MINA OLEN Evelin Pang ja loen Ellen Niidu jutu Pille-Riin ja kaks mustasilmset leevikest. Pille-Riin istus köögis laua taga ja ta ees oli suur taldrik mannapudruga. Mannapuder vaatas Pilleriini rõõmsa, kollase või silmaga ning tundus koguni, et vahetevahel salaja naeratas Pilleriinile. Päris kindlasti naerakesega Pilleriinile punnis põskedega poiss, kes on Pilleriini piimatassi peal. Selle poisi nimi on Sass ja harilikult ta meeldib Pilleriinile väga. Pille-Riin meeldib temale ka, sest miks ta muidu teda nii rõõmsa näoga vaataks? Isa küll ütleb, et tassi Sassil on sellest nägu nalja täis, põsk punnis ta alati kõik piima ära joob, mis Pilleriin järele jätab. See võib ka tõsi olla, sest Pillerini jätab nii mõnigi kord piima järele. Aga täna ei meeldi Pilleriinile Sass ja mannapuder ei meeldi hoopis ning on Pillerini meelest vastik ja paha. Kuigi see pole õiglane. Sest kuidas saab nii rõõmsasilmaga puder paha ja vastik olla. Pille-Riin aga ei naerata Sassilegi mitte üht korda, liiati siis veel pudrule. Ta on mossis ega vaata nende poolegi. Vahib hoopis enda ette ja torgib sõrmega lauavakstu auku suuremaks. Pillerini ema ütleb küll vahariie, aga vanaisa, ütleb Vakstu. Jaga Pille-Riin, ütleb Vakstu. Sest Tseeennaksuv nii ilusti. Vahariie ise naksub ka, kui sõrmega lükata. Isale ei meeldi, et Vaksu laual on ja ka see ei meeldi, kui Pilleriin seal peal naksutab. Kuid täna on küll head, Vakstu on olemas, sest Pilleriinil tilgub silmast vett lauale. Sass vaatab Pilleriini imestades, sest tema ei nuta kunagi. Aga mis tal viga ka mitte nutta. Ega tema ei peaputru sööma kui tuju ei parane, nutust sugugi jaga, puder ei vähene ning isa ei hüüa teisest toast, et kui ei jaksa, tule laua tagant ära. Illeriin jätab nutu järele ja hakkab näppima taldriku serval. See on ilus taldrik. Kuldse äärega. Isa ütles, et vabrikus on üks pikk päikesekiir kinni püütud ja selle tükke pannakse neid lastetaldrikutele serva külge. Et oleks ilus ja vitamiinirikas. Seda kuldset serva Pillerin näpitki. Aga see ei tule ära ja Pilleriini tuju on endiselt paha. Pillerini taldriku põhjas on kaks leevikesed. Üks neist istub ja teine lendab ja mõlemal on punased kõhud ja mustad silmad. Pillerin naerab alati, kui ta neid näeb. Kuid praegu ei saada naerda, sest leevikesed ei paista välja. Ainult puder pilgutas Pilleriinile kollast silma ja see tegi Pilleriini tuju veel halvemaks ja ta ütles pudrule saadet paha, ma ei salli sind. Siis võttis ta lusika, torkas putru ja ajas kõik segi, nii et isegi leevikestel pudru all oli paha. Puder oli nüüd ilma silmata, jäi naeratanud enam. Pille-Riin läks sellest veel pahuramaks ja ütles. Sa oled rumal pudru, see ongi parased, sa oled pime, ma ei taha sind, sa ei ole üldse kellelegi pudru. Ning Pilleri nuttis ja hakkas aknast välja vahtima. Aken oli lahti ja tänavalt kostis valjuvee mulinat. Vist kevad hakkas tulema. Aga Pille-Riin nuttis tasa, et isa ei kuuleks, sest isa nutmist ei salli. Kuid kevadel tõeski käes otse akna taga rippus suur jääpurikas. Seal läikis tilkus aga mitte jonnist, vaid soojast ilmast. Taevas aga olid kuhjas pehmed valged pilved ning nende vahel vilkus päikese suur rõõmus kollane silm. See kõik tuletas Pilleriinile jälle segi aetud putru meelde. Ja ta nuttis aina edasi. Kuid äkki see aeg, Pille-Riin pühkis ruttu peoga silmad kuivaks ja tõmbas vesist nina tagasi. Akna all kase otsas olid kaks leevikesed üksistus ja teine lendas. Ja neil mõlemal olid punased kõhud ja mustad silmad. Pille-Riin päris kohkus piilus kord pudrutaldrikut ja siis jälle leevikesi. Kas tõesti äkki tema taldriku leevikese tulid just niisugused. Kasel olid haprad rippuvad oksad. Need liikusid tasa, kui tuul puhus ja leevikesed nende vahel piibu vuristasid. Aga taldrikul kaske ei ole. Kuid ehk ei olegi tema omad. Pilleriin võttis lusika ja hakkas ruttu taldrikut tühjaks sööma. Sulailmaga sulises ja mulises akna taga ja ühe silmaga piilus Pilleriin vahetevahel õue. Siis häkkeripuder, ratas ja taldriku põhjas olid Pilleriini leevikesed eksistus ja teine lendas ja mõlemad vaatasid Pilleriini mustade silmadega. Pilleriin heitis kähku pilgu aknale ja tõepoolest, kas koli tühi? Kask oli tühi, leevikese ei olnud enam seal. Tassis ässaga, naeris rõõmsalt Pilleriinile, sest tal oli kõigest sellest väga hea meel.