Tere eetris on portaal tehnolooga. Kommentaar esitleb Kristjan Port ooperis pahandustega välja aetud asutajat. Travis kalenic müüs pooleteist miljardi USA dollari eest firma aktsiaid jaapanikontsernile Softbank ja asutas vabavara abil investeerimisfondi 10100, ehk nagu ta ise ütleb. 10 100. Krüptiline nimi pärineb Travise koduaadressist. Sellest faktikesest, aga veelgi huvitavam on uue fondi investeeringute eesmärk. See on toetada suurt tööhõivet, Kloovaid äriideid. Tegemist on mitmes mõttes üllatava suuna valikuga. Pole ju mees ise kunagi töötajatest eriti hoolinud tema lugu tuntaksegi suuresti meediasse jõudnud halvoia küünilise iseloomukirjeldustest millega kostitas siis nii firma töötajaid, taksojuhte kui konkurente. Asjaolu päädiski lõpuks sunnitud lahkumisega oma loodud ettevõtte direktori kohalt. Elanik jäi ettevõtte nõukogu liikmeks. Aga veelgi suurem kontrast uute plaanidega joonistub välja Uberi varjamatudest plaanidest asendada autojuhid robotitega. Segan raske uskuda, et kurja meest on tabanud süümepiin mida tööhõivet edendava innovatsiooni. Ütlemine siis leevendaks kalenegi fondi nägemus osutab kultuuris domineerib ole meelsusele panustada nii mõtted kui raha töö tegemise teemadele. Sest isegi kui tänased tööd on robotite poolt ohustatud, rajatakse lootuseid 60 aastal kauguste sündmuste kordumisele. Taanegi räägiti, kuidas. Tuumaenergiaga robotid asuvad kodutöid tegema, võtavad ülevabrikute tööliste kohustused ja külvavad massilist töötust. Aga juhtus teisiti. Automatiseerimine asendas osa töödest ning pakkus inimestele uusi väljakutseid masinate ehitamise ja nendega seotud tehnoloogiate ning teenuste arendamise näol. Kokkuvõttes tuli tööd juurde. Aga seekord vist nii ei lähe, kuna tehisintellekti. Te ei asenda inimese üksikuid tööga seotud võimeid vaid püüab välja vahetada inimeste ennast. Leidub muidki põhjuseid, toetamaks kahtluseid, et seekord läheb teisiti ja tuleviku kirjeldamisel peab olema ettevaatlikum. Kuid ühes osas võib toonasest ajastust midagi õppida. Kli pöörab tähelepanu eelmise sajandi masinate pealetungi aegu sotsioloogide keskel alanud vaba ajateemalisele diskussioonile. Näiteks ennustati ka siis, et tänu tehnoloogia arengus sündivale tootlikkuse kasvule lisandub inimeste ellu vaba aega ning siis ei tohiks seda käsitleda lihtsalt tööpuudusest tingitud tööta olemisele. Õigem nägemus oleks korraldada mitte töine aeg uutmoodi produktiivsuseks mida sisustavad olemisega rahulolu ja eneseteostuse tegevused. Kuuekümnendatel USAd väisanud prantsuse sotsioloog Joffrey Dumasid. Tiir oli šokeeritud. Kuuldes, et riigis pole loodud ühtegi valitsusasutust, mis osutaks abitööst vabadel ameeriklastel, leida elu täitvat rahuldust. Kraasi, isegi hoiatused taolise riikliku sekkumiseta satuks. Kümnenda sajandi masside õnnelikkuse pürgimused tõsisesse kriisi, vaba aja kui inimeseks olemise olulise ressursi arvele võtmine ja selle kultiveerimine jäi toona siiski tegemata. Põhjuseks oli tootlikkuse kasvuviljade suunamine vabalt ajalt tarbimisele. Vahe on oluline, sest rohkemate paremate kallimate asjade hankimine rajanes tööaja kasvule. Sama jätkub tänaseni. Kui nutikad seadmed vabastavad inimesi teatud ülesannetest siis vananenud aega kasutatakse täiendavalt. Hankimiseks kuna heaolu rajaneb raha mitte oma aja omamisel. Viimasega ei osatagi muud teha, kui täita töö või selle Zurogaatidega. Kasvav osa modernsest tööhõivest koosnebki projektipõhistest lepingutest ja üha vähem püsivast töösuhtest. Suur osa treipingitöödest on tänaseks. Eks infopõhised ja neid saab teha siis süües, nädalavahetustel, laste või sõprade sünnipäeval ning loomulikult ka WCs. Hangitud heade ja kalliste asjade kasutamiseks aga napib aega. Inimeste enesemääratlust teostab peamiselt tema tööga. Töö puudumist käsitletakse nõrkuse ja veana. Aga sellist olukorda tasub karta, sest ilma tööta ja peamiselt noorel põlvkonnal. On raske leida elule tähendust, kui elamise väärtused keskenduvad tööle ja loovolemasolule. Sel moel. Alaväärseks konstrueeritud enesemääratluse üheks väljenduseks ongi põgenemine alkoholi, narkootikumide, vägivalla ja kasvõi arvutimängude abil. Kuidas viimased vihjavad vaba aja kasutamise võimaluste paljususele. Kui vaid keegi sellega tõsiselt tegeleks. Vabast ajast leiab elule sama parasisu ja väärtust kui palgatööst. Vaba aeg ei ole pelk ajaline mõõde. Vaid pigem täiuslik meeleseisund ja sotsiaalne hüve, vabatahtliku töö ning inimestevaheliste suhete rikkusena. Seda paraku juhul, kui julgetakse suhet vabasse aega mõtestada. Ja see oleks ju tõsiselt innovaatiline väljakutse. Katuseks võiks kalenic ja teised investorid midagi annetada.