Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ülemaailmse veebiteenuse leiutamisest möödus 12. märtsil 29 aastat. Sellega seoses tegi selle leidus teenust pöörners lee avaliku pöördumise suurte tehnoloogiaettevõtete korralekutsumise vajadusest milles kutsub üles tegema seadusandlikke samme vältimaks beebikeskkonna muutmist relvaks. Erinevate tavaeluliste asjade relvaks muutmise teema ongi viimasel ajal populaarne. Sest sõjalised konfliktid otsivat tulirelvadest tõhusamaid tehnoloogiaid. Näiteks võib endale võõral territooriumil asuvaid ressursse hankida. Riigialamate meelsuse mõjutamisega ja sama meetodit võib kasutada vastase kodumalk kahju külvamiseks ja nii edasi. Kaasaegne inform ongi kujunemas uute relvade innovatsiooniplatvormiks. Kui veel mõned aastad tagasi pakuti internetile Nobeli rahupreemiat siis täna on sellega palju raskem nõustuda. Arvestades, mil määral on suured IT-toodete ja teenustega tarnijad Apple'ist, Google'i, Facebooki, Microsofti Amazoni asunud sekkuma inimeste eludesse neis meelehea kõrval üha rohkem segadust. Ja häda külvates. Seda tehes on nimetatud viisik kasvanud rahalises vääringus maailma suurimateks ettevõteteks. Nende kunagised idealistlikult lubadused parimatest teenustest ja madalatest hindadest, inimsõbralikust disainist või halva tegemise vältimisest on asendunud armutu turupositsiooni eest võitlemisega. Kaasuva nähtusena kaotab klient selles mängus teenindatava rolli ja muutub üha enam maagiks, mida kaevandades rafineerides ja pakendades raha ning mõjuvõimu. Teenitakse Facebook, Twitter ja veel mitmed populaarsed suhtlusplatvormid muutusidki aja jooksul masside mõjutamise ettevõteteks. Nad arendasid tööriistu, millega saab kontrollida, kuidas ideid ja arvamusi tajutakse ning levitatakse. Taolise arengu loomulikuks sammuks oli teenuse muutmine müüdavaks, mida siis võõra riigi poliitikasse sekkuja tasusid ka eduka õelusega ära kasutama. Samal ajal muutuvad ettevõtted ise üha poliitilisemaks mänguritaks. Lõppenud aasta oligi rekordiline suurimat IT-ettevõtete jaoks USA Kongressi ja Valge Maja lobitööle eraldatud miljonite arvestuses. Suureks kasvanud äris on karu peamiselt suurel rahal mitte teenuse tasuta kasutajate huvidele. Segune arusaadav mikser Tim tunneb muret kunagises heldes idealismi loodud infokeskkonna relvaks muutumise pärast. Paistab, et veebi looja ei usu enam üleskutsetesse ja soovib jõulisemat sekkumist. Sest miks peaks suured ettevõtted ise muutma, kui nende põhikirjaliseks eesmärgiks on investorite kasumi maksimeerimine? Olukorda võib kirjeldada sellisena, milles. Näiteks organisatsiooni juht kirjutab ettevõtte nõupidamisruumi seinale loosungeid ülekaalu kahjulikkusest ja süsivesikute söömise vähendamise vajadusest. Kuid samal ajal paneb igal hommikul lauale karbi värskete sõõrikute. Ka. Pole ju raske arvata, mis juhtub töötajate kehakaaluga. Seinal olevatest loosungitest pole tolku, kui pontsikuda vabalt saadaval. Reguleerimata inforuumis on ahnitsemisest sigatsemisest hoidumise üleskutsetest vähe tolku. Söör Tim osutabki, et alanud aastaks on enam kui pool planeedi elanikkonnast internetis. Samal ajal ei ole suurenenud teenustega pakkujate valikuvõimalus. Otse vastupidi. Google'i kaudu otsib infot 87 protsenti Interneti kasutajatest. Facebook teenindab enam kui kahte koma kahte miljardit inimest. Ehk enam kui poolt internetikasutajatest. Ja ülejäänud suured on nii rikkad, et ostavad ära kõik potentsiaalset innovaatilise koondades endale üha suurema osa ärist millega kaasneb paratamatult vastutus. Ja probleemidega seostub avalik ebasõbralikkus. Ja see ei saa ju hästi lõppeda. Hiigelsuureks muutuvad maailma ettevõted ohustavad. Poliitikute väge ja erinevate ühiskonda esindavate gruppide huve poliitilise lobi kiuste eristaks IT-teenuste omanike kriitikuid enam. Ideoloogiline lõhesest tärganud hädade pärast koristatakse nendega poliitiliselt nii paremalt kui vasakult, rikaste ja vaeste, suurinvestorite ja väikeettevõtete ja nii edasi suunalt. Samuti märke ettevõttete enda püüdlustest midagi muuta. Aga seda võib pidada hetkel rohkem turunduslikuks näidendiks, kui keskkonnas puuduvad kõigil ühised seadusandlikud regulatsioonid. Millele siis sortemm püüabki osutada? See ju tähendab, et keegi peab loosungite kõrval ka moosi saiadega tegelema.