Kim, kas sinu meelest on see kuidagi tuntav, kui teha nagu siukest pühapäeva keskpäeva saadet, aga salvestada seda mingisugusel esmaspäeva öösel pärast tööd hilja. Kas see, nagu kuulajale tunta? Ei ole, sest et kui sa seda ei ütle, siis keegi seda ei tea, aga siis, kui sa seda ütled, siis on umbes natukene nagu mustkunstnik küsib, et kuulge, kallis publik, kas on tuntav, et naine kellema hõljuma panin ikkagi, tegelikult ripub mingite tamiili otsas, kas on tuntav, kui ma selle nüüd välja ütlen niimoodi, kas te siis tunnete seda, et see trikk ei olegi võib-olla nii maagiline, kui alguses paistis? Kusjuures mu lemmik mustkunstnikuna on alati olnud Bennet, Heller, kes tihtilugu just nii teevadki seda, nagu seda kunsti nii-öelda mustkunsti seda telgitagust näha on väga põnev. Noh, aga siis räägime kõik saladused välja, mis me enam endale hoiame, räägime kõik ära, kuidas saate tegemine tegelikult käib. Tere, minu nimi, ivakrostak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet, papp, kulturistid ja täpselt niimoodi me olemegi iga kord seda saadet enam-vähem alustanud, see on üks saladus, me alustame saadet enam-vähem ühtemoodi, iga kord on veel meil veel, seal pole tegelikult. Kas see oligi ainus saladus minu arust nagu kuidagi nagu isegi üllatusin praegu, et nad ei olnudki rohkem midagi. Järelikult me oleme teinud nii ausat saadet, et tõesti ei ole mitte midagi varjanud, mitte midagi ei ole silunud kuidagi kaunimaks. Ei hakka täpselt nii, nagu tundub. Ja kui sa aus ei suuda olla, mis, mis, mis üldse olla? Ja siis sa elad vales. Kui sa ei suuda, laus ja kuhu see viib? Kui sa elad vales? Kui kaua seda suudad? Jah, mina ei suudaks vist väga kaua. No vot et jah, kui sa ikkagi oled aus inimene siis sa ei saa elada vales. Kui, kui ausus on sul nagu au sees siis kuidas sa tõstad selle kõrvale pjedestaalile? Vale, kuidas sa teed seda ja see on loomuvastane, on küll, jah, nii et meiesuguste inimeste puhul, jah, mul judinad tulevad peale, tegelikult kui ma mõtlen selle peale ja kui raske Läks raskeks läks kohe õhkkond siin stuudio hästi õnnestunud seda, kui hakata nagu rääkima valetamisest ja valest. Jah, aga räägime siis millestki, mis on mis on alati õige ja aus või ei, tegelikult räägime millestki. Sõnastan ümber räge millestki kus sageli asjad on õieti, aga vahel on ka õigesti või siis kus sageli on asjad pärast aga vahetevahel ka peale. Ja kus vahel on, vahel vahel on vahest. Me räägime eesti keelest emakeelest ja sest et põhjuseid on ju mitmeid mõjuvaid. Esiteks, 14. märtsil oli emakeelepäev Ivo, kas sa tead, mis ajast alates emakeelepäeva üldse tähistatakse? Ei tea küll, ma tean ainult seda, et, et sellel ajal tehakse seda üleriigilist etteütlust läbi raadiot. Sa oled seal seda, muidu oled sa proovinud osaleda seal? Ma ükskord mõtlesin, et ma võiks proovida, aga kas see on ka nagu maksimaalne, mis ma olen suutnud, ma, ma pean ausalt tunnistama, et minu eesti keele oskus või võimekus on, on olnud läbi aastate küllaltki madal minu eesti keeles tunnis noh, ütleme tehtud tööd ja asjad olid küllaltki kesised. Ja ka minu kirjandi kirjutusoskusi etteütluste kirjutas, oskus oli, oli läbi aastate küllaltki kehv, et mingeid mingeid ette ütlesin, ma pean niimoodi läbi piinlikkuse tunnistama, et mul oli tol hetkel, kui ma olin keskkoolis, mul olid pikad juuksed ja nii pikad, et nad kuidagi vajusid silmad ette. Nii et ma sain kuidagi pea käe panna niimoodi siia neid juukseid nagu üles hoidma hakanud, juuksed nagu varjasid mu mu silmad ära, nii et ma istusingi esimesest ringis. Ja siis ma vaatasin lihtsalt tihti oma oma pinginaabri töö peale kes minusse eesti keeles oluliselt minust nagu ollust paremini eesti keeles. Väga mõnus oli, nagu see oli nagu sinu burka mingis mõttes siseni või burka ja burka ilmad ikkagi näha, aga, aga see oli siis see nagu sinu mingisugune kardin. Väga, väga lahe loor, loor piilumis loor või bet petmise looritsesse kasutasid seda ikkagi ju petmiseks, aga ma olin ausam õpetajaga, sest ma isegi ütlesin talle. Tõsiselt, jah, ja mulle meeldib töö ära ja ütlesid, et ma mitte ei vääri head hinnet. Aga näiteks mul oli küll niisugune olukord küll, et kui ma ma kirjutasin luuletusi, keskkoolis õpetajalased meeldis ja, ja noh, nagu kui ma 12. klassi lõpetasin, siis meie kirjandusõpetaja, kes oli ka ühtlasi meie eesti keele õpetaja, andis mulle andis noh, nagu kooli poolt, siis andis aukirja, et heade tulemuste eest kirjanduses. Ja siis ma läksin ta juurde, ütlesin, et see ei ole ikka päris aus vist, et ma väga mitmed või noh, ütleme isegi enamik oma nendest raamat noh, ütleme need kooli kohustusliku kirjanduse nendest töödest. Et ma tegin need nende kokkuvõtete põhjal. Et ma ei arva, et ma oleksin pidanud seda seda aukirja saama. Ja siis ta ütles, et sellest ei ole midagi, et sa olid nagu muidu niisugune tark ja tubli ja tegid luuletusi, et kõike ei pea. Aga see on alati hämmastav, tegelikult kui õpetajad näevad õpilases midagi enamat kui see õpilane võiks arvata, et temast võiks välja paista lähtudes siis tema õpiedukusest või oma mingisugusest motivatsioonipuudusest või, või millest iganes veel, aga see on alati kuidagi jube kihvt, sest et selles ma olen ise olnud väga sarnases positsioonis. Ma pole ka mingi hiilgav õpilane kunagi olnud ja see oli alati kuidagi üllatav, kui, kui mõni õpetaja ikkagi oli minu poolt, kuigi ma ise pidasin ennast nagu lausidioodiks. Aga samamoodi nagu sina, ma ei olnud ka eesti keeles ja kirjanduses tugev mingeid kirjandeid ka nagu eriti hästi kirjutanud. Ja ma mäletan, et lõpuks ikkagi määras ausus jällegi. Sest et matemaatikas näiteks panin ka nõrk, aga kord toimus koolis mingisugune essee või kirjandivõistlus, kus üks valik teemadest oli matemaatika, ilu, valu ja võlu. Ja ma kirjutasin väga ausalt sellest, kuidas matemaatika, kuidas, ma ei oska matemaatikat, ma ei oska arvutada, ei ole siia ilu ja ei no aga see ilu oli seal ka olemas, sest ma kirjeldasin ka seda seda võlu, kuni seda, selle ilu, valu ja võlu, et seda ilu ja võlu ma suutsin ka justkui peegeldada siis oma kirjatöös lugejale, sest et neil hetkedel, kui mul kuidagi mul õnnestus minna mingisugusesse ülesandesse sisse ja hakata seal niimoodi minema mööda seda numbriloogika mingisugust siukest nagu labürinti või et see tunduski nagu sihuke nagu peaaegu nagu sihuke ruumiline kogemus olevat, et ma lähen sisse mingisse süsteemi, kus on oma loogika, omad reeglid. Ja neil harvadel hetkedel sain sellest aru oli see nagu mingisugune seiklusmäng peaaegu et sa said lihtsalt nagu minna ja avastada neid uusi käike ja siis neid sopikesi, kuhu ei tohiks minna ja noh, kus justkui nagu tee sai väga järsult otsa, pidid ümber pöörama ja minema tegema uuesti midagi ja et see oligi nagu mingi labürindis ekslemine. Kirjeldasin oma selles kirjade, kes oli sinu jaoks matemaatika või no parematel hetkedel jah, seal oli nagu siuke rannal ja ootan, et ma tahan öelda, et ma sain auhinna. Sest et ma olin aus See on tõsi, see on, see on oluline, aga arvan, et see on, see oli ääretult nagu õige tegu just selles hetkes, et tõesti, kui kui, kui sa nagu istud seal pingis ja sa eeldad, et nüüd peaks nagu seletama midagi, kuidas see nii väga armastad, seda kõike kui ilusasse kuidagi see teema justkui ütleks sulle, sina ütled? Ei, ma olen Ausime kirjate kirjutan nagu asi, mul on seal nagu väga õige lähenemine, aga minu jaoks on üllatav, et sa räägid stama matemaatika kohta, mis on nii ratsionaalne ja üheti mõistetav, nii ääretult süsteemne. Ja selle asemel et oleks justkui labürint, on ta, on ta nagu. Ma ei tea, noh, labürint on ka samas süsteemne, nii et siin nagu seda, seda tegelikult, et segadust ei olegi, aga mina olen alati keele. Kas niimoodi mõelnud, et siin ei ole ju mingit sisemist loogikat, noh, midagi on, mingid reeglid on, aga lõpptulemusena miks seda niimoodi kirjutatakse või miks seda niimoodi öeldakse, sest niimoodi on alati tehtud ja nii me seda ka teeme. Nii, nii see käib. Ja, ja ei ole nagu mingit siukest head süsteemi, kust kinni võtta, et eesti keel on küllaltki vist selline hea ja reeglipärane võrreldes mõningate keeltega ütleme inglise keele hääldus näiteks kuidagi ei tulene tihtilugu üldse sellest nagu kirjapildist ja samamoodi saksa keeles lihtsalt ääretult palju reegli erandeid ja asju, mis tulevad, et noh, meid vist selles osas on vedanud, aga muidu eesti keelest raske. Rääkides häälduse ja kirjapildi, paralleel, sest kulgemisest või isegi jah, ühesõnaga, et üks on üks, elab oma elu ja teineteist, aga kuidagi mõtteliselt püsivad justkui koos prantsuse keel on ju üks jubedamaid näiteid sellest, kuidas sa õpidki prantsuse keelt õppides kahte keelt. Üks neist on see, mis suust välja tuleb ja teine mida sa kirjutad paberile. Sest hääldus on lihtsalt nii erinev sellest, mida sa kirjapildis näed, aga seda muidugi juhul, kui sa vaatad seda sellise inimese pilgu läbi, kes on harjunud rääkima eesti keeles. Sest et eesti keel on selline, et vaatad peale ja nii häältki, justkui see on see meie harjumus või meie loogika. Aga nüüd pika kaarega tagasi jõudes minu küsimuse juurde, et mis sa arvad, mis ajal või millal hakati tähistama haige emakeelepäeval tõesti? Kas sa soovid sellele vastata või sa tahad minna veel kuskile labürinti ekslema, sest et sa praegu oma selle teema kõrvalejuhtimisega justkui tõestasidki seda, mida sa kirjeldasid, et pigem keel ja me siin kasutame keelt aktiivselt. Need keel on selline labürint. May. Ei tea seda vastust. Minu arust see oligi see, millest ma alustasin sealt mööda minemist. Aga ma ei, ma ei. Aga vaat siis 20, siis ma ka ei tea, miks ma üldse sinuga siin stuudios olen, sest et ma tahtsin ta emakeelepäeva erisaadet. Nüüd tuleb välja, et ma pole kuulnud, ei tea, ei oska rääkida kirjandeid 20 aastat. Väga tubli. Loen siin internetist praegu, et sa pead lugema telefonist ja ka kas ei ole nagu intelligentse inimese tunnused. Ta ei pea kõike tema aju ei ole mingisugune andmeladu, vaid ta vajaduse korral leiab üles selle infotelefon, laua peal oleks võinud otsida. No vot ja sa ei teinud seda teinud. Nii, aga eesti keele ja kultuuri päeva hakati Näed mingi sõna puudu, kui te olete internetis ka inimesed kirjutavad valesti, tuleb eesti keeles eesti keele ja kultuuri päevamis, sisestan ise selle puuduva sõna hakati tähistama 14. märtsil, esimese eesti luuletaja Kristian Jaak Petersoni sünniaastapäeval 96. aastal. Vabandust, ma näen tähistama, oli siin pandud lause lõpuosasse ja olin ennatlik oma krimka mõistus. Vabandan. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas või Sondas elav kooliõpetaja, keelemees Meinhard Laks, üks Shautout Meinardile sind ära läinud. 99. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks, nii et 20 aastat peaaegu oligi õiguse. Kuidas võtta 96 juba hakati pidu pidama. 99 oli pidu, ametlik, onju. Mõnes mõttes võib öelda, et siis läks mainstreami ära, siis ei olnud enam huvitav, nendele, kes aastal 96 hakkasid pidu panema on ju mingisugune seltskond kindlasti nagu lange säravat nagu valideeritud, nüüd ei ole vaja nagu ja nüüd ei ole enam nagu kuul ja siis nad hakkasid midagi muud tähistama, aga mida, seda me ei tea ja põhjusega, sest nad hoiavad seda oma Ander kraadis kiivalt saladuses. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes ja nüüd ka raadio kohe eetris saates Popkulturistid. Ja selle teemaga seoses meenus mulle ka see, et eile tuli ju jaanuaris kiri ühelt õpetajalt Saaremaalt, kelle nimi on Merit ja, ja me väga hoolimatult jätsime vastamata ja ma ei tea, kuidas see juhtus. See juhtus ilmselt sellepärast, et me mõlemad omame nii-öelda võtit sellesse samasse postkasti ja vahel mingi kiri on ühelt poolt loetud ja on inimene teeb endale kuklasse märketi aja, et ma varsti ütlen siis oma kaassaatejuhile ka ja ja siis koos vastama, aga siis ta kuidagi jääb lihtsalt vastamata. Aga nüüd meil siis vastane saates ja küsimus oli, et kas võib juhtuda, et mõnikord tuleb teemaks popkultuur eesti keel ja haridus. Nüüd on käes hetk, see võib juhtuda. Ja ilgelt pikk sissejuhatus tegelikult kogu sellele temaatikale juba väsisin ära. Võib-olla ikka läbi või mida oleks mugavam käsitleda miseksik teema, mis nagu ei nõuaks mingit pingutust. Kuulame muusikat vahepeal, sest sest kui ma hakkasin mõtlema selle peale, et, et räägime eesti keelest ja popkultuurist, ma ei tea, kuidas sinul on, aga kui mina olin, olin päris noor, ütleme, niisugune põhikoolivanune, siis ma ei tahtnud väga kuulata eestikeelset muusikat, mulle mulle meeldis nagu läänevärk, inglisekeelne muusika ja, ja kas sina mäletad, mis seal oli selline esimene, võib-olla eesti keele taasavastamise muusika, sest noh, ütleme minul oli ka väga väikesele, ma kuulasin päris palju eestikeelset muusikat ja kuulasin Rock-Hotell Ivo Linnat. Aga siis vahepeal oli pikk periood, kus tõesti noh, oli nagu Michael Jackson ja kõik siuksed nagu uhked lääne artistid. Mis sinul oli niisugune esimene bänd, kus sa jälle mõtlesin, et oh, eesti keel on nagu äge muusikas või popkultuuris? Ma arvan, et ma isegi ei analüüsinud seda, kui see kui see tööle hakkas jälle mu jaoks eesti keel, siis muusikas. Aga ma kuulasin ikkagi ju väga palju hiphopi üles kasvades ka ja kuuldi mingisugune esimene kassett, seda ma käia siin ikka taga palju kodus ja tütar üksi kodus, mis ta ja kõik need lood ja, ja siis, kui A-Rühm oma debüütalbumi laulmata jäänud laulud üllitas, seda ma kuulasin ikka väga pühendunult ja siiani meenutan seda albumit härda südamega. Et ma arvan, et hiphop, muusika võib olla kuidagi legitimiseeris, siis eesti keelekasutuse muusikat minu jaoks ma kuulasin vennaskonda mingil määral aga väga väga vähe, võrreldes siin mõningate inimestega, kas või sinuga, mul oli ainult üks kassett kodus. Et et see kõike kuidagi ja ja sealt edasi juba nagu vahepeal oli nagu valus, kui VII Vapras inimesed hakkasid katsetama, sest et nagu niisugune väga nagu sihuke kommertslik, niisugune nagu ta tantsuks mõeldud sihuke popmuusika ka mida VII Vapras võis vahel näha, et seal ikkagi oli nagu teistpidi juba kuidagi mingisuguse teise äärmusesse nagu mingisse piinliku äärmusesse lükatud see asi noh, mingi ole minu ämblikmees või või, või et on nukukeni pikukat all või noh, et, et see on nagu kõik sihuke. Et okei, noh, et kõik nagu suvel kuulasid seda Lõuna-Eestis raadiotest ja põhiaru ja see oli nagu mõttetu või noh, saad aru, et see ei olnud nagu see oo kaunis eesti keel kaunis, emakeelne muusika. Et nüüd ma saan aru, miks on hea, kui lauldakse eesti keeles, et pigem sihukest nonsense hea kuulata just nagu inglise keeles, siis ei võta seda võib-olla nii isiklikult. Lihtsalt harjunud seda kuulama, aga mina ei saa aru, mis, mis fraasseli Eton, nukukene pikuke, mis, mis see tähendas? Noh, igatahes nagu sa juba mainisid, minul oli selleks bändiks vennaskond, mis kuidagi pani nagu paika, et, et eesti keel on nagu äge muusika jaoks muusikaas ja seetõttu tänase lauks, kuna mina seal muusikat valida ei, kuulame A-Rühma vaid kuulamegi vennaskonda. Vot niimoodi ongi. Noh, anna tulla, lihtsalt, ma olen üllatunud, sest et sa enne kui me hakkasime saartega lased Salanši aga näed seal on või kui sul on mingi ühisalbum vennaskond ja Salandženn mingisuguse ühe ühe plaadi Ja niimoodi koostööd teinud, aga ma mõtlesin ümber, kuna see sobitus teemasse paremini. Ma ei tea liigel iga spontaanne Ma lihtsalt vaata sellise professionaalse mulje, teemad ja muusika ikka, noh see on jälle see telgitaguste värk, eks ole, et kuidas, kuidas valida nii, et oleks loogiline, see on igavest elu lõppeva sees. See oli laul, mida ma üritasin kodus laulda ja mängida kitarril kordades ja kordades ei tulnud kunagi välja, sest ma ei ole Tõnu Trubetsky. Jah, see on huvitav, et sa seda kohe ei taibanud, et sõele Tõnu Trubetsky. Mul on üks lemmiktsitaate, mida armastan ikka jälle jälle välja tuua, vaata Schenki nagu kuidas, kuidas elus vahel tuleb asju avastada, mis on ilmselge, et meie üks mõlema üks lemmikkirjanikke taglasse Adams on öelnud sellise lauset või tema rääkis, et kui tema oli oli väike, siis tema suurim unistus oli olla John kliis. Aga kahjuks, kuidas vanemaks siis ta taipas, et see töökohtuni väravat Jah, aitäh kuulamast, see oli meie emakeelepäeva erisaade, toob kulturistid, olime meie, ei, ei kunagi enam uuesti. Või, või siiski, ma tulen tagasi selle teemaga? Ma ei saanudki aru, miks sa ei pea minema, ma lihtsalt proovisin, ma ka proovin, lihtsalt see on samamoodi nagu sa ütlesid, et sa lased Solancheseislasid vennaskonda. Et anna mulle luba mul ka siis anna mulle nagu liikumisruumi, anna mulle mänguruumi, ei naine, huvitav, huvitav, ära läheb. Ühesõnaga, seoses teemaga, mille siis tõstatas õpetaja Saaremaalt nimega Merit, kes kirjutas meile, et kas me räägime kunagi popkultuurist eesti keelest ja kirjandusest, haridusest, vabandust. Jällegi selle teemaga teemaga haakub, eks hommik, Anuga saatelõik, mida ma sattusin nägema niimoodi poole kõrva ja poole silmaga. Poole kõrvaga sattusin nägema. No igatahes, seal oli Priit Kruus külas, kes, kelle mina tutvusin temaga kunagi üldse sellise kirjandusajakirja värske rõhk. Tänu sellele kirjandusajakirjandust Priit Kruus oli selle eestvedaja tollal ja, ja nüüd ta oli siis hommik Anuga saates kui kirjandusõpetaja ja kui kirjanduse uurija ehk siis kui sihuke keele ekspert või keelemees on ju ja näidati talle siis seda metsakutsu lugu, kopli, fornia, mis oli tänavuse Eesti laulu üks kandidaat, siis on ju või seal võistlustules ja küsimus, mis õhku visati, oli siis umbes midagi sellist, et et noh, et mis sa arvad sellisest eesti keelekasutusest või, või mis sa arvad, et või kas, kas see teeb talle rõõmu või pigem nagu teeb muret, et kas see on eesti keelele kasulik sihuke keelega mängimine ja kui kaugele saab üldse minna? Kui kaugele saab minna ilma et keel muutuks täiesti nagu arusaamatuks, lõpuks kuidagi mutanteeruks millekski koledaks ja, ja kuidagi äratundmatuks ja Priit Kruus oli väga toetav metsakutsu teose suhtes või üleüldse nagu sedasorti keelemängude suhtes ja, ja siis tõi välja ka ühe mingisuguse siukese nagu äärmuslikuma näite mingisugusest luuletusest, mille ta leidis kuskilt neti kuskilt netiavarustest. Meil oli keegi varjunime all kirjutanud ja seal oli. Ta väitis, et ta ei saanud nagu praktiliselt ühestki sõnast aru seal luuletusest. Et kõik oli nagu loetav, aga ta viis selle luuletuse, põhimõtteliselt ta tol ajal oli koolis emakeeleõpetaja ja siis või kirjanduse õpetaja, vabandust ma nii täpselt ei mäleta, aga igal juhul viis seal oma õpilaste juurde, kes olid siis teismelised. Siis need õpilased tõlkisid ta jaoks nagu ära selle. Ja seal oli tulnud mingeid noh, jäi meelde selline väljend näiteks nagu et Scree Screenima Flicki. Mis sa arvad, mida see tähendada võiks? Screenima Flicki, see on siis nagu filmi näitama vä? No põhimõtteliselt sellist nagu filiaalid Lile Flican film ja seal luuletuse kontekstis sõna screeni maa oli siis sellise lisatähendusega, et see ei ole ainult nagu näitama filmi, vaid kui kuskil nagu, kui skriining, Flice siis järelikult nagu näitab kinos seda või et sa läksid kinno vaatama seda filmi. Ühesõnaga mina tegelikult isegi sain aru sellest luuletusest, mul ei ole nii palju nooremad inimesed ka vaata Nooplikultuuriga Priit Kruus on minust kolm aastat vanem. Ikkagi kolm sinust siis viis aastat vanem vist või jah, no sinust juba nagu tuntavalt vanem, me oleme nagu teine põlvkond. Okei kui sa taheti mõelda. Ühesõnaga, aga huvitav on see, et et ma ei tea, niisugune niisugune teema käsitlus alati veidi nagu ärritab mind ka mind ka, aga tõde sind sellepärast, et, et. Mulle ei meeldi selline, nagu see teemapüstitus juba eos on kuidagi nagu kahtlane mu jaoks, et et kas see, kui kuskil poplaulus keegi kasutab slängi või, või kui tulevad mingisugused võõrväljendit sisse või ühesõnaga, et noh, kas kasvõi kui vaadata nagu seda, milliseid kirjutisi avaldati nihilistis. Et kas see kokku, et noh, ma ei tea, kui palju sa sinna sattusid. Aga ühesõnaga väga ikka ikka sattus väga, väga vaba ja toimetamata keelekasutus. Ja kui sa saad aru, et see on nagu osa sellest formaadist formaadist ja et see ongi see, et kirjutame siin nii nagu torust tuleb, et siis kumb on kumb on nagu tähtsam või noh, ma, ma tean, et siin ei saa nagunii selgelt piiri isegi nagu tõmmata, et, et kas sisu või vorm ärkum. Et eks nad on alati ju koos, et seal ongi, et jällegi nagu see meediateoreetiku Marchelmek luueni kuulus lauset miidiumiste mässid ehk siis meedium meediumis peitubki sõnum on ju, et, et see räägib ka sellest sisu ja vormi lahutamatu, sest mõnes mõttes on öelnud, et kui nihilistist kütet ja niimoodi nagu torust tuli siis see oli nagu osa sellest steitmendid, et me, et meil siin ei ole keelepolitseid ega mingit muud politseid. Ja, ja me siin lihtsalt nagu räägimegi asjast täpselt, nii nagu ta praegu peab, peab see tulema on ju. Ja, ja seal oli omal kohal, see oli nagu nad olid loonud oma mingisuguseid territooriumi, kehtestanud selle oma Vabaduse imperatiivi võltsvabaduse reegli ja, ja see oli OK sellisena. Ja ma saan aru, et on problemaatiline, kui keegi kirjutab oma lõpukirjandi võib-olla kaheteistkümnendas klassis nagu grammatiliselt täiesti suvaliselt. Et kütan nagu torust tuleb, on ju, et kontekst nagu määrab ka väga palju, aga üleüldiselt nagu et see on hästi veider küsimus alati minu arust, et noh et kas, kas räppmuusika nagu mõju keele arengule pigem hästi või pigem halvasti või, või et noh, et, et mis asi see nagu mida, mille, mille üle me tegelikult siin nagu arutleme praegu ja mul, aga mulle meeldis väga ka Priit Kruusi vastus või seisukoht, et ta, esiteks kuidagi julgustas inimesi mitte võtma, ütleme, keele. Et keeleväravavahte või inimesi, kes jälgivad keelenormide järgimist ja kes siis otsustavad, et millised, millised, millised sõnad näiteks lähevad järgmisesse ÕSi sisse nagu uute sõnadena ja nii edasi. Et neid ei tohiks nagu või neid ei pea neist ei pea suhtuma kui mingites tigedatesse konservatiivsetesse? Ma ei teagi, siis. Valve valve koerdesse või midagi sellist on ju vaid, et nad on inimesed, kes sügavalt armastavad keelte, hoolivad sellest ja, ja tegelevad sellega süvitsi. Ja pigem nad on uudishimulikud just, pigem nad noh, et see ongi nende vaimutoit, eks ole, kõik see, mis keeles toimub, kõik need muutused ja üleüldse lõppkokkuvõttes keel on Nende inimeste kasutada, kes parasjagu selles keeleruumis elavad, kes selles ajas elavad keel on alati ka oma aja peegeldus ja ta kuidagi õigustada seda metsakutsu lugu ka sellele, et, et see on see, see on see praegune aeg ja, ja nii me räägime. Ja kui keegi siin ja Priit Kruus ütles ka seda, et, et kuidagi nagu ajab ju närvi tegelikult kui keegi ka kogu aeg nagu korrigeerib sind, kui sa räägid. Et kas peale või pärast või õigesti või õieti ja nii edasi. Et kokkuvõttes keel on ka pidevalt muutumises ja need reeglid, mis kunagi olid nagu niimoodi paika pandud, on 50 aastat hiljem teistmoodi paika pandud. Keel on elav organism ja keel muutub pidevalt. Ja vaieldamatult popkultuur on ju see mängumaa, kus neid neid reegleid katsetataksegi kuidagi kukkus, neid miksitakse ümber, kus neid muudetakse, kus proovitakse neid piire nihutada kogu aeg, et olla nagu omas ajas kuidagi kõnekas ja kõnetamis võimeline, eks ole. Ka, et ütleme see töö, mida teevad need inimesed, kes arendavad süstemaatiliselt eesti kirjakeelt, see on ääretult oluline ja tõesti nad on, nad on oma eriala fännid ja teevad seda nagu kindlasti tõsi, noh, täie tõsidusega seda, seda tulebki niimoodi võtta, aga minu jaoks siin alata tee on ääretult oluline see vahe, et kus me kasutame kirjakeelt ja kus me ei kasuta kire keelt, kus me üldse, kus me peame seda nõudma, kas me peame seda nõudma kultuuris näiteks, ja nii edasi, sest kui me räägime lihtsalt kõnekeelest, kui sa räägid oma emakeelt, sa räägid seda alati viiet. Sa ei saa seda valesti rääkida. Ja. Siin on see väga hea peidetud muie näol. Joonis väga mõnusasti alla selle sõna õieti kasutuse. Sest sest noh, tegelikult sina räägid oma emakeelt ja see ongi nii, nagu sina räägid ja see on, see on fain, ma võin siia sisse tuua inglisekeelseid väljendeid, ma võin väänata seda keelt pöörata. Kõige olulisem asi on ikkagi see, mida sa sellega edasi kannad. Kas see mõte, see vorm, kas nagu tähendus, mida sa tahad edasi kanda, sobib sulle tihtilugu me tegelikult ju sellega valime ära ka oma kuulajaskond valima ära seda, kellele ja kuidas me tahame seda suunata, millise emotsiooniga? Noh, siin siin saates samamoodi me tihtilugu toome sisse inglisekeelseid väljendeid või selliseid eestindatud inglisekeelseid väljendeid, sest see on see viis, kuidas tegelikult, et meie kaaskonda seda omavahel suhtlevad. Ja, ja tegelikult see saade ei pea väljend noh, ei pea olema korrektne eesti kirjakeele parim väljendus, vaid see saade peab kõnetama meie kaaskonda inimesi, kes mõtlevad nagu meie, kes, kes nagu või keda huvitab see, need need viisid, kuidas me mõtleme, see peab nagu seda seda täiendama samani tegelikult popmuusikaga ja, ja kirjandusega ja kõigega, mis meid ümbritseb, sest noh, me ei kujutaks ette seda, et et kui me teeme sarja näiteks mingitest gängsteritest või, või noh või, või mingitest hiphopi staaridest või me teeme sarja mingitest teismelistest noortest teismelised noored on kuidagi nagu sihuke veel eriti üle üle täpsustatud, siin aga aga et noh, et kui me teeme mingitest mingist inimrühmast, siis neil on oma manerismid, neil on oma keel ja ei kujutagi ette, et nad kõik nüüd igas noh, nagu väljenduses peaksid kasutama ideaalsed kirjakeelt. Sa lihtsalt ei tundu nagu loomulik. Ja, ja noh, ütleme mina isegi kirjanduses ma olen vahel kuulnud, kuidas mu kuidas mõni mu tuttav nagu loeb mingit raamatut, ütleb, et oi, mind nii häirib, kuidas siin on noh, kuidas ei vasta kirjakeele, et siin on mingid vead sees. Nii meeletult häirib see. Ja minu jaoks on see nagunii nii segane, sest kõigi ütleme, raamat võiks tunduda nagu sihuke oluline koht, kus tuleks nagu õiget kirjakeelt kasutada, siis tegelikkuses kui me räägime ilukirjanduslikust teosest, on see ju autori vaba eneseväljendus ja ta võib seal kasutada ükskõik millist keeleviisi, kuidas tahes, eesmärk on see, et see oleks tegelikult mõistetav, mida on tahetud edasi anda, et seda oleks nagu kas siis hästi või, või, või ma ei tea, mõnusalt või, või lihtsalt või keerukalt loetav ja et ta jällegi kõnetaks seda sihtrühma. Just, ja see, et mingit keelt saab rääkida mitmel erineval moel või mitmes eriregistris räägib jällegi selle keele rikkusest, selle keele mitmekesisusest ja selle keele kuidagi kasutusvõimalustest kasutusvõimalusterohkusest. Kõige parem ongi ju see, et kui sa suudad neid registreid tajuda, kui sa saad aru kontekstist, et kuhu, mis sobib ja kui sa oled ka, kui sa valdad ka neid erinevaid registreid, see teeb sind natuke nagu sihukeseks keeleni Insakesed, sa saadki nagu orienteerunud mitmel eri tasandil ja, ja sa suudad ennast väljendada põhjalikumalt ja kuidagi lõpuks nagu rahuldavamalt enda jaoks ka. Sest et sul on käepärast nii palju nagu erinevaid vahendeid. Tänu sellele keeleoskusele, et siis me oleme harjunud mõtlema, et et polüklotid näiteks on ju, et, et küll neil on vedanud, et nad teil ajusse keelekeskus nii hästi nagu toimib, eks ole, et nad suudavad nii palju erinevaid maailma keeli ära õppida ja kuidagi orienteeruvad nendes erinevates keeltes. Aga samamoodi saab vaadata oma emakeelt, et ka seal on võimalik, kui õppida neid erinevaid tasandeid tundma. Ja, ja see ongi mõnes mõttes nagu erinevate keelte õppimine ehk siis see nihilist. FM-i keel on ka eesti keel samamoodi nagu on presidendi kõne kirjutatud eesti keeles. Aga need opereerivad mingisugustel erinevatel tasanditel, olles samas ikkagi nad kuuluvad ikkagi sinna keele sellise keele mudelisse või, või sellesse keele kuuluvad sellesse ühte samasse keelde. Ja mulle meenub, kui me räägime kontekstides erinevatest meediumitest, kus on võimalik erinevatel viisidel keelt kasutada ühte ja sama keelt siis kunagi mõned aastad tagasi oli mul õnn Käia, sellise stsenaristika guru nagu lobrütmegi Mis toimus Londonis? Ei tea, miks ma seda täpsustasin, ilmselt ma tahan, et inimesed teaksid, et oleme käinud London Londonisse. Ma ei ole mingi niisama inimene. Ikkagi Londonis käin, Londoni näinud ei ole käinud Londoni, palun väga parem, palun väga. Ja, ja see on tuntav, et sa ei ole käinud, kusjuures seda häälest, keelekasutusest tunded on kõigest kõigest on tunda absoluutselt kõigest seda, seda, seda, seda ei varjagi ära. Aga Mcil on sihuke, on niisugune väga tore näide või, või siuke lookene oma sellest eluperioodist, kus ta oli stsenaariumite selline toimetaja või kriitika on ju. Et oligi selline ametikoht tal, kus ta pidi läbi lugema väga palju erinevaid filmistsenaariume ja siis andma tagasisidet ja olema kuidagigi konstruktiivne. Ja see üks paljudest järeldustest, mis ta siis ka seal seminaril tegi, oli see, et mingis stsenaarium võib olla grammatiliselt ja keeleliselt perfektne. Aga kui seal ei ole lugu, siis see mõttetu siis kukub elutult maha lihtsalt. Sest et noh, jällegi see sõltub kontekstist välja, et me räägime praegu filmi stsenaariumi kontekstist. Et kui sa oled seal nagu jube tubli olnud, emakeele tunnis aga lugu jutustada ei oska, siis, siis ei tööta. Samas, kui võis talle kätte sattuda mingisugune stsenaariumisse, oli nagu täiesti võib-olla nagu käpardlikult isegi kuidagi kirja pandud, kui see lugu ise kandis ja kui lugu ise oli mõjuv mingil nagu siuksel, nagu seljaaju tasandil, nagu et sa, sa nagu kohe tõmbasin, sa pead lõpuni lugema selle, saad aru, et vot see on lugu. Et siis sa saad käru, kus, kuhu see rõhk lõpuks nagu langeb, eks ole, et, et mis seal lõpuks tähtis, et sa enne ütlesid, et tuleb alati arvestada oma eesmärkidega ja sellega, keda sa tahad kõnetada, eks ole. Et nii ongi, ühesõnaga, et kui sa, kui sa teed seda, mida sa teed, siis sa pead alati arvestama sellega, et mis asi see on, mida sa teed ja see tingib selle, mismoodi sa seda asja teed. Ma tahan, et see läheks mu hauakivile, see oli vist kõige targem lause, mis ma kunagi öelnud või su kirstule võimu kersti ülevalt ei näe, seda siis, kui me lähme sinna Ghanas kirstu šopingule, siis võtame kohe hauakivid ka. Vot jah, ma ei näinud, isegi uurinud, kas seal Ghanas tehakse ka mingeid huvitava kujuga hauakivi, seda, kui juba kirste tehakse täpselt Slovi järgi teise riiki leiame sealt, mis sa arvasid, sellest saan ma saatsin selle pildi ka, see oli meie eelmise episoodi kaanepilt delised, fotokaamerakujuline kirst, et meeldis sulle. See oli nagu väga äge oli, ma pean ütlema, et niimoodi tehakse, see on ääretult kihvt muidugi see, see kaamera mark, kui on, ei ole noh, nagu see, millega mina pildistan, aga ma olen nõus sellest mööda vaatama, eriti kui ma surnud olen. Ma olen alati mõelnud, et mis, mis siis oleks, kui ma niimoodi halloo lihtsalt mängima paneks ilma mingi sissejuhatuse kontekstid, et kuna täna selline loori kergitamise saada, et siis ma panen lihtsalt mängima vennaskonna reis, kuule, ilma mingi kontekstite. Hõreaialt laivi rühmalist laialilaad morferoo tundmatus kauguses roheta täna kena. Aga Mariin sellist värvilaagrites kuuril ele kraani. Toodud. Väikese veere, neist teadaolevad tumedad varjud, vaikivad puud. On ju kõigil taevas. Aga ma leian sellist värvi on kraad veider tuubi heleda kraanikellade. Aasta ei saadud. Iroomi laatorist sai ta selle taustal. On reede ja juulikuu poe täis kellas. Raikne keerajad, meest ja ta tumeainega, karjud, vaikivad kuulekus, siis Skahjukutegi taevas. Ma tahtsin selle eelmise jutu jätkuks, kus sa rääkisid nendest nii-öelda erinevatest keele tasanditest või funktsioonidest ja, ja nendest reeglite rikkumisest rääkida seda, et siin ongi, nagu see on hästi oluline, et ütleme kogu see jutt, et sa, sa võid keelt kasutada, kuidas sa soovid seal nagu oskuslik ja, ja või noh, võib-olla oskuslik, et see on siin hästi oluline on tähele panna, et et tegelikult sellepärast ongi väga hea, kui, kui sa oled selline inimene, kes suudab seda keelt, et noh, nagu tegelikkuses nagu läbinisti tunded, sa õpid, kuidas seda keelt kasutada saad, hea ka ütleme eesti keele tehnilises kasutades kirjakeelekasutusest. Sest mida paremini sa seda tunned ja neid reegleid tunned, seda oskuslikumalt ja, ja kavalamad kiptimat, sa suudad neid kõiki reegleid rikkuda ja seda nagu mitmekülgsem sinu keelekasutus on ja seda noh, nagu tegelikult Seda, seda parem, see on nagu sellise üleüldise üldise keele arengu koha pealt ka ma arvan, et noh, et siin hästi tihti võibki nagu jätta nagu sellise mulje, et kui rääkida, ah ei, et noh, et, et sa võid ju tegelikult noh, et see on okei, kui sa räägid nii ja teed, nii kirjutad nii et see jätab justkui mulje, et see kirjakeel nagu noh, ta polegi niivõrd oluline, aga aga noh, ütleme kui me räägime ikkagi keele arengust, siis see, nii-öelda see süsteem, see loogikasse nagu tüvi peab seal olemas olema ja seda peab tundma. Nojah, küsimus ongi selles, et mille külge siis keel kinnitub või mis on see põhivundament ilma milleta laguneb üldse kõik koos, et mis on siis kõige tähtsam kiht nii-öelda, et kas niimoodi on üldse võimalik eristada? Paned nagu suure pingutuse peale, võib-olla on seda võimalik sõnastada ja keeleteadlased vastaksid sellele küsimusele võib-olla kahe sekundiga. Aga minu jaoks on jah, kõik need tasandid nii läbipõimunud ja nii kuidagi seotud omavahel, et ma ei oskagi nagu öelda, et ju see on, ongi nagu õigekeel ja grammatika mis on siis see selgroog või siis mis moodustab selle reeglistiku, mida tundes seal on võimalik väga oskuslikult siis nende reeglite vastu eksida? On ju, et mitte siis teadmatusest enam, vaid juba kuidagi siuksest väga oskuslikult mängulustist või millest iganes, onju, aga jah, et ju see on ja siis lõpuks ei olegi selleni, et on olemas konkreetsed inimesed, kes põlvest põlve valvavad seda grammatikat ja seda õigekeelt, eks ole. Ja seal see pinge hõõrumine kogu aeg käibki, et see on natuke nagu nende laamade liikumine on ju, et ma maakera ju ka kogu aeg see seen Meie planeedi nägu nagu muutub kogu aeg pidevalt toimub selline loomulik liikumine, et et keele alus on sihuke pidevalt liikuv ja muutlik, sihuke pinnas, mida mingil määral tuleb nagu valvata, aga samas tuleb osata seda kuidagi lasta vabaks, onju. Aga noh, siin on hea küsimus, on see, et kas üldse on see kellelegi otsustada, et kas keel on vaba või kuidagi kinni, võib-olla keel areneb üldse täiesti omasoodu, kui palju me üldse nagu arvestame tegelikult sellega, et mida tohib ja mida ei tohi? Ma arvan, mingil määral me ju selle nimel, et üksteisest aru saadame, ikkagi hoiame kinni, on ju nendest reeglitest, et päris nagu päris kuskile võssa nagu ei lenda nagu igavesele oma keel. Aga, ja et ühesõnaga, see ongi sihuke. Eks ta ongi sihuke, seda ei saagi võtta nagu kuidagi lihtsalt ja üks-üheselt, et nii on õige, nii on vale, et seal on, alati on see vaidlus on nagu sisse kodeeritud sellesse sellesse kohta, kus siis see keelevalvamine käib või keele hoidmine. Aga kui palju sina näiteks sotsiaalmeediasse postitades mõtled keelekasutuse peale ja ma ei mõtle siin ilmtingimata grammatika peale, ma tean, et sinul on ääretult oluline, aga kui sa Facebook'i postitust kirjutatud, see saaks niimoodi grammatiliselt korrektne, vähemalt mäletan sa kunagi mulle rääkisid sellest. Aga kui me mõtleme seda, kui palju ja internet üldse nagu seda keelekasutust mõjutab, Ta on siis ei olegi puhtalt grammatika. Mina mäletan aega, kui enamlevinud olid Ameerikat tüüpi klaviatuurid, mis takistasid täpitähtede kasutamist ja siis oli väga populaarne vahepeal kasutada numbreid teatud tähtede asemel näiteks kahte õ teha asemel kuut, ö tähe asemel kaheksat ja see isegi siis, kui tekkis olukord, kus sul ei olnud enam vaja neid Neid sümboleid asendada või neid tähti asendada siis ikkagi seda, seda jätkati, kuna see oli stiil, see oli, see oli mingisugune siuke internetistiil ja seal oli varem niimoodi tehtud. Ja samamoodi ütleme igasugused need Ello ellija irw ja, ja muud sellised nii-öelda lühendid, mis on tekkinud ja muttikonide kasutatud. Ja tänapäeval ju väga palju ka hästi räägid. Või, või teemaviited või kuidas neid eesti keeles kutsutakse. Et noh, nagu see sotsiaalmeedia ju ju tuleb oluliselt meie keelt, kui palju sa nagu valitseda, kui sa hakkad mingit postitust kirjutama, kas sa mõtled sellele, et, et selle postituse ma siin postituses näiteks May kasutaja motikana, sest ma tahan mingit siukest tõsisemalt teemat tõstatada. Samas kui siin postituses ma tahan neide motikunist rõhutada, siin ma kasutan häste jäägi siin ma räägin kogu teema nagu lahti, ilma et ma seal viitaks mingile spetsiifilise temaatikale. Kui palju sa sellele mõtled? Ma arvan, et sotsiaalmeedias ma nagu liiga meeletult palju selle peale ei mõtle, aga pigem, kui ma kirjutan näiteks mõnda artiklit või esseed või kasvõi, kui ma kirjutan oma oma proosat näiteks siis on ilmselge, et ma ei kasuta seal emmatikuna näiteks ma ei pane nagu koolon, tee kuskile mingi lause lõppu, mida pean ise väga naljakas toimetajale niimoodi kuidagi. Ma arvan, et umbes sealt vist jooksebki see piir, aga samas ma üldse ei välistaks, et mõnekümne aasta pärast võib-olla juba praegu on näiteks ilukirjanduses täiesti nagu loomulik kasutada näiteks emotšisid teksti sees. Ma ma ei näe nagu põhjust, miks ei võiks niimoodi minna ja ma ei näe ka. Ma ei näe seda ka tingimata nagu taandarengumärgina. Et on, on võimalik nii ja naa, et kui, kui see oleks mingisugune ülim lihtsustus ja see ja selle arvelt kuidagi inimeste nagu kirjelduse väljendusvõime nagu märgatavalt vaesuks. No siis oleks muidugi halb, aga samas kui jällegi, et kõik ju sõltub sellest, et kuidas sa mingit vahendit kasutad või kui oskuslikult või kui teadlikult onju. Mina just hakkasin mõtlema, et jube kihvt oleks tegelikult raamatutest teha peatüki pealkirjad emmatikanidega miks mitte kaks-kolm. Ja Vatikani ongi nagu see peatüki pealkiri, et see, see oleks ju väga lihtne, aga teisalt jällegi tänapäeval hästi palju Muttikale samastatakse Apple'i nende Motšidega need Apple'i loodud kuvandit, kujundid on nagu tänapäevase standartne emotsi. Probleem on aga selles, et nende Apple'i intellektuaalne omandas, ei tohi neid kirjastada ilma neile intellektuaalomandi eest maksmata ja nad nad on tegelikult siin on hiljuti käinud isegi mingid case'id läbi, et kui sa oled näiteks oma rakenduses neid kasutanud siis nad piiravad seda, nad ei taha, et sa neid kasutaksid, seda nende intellektuaalne omand samamoodi nagu nende loodud tüpograafia, nende intellektuaalne omad. Aga see, see, see võitlus tuleb ilmselt lähiaastatel ära pidada. Ja mingeid moodsiseid ikkagi ei saa ju patenteerida, nagu näiteks kool on, kool on tee või, või, või koolon sulg ühtepidi või teistpidi, eks ole. Või siis koolon, kaldkriips või mis iganes. Aga ma tahtsin siia kahte asja veel juurde öelda, sulle. Enne kui sa selle saate kinni paned juba vehid kätega. Aga on ju kirjutatud ka romaane ümber emotšides puhtalt näiteks Moby, Dick ja üks niisugune teos, mida saab internetist isegi osta füüsilisel kujul, mis eksperimendina tundub nagu lahe, aga ma ei viitsiks seda isegi nagu üldse lapata. Et keegi kirjeldab, ma juba saan aru, et ahah, okei, saan aru, mul ei ole vaja lugeda viitesadat lehekülge. Ja ühtegi sõna ei ole ainult piltkiri nii-öelda. Ja teiseks, Priit Kruus jällegi selles hommik Anuga saates ütles, et keel on olemise kodada, tsiteeris Trist tuntud ütlust. Ja sellega seoses meenus mulle üks näidend, mida saab näha Draamateatris, 29. märtsil on esietendus neil Paavo Piik ja Mari-Liis Lill toovad lavale sihukse dokumentaallavastuse jaanipäev, jana ise kirjutasid selle kokku nende materjalide põhjal, mis nad kogusid. Siberist käisid Siberis kohtumas Ülem-Suetuki küla inimestega, kes on, kes pärinevad Eestis, kes on nagu ühel hetkel siis ajalooliselt noh, nagu me teame, saatsid Siberisse, on sinna sattunud ja seal oli väga huvitav moment, et seal olid mõned inimesed, kes endiselt pidasid end eestlasteks või identifitseerisid ennast eestlastena. Aga kes ei rääkinud enam eesti keelt. Ja me oleme justkui minu meeles. Kuidagi see domineeriv seisukoht on see, et kokkuvõttes, kui sul keel on selge, et siis sa oled nagu noh, siis võib pidada sind selle rahvuse esindajaks ka lõpuks keel määrab, aga vaat kui huvitav, et nemad ju määratlevad ennast määratleda, on kõigil kõigil on see õigus, on ju, et nad määratlevad end eestlastena, aga keel on täiesti läinud, et mis siis lõpuks on ikkagi see eestluse tüvi, kui see ei ole keel? Aitäh. Et meid kuulasite täna lõpetame ülilühike lugu la vennaskonnalt, otsige meid netist ja sotsiaalmeediast, hop, kulturistid. Ei. Ole enam iluliilia saasta vaadetega. Kroonikaühingutega püüavad üha enam ala. Valge mees, kes oskab piiri pidada. Arvuti taga aitäh alati allapoole ja, ja ei pea muret tundma. Aasta temaga, et olla vormis Oled ühiskonda vaatoraator? Oled moondemoodi kalalaevana? Kas oled enam eluruumid kõrvu ära?