga jutukad. Neil lihtsalt khati käsk tee blokeerida tõenäoliselt, ja, ja meil seda ei selgitatud, mis põhjusel? Seega, kas tegemist on vaherahuleppe jämeda rikkumisega? Jah, ma olen, ma arvan küll, vaherahulepet ei täideta täies tema täies jõus kõikides punktides ja sellepärast, et täiesti selgelt on, on piiratud inimeste vaba liikumine piirkonda ja preemia küla on ka täiesti selgelt osa Gruusia territooriumilt või isegi vaadata siis kui nii-öelda see Lõuna-Osseetia administratiivpiiri järgi hinnata, siis jääb selgelt see väljapoole kõiki neid piire. Mispärast Venemaa seal sees on, kas see on strateegiliselt tähtis punkt? Seda on raske öelda, tegelikult tuleks seda küsida võib-olla vene kindralstaabi käest. Kui kaardi järgi vaadata, siis seal torust edasi on võimalik kontrollide liitumisega kahes harus kokku. Et, et seetõttu, eks ole üsna tähtis koht küll. Kas Prantsusmaa kavatseb teha mingi avalduse või, või mismoodi siin edasi oleks toimida? Avalduse ja minu teada aga prantsuse president Sarkozy prantsuse suursaadik tegi kohapeal avalduse ja, ja avalduse sellise käitumise vastu võetama, sest ehk et siis saadikuid läbi lasknud perele külla tegi ka Euroopa Liidu vaatlusmissioon Gruusias niinimetatud e-MM. Raske öelda, me siiski loodame väga, et Venemaa lõpuks täidab need kohustused, et see on kirjutatud Sarkozy Medvedjevi kokkuleppesse. Kuidas on julgeolekuolukord tagatud, et kas külaelanikud on ohus? Praegu kontrollib küla Venemaa, siis Venemaaga täielikult vastutab nende nende heaolu ja julgeoleku eest ja kõik, mis külaelanike turvalisust puudutabki sõltub suuresti Venemaast. Pakuna ei oska selle kohta hinnangut anda, kuna meil pole mingit võimalust seda kontrollida ja vaadata. Ma ei oska seda väga selgelt kommenteerida, aga aga mure nende nende julgeoleku ja heaolu pärast loomulikult. Kus mujal on ka sarnaseid vaherahuleppe rikkumisi? Teatavasti on algoori üks tõsine valupunkte ja teine ongi samane Perevi. Et need kaks punkt on kindlasti, mis on grusiinidele või, ega Sarkozy Medvedjev Aero, kukub kokkulepe koha pealt väga-väga keerulised punktid. Ja jätkame teiste välisuudistega. Venemaa välisminister Sergei Lavrov peab NATO-Vene suhete normaliseerumist äärmiselt raskeks, nõudes samas Gruusiaga peetud augusti 100 asjaolude ülevaatamist. Vene välisministri hinnangul on Nato viimastel kuudel loovutanud mõjuvõimu Euroopa liidule, mis vahendas relvarahu Gruusia ja Venemaa vahel. Põhja-Atlandi allianss on hakanud saama, et NATO ei saa taotleda Euroopas kindlat rolli ilma, et tal oleksid tulemuslikud kontaktid Venemaaga, leidis Lavrov. Venemaa opositsioonilised jõud asutasid ühendliikumise solidaarsus, millega liitusid mitmed nimekad opositsioonitegelased, teiste seas ühinenud kodanikerinde liider Garri Kasparov Jabloko, paremjõudude liidu ja rahvademokraatliku liidu juhtpoliitikud, ent mitte ekspeaminister Mihhail Kasjanov. USA armee kindral Reio Dierno sõnul võib osa Ühendriikide sõdureid jääda Iraagi linnadesse ka pärast järgmise aasta juunit, kuigi USA Iraagi julgeolekupakt näeb ette nende lahkumist selleks ajaks linnadest oli Erna sõnul täidavad koos Iraagi vägedega linnapiirkondades paiknevad USA sõdurid toetavad funktsiooni ega ole lahinguväed. Iraagi valitsuse pressiesindaja teatas varem, et USA aga näed, ei pruugi 2011. aasta lõpuks riigist lahkuda. Iraagi peaminister Nuri al-Maliki ütles seepeale, et tegu oli pressiesindaja isikliku arvamusega, mis ei kajasta valitsuse seisukohti. Ja läheme Moskvasse, kus avati Eesti ja Vene kultuurikoostöö raames Aleksandr soolshnyydsenile pühendatud näitus Tokio arhipelaagist. Eesti saar Moskvast jätkab Krister Paris. Sealse liitori juubelinäitus annab siin Moskvas tunnistuste stalinliku terrori all kannatasid Gulagi vangilaagrites ka tuhanded eestlased, mis tundub aeg-ajalt, et siin tuleb isegi üllatusena, sest eeskätt peetakse Stalini ohvriteks Moskvas oma rahvast. Vananenud kuleeris istunute hulk väga suur muidugi on ka Eestis nii nagu meil protsent väga kõrge. Meil on neid tõesti väga palju, praktiliselt igal teisel perekonnal on oma lugu laagris hukkunute, kirjeldab Natalja soolsed nyyd sõna, kes on lahkunud tissidendi, Aleksander Solstiitseni lesk, praegune Venemaa võime kipub samas paljude kriitikute meelest taastama just sellelaadset riigikorda, mille vastu võitles ning seda minevikku koledused unustanud uue põlvkonna vaikival heakskiidul. Ligi praegu on see väga aktuaalne teema, sest me peame hoidma inimeste mälestust, et noored sellest teaksid ja mäletaksid, kirjeldab ljudi viljaklus koska ja Eesti kultuurikeskuse Vene entsüklopeedia direktor. Muidugi ei tähenda see, et taolised võrdlused dollastele kannatajatele tingimata meeldiksid. Mitut. Kratsiputasin mustajate kratsida, meie siin ei pea seda Putini autokraatiaks. Aleksandr ise arvas alati kohene üleminek totalitaarses demokraatiasse pole lihtsalt võimalik ja järgneb katastroof, kirjeldab Natalja organiitsena. Ent näituse organiseerinud eestlased usuvad siiski ka paremaid lahendusi ja tunnetavad rõõmuga, et lootus pole Venemaal veel kaugeltki kadunud. Nii näiteks soldenyydsonile varjupaika pakkunud Arnold Susi tütar Heli Susi ka nende rajud hullemini rappida saanud kui meie oma, nii et need peame imetlema seda, et, et nii palju on alles. Nii palju on head alles. Nii et paremad ajad võivad veel ees oodata. Krister Paris, Moskva. Eesti humanitaarinstituut tähistab kahekümnendat sünnipäeva algusest peale on kooli eesmärk olnud pakkuda vaba mõtlemist soosivat ja võimalikult laiapõhjalist humanitaarharidust. Marta Grauberg jätkab. Eesti humanitaarinstituut ehk ehi asutati 1998. aastal Eesti esimese eraülikoolina rühm kultuuri- ja ühiskonnategelasi osutasid ehi selleks, et pakkuda alternatiivi riiklikule humanitaaralasele kõrgharidusele tuua Eesti kõrgharidusvaba maailma akadeemilist kultuuri. Ehi juures on algusest peale olnud praegune Tallinna Ülikooli rektor Rein raud. Alguses, kui me hakkasime seda tegema, siis ei olnud enda ettekujutus võib-olla sellest, mismoodi oleks niisugune demokraatlikus ja vabas riigis toimiv haridussüsteem välja peaks nägema nii päris täpne, sest see toimus ju ikkagi veel suhteliselt suletud seisust. Uurisime siis inglise ülikoolide, Ameerika ülikoolide, Skandinaavia ülikoolide süsteemi Enda omamist. Meile tundus, et tähendab nende kõigi parimaid jooni. Raua sõnul on, ei olegi Tallinna Ülikoolis mõnes mõttes sama nagu Eesti oleks Euroopa liidus. Ka Eesti peale on tulnud igasuguseid Euroopa seadusi ja reegleid, millest tuleb kinni pidada ja mis võib-olla mõnele inimesele tunduvad ka teevad elu Eestist natuke tülikamaks ja keerulisemaks, kui see on olnud enne samaga ehis. Aga erinevalt Eestist Euroopa liidus on Ehil Tallinna ülikooli sees nüüd nagu tunduvalt suuremad võimalused kaasa rääkida, oma ideoloogiat levitada ja mina ütleksin küll, et tegelikult see ehi vaim on praegu kogu ülikooli peale laiali levinud. Aga see, mis mis nagu positiivselt ehi muutumist iseloomustab, on see, tema on jälle muudelt ülikooli osadelt võib-olla õppinud natuke rohkem seda, kuidas oma niisugust vaba loomingulist vaimu seostada ühiskonna ja ümbritseva keskkonnavajaduste ja olekuga. Eesti humanitaarinstituudi roll haridusmaastikul on suur just humanitaarvallas leiavad ehi üliõpilased. Ta on selles valdkonnas üks tugevamaid ja interdistsiplinaarsem neid asutusi, ametlikud, õpid ühte eriala, siis sa käid ka teiste erialade loengutes ja sa saad sellise laiali laiema põhja kui võib-olla mõnes teises kohas. Ehikad ilmselt tunnevad ennast rohkem Ehikatena kui Tallinna ülikooli õpilastena. Sihuke natuke vahet tegemine on küll, et kuigi väidetakse, et see ehi vaim on surnud. Ma arvan, et selline mingi ehi vaim on ikkagi olemas. Ehi üritab ikkagi Adamo sellist humanitaarset rida ja sellist natuke vabamat joont. Kuus aastat Pärnus metsa tänaval tegutsenud noortekeskus Cheebiad täna lõpupidu, et jätkata jaanuaris ülejõel, kuid siis juba teise nimega Toomas šalda räägib lähemalt Kuuba revolutsionääri. Chegevaralt nime saanud Pärnu noortekeskuses see on kuue tegutsemisaasta jooksul bändiproove teinud lugematu arv kollektiive. Täna eemaldati hoone seinalt see nimi ja alustati keskuse viimast pidu, mille poolest kuus tegutsemisaastat meelde jäävad linnavalitsuse noorsootööspetsialist Kadi Kalm. Ma ei tea, kas see on olnud Eesti avatud noorsootöömaastikul kahtlemata üks heledamaid tähti, Cheedan, põlatud ja vihatud ja jumaldatud ja ülistatud ja mitte keegi ei ole kunagi suutnud külmaks jääda. Oluline on see, et siit majast on välja läinud peaaegu 40 noortebändi. Et mitte kunagi ei ole Pärnu linnas nii aktiivset loomingulist tegevust noortebändide maastikul toimunud rusutud jätkub seal noorte. Me oleme loonud selleks küll kõik tingimused, et esimest korda noorte päralt viimase peal tehnikaga lava, valgustusega helisalvestusstuudiod, proovi tegemise ruumid, sellised nagu oled, proovi tegemise ruumid olema, et nüüd jääb ainult üle loota, et needsamad bändid võtavad uue maja omaks. Kuulajatele. Praegu lööb laineid defreitš pees. Proovi teinud ja, ja neid on ka veel teisi. Kurvastamiseks põhjust pole, sest juba pooleteise kuu pärast jätkatakse ülejõel noorte väljakul, aga siis juba ilma Chee nimeta noortekeskuse juht Toomas Varu põhjendas, miks kolitakse jah, miks nime kaasa ei võeta. Kolimine tuli päevakorda sellepärast, et noorte välja kaks sai valmis ja me saame sinna väga head ruumid ja mul on nagu väga rahul, aga nime me võta kaasa sellepärast et kuna ma ei viitsi Bovaks semiootikut mängida ühiskonnale ja pole midagi teha, et inimestel nagu totaalselt rumalat näevad välja sellest sildist ainult ühes tekstina lihtsalt väsid ära mingil x hetkel ja siis me mõtlesime, et me selle radikaalse imago laseme lahti ja mõtleme siis kodanusele välja mingi teatava imago, mis kõiki rahuldab, on sul mingi ettekujutus, pallisin noh, ütleme siis mingis aasta lõikes noori läbi käbi kuu lõikes kogusumma on kuskil, mis meil on 300 inimest, et kas need kontserdid, kaameratehnika väljapoole ansamblid, kui me mõtleme, hakkame, et meil on 30 ansamblit, et igas ansamblis ütleme Kesler kolm liiget, et siis muusikuid tuleb juba noh, ikka piisavalt noored mured ja eriti need, kes muusikat teevad, kipuvad ka igasugu mõnuaineid tarvitama. Kuidas siin selles majas sellega on, meil on tõesti väga karmid reeglid, sellega see osavalt, et sellised asjad on kuidagi nagu Kinder stuubanis kinni vä. Kuue aasta jooksul sees bändiproove tegema harjunud Kaarel leping kinnitas samuti, et praegusest asukohast lahkumine heiteetseega harjunud noortele vaatamata headele mälestustele tuska. Uued võimalused tuleb peale, uus koht nagu tuleb nagu minu jaoks nagu positiivsena, et ma usun, et kõik siinkäijad võtavad selle noorteväljaku koha omaks. Ma arvan küll, mis neil muud üle jääb. Paar tundi tagasi alanud Pärnu noortekeskuse Chee lõpupeoga tähistatakse ühtlasi AIDSivastase päeva. Kell seitse algab üritus viimane punkt saalist, kuni kella 21-ni saab teha AIDSi testi. Ja lähme ja lähme hoopiski Virumaale, kus Rakvere on muutunud taas kord Rock vereks. Juba kolmeteistkümnendat korda peetav rokifestival Green Christmas on kohale meelitanud massiliselt rokisõpru kellele kahe päeva jooksul esineb 15 bändi Eestist ja välismaalt. Ago Gaškov käis kohal. Õige mehe jaoks on täiesti ükskõik, kas jõulud tulevad valged või mustad. Tema jaoks on jõulud alati rohelised ja need algavad triidrit. Mõtlesin, laulja Markus, kas, ning Ristnas on mingi eriline asi eesti rokifestivalide seas või mitte kindlasti on sellepärast, et on üks Eesti vanimaid rock festivale, mis hakkas jube väiksest kohast ja on jõudnud siia suurde halli välja. Minu jaoks iseloomustab seda festivali. Tuuakse päris palju selliseid kuulsaid mitmekesiseid, ansambleid üle maailma nagu siia kokku ja just tuuakse Rakvere, vaata, need ei tooda Tallinnas 13. kring resi son nüüd hooga käima läinud sel aastal varasematest erinevat on peakorraldaja Gunnar ise ei olegi midagi erinevat kõikenevani sissetallatud rada ja kindlasti uued esinejad, uued, paremad esinejad. Aga mis poolest nad paremad on, kui eelmiste aastate omad, nägija, uudne ja värske artistiks ja lääne käinud, palju esinejaid kokku on? Viis täiskasvanud 15 on tavapärane. Jap need viimased kolmas aasta või ongi nad niimoodi oleme 15.-le, see on nagu niisugune optimaalne arv, mida kahel päeval ühe laua peal on võimalik tõesti inimestele pakkuda, aga samas tehniline pool ka nagu lava peal ilusti klapiks, eks punkti paneb siis festivalile laupäeval lakkuma roila Itaaliast, nemad on sihuke Itaalia koodi nädal mul see pann on suuresti tegelikult tuntuse saavutanud, tänavad naislauljale ei ole, ainult muusikaga on ka midagi silma. Mitmendat korda sa krinud rühmalt üle kolmandiku võrra, aga miks sa tuled siia juba kolmandat korda, muusika, hea seltskond, super. Õlad on kõik kaasas. Mis sa veel tahad, nii et sa tuled järgmisele krambid ma selle ka, kui võimalik? Ja saate lõpetuseks ilmast. Öösel on meil vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, paiguti võib udu olla. Puhub kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni miinus kuus, saarte rannikul kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, puhub kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme ilmajaama teatel null kuni miinus viis, saartel kuni pluss kolm kraadi ja rahulik kulutsena päeva õhtut ning kuulmiseni.