Küllap on paljud kuulnud igivana anekdooti kuulsast heliloojast, kellelt pealetükkiv noor kolleeg küsib. Kuidas siis ikkagi sümfooniat kirjutada tuleb. Vanameister soovitab alguses väiksemate helitöödega katset teha enne kui asuda nii suure ülesande lahendamisele. Aga teie ise komponeerisite oma esimese sümfoonia varases nooruses, väidab end solvatuna tundev tulevane helilooja. See on tõsi, vastad meister vaikselt naeratades. Aga ma ei küsinud kelleltki, kuidas seda teha. Seda anekdooti on omistatud ka ühele meie kuulsaimale sümfoonikule ja täie õigusega. Seitsmeteistkümne aastaselt lõpetas ta õpingud konservatooriumi klaveriklassis kaks aastat hiljem aga kompositsiooni erialal, luues samal ajal oma esimese sümfoonia kus juba avaldus tugev talent. Sümfoonia on tulvil sädelevat elurõõmu, huumorit ja nooruslikku tulid. Kes oli see helilooja? Sümfoonia autoriks olid mitri Šostakovitši. Ikka ja jälle on helikeelde valetud Aleksander Puškini teoseid kelle sügavmõtteline ja poeetiline looming on viisistamiseks nagu loodud. Puškini poeeme on oma kahe balleti loomisel kasutanud porissassaafjev samuti Reinhold Kleer vaskratsanik. Palju on Puškini teoste ainetel loodud oopereid. Targo Muski kivist külaline Glinka, Ruslan ja Ludmilla mussarski Paris koduna ja Rimski korsakovi kuld, Kikas. Milliseid poeeme on aga kasutanud Boris ässafjev? Kuuleme katkendit ühest tema balletist. Assa Evan kirjutanud balletid, Kaukaasia vang jää Bachisse räi purskkaev, mille esimesest vaatusest kuulsite masurkat. Aastaaegade teemat on kasutanud mitmed heliloojad nagu Hain Vivaldi ja teised. Selle teema poole on pöördunud ka üks Nõukogude helilooja, kelle poeetiline diverkigment oli vene balleti suure meistri Marius petipa. Üks viimaseid lavastusi. Balleti on tihti lavadel esitatud ja seda on tantsinud paljud kuulsused alates Anna pavlova Ast. Muusikalise kehastuse on siin saanud nii lumi kui ka jäälinnud ja voogavad viljapõllud. Aleksander klaasunov on loonud muusika aastaajad, millest kuulsite parkarooni rukkilillede ja moonide valssi. Türgi poeetnasimehikmet on kirjutanud dramaatilise luuletuse vanatürgi legendi alusel. Ta kirjutas selle vanglas, kus oli juba 10 aastat vaevelnud, teadmata, kas ta kunagi vabadusse pääseb. Ometi leidis ikmete endas jõudu poeetilise meistriteose loomiseks, milles väljendub vankumatu usk inimese headusse. Hiljem töötas poeet oma luuletuse ümber lavavariandiks ja noor aserbaidžaani helilooja ärifmeelikov lõi sellele väga tantsulise rahvamuusikast läbi põimunud muusika. Millisest balletist on jutt? Tegemist oli balletiga legend armastusest, millest kuulsite Türgi tütarlaste tantsu teise vaatuse teisest pildist. Ikka ja jälle oleme rõhutanud vene heliloojate loomingu sügavat seost rahvamuusikaga. Seejuures on mõnda teemat isegi mitme helilooja poolt käsitletud. Üks tuntud armeenia helilooja esines kontsertreisil Dresdeni muusikakoolis oma veel trükist ilmuvate heliteosega. Auditoorium oli vaimustatud, ent üks õpilastest esitas intrigeeriva küsimuse. Kas teile ei näi professor, et teie tšellokontserdi peateema sarnaneb Tšaikovski viienda sümfoonia esimese osaga? Helilooja puhkes naerma. Üsna õige. See teema on võetud armeenia rahvamuusikast ja ilmselt kasutasime Tšaikovski ka üht ja sama allikat. Aga te peate ometi nõustuma, et minul kui armeenlased on selleks suurim õigus? Kuulete katkendit, kõnesolevast, tšello kontserdist? Kes on selle looja? Suurt tähelepanu on nõukogude heliloojad pööranud laste muusika viljelemisele. On ju lapsed, meie tulevane kontserdisaalide publik ja neile mitte kirjutada, tähendab võõrutada nad muusikast. Väga palju on lastele ja noortele kirjutanud Dmitri Kabalevski. Peema noorus läbib kogu tema loomingut. Nii kirjutas ta pioneerilaule kantaat teie klaveripalu lastele ja 1948. kuni 52. aasta vahel Nõukogude noorsoole pühendatud instrumentaalkontsertide tsükli viiulikontsert tšellokontsertkeemall ja kolmas klaverikontsert, mis on ühtlasi mõeldud esitamiseks noortele interprojektidele. Kabalevski esines tihti noorte kuulajate ees ja nende arvamus oli talle tähtsam mõnegi autoriteetsed riikliku omast. Lapsed olid temast võlutud ja see tähendas palju sest midagi pole nii raske saavutada kui laste sümpaatiat. Kuulame katkendit lastele pühendatud laulu tsüklist Marshaki sõnadele. Millisest. Ja. Eks kuulake nüüd Helga nagu oreli, kes ja. Kel lootis süütenöör? Selles laulus son rakette arvestoni. Ja kui sa ei suuda Üllar sisu vaid vingu Kuuldu oli katkenud Dmitri Kabaleski lastetsüklist seitse lõbusat laulu. Mitmed Vene heliloojad Igor Stravinski, Sergei Rahmaninovi emigreerusid omal ajal välismaale kuid ka võõrsil viibides ei unustanud keegi neist oma kodumaad. Nii esines Sergei Rahmaninovi kontsertidega, mille kogusissetulek läks punaarmee toetuseks. Sergei Prokofjevi tundis välismaal viibides end alati kodumullast lahtigistuna. Ta tunnistas ühele lähedasele sõbrale. Õhk võõrsil ei mõju mu inspiratsiooni-le hästi, kuna ma olen venelane. Mina ja mu kaasmaalased kanname alati oma maad endaga kaasas muidugi mitte tervet kodumaad, vaid ainult väikest osa sellest. Just nii suurt, et see meile natuke valu teeb. Siis ikka rohkem ja rohkem, kuni me selle käes murdume. Ma pean tagasi sõitma, ma pean jälle hingama kodumaa õhku, kuulma vene keelt, rääkima inimestega, kes on liha mu lihast ja veri-mu-verest. Ma pean nendega olema, et nad mulle tagasi annaksid selle, mis mul võõrsil olles puudub. Nende ja minu laulud. Jah, sõber Ma pöördun tagasi. Prokofjevi naasis kodumaale, kus ta lõi oma parimad heliteosed. Üks populaarsemaid on Sekspiri draama Roomeo ja Juulia alusel loodud ballett. Selle sisu ei vaja lähemat kommentaari. Küsime, millist tegelast kujutab Prokofjevi järgnevas helikatkendis. Kuulsite teise balleti süüdi, teist osa, paater Lorenzo. Lõpetame kergema muusika vallast. Nõukogude opereti loomine oli küllaltki raske ülesanne, kuna Venemaal lavastati enne revolutsiooni väga vähe algupäraseid. Operette mängiti peamiselt Johan Straussi, millaceri Subee ja teiste Viini klassikute teoseid. Tuginedes vene koomilise ooperitraditsioonidele loodi 20. sajandi alguses rida Nõukogude operette, mis kuulajate poolt sooja vastuvõtu leidsid. Üheks tuntumaks heliloojaks kerge muusika alal oli saak tuna Jevski, kes oli ühtlasi ka vali muusikakriitik. Ühel päeval üllatas teda üks õpilastest ülestunnistusega. Ta olevat terve operetiga maha saanud ja selle tõestuseks istus kohe klaveri taha. Pärast esimese vahetuse lõppakordi pöördus nooruk uhkes ootuses meistri poole, kes aga vaikis. Ta vaikis ka pärast teist vaatust ja nördinud komponist. Kur siis. Ma esitasin teile oma muusikaga küsimuse. Kas te ei tahaks mulle vähemalt vastata? Dunaevski ilme jäi muutumatuks. Vastata aga mille peale te pole ju siiamaani veel midagi ütelnud. Ja viimane küsimus, millisest tuna Jevski operetist pärineb järgnev duett? Kuulsite Stella ja Marko duetti operetist vaba tuul. Meie kontsert, mõistetud lõppenud, jääb üle õnnitleda kõiki neid, kellel vastused märki läksid.