Tere, värsked, vabad ja kallid raadio kahe kuulajad alustab rännusaade reispass MINA OLEN Ivatsepterkin. Ja mul on suur au ja rõõm, et lubata meil oma järgnevat kallist pühapäeva tundi sisustada. Eelmises saates rääkis kunstnik Tarrvi Laamann meile Indiast, kel soovi saate nii seda kui ka kõiki teisi saateid poodcastina, raadio kahe kodulehelt ning ka raadio kahe äppist igal ajal järele kuulata. Kuid nagu lubasin, siis india teemadel täna jätkame. Sest see maa on hoomamatult suur mitmekihiline, lugematute all hoovustega ning kindlasti ka mitut moodi tajutav ning kogetav. Täna teeme seda uue silma ja kõrvapaari läbi ning toidust ja rongiga reisimisest tänases saates juttu ei tule. Teemad, mida meie külaline meile avab, lähevad süviti sisse india pereellu kastisüsteemi ning veel mitmesse kultuuri nähtusesse mis kindlasti jääksid ka kõige kogenuma ja uudishimulik oma seljakotiränduri eest varjule. Meie tänane saatekülaline on Marianne tubee, kes abiellus kaks aastat tagasi Indiast pärit noormehega. Ma ei tea sellest pulmapeost rohkemat, kui et ka minu sõbrale ehk siis pruudi isale õmmeldi selle kuue päeva kuus päeva kestnud pulmapeo jaoks igaks päevaks eraldi kostüüm selga. Marianne sõitis spetsiaalselt meie saate jaoks siia üle lahe Helsingist, kus nad täna koos atrameiga elavad ning nõustus meile lähemalt avamanni india pulmade kui ka muude tänapäevaste ja elus traditsioonide tagamaid. Tere, Marianne, tere. Suur rõõm sind saates näha. Kas sa äkki hakatuseks viiksidki meid India pulmapeole, mismoodi see sündmus läbi viiakse? Aga no kõigepealt ma pean nagu natukene sind parandama, et Veiko päris kuuepäevane pulm ei olnud, et see Põhja-India pulm võib olla kuni kuus päeva, et mina olen siiski kolmepäevases pulmas käinud. Ja theme pulmad kestavad, jah, ütleme kui need, kes tahavad ka kolm päeva, neli päeva, siis tavaliselt on kõik külalised peatud ühes hotellis koos ja enamasti siis pruudi või peigmehe vanemad siis maksavad ka külastajate hotelli eest. Nii et kui see pulmasaabud, siis ilmselt sa saabud võib-olla üks päev varem ja siis saad oma toa kätte ja siis lähevad tutvud teistega ja tervitad oma sõpru ja sugulasi ja ja siis toitlustamine käib koos, kõik käivad koos söömas, seal hotellis. Ja siis see pulmapidu läheb veel niimoodi, et pruudi külalisel ja peigmehe külalised tavaliselt ei peatu samas kohas. Ja tihti on niimoodi, et see pruudi külalised peatuvad ühes kohas ja siis neil on nagu omad üritused ja siis peigmehe külalistel on omad üritused. Ja siis selle pulmapõhipäeval siis kaks pidu liidetakse kokku. Ja kuna ma ise olin pulmas pruut ja ma olen siis ka oma abikaasa õe pulmas käinud, siis ma olen tegelikult ainult seda pruudipoolsed pulmad tervikuna näinud. Ega Indias ometi kõik pulmad ei ole ühesugused, et me tegelikult äkki äkki võib-olla siin siin räägimegi natukene sellest sellest kastisüsteemist või sellest nii-öelda sotsiaalsest sotsiaalsetest kihtidest et sina, sinu abikaasa, nüüd ka sina ilmselt siis olete praamanite kastist, mis on preestrite kast ja kõige kõrgem kast? Jah, täpselt, räägime natuke. Ava natukene üldse 100 kastisüsteemi, milles, milles see seisneb ja ütleme, mida kindlasti ka küsin sult natuke hiljem on siis see, et kuidas see nagu tänapäeval või kui, kui elusse kastisüsteem on, et ma tean, et ta on elus, kuigi ametlikult Ei jah, ei, ametlikult on see kastil, süsteem eksisteerib, aga see ütleme tänapäeval eksisteerib nagu inimeste peas. Tegelikult ei ole mingeid reegleid, mis seda kassist kastisüsteemi täna võtta, tänapäeval enam paika paneks kuidagi? Jah, kus ma siis alustan kõigepealt Indias ja on üldse hästi palju inimesi ja me räägime nüüd eelkõige hindudestest, teistel usunditel seda kastisüsteem ei ole, ainult hindudel on kastid. Ja siis kastid on enam-vähem samad kogu Indias, aga sega, erineb piirkonniti natukene. Et noh, ütleme Lõuna-Indias on samad kastid, aga see ei ole nagu täpselt täpselt sama kui Põhja-Indias. Ja kuna minu mees ja tema pere on pärit Põhja-Indias, siis võtan nagu sellise Põhja-India vaatenurga rohkem. Jah, minu abikaasa on siis preestrite kastist ehk siis praaman. Ja kaste on kopp, kui üldiselt ütleme viis on siis kolm kasti, mis on kõrgemad kastid ja siis on madalamad kastid ja siis need kolm kõrgemat kasti ütleme, kastisüsteem sai alguse keskaegsest ühiskonnakorraldusest ja see tegelikult põhineb ametitel, mis inimestel oli. Ja esialgu need kastid ei olnud kivisse raiutud, et inimesed said ka kastide vahel liikuda mingil määral. Aga noh, nagu näiteks ka keskaegses Tallinnas on teada, et ega inimesed üldiselt ikkagi abiellusid oma ameti esindajate peredesse, ütleme, nad jäid samasse kasti pidama ja sellesse sellesse kastisüsteem siis jäi, jäi, kujunes selliseks, nagu ta tänapäeval on. Siis need kolm kõrgemat kastiancis preestri praamanik siis järgmine kastan, sõdalased, sõdalaste kast oli siis enamasti need, kes valitsesid. Ja sõdalaste kasti kuulusid ka paljud sellised maaomanikud, noh nagu meie mõistes mõisnikud, kellele siis kuulusid talupojad ja kuulus palju maad. Ja siis kolmas, kõrgemate kastide hulka kuuluv kastan siis kaupmeestekast. Ja siis madalamad kastid, see on nagu selline hästi lai kategooriad, sinna kuulusid käsitöölise ta põllumehed, kindlasti erinevate ametite esindajad ja siis see viies kas, mis ta, mis on siis ka madalkaste, millest võib-olla eestlased on ka rohkem kuulnud, on siis need puutumatud ja puutumatud on siis need inimesed, kes tegid vanasti selliseid töid, mida peeti natuke räpaseks näiteks need, kes tegelesid naha töötlemisega või kes koristasid kes surnuid põletasid näiteks. Ja siis kõrgemate kastide esindajad, siis ei, ei tahtnud neid puutumatut siis katsuda ja siis tänapäevase kastisüsteem tegelikult Don keelatud Indias, et ei tohi teha vahet. Aga see kastisüsteem elab edasi selles mõttes, et seda saab alati inimese perekonna, mitte alati, aga tihti saab inimese perekonnanimes teada, mis kastist on. Perekonnanimed on nagu tulnud sellest vanast ajast elavad tänapäevas edasi ja Indias ütleme, kui sa tead, mis piirkonnast inimene on ja mis ta perekonnanimi on, siis saab tihti paika panna kamis kastide kuulub. Aga, aga siis jah, noh, diskrimineeriv diskrimineerida, kindlasti ei tohi selle põhjal vähemalt ametlikult mitte. Aga kas ütleme kui ametlikult või diskrimineerida, kuid päriselt on see kastisüsteem elus, kas tähendab, et näiteks kas kastivahelised abielud või kastiülesed abielud? Pigem mitte? Pigem mitte, et see on ikkagi selles mõttes on, mitte lihtsalt ei eksisteeri kuskil kultuurinähtusena noh, okei, et mõned siin veel korraldavad siin midagi, aga, et, et ta on ikkagi täiesti elus, ta täiesti toimib. Oled kellega see, kellega sa oled erinevast kastist tegelikult, aga ei lävi ei suhtla, ei abiellu, ma ei tea, ei võta tööle. Tööle peab võtma, keela, peab võtma, aga abielluma ei sunni kindlasti keegi. Et ma usun, et tänapäeval on seda ikkagi esineb rohkem ja rohkem, et erinevast kastist inimesed abielluvad. Aga seda tihti võeta hästi, see tekitab palju probleeme, et näiteks minu mehel Apra meel tal oli ka ülikooli ajal oli üks sõbranna, mitte nagu pruut, aga üks sõbranna, kes oli siis sellest kõige madalamast kastist ehk siis puutumatu Ta kastist ja siis ta mulle öelnud ka, et tegelikult välismaalasega abiellumine oli lihtsam kui see, kui ta oleks näiteks temaga tahtnud abielluda. Et ta, ta arvab, et, et tema peres oleks palju suurem skandaal tulnud sellest. Oh, nii-öelda tõrvatilga tõrvatilga meepoti ja rikub terve püti ära. Kahjuks küll jah või noh, see ei ole nagu selline, noh, see on inimestesse nii sisse juurdunud see kasti kasti teema, et noh, ma räägin muidugi ka ütleme kõige kõrgema kasti esindajate vaatenurgast, et ma ei oska öelda, et kuidas teised sellesse suhtuvad. Aga ega need praamani ka keegi aga väga ei salli. Et noh, praamanid on, on alati läbi ajaloo, neil on lihtsam elu olnud ja päris vana ajal nad olid preestrid, nad olid natuke sellised küla kurnajad. Et iga talumees pidi minema neile maksma midagi ja siis nad tegid rituaale ja ja noh, kui sa ei maksa preestrile, siis, siis sul läheb vaid vili, kaja, lehm sureb ära või mis iganes, et noh et noh, nemad on alati läbi a'la hästi elanud ja siis hiljem ka kui juba ütleme, Mogolite aeg tuli Indiasse või siis brittide ajal, siis praamanid olid alati need, kes nende valitsejate kohe sõbraks said. Ja siis nad lõikasid kasu alati sellest valitsevast klassist ja neil oli alati rohkem võimalusi, näiteks ülikooli minna, häid töökohti saada. Et sellepärast võib-olla teised Indias alati ei salli neid väga. Korra sellest kastilasest abiellus, rääkisime, aga võib-olla tuleme siinsele pulmade juurde natukene jälle otsapidi lähemale, et kuidas Indias üldse abielusid sõlmitakse, et me rääkisime ennem sellest nii-öelda armastus abielu ja siis teiste poolt korraldatud abielu vahe tegemisest, et kuidas kui, kui palju seal siis seda vanemat otsustatavat abielu. Tegelikult tänapäeval see korraldatud abielu ei ole nagu pärisvanemate otsustatud, et see ei ole nagu selline nagu kuskilt filmist mingi tüdruk nutab kuskile, siis vanemad ütlevad ei sa pead selle mehega abielluma, et sellist asja ütleme vähemalt selliste modernsemat hindude seas ei esine. Et enamasti see ikka toimub pruudi ja peigmehe kokkuleppel. Aga korraldatud abielusid on hästi palju endiselt tänapäeval. Ja selleks on isegi olemas erinevad netilehed, kus saab omale profiili teha ja siis hakkadki otsima. Ja tihti tõesti see, kes otsib, ei ole pruut või peigmees ise, see on ema või õde või mõni tädi või onu, kes, et kandidaate välja sõelub sealt. Ja tegelikult meie aplombiga olema ka tema õe jaoks otsinud neid ühest netiportaalist. Räägi sellest natukene lähemalt, mismoodi seal ma olen ka ütleme, sõpradinderetika kuskil kõrtsus natukene läppide paned seal, eks ole, ligi või mitte. Et kas see on umbes samamoodi. Jah, tegelikult küll, et noh, see on selline, et sa saad panna kriteeriumid paika, et sorteerida, ära, paned kasti ja piirkonna osariigi näiteks siis valid, mis haridus tal peaks olema valitsejalt veel mingisugused erinevad paravasti sealt ka panna. Absoluutselt, see on esimene asi, sest korraldatud abielu läheb alati täpselt sama kasti inimesega, et siiski teisi kaste. Aga kui ta on, ütleme, et lihtsalt mõtlen, et kui on seadusega on keelatud kastisüsteem, aga ometi portaalis on kindlasti seal linnukesi ja käive. Et seadusega keelatud rohkem nagu senine tööalane et, et kellega sa abiellud, et see on ikkagi inimese oma otsustada. Ja ma arvan, et kas võib olla hindude puhul näitab tihti ka kultuuri ja missugused harjumused neil on, millised rituaalid neil on ja siis sellepärast ka otsitakse tihti oma samast kastist partnerid, et siis nende kultuur on sarnasem. Ja Indias on muidugi teine oluline näitaja on piirkond ka, et enamasti ikkagi üritatakse abielluda sama samast piirkonnast pärit inimesega, sest et ütleme, Lõuna ja Põhja-India inimeste vahel on need erinevused on äärmiselt suured, et nad noh, nagu, nagu oleks välismaa. Mõnus, võib-olla paneme siin esimese laulu mängima ja see on vana vana lugu, mille sa kaasa tõid. Aastast 1956. Ütle paar sõna selle selle laulu kohta. Aa, see laul hakkas mulle meeldima tegelikult ühe Youtube'i video põhjal, see video on ülimalt armas. Kes tahab, võib selle võib-olla üles otsida. Ja see laul meenutab mulle ka ühtelugu, mida apramei mulle rääkis oma vanavanematest, et kui nad olid noored, siis nad elasid ühes Põhja-India väikelinnas, mille nimi oli pateepur. Ja sel ajal viiekümnendatel inimesed käisid kinos, terve pika päeva mindi juba hommikul, ütleme, kella 10-st hakati filmi näitama ja asi ei ole selles, et need filmid oleks kohutavalt pikad olnud, vaid et seal olid kogu aeg katkestused niimoodi, et filmi näidati pool tundi, siis läks elekter ära tunniks või kaheks siis sel ajal inimesed võtsid oma piknikukorvid välja, sõid, ajasid juttu, mängisid lauamänge ja siis läks film jälle edasi ja tihti saadi koju alles õhtul hilja. Ja see lugu on siis sellest ajastust. Ja ma panen selle natukene siin vaiksemaks oleme sellest pulmades äkki natukene tagasi nüüd omadega mismoodi siis pulm ikkagi, millest ta koosneb, mismoodi sest tseremoonia välja läheb, Me oleme seal hotellis, ütleme või noh, mina siis külalisena näiteks, onju, olen seal küll nende kõikide sugulastega koos, aga kuidas ikkagi. Okei, ma alustame siis päevast number üks ja see on siis Põhja-India pulm, et kindlasti teiste Sindi osades on pulmad võib-olla natuke teistsuguse ülesehitusega. Esimesel päeval tavaliselt kohe hommikul pannakse püsti selline pika puu või? No kuidas seda võib nimetada mingisugune toigas ja selline pikk toigase, sellega alustatakse siis pulma. Ehk siis, kui see toigas pannakse püsti, siis on pulm alanud. Ja kohe alguses enamasti esimene tseremoonia on, mis tehakse nii pruudile kui peigmehele, aga siis eraldi on Haldi ehk siis kurkumitseremoonia ja selle tseremoonia jooksul määritakse siis pruut ja peigmees eraldi kohtades kurkumiga kokku ja siis iga külaline iga naissoost külaline käibe, õnnistab neid ja paneb neile siis teatud kohtadesse käte peale jalgade peale otsa ja ja siis kõrgemale käte peale paneb siis seda kurkumit ja siis oleneb, kui palju seal inimesi on siis tavaliselt see pruut, peigmees on päris kollane pärast seda tseremooniat. Ja siis sinna tseremoonia juurde käivad veel teatud osad, et pruudi onu ja onunaine peavad kõikidele kingitused tegema ja tihtipeale kingitakse näiteks Saarid. Et siis sinna pulma tuleb üldse hästi palju asju kaasa pakkida. Kui sa organiseerid, et igasuguseid igasugust atribuutikat on üsna palju vaja ja kingid dusi ja Sariisid ja erinevaid maiustusi, mida peab mingitel hetkedel andma. Ja tavaliselt on hea, et kui pulmas on olemas ka keegi, kes on selline tseremooniameister, et see on enamasti kas siis pruudi ema või siis mõni vanem naine suguvõsast, kes teab kõiki neid tseremooniaid ja asju, kuidas teha. Et siis kõigepealt Haldi ja järgmine samm on mehendi ja see on siis hennatseremoonia ja seda on kindlasti paljud näinud näiteks kuskilt. Ma ei tea fotode pealt ka. Et pruudile ja ka naissoost külalistele pannakse siis käte ja jalgade peale, siis henna tehakse siukseid hästi ilusad hennamaalingud ja omast kogemusest ma võin öelda seda, et selle pruudi henna tegemine võtab päris palju aega, et see võtab ikka. Ma arvan, üle kahetunnise peale panemine kindlasti ja siis veel tükk aega kuivamine ka. Sest pruudile pannakse ka jalad kuni põlvedeni ja siis käed, kuni küünarnukini pannakse kõik hennaga. Ja siis sel ajal endiselt pakutakse lõunasööki. Et üldiselt, kui sa oled hinde pulmas lihtsalt külaline, siis on see üsna selline chill, et sa võid seal lihtsalt ringi jalutada, istuda mida iganes tavaliselt keegi paneb muusika mängima, mingid inimesed hakkavad tantsima. Kui sa oled välismaalane, siis sind kindlasti tiritakse tantsimas, neile pakub lõbuse, kui, kui valged inimesed tantsivad ja siis lihtsalt sööd seal, et noh, pinget üldse ei ole. Siis selle esimese päeva teeme, kui see henna on tehtud, lõuna on söödud, võib-olla vahepeal tekib väike puhkepaus. Ja siis tavaliselt esimese päeva õhtul toimub Sangiit ja saan kiita on selline laulutseremoonia, selle nimel leidistan kiip. Ja siis see on selline tseremoonia, kuhu siis tulevad kokku mitte ainult naised, aga, aga enamik suguvõsa naisi ja pruut aga, ja siis mehed ka, aga mitte kõik mehed. Ja siis seal siis alguses lauldakse selliseid traditsioonilisi pulmalaule. Pulmalaulud on enamasti siis kõikides pulmades üsna samad, et enamik inimesi juba teavad neid laule. Et siis näiteks meie pulmas tulid sinna siis minu ämma sõbrannad. Et tal on selline mu emal on siukene kipi, seda kutsutakse kipiks, on niisugune klubi ja siis kiti on siis, seal on kõik, siis on praamanid, kõik on ühest kandist naised ja siis nad tulevad kokku ja siis peavad neid pidusid ja siis minu hämmase kiti tuli siis meie pulma siis laulma. Ja siis saangi edasi, on on rohkem selline disko, et inimesed laulavad, tantsivad, seal mängitakse Pollywoodi laule erinevatest ajastutest, enamasti neilt uuemaid hitte, aga ka vanemad lood lähevad kaubaks, siis on inimestel hästi nostalgiline olla ja siis pakutakse süüa. Ja tänapäeval näiteks mina ei ole seda näinud, aga mu mehe üks sugulane abiellus hiljuti Indias ja neil oli näiteks son kiitja kokteil. Ja siis seal pakuti ka alkoholivabasid kokteile näiteks ja siis inimesed panid ennast üsna moekalt riidesse ka, et see on selline sankiipe pidu, kuhu siis pannakse, pannakse hästi, siuksed, kirevad riided selga ja inimesed tantsivad ja laulavad ja söövad. Et see on nagu siuke esimese õhtuüritus. Ja siis samal ajal, kui see leidis son kiit toimub pruudi pool, siis peigmehe pool on üks teine pidu. Ja traditsiooniliselt siis osad pruudi mees, sugulased ja nende naised lähevad sinna peigmehe peole ja siis nad viivad sinna kingitusi peigmehe sugulastele. Ja siis, kui need kingitused on viidud, siis tavaliselt peigmehe poolt tulevad siis peigmees ja siis ütleme, peigmehe õed-vennad tulevad siis sinna leidisson, kiik peale pruudipeole, crashi otsis just just et see on niisugune traditsioon, et käiakse siis mõlemal pool. Jah, et saan kiita, on hästi lõbus pidu. Siis tavaliselt ta seal võib veel üks päev vahele jääda, kus tehakse erinevaid tseremooniaid, aga meie pulmas. Me jätkasime siis järgmisel päeval juba selle põhipulmaga ja aprami õe pulmas ka, aga mõnikord Ta jääb sinna üks päev veel vahele, kus tehakse erinevaid asju sisse, kui see põhipulmapäev tuleb, siis traditsiooniliselt algakse õhtul ja algab niimoodi, et pruudi poole külalised tulevad kokku peo kohta. Ja siis võib-olla ei sööda veel midagi, aga mingeid suupisteid pakutakse, inimesed ootavad, ootavad ja siis tuleb see pulmaeks hetk. Ja see on siis paraat ehk pulmarongkäik. Ja see on siis see, mida võib-olla ka jälle isegi meil siin inimesed on näinud kuskilt ja see on see, kui peigmees tuleb tihtipeale hobuse seljas või autoga, no elevandi seljas, võib-olla ma ei tea, mõne maha ratsia poeg tuleb, et elevant ei ole tegelikult tavaline, tuleb siis koos oma kaaskonnaga ja siis tavaliselt selleks puhuks võetakse kaasa bänd ja siis on kõva muusika ja kõik need peigmehe sugulased tantsivad ja laulavad ja siis nad saabuvad sinna peokohta ja siis pruudi sugulased võtavad nad vastu, tervitavad neid. Ja siis on siis see hetk, kui see pulm nagu Peegimise pruut tulevad lõpuks kokku. Ja siis vahetatakse need suured pärjad pruudile, peigmehel on siuksed valge ja punasega pärjad, mis siis vahetatakse. Ja sellele järgneb fotosessioon. Ja see on hästi piinav, ma võin omast kogemusest öelda, et see fotosessioon oli selle pulma kõige hullem osa üldse. Pruute pehmes lähevad lavale, istuvad siukse väikse sohva peale ja siis naeratavad ja naeratavad ja siis kõik sugulased toodia, külalised tulevad ükshaaval, soovivad õnne, naeratavad ja siis saab poseerida, poseerida, poseerida, tõesti nagu suu lahkab, valutama sellest. Et see on nagu hästi-hästi hull tegelikult pruudi ja peigmehe jaoks. Ja meie pulmas oli ka niimoodi, et vahepeal küsisin oma mehe käest, et kuule, et kes see on, ma ei tea, mul pole õrna aimugi. Aga naerata ja, ja siis tuli mingi üsna noor naine või noh, selline neljakümnendates naine ütleb, et tere, mina Napramini vananeva ja ma ei saanud üldse aru nagu, mis mõttes, see oli mingi kauge sugulane ja noh, ta oligi tõesti, ta oli nagu, ütleme atrami vanaema sugulane, aga ta ütles mulle, et ma olen aprami vanaema. See lihtsalt naeratan, naeratan ja siis tehakse grupp pilte ja veel grupipilte ja siis, kui sa sealt lõpuks selle sohva pealt ära pääsed, sest piinapingis, siis on ikka et see on hästi-hästi hull osa. Ja siis traditsiooniline pulm läheb edasi siis sellega, et Põhja-India praamanitel on pulm öösel tavaliselt peale kella kahte öösel. Et nüüd ma räägin siis aprami õe pulmas, sest meie pulmas oli tegelikult see pulmatseremoonia päeval ära. Kuna me mõtlesime, et see on inimeste piinamine. Ja meie pulmapäev oli ka selline pühapäev Indias, et, et ükskõik, mis kellaajal võib abielluda. Aga muidu on alati see, et preester ja astroloog panevad paika selle kellaaja, see kellaaeg peab olema täpne, millal sa abiellud? Et see on nagu selline asi ka, et astroloogi käest küsitakse alati nõu kuupäeva osas kella osas, kõik tuleb paika panna ja siis hakkame õe pulm oli öösel pärast süda pingi piinamist, siis oli meil riiete vahetus ja siis öösel olid kõik inimsed kollases ja siis toimus siis pulmatseremoonia pulmatseremoonial on ka mitu osa, et alguses on hästi oluline osa on ka nii-öelda on ja see tähendab seda, et see on pruudi äraandmise tseremoonia ehk siis pruudi vanemad, siis annavad oma tütre siis ära. Ja, ja siis see on nagu hindudele hästi oluline, et kui neil on tütar, et siis nad tahavad seal tseremooniat teha, et see on ka nende usus on see väga hea asi, kui sa oled seda teinud. Ja minu vanemad tegid seda ka. Ja seal juhtus üks, kuna seal kõik kõike Tõlkisid ja ütlesid mu vanematele tegema peavad, siis tekkis mingi arusaamatus ja siis mu seal oli mingi Kaus mingi püha veega ja siis mu isa oli üsna närvis selleks ajaks, sest igalt poolt öeldi talle midagi võtta, see tõsta seda tee ja siis ta istus ja siis mingil hetkel ta hakkas oma jalgu sinna püha veega kaussi panema. Aga siis kõik naersid, et noh, ilmselt on Indias niimoodi nagu ilmselt jälgivad neid rituaale ja tseremooniaid ja traditsioone üsna pingsalt, aga kui sa midagi valesti teed, siis ei ole nagu mingi maailma lõpp pühaduseteotus, et et kõik läks ikka hästi. Ja siis pärast seda toimub siis see kõige olulisem asi, ehk siis pruute pehmes kõnnivad siis seitse korda ümber elava tule. Ja siis elav tuli tulevad väga iidsetest aegadest, kui, kui Indias olid inimesed olid tulekummardajad ja see tuli on siis kõige-kõige olulisem sümbol. Ja siis, kui on need seitse ringi ümber tule tehtud, siis, siis on pruut ja peigmees abielus. Ja siis ja siis pruudile pannakse vähese punane, selline pulber, mille nimi on siin tuur. Et see on siis Indias abielus naise tähis, et nemad kannavad juustes, siis kus, kus juukselahk natukene punast, et see on pruudi tunnus. Ja siis peigmehes paneb oma Sis pruudile kaela kaelaehte, mille nimi on mangal suutra ja see on selline mustade pärlitega kuldkett. Ja siis see on ka abielus, naise tunnuseta, Indias tegelikult abielusõrmust ei kanta. Ja sellega siis see öine tseremoonia lõpeb. Ja siis traditsioonilises pulmas järgmine hommik läheb asi kohe edasi, et nad saavad väga vähe magada kui üldse. Ja siis toimub pruudi ärasaatmise tseremoonia, mille nimel Viday ja see piday on selline tseremoonia, kus kõik tavaliselt nutavad. Et see on hästi emotsionaalne ja isegi kui kõik, kui sa arvad, et sa ei nuta, siis ilmselt nutad juba sellest, et sa oled õudselt väsinud, sõid terve öö üleval ja siis see on nii kurb, nii kurb ja tavaliselt tänapäevased, truud läheb võib-olla kõrval hotelli või peigmehe kuju mõneks tunniks tuleb tagasi, et see ei ole selline, et sa saadad oma tütre ära eluks ajaks, aga see inimesed ikka tahavad alati, see on hästi emotsionaalne. Ja siis pärast seda läheb pruut peigmehe koju, siis peigmehe kodus toimuvad veel erinevad rituaalid, et sellepärast pulm tõesti kuue päeva pikkuseks kujuneda. Ma ei oskagi öelda, emotsionaalne, selline rituaaliderohke ja, ja kuidas ma ütlen nagu reglementeeritud meiega meilgi tegelikult on väga huvitav pulm üldse juba sellise kontseptsiooni nagu mõtlen, et mul on sõbrad, kes on pulmafotograafid, ütlevad pulmades ikka juhtub asju, sellepärast et inimesed käituvad natukene niimoodi Deviantselt, et see on nagunii suur sündmus, nagu sa ütled, et võidki nutma puhkeda, ise täiesti sellel sellepärast et iga päev võib-olla kõik ei ole nii, et Hollywoodi näitlejad, et oskab ennast lihtsalt plats sibulat silmal nutma. Aga et pulmas juhtub, inimesed käituvad niimoodi, nagu nad tavaliselt ei käituks mitte nüüd siis ainult võib-olla need, kelle, kellega, kelle vahelise abielu sõlmitakse, vaid ka külalised ja noh, okei, et võib-olla siis Eestis visatakse viina, eks seal ma saan aru, et see pulm on kõik alkoholivaba. See oleneb piirkonnast, et India osades piirkondades tarbitakse alkoholi ja see oleneb natuke kastist ka. Ei, seal ma võin nüüd. Ma võin saladuskatte all öelda nüüd kõikidele. Ja minu isa jõi ja jõika mõned minu mehe sugulased, et aga noh, see on selline, et seal avalikult ei pakuta, aga noh, kes tahab, võib. Ja, ja seal noh, mehe onu käisid mingid suguste Coca-Cola pudelitega ringi ja seal sees ei olnud ainult Coca-Colaga, et aga noh, ja joomine on selline, et inimesed joovad, et see ei ole mingi tabu. Et hinduism ei keela joomist. Aga noh, näiteks minu mehe perekonnas on see ikkagi selline asi, et see ei ole väärikas ja pulmannike püha ürituse, et eriti seal ei tohiks Juua kuulame siia nüüd jälle ühe lookese ja pärast seda siis äkki avame pisut teisi hoovusi, mis seal pulmadega kaasnevad või võib-olla siis räägime natuke ka sellest kohast või sellest linnast mis on, ma ei saaks öelda sinu teine kodu, aga see, kes su abikaasa päritan, nii, loo nimi on Atškal tere. Tere. Miarpeegee Charke. Midagi sellist, Mohammed trahvi, mis selle looga sellel natuke uuem? 1968. See on ka vana lugu jah, et selle looga mul on hästi head mälestused, kuna meie pulmas kõik mu mehe vanemad sugulased vihkasid hullult tantsu. Et mehe isa armastab vanu Pollywoodi laule, ta kuulaks sellist asja kodus hästi palju. Noh, võtame nii-öelda Tantsukingad välja Marianne räägime, küsin sult selle koha kohta või selle linna kohta, mis linn seal, mis piirkonnast on alla alahabad. Jah, Allahabad alla tasub siis Põhja-Indias, utterberedessi osariigis ja utterpradest on India rahvaarvult kõige suurem ja kõige suurema rahvastiku tihedusega osariik. Ja ta on tegelikult ma arvan, et Eestist, kes on käinud turistina ta osariik kui selline on üsna tuttav, et see seal on ka Agrapheda Mahal, seal on varanassi väga iidne hindude püha linn, seal on aknad, mis on ka üsna huvitav koht, kus käia ja siis on seal Allabad. Ja tegu on siis ütleme, India mõistes üsna vaese piirkonnaga ja noh, eks see ülerahvastatus kindlasti põhjustab ka seda vaesust. Hästi palju inimesi elab maal ja põhjus, miks see nii ülerahvastatud õnneks on see, et ta asub siis kangese orus ja see on hästi vilja, seal on hästi viljakas maa ja seal on kõik on üles haritud, seal ei ole metsasid eriti, et kõik on hästi, palju on seal põlde, külasid, labadi piirkond on veel kõige tihedamalt asustatud üldsega Uta protestist, et see on nagu tõesti noh, seal on tõesti palju inimesi. Ma ei, ma ei oska isegi kirjeldada, et kui ma esimest korda Indiasse üldse läksin, siis oli südatalvel ja seal olid hullud. Probleemid olid siis transpordiga. Rong jäi 10 tundi hiljaks, lend tühistati ja siis me lõpuks läbi häda jõudsime siis osariigi pealinna lagnausse, kus me võtsime takso ja sõitsime alla paadi ja see oli nelja poole tunni pikkune reis. Ja terve selle nelja poole tunni jooksul kogu aeg olid igal pool inimesed. Ma ei olnud siukseid asju oma elus varem näinud, et see Indias on tõesti palju inimesi ja seal oli kõik näha, kõik kõik Pindia stereotüübid, klišeed, mis sa kujutad ette igasuguseid lehma, mis tee peal käivad liikluskorraldus, mis on täiesti täiesti segamini. Ma ei tea, ma olen isegi näinud seal tee peal, kuidas üks mees teisele lihtsalt peksa andis, autojuht, üks autojuht teisele, kuna see tegi vale liigutuse. Minu jaoks oli see suur šokk, muidugi. Sõitsime läbi külade seal igasuguseid inimesi, tee ääres, koerad, lehmad, lapsed, naised, noh, see oli täiesti, ma ütlen, see oli nagu, ütleme, kui lihtsalt sõites üks, üks taksosõit neli, pool tundi, sa näed juba nii palju. Aga siis alla vahed ise, see on nagu selline hästi ja oluline Lynnindi ajaloos. Ja ta on hästi huvitav linn ka. Ta võib olla turistid seal väga palju ei käi küll aga aga ma arvan, et Indias kõik inimesed teavad seda kohta. Ja põhjuseid on hästi mitu, miks ta tuntud on, et esiteks alla Paad on siis kahe või kolme jõe ristumise kohal seal Alabadis kohtuvad siis kanges jamuna ja siis Sarasvati, mis on siis müütiline jõgi, mis siis? Legendi kohaselt voolab Maal ja siis seal on siis see kolme jõe ristumiskoht on hästi püha koht ja seal toimub siis selline üritus nagu kumb meela iga 13 aasta tagant. Sinna tuleks siis kokku miljoneid inimesi igalt poolt küladest, kes siis peatuvad seal tihti kuu aega. Elavad seal jõe jõe ääres. Siis nagu midagi palverännakulaadset Ja ja sihtaly mogulite ajal kuulus seal magulita üks suur kindlus. Brittide jaoks oli see oluline linn, kuna ta jäi siis Mumba ja kalkuta vahelise raud tee äärde. Ja siis britid, tulite ala paadi üsna varakult ja ehitasid sinna oma pangalod ja seadsid ennast seal sisseala. Paadis on üsna suur brittide brittide mõju siiamaani peksust kiti paati ja inimesed nagu käituvad natuke nagu britid vanasti, et neile nagu hästi meeldib see. Ja siis hiljem brittide ajal siis sai alla paadist algusega India või noh, mida alguses ja neid kohti rohkem, aga alla paadis oli siis üks India iseseisvumisliikumise keskuseid. Ja siis India esimene peaminister pandid neeru on siis sallabadist pärit, ta on küll tema Perangul Gazmirist pärit, aga tema on alla paadis sündinud ja india üks teine väga kuulus peaminister, tema tütar, indi, radandiangaa labadis pärit, alavad, nüüdse Indiale andnud seitse peaministrit 15-st, et ta on nagu läbi ajaloo niisugune poliitiliselt hästi oluline linn olnud. Ja inimesed, kes tulevad allavahetused, on väga uhked selle üle, et nad on nad, nende stereotüüp on, lennud, on kultuursed, nad räägivad hästi ilusaid hindid ja nad on haritud ja ja neil on ilusad traditsioonid ja nad on hästi uhked selle üle ja, ja siis, kui ma oma vanematega tulin pulma, nemad, nemad tegid sellesama selle nelja pooletunnise taksosõidu uuesti läbi. Ja noh, neid väsitas ja hämmastas seesama palju, kui mind. Ja me olime ikka päris väsinud ja siis, kui hakkasime alla paadi jõudma, siis seal on üks sild, mis läheb üle kangese. Ja siis päike hakkas juba loojuma, sihuke punane õhtupäike oli ja siis sõitsime üle silla üle kangese ja siis tuli meile tee peal vastu elevant seal silla peal. See oli nagu selline kuidagi hästi-hästi, vägev vaatepilt. Ja, ja siis siis me jõudsime alla paadi, seal oli kõik, olid sellised ilusad aiad ja vanad pangalod ja elu on niuke rahulikum. Elutempo on rahulikum, et see on hästi-hästi-hästi tore koht, on. Seda intensiivsust ma proovin ette kujutada ja ja tihti ka mujal maailmas reisides ikkagi see võrdlusmoment, mis, mis Eestiga tekib, mis, mis nagu ainult siin olles, siis kipub nagu kipub ununema või hajuma see, et tegelikult noh, ma pean väga suureks väärtuseks seda, et me elame sellisel sellisel saareke seal, kus sa saad minna, lihtsalt noh räägitakse sellest palju, aga, aga tegelikult see on väärtus, et sa saad minna, ma ei tea, auto kuskile parkida ja võssa ja oled kahe minutiga oled kuskil keset üksindust. Sihukest asja maailmas sellist asja tegelikult ei ole. Ja ma mäletan, kui kui su isa rääkis mulle, et talisel pulmas kellegagi kellelegi nõbu või onupojaga siis nagu rääkinud ja kes oli seal mingisugune 35 aastane ees tüüppeli öelnud, et teadet väga huvitav, et räägid siin mingeid eesti lugusid, et, et ma ei ole oma 35 eluaasta jooksul, ma ei mäleta mitte ühtegi momenti ka, kui ma oleksin olnud üksi ja alati on keegi veel Toas elab kaheksa mingisugust mingit küdija naelu ja keegi neist on alati kohal, kui ma seal olen, köögis, keegi teeb süüa. Noh, umbes ma ei tea, vannitoas ja sellega peaaegu üksinda ja kui sa kõnnid kuskil tänaval seal ala, mitte keegi, sul on töö juures keegi, sul ei ole nii, et lähed, istud Keila rongi ja sõidad kuskile Kloogal ja et, et sa ju ei lähe sealt välja niimoodi. Seal on alati keegi ümber ja minu jaoks on see noh, ütleme ma ei suudagi ette kujutada niimoodi elu. Ja hästi väsitab meie jaoks ja ja mis mind nagu Indias köillad nende inimeste juures on, see neile meeldibki kogu aeg koos olla kogu aeg nagu, ega pulmade juures ka ei ole need tseremooniad, aga neile meeldib lihtsalt kellelegi hotellituppa kõik kokku koguneda ja seal teed juua ja küpsiseid süüa ja rääkida ja ja inimesed ei taha olla omaette. Reisil käiakse suure kambaga tihti koos ja, ja isegi mingi poodi shoppama minnakse ma tea kümnekesi ja siis kõik vaatavad üle kõikide ostud ja noh, see on hoopis hoopis teistmoodi. Ja üldse see nii-öelda see temperament, eks ole, et, et noh, et, et me räägime ju sind lõuna pärast, asjade päramendiste, sa rääkisid, sa ütlesid mulle, et, et kui te meiega kohtasite Soomes Helsingi Ülikooli doktorantuuris mõlemad, et tema rääkis palju või ta pidas, siis tema arvas, et said soomlased või rootslased ja, ja siis need, kes need, kes seal ülikoolis käivad, teised õpilased, et nad ei räägi sellepärast, et nad on rumalad, ei oska midagi öelda. Jaa, sest see oli tõesti üks, noh, ma, ma, ma esimest korda nägin aprameid juba 10 aastat tagasi oli minu ülikoolis vahetusõpilane ja me võtsime sama ainet, kes siis tõesti mulle jättis kustumatu mulje just sellepärast, et ta istus esimeses reas, tal oli kogu aeg käsi püsti, talali igale õpetaja küsimusele oli vastus. Ja kui õpetaja, kas teil on küsimusi, siis ta suutis viis küsimust välja mõelda. Ja ta kogu aeg tegi kõiki asju liiga palju. Aga noh, nüüd ma hiljem aastaid hiljem olen küsinud, et miks ta sihuke õudne pugeja oli ja tema ütles, et jaheta tuli Soome vaatsed ikka siinsed üliõpilased, et need ei kõlba kuskile. Et kõik istuvad omaette ja on vait, kesksed ja vaata Soomes ja Eestis ka keegi ei taha eriti silma torgata, et isegi kui sa tead vastust alati, ootad, et keegi teine ütleks tema, mõtlesin, et tema on kõige targem, tema teab, tema räägib, eks ole. Indias on palju inimesi, arusaadav, kuidas seal on nagu koolide hariduse konkurentsiga, et, et paljudes paljudes maades noh, taaskord on üks noh, minu meelest väga suur boonus Eestile, mis reisides või maailma nii-öelda maailmas ringi vaadates mida hakkad vaatama teise pilguga, et meil siin on, tegelikult on õudselt lihtne viristataks ruumil pole turgu siin selleks teiseks kolmandaks mitte millegi jaoks. Tegelikult see on nagu suur väärtus, et, et siin on omal alal on suhteliselt lihtne jõuda inkubaator meil siin Eestis, et kujuta ette, et ma ei tea, et ma hakkaksin oma mingit reisi Bismist seal kuskil Indias tegema, on ju, kus on veel miljard inimest, kellest vähemalt 200 miljonit täpselt sama asja ja nendest omakorda vähemalt 400000 minust palju paremini, et, et kuidas seal on see konkurents ja selline sa pead nagu oma koha päikese all võitlema ilmselt natuke rohkem kui Eestis. Ja see konkurents on väga suur ja just eriti eriti see, mis algab juba täiesti lapse east peale, et tänapäeval on niimoodi, et kui, kui inimesed saavad lapse, siis kui see laps juba saab aastaseks, siis hakatakse talle inglise keelt õpetama. Ta maadel hakatakse numbreid õpetama. Muide kas aastane laps aruga midagi saanud, ma ei usu eriti. Aga asi on selles, et isegi eelkoolidesse on järjekorrad ja konkurents ja siis edasi selleks et saada heasse kooli, tihti vanemad peavad maksma ja siis on katsed nagu siin ka. Et kõige kõige popimad on katoliku koolid. Et need on siis need vanad koolid, kus kus õpitakse inglise keeles või siis mingid erakoolid ka. Ja siis koolis käies tõesti ei ole üldse sama lõbus kui Eestis, et mida edasi ja ütleme, juba keskkooli jõudes peab tohutult õppima kogu aeg, et keskkooliõpilastel Indias ei ole eriti vaba aega, et iga vaba hetk õpitakse ja käiakse lisakursustel ettevalmistuskursustel, et saada ülikooli sisse ja siis tehakse üleriiklikud eksamid ja siis nende eksamitulemuste põhjal siis sa ülikoolis koha. Aga see on hästi-hästi raske ja tõesti, tulevikule peab hakkama väga vara mõtlema ja vanemad ka iga survestavad hästi kõvasti, ütleme keskklassi keskklassi inimeste seas tänapäeval on ikkagi see Horstia insener on nagu põhilised alati, et kui sa reaalaineid ei õpi, et siis, siis sa oled ikka väga luuser. Ja ütleme, et ja, ja see on ka Indias paljud paljude jaoks normaalne peale keskkool võib-olla esimesel aastal ei saagi üldse üliheasse ülikooli sisse, siis proovid uuesti ja näiteks arstiteadust riikliku ülikooli ja mis on hea ülikool, et sinna võib ikka mitu aastat mõnikord minna, enne kui sisse saab. Et, et see on teistmoodi. Väga huvitav, räägime lõpetuseks, selle aeg hakkab, aeg surub takka, jõuame võib-olla paar mõtet veel veel rääkida, tahtsin küsida sinu kui siis preestriproua käest. Et hinduism, mismoodi ta siis mõjutab seda eluvaadet, mismoodi need rituaalid, traditsioonid, millest sa millest, millest meil saate alguses juttu oli, et mismoodi ta siis nagu tänapäeval sellist igapäevaelu ja, ja mismoodi ta kõike seda mõjutab. Ta on hästi vana usund, et on selline üsna liberaalne hinduism otseselt ei keela midagi, aga, aga inimesed on jah või noh, need, keda mina tean, et inimesed on üsna üsna spirituaalset, eriti võrreldes Eestiga. Ja hästi palju on just Pirituaalsuste väikseid rituaale igapäevaelus ja et noh, näiteks kui sa ostad uue auto omale, siis saab pühitsed selle ära, paned sinna suure pärja peale ja teed mingid rituaalid, et õnnetust ei juhtuks ja ja siis neid igasuguseid siukseid päevi tuleb ikka üsna tihti ja kui midagi peab tegema jälle, et täna on, ma ei tea, selle jumala sünnipäev või selle jumalast külm pulma-aastapäev ja täna tuleb ma ei tea, süüa mangot ja panna lill ja noh, et siukseid rituaale on ikka inimeste igapäevaelus üsna palju. Jaa, aga samas samas siukseid keeldusid-käskusid eriti ei ole, et et üks asi, mis inimeste elu kindlasti juhib, on karma, et, et sa, idee, kui sa teed pahasid asju, siis sul läheb kunagi hiljem pahasti. Järgmises elus näiteks. Aga noh, siukseid rangeid keeldusid, et näiteks seda, et loomaliha ei tohi süüa siukest keeldu ei ole olemas, et osad praamanid ei söö näiteks osades piirkondades ei sööda aga mõnes muus piirkonnas fraamanid söövad loomaliha, siuksed keeldusid-käskusid on hästi vähe, tegelikult. Et see, et sa ehitad selle nii-öelda maailma üles harmoonias nende jumaluste ajasele, spirituaalse maailmaga, siis enda enda enda nii öelda ümbritseva ümbritseva materialismi. Jah, just, et see, ütleme, see harmoonia tekib iseenesest, et mitte midagi ei välista 11, et et sa võid olla väga spirituaalne usklikega, samas sulle võib-olla meeldivad. Ma ei tea. Disainer käekotid ja ostavad hästi palju asju kokku ja raiskad raha, et see nagu ei välista üldse 11, et. Ja noh, üldse rikkus nagu ei anna häbeneda, et, et ma ei tea hindudele paljudele meeldib õudselt shopata tänapäeval ja ja meeletult raha kulutada ja väljas söömas käia ja ja igasuguseid. Ma ei tea, Assarisid ja ehteid ja riideid osta ja et ja samal ajal nad, nad on väga spirituaalset ka, et see selts ei välista 11, et meil nagu pigem inimesed tihti mõtlevad, et sa oled materiaalne või oled spirituaalne, aga Indias sealt kõik asjad koos. Ja väga mõnus aitäh, Marianne, selle mõtleks ülimalt sügava ja isikliku sissevaatajast India ühiskonda mis kindlasti aitab mõtestada mitte ainult Indiat, vaid kogu inimkogemust selleks selleks kõige laiemas tähenduses. Ma tunnen küll, et maailm sai täna jälle natuke suurem ja kallitele kuulajatele ka. Suur aitäh. Et olite seal tunnil meiega. Loodame, tegime teiegi maailma grammikese paremaks. Vaadake paari pilti tänase jutu taustaks Facebookist R2 reispass. Kuulake meie teisi rännakuid, poodcastist, raadio kahe kodulehelt või raadio äppist. Reisige kõikide meeltega ning kohtume taas tuleva nädala pühapäeval. Külas oli Marianne tube, mina olen, juhatasin Berkin saadet reispass ning värske vaba on jätkuvalt raadio kaks. Chalt tee ja viimane lugu ei tohiks küll kellelegi võõras olla.