Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Keegi targematelt on kunagi märkinud, et kui inimene ei leia kedagi, keda vihata siis ta vihkab iseennast. Õnneks on maailm täis teisi inimesi ja kui see valik kedagi ei rahulda, siis lisandub keskkonda roboteid. Inimese ja robotite suhe on üürike ning seetõttu pinnapealne ega võimalda teha sel määral üldistavaid järeldusi, nagu võimaldavad seda tuhandeid aastaid muhenenud inimsuhted. Ja samas pakuvad needki ju veel kuhjaga üllatusi. Kuid tunnete ja tegude spektrist veebist viha teema lugeda üpriski hästi läbi töötatuks. Vahest oleks ebaõiglane suruda inimese ja roboti esmasoe käsitlus just selle rakursi sisse. Kuid taolisele läheneme, sellele ei hakka õigustusi ja praktilisi tõendeid võõraviha ehk ksenofoobia või lihtsalt ette, kui eelarvamuslik suhtumist võõrastesse on ja palju uuritud ja sellel võib lisaks kultuuris omandatud olla ka evolutsiooniga seotud põhjendus. Inimene on sotsiaalne loo trotsib ning vajab heaks eluks suhteid. Põhjus tuleneb tõenäoliselt sellest, et koos tegutsedes jäädi suurema tõenäosusega ellu. Aeg-ajalt. Tasub tõsiselt mõtelda, kui palju me tegelikult sõltume nõndanimetatud omade grupist. Ja mõnedel hinnangutel peetaksegi kooselu inimloo kõige olulisemaks kohanemisnähtuseks. Kuid seegi pole piiritusega probleemidest vaba. Omade grupp ei saa olla liiga suur. Selle kasvades suureneb paratamatult osade liikmete vaheline sotsiaalne distants. Nähtus, millele viitab oks. Poordi ülikooli antropoloog Robin Tambovi uuringutest järeldub nõndanimetatud Tambovi arv 150 ehk sisuliste inimlike kontaktide arv, mida indiviid on suuteline haldama. Teisalt muudab aeg ju inimesi ja suhteid. Ja aja jooksul võib mõne suhte kasvu ja kulude suhe muutuda jätkuvõimetuks ning varem või hiljem lahkub grupist, indiviide rohestamise tulemusel sünnib kaks või enam gruppi ja nii edasi. Kulu arvestamine peamiselt energia- ja ajaressursi näol aitab näha veel üht sõnadega seletamatut võõraste pelgus ajendit. Võõraga kohtumine on ju juba ise kulu ning võib kaasa tuua täiendavaid kulusid näiteks haiguste ja muu taolise näol. Kuna ta ei ole ju omade gruppi midagi investeerinud, siis võibki kuluda. Kas jääda võõra omaksvõtmine oleks ka kulukas, sest nõuaks vähemalt aega, mille jooksul selgub tema kasulikkus. Tõenäosus soosib seega tema tõrjumist. Piiri tõmbamisel ja selle hoidmisel on evolutsioon lihvinud erinevaid käitumisalgoritme alates eelarvamustest, isegi vastikkusest, kuni hirmu ja vihani. Nendega Sis postitatakse automaatselt kõike võõrast, sealhulgas roboteid. Negatiivsete tunnete loomulikkust reedab kas või juhtum lastega. Kes asusid kaubamajas mudilaste rõõmuks ringi liikuvat, ülisõbralikult suhtlevad ning igati viisakalt robotid mängimise asemel kiusama. Ja tänavatele ilmub üha rohkem ümbrust jälgivad ja pakke vedavad roboteid. Ning paralleelselt sellega kasvavad teated neid ründavatest inimestest. Isejuhtivate robotautode loojaid hirmutab väljavaade sõidukeid kimbutama asuvatest jalakäijatest ja autojuhtidest. Võimalike vahenditena nähakse teeserva pandavaid vale liiklusmärke õigete märkide inimesele, märkamata kui robotite eksitav muutmine ning erinevad pettemanöövrid ja petteliigutused. Näiteks on alanud aastal Californias robotautode ja inimese osalusel juhtunud juba kuus liiklusõnnetust. Neist vähemalt kahes oli konflikt inimese poolt tahtlikult põhjustatud. Ühe juhtumi kirjelduses ootas robotsõiduk. Ülekäiguraja taga, kuni jalakäijad teed ületasid. Liikuma asudes jooksis aga tee servast keegi karjuv kodanik sõiduki poole ning viskus kogu kehaga vastusele külge. Autol purunes tagumine tulija kere sai natukene muljuda. Inimene jäi terveks. Diagnoosi tema vaimsele tervisele ei avaldatud. Ta oli sarnane selles, väljus ärritunud olekuga kodanik taksost ja ründas analoogse robotsõidukijuhipoolset akent akent. Mustada kummaski episoodis, politseid kohale kutsutud ja neist saadi teada sõiduki mällu jäädvustunud materjali kaudu. Politsei puudumine intsidendist ei muuda juhtunut sugugi tühiseks sest robotauto esindab ju elukestvat piat. Sarnaselt evolutsiooni poolt inimesi advustatule võib taolistest juhtumitest nende toimimisse lisanduda. Uusi ja üllatavaid käitumisviise. Võimalik et tulevikus kohtleme teedel, kaubamajades ja mujalgi umbusklikke kergelt ärrituvad ja konflikti alteid masin kodanikke, sest inimeste keskel vist teisiti ei saagi eksisteerida.