Vikerraadio. Tere hommikust, kell on saanud taaskord viis minutit, 10 läbi ja huvitav, seal on aeg alustada kõik, kes pole jõudnud täna hommikul veel kalendrisse vaadata, siis kuupäevana vastu sealt 23. veebruar, mis omakorda tähendab seda, et paljudes kohtades on juba Eesti vabariigi juubelipidustustega algus tehtud ja eks see järgnev ööpäev või isegi järgnevad ööpäevad sama mustrit jätkab ka meie ei saa tänases saates üle ega ümber armsast sajaaastasest kodumaast ja kuna öeldakse ju ikka, et noored tublid ja oma isamaad armastavad eestlased on üks võti selleks et elu Eestimaal ka järgmised 100 ning rohkemgi aastat kestaks, siis seepärast olen ka tänasesse saatesse kutsunud külla kaks noort tartlast Elari Kõiviku ja Liisi lõivi. Elar ja Liisi on paljudes nendest noortest, kes oma nooruse ajal on otsustanud Eestimaa tolmu jalgadelt pühkida ja minna õnne rõõmu otsima Austraaliasse. Kuid erinevalt paljudest teistest on nemad sellest kahe aasta kusest ajast kodumaale tagasi tulnud. Kuidas see kodupaik siis võõrsilt vaadatuna tundub ja mis on meie noorte eestlaste, et seoses Eestiga ja mis neid Eestisse tagasi toob, on see suur isamaa armastus või hoopis midagi muud? Kõigest sellest õige pea kuulda, saamegi. Tunni teises pooles vahetab aga noor ja tubli Jakob Rosin Elaria Liisi välja ja ikka selleks, et rääkida meile selle nädala kõige värskematest tehnoloogiauudistest. Juttu tuleb nii sotsiaalmeedia võrgustiku rajamisest, mida siis eestlased e-residentidele plaanivad teha. Aga ega jää seegi blokk puudutamata. Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva. Mina olen saatejuht Jane Saluorg ja soovin teile head kuulamist ja alustuseks ütlevadki laulusõnad teile, tere hommikust, Eestimaa. Mul on hea meel öelda tere tulemast ja tere hommikust kahele noorele ja ma arvan küll tublile eestlasele, ehk siis lisaks minule on stuudios nüüd ka Liisi lõiv ja Elari Kõivik, kellega hakkame kohe rääkima sellest, et kuidas see kodumaa siis kaugelt vaadatuna tundub ja mis on nende plaanid ja mõtted seoses Eestiga, sest Liisi ja Elari on kaks nendest paljudest noortest, kes mingil ajahetkel on otsustanud Eestimaa tolmu jalgadelt pühkida ja kaugele Austraaliasse sooja kliimasse õnne rõõmu otsima minna. Ja alustuseks võib-olla küsingi liisia Elari teie käest sellise küsimuse, 2015 aasta sügis, kuiv ta nüüd sinna sügisesse ennast tagasi, siis, siis mis üldse oli see põhjus või, või see protsess? Et te jõudsite selleni ühel hetkel, et nüüd paneme asjad kokku, Kuu, broneerime Austraaliasse lennupiletite ja viisa ja lähme siit Eestimaalt ära, mis see põhjus oli? Tere hommikust ka meie poolt ja räägime põhipõhjus, siis oli ilmselt see, et me olime väga ebakindlad oma tuleviku suhtes, me ei teadnud, mida edasi teha, kas minna õppima või tööle ja see oli väga hea aeg, kuidas reisimine oli väga hea aeg, kuidas oma elus selgust luua ja maailma tundma õppida. Jah, mul oli täpselt sama asi, et ma olin hästi ebakindel oma elukutsevalikute puhul ja kui keskkool 101-l hetkel läbi, siis kõik kohustused, mis olid need hästi suured kooslused, langesid ühel hetkel kõik õlgade pealt ära ja mul oli täiesti vaba voli teha kõike, mis ma tahan. Ja austraalia tuhandes- sellisem, kõige lollikindlam valik, kuidas mida iseennast rohkem tundma selle kahe aasta vältumise viisa, nagu võimaldab seda teha. Ja, ja sealt tuligi see otsus, et siukest suurt, sellist suurt nii-öelda siis ma ei oskagi öelda. Ma tahtsingi just küsida, et paljud inimesed, vähemalt minu tutvusringkonnas, kes Austraaliasse on läinud, ongi läinud sinna mingi kindla eesmärgiga, kas siis eesmärk on see võtamegi nüüd aja maha, lähme, naudime ilma, teeme tööd ja tuleme Eestisse tagasi. Vein hoopis eesmärk see, et kuna Austraalias need palganumbrid on suuremad kui Eestimaal, et minnakse raha koguma, et tagasi tulles siis soetad endale kodu, kinnisvara. No mis iganes, ma saan aru, et teil oligi eesmärgiks siis pigem see, et leida vastus küsimusele, mida siis oma eluga edasi teha. See oli ka, aga me mõlemad nii, mina isiklikult ei olnud väga palju reisinud ja ja need palganumbrid muidugi on ka hästi suured, aga selles palganumbris võib öelda seda, et kui sa sinna lähed, siis üldjuhul see raha, mis tuleb, see kulub kõik ära, sest see elamine on seal niivõrd kallis, et, et tagasi tulles nagu mina ei tasuks mõelda selle peale, et raha jääb rahakotti, nii palju saab endale igasuguseid uhkeid kortereid osta ja auto võtta, et see läheb kõik seal elamise peale seal ära. No ja muidugi see partneri tundmine, tundmaõppimine on ka üks põhjus, miks nagu võiks minna, eriti kui seda koos oma elukaaslasega seal õpib lihtsalt nii palju tundma. Esiteks enda kohta sa näed lihtsalt enda kaaslast täiesti teistsuguse nurga alt, kus sa teda varem pole üldse näinud. Ja kui tagasi tulla koos partneriga, sealt Austraaliasse, sa võid küll, täiesti kindel oled, sa jääd selle inimesega kokku ka. Et need pinged ja kõik asjad, mis läbi käivad, nende õnnehetkede mure hetkel kõik need hästi palju liidavad ja, ja see oli ka üks põhjus, miks ma muidugi tahtsime Minnad tundma õppida. Siin täpsustuseks võikski öelda, et teie läksite kohe peale keskkooli lõppu, te olite selleks ajaks juba mingid aastad paar olnud ja nüüd tagasi tulles tundub, et see paari lugu jätkub teil endiselt õnnelikult. Jah, et kuna me olime ikkagi päris noored, võiks öelda ja praegu ka olema, et 19 aastased läksime Austraaliasse. Et me ei, tegelikult meil ei olnud kindlat ettekujutust, et mis meid nüüd ees ootab, et meil ei olnudki plaane, me lihtsalt läksime ja vaatasime, kuidas elu hakkab kulgema ja niimoodi tegime samm sammu haaval neid asju, mis meil nagu ette tuli. Muidugi teadsime ka nagu, mis, mis need plaanid nagu võiksid olla, et mis, mis ajahetkel nagu võiks midagi teha, et sa lähed sinna, siis natukene, vaatad ringi, sotsid, töö, siis lähete, heidame esimesed reisimise ära aga tegelikult on nii, kui sa sinna koha peale jõuad, siis elu nagu haarab täiesti ohjad enda kätte, ta hakkab sind ise juhtima ja siis on selline tunne nagu, et sa oled kelgunöör, mida tiritakse, sa käid seal elule taga ise sina nagu ei saagi elu väga juhtida, et, et see on päris põnev nagu, kuidas eluliselt iga päev seal Austraalias saatis sulle mingisugused katsumused, tegelikult olid iga päev oli nagu selline selline tunne nagu ellujäämine ja et sa ärkad hommikul üles ja siis mõtlesin, et okei, mis tänane päev toob sulle, et see oli hästi vahva tega. Et selline väike ellujäämiskursus, mõnes mõttes oli ka kaheaastane periood plaane meie meile sai selgeks, et plaan ei ole mõtet teha. Sekreid ei lähe lihtsalt. Need ei lähe täide, nagu need plaanid niimoodi. Kui te seal lennukis istusite ja see äramineku hetk Eestis oli, kas oli hinges ka selline eba ebakindlus kindlasti, aga, aga väike kahetses, et oh, said nüüd need piletid ostetud ja oleks võinud ikkagi jääda ju siia Eestimaale heale pinnale turvaline ja kõik on nii-öelda oma ja ja kodune või, või ei olnud sellist tunnet? Kindlasti mitte et esiteks, Mei Meil ei jõudnud kohale see, et me nüüd lähemegi Austraaliasse päriselt. Selts on ju tõesti väga-väga kaugel. Meile jõudis see teadmine me nüüd oleme Austraalias umbes nelja kuu pärast, kui me olime umbes neli kuud seal olnud, et siis me saime mingi üldise pildi juba riigist, õppisime tundma neid seadusi ja kuidas seal asjad. Päeva üldine elukorraldus, algusel see mõte oli täiesti ikkagi veel nagu nende koduste eesti asjade poole peale. Et me võrdlesime nagu hästi palju, et, et Eestis need asjad nagunii ei käi, et. No näiteks mis asjade võrdlesite seal inimesed niiviisi nende inimestega. Kõige suurem asi, mida me siin Eestis taga igatseme, ongi Austraalia puhul taga igatsema ongi inimesed, et need inimesed seal Austraalias on lihtsalt niivõrd sooja, nad on niivõrd naeratava, nii sallivad, mitte keegi, vaatasin kurja pilguga näiteks noh, Eestis on väga lihtne, lähed kuskile poodi ja lähed kellegile vastu, siis sa kohe pöörab pilgu ja vaatad teda. Üldjuhul vaatavad sulle niisuguse kurja näoga, aga vastu, aga seal on kogu aeg, vabandavad sulle ütelda, ei ole midagi hullu ja sihukseid hästi sallivad ja tunnevad huvi su tegemiste kohta seal ei ole näiteks üldse võõras see kusele poodi, ootad kassas seal, kuidas klienditeenindaja siis laseb sinu toidukaupasid läbi ja siis ta hakkab ühel hetkel sinuga rääkima, kuidas su päev läks, mis sa tegid ja kas sul on, kui nad saavad teada, et me oleme seljakotiränduri, siis küsivad, et kuidas sulle siin meeldib ja ja siin sinu taga ootab v kuskil viis kuus inimest, aga viis-kuus inimest on kõik nii rahulik, kus nad ei ole üldse närvis, et oi jumala, tehke nüüd kiiresti, tehke kiiresti, et mul on vaja kuskile minna, et kõikidel on see aeg, Ta kellegi teise jaoks ja nagu tunda huvi ja kõik märkavad sind, et see on hästi ilus, mida Eestis kahjuks on nagu vähem, et see kõige suurem erinevus kõige kõige suurem erinevus on inimesed just. Ja me arvame, et inimene on üks kõige. See ongi kõige tähtsam punkt üldse, nagu elus ongi inimene ja seal oli seda rõõmu nii palju, et, et see on nii vahva. Aga kui teie Austraalia koha peal olite, kas oli midagi ka, mille järgi te nii-öelda Eesti mõttes igatsesite? Et kas me võime öelda, et see on toit ja ma arvan, et see oli Eesti toitsed, et see on ikkagi nii kuidagi nii oma, et see, meie toit on kuidagi teistmoodi võrreldes seal palju tervislikum. Ja see on tõesti palju tervislikum, et puhas toit on Eestis palju rohkem. Mõni näide, leib, kohukesed või kogu selline. No mida meie igatsesime oli kindlasti, sest leib, tatar tatar jah, et kui me saime tatart, siis tatralõhn, kui me keetsime soli, täiesti uskumatu. Ja me nautisime lihtsalt täiesti tavalist tatarlased, see oli nii hea. Õnnestus Sydneys ühes Eesti poes Sydneys Austraalia suurim linn. Osta seda eesti tatart muidugi suure hingehinna eest ja kui ma seda esimest korda kuude ja kuude keetsime, siis see aroom, mis ninna läks, siis ma sain aru. Tõeline eestlane. Ma arvan, see üks aasta aega meeldis. Ja muidugi sealtsamast poest ostsime veel leiba kaasa, Poolast külmutatud kuivab ja me lasime üles sula sulada Esskamisele leivapätsi, mees muretsesime selle Poojaksime, sõime seda leiba niisama, sest et see oli nagu täiesti imeline maitse, mida Austraalias ei saa mitte kuskilt, sest et see leib kui selline on ikka täielik ehk Eesti ja niisugune, noh, Läti, Leedu, Poola asi, et toit on hästi imeline, Eestis. Kui palju te Austraalias olles kohtasite kohtusite teiste eestlastega, kes ka kas siis olid vahetult sinna juba tulnud või, või olidki oma elu juba Austraaliaga pikemalt sidunud? Alguses me nägime eestlasi väga palju ja see oli ka üks põhjus, miks meil ei tekkinud seda koduigatsust. Ma arvan, tüks. Jah, alguskuudel nagu Liis ütleski, et ei olnud koda igast lähedast eestlasele nii palju ümber. Jah, me sattusimegi farmi, kus meil töötas, tõesti, ma arvan, üks 15 eestlast, ma võin öelda julgelt ja seal pakkimis seedis, kus me siis töötasime me rääkisimegi eesti keeles ja siis ülemus ütles, et see on nagu väike eestisi. Lihtsalt eestlased enam saidki eestlased ja siis, kui sul on ümberringi nagu kaasmaalased, siis seda igatsust nagu ei teki. Mina tahtsin siin öelda, et mis on Austraalias hästi, imeline on see, kui sa satudki sellisesse väiksesse eestlaslikku kommuuni, nagu meie olime seal arbuusifarmis siis see, see ühtehoidmise tunne, mis tekib eestlaste vahel hästi kaugele olles on midagi, mis tekitas ka praegu külmavärinad siin peale, see on niivõrd ilus issand, kuidas eestlased tulevad kokku seal sa näed seda, et eestlased ei olegi nii külmavereliselt, nagu me räägime, ühed on kogu aeg niisugune tohutu salli, mida mina olen varem üldse näinud eestlaste puhul, et see oli hästi ilus ja see jääb mulle nagu Austraalia poolasti hea majastusena meelde, hoidsime kõik ühe tiimina kokku, kui ja niisugune me näiteks mina sain oma parima sõbrannaga Austraaliast, kes on eestlane, kes nüüd oma elukaaslasega kolis uuesti Austraaliasse. Me kohtusime sealsamas farmis ja ja ma võin öelda, et ta mu parim sõbranna sääleta. Väga ilus, aga te mainisite siin, et alguses seda koduigatsuse tunnet ei olnud, sest selline ühtekuuluvus, ühtehoidev eestlaste kogukond oli kogu aeg ümber, aga aga millal see koduigatsus tuli ja mis need mõtted siis, mis süda tundis sellel hetkel? No võikski öelda, et see koduigatsus tuli niimoodi hooti. Et lihtsalt tuligi sulla ja sa ei saanud tegelikult mitte midagi teha, et sa pididki selle ära kannatama. Ja siis lootma, et järgmine päev on nagu parem. Et see oli lihtsalt selline, võiks öelda kurbus ja igatsus võib olla noh, kõige rohkem kindlasti perekonna järgi. Et see toit ja see nagu on selline, et mida sa saad teisejärguline, aga tõesti noh, see perekonnaigatsus nagu oli kindlasti kõige raskem Aga igatsus Eestimaa heitlike ilmade järele? Kindlasti mitte vahepeal, jah, me igatsesime sellist kevade värskust, et lõhn, lõhn. Ka lõhnased, selle on küll päris värviline, seal loodus on hästi mitmekesine, aga ma ütleks, et see on nagu päris päris lõhnama. Aga siin, kui Eestis kevad tuleb, siis sa kõnnid lihtsalt selle läheb 101 lõhnan Ihast läbi ja siis sa saad aru, et oh, vot see on nagu niisugune midagi väga eestilikku. Aga, aga vot see ennast nagu Austraalias seda ei olnud, et seal värviline, aga neid aroome ei andnud. Ja Austraalias kindlasti ei ole nii külmasid, talvesid, nagu meil siin praegu akna taga välja vaatab, miinus 18 ja. Küsimus ei ole, aga kusjuures meie ei uskunud, et seal võib ka külm olla. Meie arvasime, et seal on soe, aga siis Austraalias ikkagi tuleb talv siis viis kraadi on täiesti tavaline nähtus ja noh, jah, miinus viis ka vahepeal, aga see külmatunnetus on kuidagi palju teistsugusem, et see on meie jaoks nagu meid imestate, kuidas te olete ju pärit nii külmast, maalt, külmalt maalt, kuidas teil külm on? Et teil peaks ju olema kõik väga hästi, aga Meil oli palju külmem seal vahepeal. Kohalikud käisid sellele nii-öelda talv on Austraalias seal allpool Austraaliat on talv juunist augustini ja siis me meie olime need, kes siis panin täiesti paksud ennast riidesse ja kohalikud käisid siis ikkagi õhukeselt riides, et meie käest see põhiküsimus oli kaate, kuidas teil nii külma? No kaks aastat, mis ta seal Austraaliasse viibisid ja tegelikult mis on ka see maksimum aeg, mida siis saab selle viisa kaudu nii-öelda Austraalias olla. See on päris pikk periood ja, ja kas teil selle perioodi jooksul ikkagi oli kogu aeg see mõte peas, et nüüd lähen Eestisse üks päev tagasi, kasvõi seepärast, et viisa saab läbi või teil käiski teil läbi, et aga jääkski otsikski mingeid võimalusi, et jäädagi Austraaliasse? No eks me vaikselt salaja nii et vanemad teada ei saanud, oma peas ikka mõtlesime, et kui keegi teeb meile sellise pakkumise. Me saaksime sponsorviisa kaudu siia jääda, siis võib-olla mõtleks, eks ole, et et ütleme, Austraalias kui elu kui selline on muidugi väga tore ja ahvatlev. Aga kui me nagu tabasime seda hetke ära, seda pakkumist ei tule, siis me teadsime, et see kaks aastat on ja tuleb lihtsalt täiesti nautida seda ja me nagu väga paljud neiukese endine klassiõde Ki abiellus seal Austraalia mehega ja väga palju lähevad sinna õppima, üritavad kauemaks jääda, aga sellist tunnet, et noh, me peame sinna jääma. Ma arvan, et meie ei tekkinud seda, eks ole. Ja et seda nagu ei tekkinud kuigi alati oleks tore tagasi minna, nagu ja kindlasti me tahame kunagi tagasi minna külastama neid kohti, kus me oleme käinud ja vaatama, mis seal muutunud on. Sellepärast et me leidsime nagu enda kohad seal, kus me tundsime ennast väga hästi. Et meie jaoks oligi uskumatu see, kuidas me suutsime ühte väiksesse linna nii kiinduda. 20000 inimest jah, et see oli nagu tegelikult täiesti kuskil sisemaal, et ta ei olnud mingi kuulus koht, ei olnud ka ilu, väga ilus koht, et seal ei olnud ümberringi ookeani. Aga me tundsime ennast koduselt seal, et juba poemüüjad nagu tundsid meid, läksime trenni, kõik teadsid meid, et see oli väga-väga hea lükk. Jah, see oli hea tunne, et sa tundsid tõesti, et sa oled oodatud siia ja see oli meie jaoks nagu uskumatu, et me oleme ju tegelikult välismaalased ja keegi ei tea, meditsiin, aga. Tekkis tunne, et me oleme ja me oleme nagu üks nendest, et. Niisiis on mainisid, et sõnapaarid tundsite, et te olete oodatud siia, kui ta Eestimaale tagasi tulite. Kas te lennujaamast tundsite ka, et olete oodatud siia tagasi? No need esimesed muljed Eestist olid, et väga veidrad, ütle, miks nii? Kuidagi kõik tundub väga väike. Aga nüüd ma enam seda ei mõtle, et nüüd enam ei tunne, et Eesti on väike. Aga esialgu oli jah selline nagu tundsin, et ma ei sobi siia enam nagu kõik oli ikkagi väga teistsugune ja selline natuke tumedates värvides ei olnud nii värviline enam. Aga eks see oli ka halb poeg novembrikuus, et oligi, ilmad olid sellised, nagu nad olid ja aga noh, nüüd on küll väga ilus ilm on õues ja naudin, naudin Eestit hästi. Minul oli see šokk-algusoleku, ma ütlesin siin intervjuu alguses, ma ei teadnud, mida elus edasi teha siis lennujaamas, kui ma maandusin uuesti Eestisse, siis mul tekkis uuesti see hirm, et mis nüüd edasi. Et üks suur peatükk sai just jälle läbi ja ja ma läksin koju ja ma ei osanud mitte midagi teha nädal aega, ma lihtsalt ei tingi mitte midagi, sest et ma ei osanud midagi teha. Et see hirm tuli uuesti tagasi ja nüüd ma muidugi ei tea, mis ma teen, aga lihtsalt tagasitulek oli ja minu jaoks oli see hirmutav. Et uuesti mõelda, et kuidas oma elu juhtima hakata, tekitada. Sest nagu sa ütlesid, siis kaks aastat elu justkui juhtis sind ja siin Eestimaal jällegi tuli, tuli ise nii-öelda need ohjad haarata. Ja ohjad iseenda käes hoida kelgunöör enam ei ole. Novembrini paar kuud tagasi või noh, paar kuud, mis siit siin on neli-viis kuud tagasi, ehk siis peaaegu et pool aastat, te olete juba Eestimaal tagasi olnud täna tagasi vaadates kas otsus siia tagasi tulla ja oma elu ikkagi vähemalt paariks aastaks, ma tean, mõlemad edastasite just kõrgkooli sisse. Et mingis mõttes elujõu paar aastat eesti keelt kindlasti seotud on, et kas see otsus on täna see, mis, mis teid rahuldav, olete te õnnelikud selle otsese üle? Jaa. Ma olen väga õnnelik selle üle, mida ma õpin. Tõsiselt õnnelik. Kuidas sa hindad, et kas see, et sa käisid ära, nägid ilma ja tulid siia Eestimaale tagasi, et kas see on ka mõjutanud seda, kuhu sa täna jõudnud oled ja mida sa õppima läksid? Nad mäletavad paljud maa liisiga laen nii palju rääkinud juba keskkooliajast, et ma tahan minna õppida, kas psühholoogiat või füsioteraapiat, ma olin täiesti kindel selles ja õpin täiesti teistsugust mitte täiesti teistsugust, aga ikkagi teistsugust eriala, et ja ma olen selles hästi kindel, see kindlustunne on midagi, mida ma kogenud nüüd esimest korda, sest et ma olin kogu aeg hästi ebakindel ennas ja nüüd, kui ma tean, et ma olen milleski hästi kindel, siis on hästi imeline, et mitte keegi ei mõjutada ei saa, sest et sa tead täpselt, mida sa teha tahad. See austraalia õpetab hästi palju niisugust eneseanalüüsimist. Ja nagu läbimõtlemist ja see tuleb siin Eestis hästi kasuks. Eriti noorel inimesel, kusjuures. Kas see tähendab seda, et noor inimene võikski Eestist justkui ära käia mingiks ajaks, aga tulla siia ka tagasi, et ikkagi siin oma elu ja oluga jätkata? Käimine peale mehel tihti välismaale ära käimine võib olla ka see, et sa oma mõtetes lähed justkui nagu välja teeb midagi täiesti teistsugust Eestiski, kas või avastad enda jaoks täiesti uue tegevuse kogemuse, koolituse mingi huvi ja tegeleda natuke sellega, lähed nii-öelda reaalsusesse tagasi, et seepeale tihti see ei pea olema tihtipeale see hästi kaugele? Ei näiteks mina ei ole Eestis Hiiumaal käinud, miks mitte käia kuskil laagris, ma tea sõpradega matkamas pikemaks ajaks võib-olla natukene ja kogeda seda siinsamas Eestis, et ei pea minema. Aga ma kindlasti soovitaks minna välismaale, et see see paneb sind natuke teistmoodi mõtlema ja sa näed, kuidas inimesed elavad teistes riikides ja see aitab, sul võib olla olla parem inimene oma kodumaal, et sa oskad märgata Ta neid väikseid asju, mida sa just hindad Eesti puhul mis on meil väga hästi ja saad nagu võib-olla positiivsem ja kindlasti palju avatum nagu. Ma tahtsingi tegelikult siit küsida, et kas ärakäimine on kuidagi muutunud või mõjutanud ka seda, kuidas ta täna mõtlete Eestist, mida see täna teie jaoks tähendab ja, ja kuidas nii-öelda on teie armastus Eesti vastu? Praeguses hetkes mõjutas see ärakäik seda mõtteviisi või seda tunnet oma kodumaa vastu. Jah, et Austraalias olles me olime Eesti üle väga uhked, nagu me hakkasimegi mõtlema võib-olla pingsamalt selle peale, et mis meil Eestis just hästi on, et kui sa rääkisidki inimesele, kes ei ole Eestist midagi kuulnud, et siis sa rääkisidki meie haridussüsteemist ja kuidas meil see eluolu siin on, tegelikult ka olid väga üllatunud, et kuidas meil asjad niimoodi on, et see oli väga-väga tore ja me olime hästi uhked Eesti üle, siis kolicy mille farmi siis Eesti vabariigi aastapäev siis me rääkisime kõigile, et mis, mis päev meil täna. Ja et meil president kutsub inimesi kätlema, Sisvuaude tehakse sellist asja, et oi meiegi midagi siukest ei tehta ja mitte ainult meie Need uhked Eesti üle Austraalias või ma nägin seda, olid kõik eestlased Se käsumis, eestlased teevad, kui nad sõidavad oma nende päkker bussidega ringina, panevad eesti lipud igale poole ega näita välja rännanud eestlased. Et see, see uhkus näidata, kes me oleme seal hästi suur. Ehk siis eestlane olla on uhke nagu laulusõnadki ütlevad, väga uhke. Ja jutulõng, siin Eesti vabariigi sünnipäevani juba jõudnud, on homme see tähtis päev, käes on, kuidas teie seda tähistate? Ma saan aru, et must leib ja kilu võiks olla justkui menüüs või. Tööl on? Juba kindlustanud ja musta leiba. Eks me ikka vaatame telekat ja. Kaheaastast. Lõpetuseks, Elis ja Elari, mida soovida 100 aasta vanusele Eestile teie poolt teie kogemuse poolt selle poolt, mis te siis selle põhjal, mis te siin kõik läbi elanud olete võõrsil olles ja, ja nende mõtete ja tunnete põhjal, mis elu teile seal kaugel õpetanud on? Mina soovin, et inimesed oleksid veel rohkem kokkuhoidlikumad ja sõbralikumad teineteise vastu, et meil kõigil oleks siin hea elada. Ja oleme sõbrad üksteisega. Mul on võib-olla selline natukene praktiline soov, et inimesed õpiksid või tahaksid rohkem naeratada, sest naeratus võib nii palju muuta ja, ja ma tean, sa võid muutuda, sest mul on see kogemus Austraalias, kui sul läheb vastutulev inimene nägu täis naeratust, siis lihtsalt tahes tahtmata teeb su seest nii soojaks, et inimesed võiksid rohkem naeratada. Ei ole üldse nii külmad. Aga see on väga ilus mõte, millega siin täna teiega see genovestlus, kui tõmmata liisia Elari, mul on väga hea meel, et te leidsite aega stuudiosse tulla mõtteid ja kogemusi jagamast ja mul on väga hea meel ka, et te olete tagasi Eestimaal ja selline väike isa maalikkuse patriootilisi patriootlikkus ikkagi teie kõnest läbi kõlab, nii et edu, jõudu ja jaksu ka siin maarjamaal hakkama saamiseks ja loodetavasti need ohjad, mis siis elu käest on tagasi haaratud, viivad teid kaunile teele. Aga selle intervjuu lõpetuseks kuulamegi ära loo väikesest Eestimaast. Eesti. Muutu. Väike Eesti sinu päikse noor minnes kaasa. Kas sinul ei, ei ole see. Ei käi nii. Sinu küla, teela. Teha. Me lähme oma huvitaja, et ega edasi ja nagu ma saate sissejuhatuses ütlesin, siis teises pooles liisija Elari vahet välja noor ja tubli Jakob Rosin. Jacob, tere hommikust sulle ka. Ja siin, kui see Eesti vabariigi sünnipäeva pidustusi juba teemaks on, siis ma arvan, on jah, et küsida sinu käest, kuidas sina tähistad või mis tundeid sinul seoses Eesti 100. aastapäevaga on? Mina plaanin kindlasti homme hommikul kui toimub lipu heiskamine, minna välja laulda hümni ja teisi teemakohaseid laule. Kindlasti astun läbiga korraks paraadil hümni laulmiselt ja, ja peale seda ma usun, veedan selle päeva kodus sõprade ja pere seltsis. Loomulikult on olemas kohustuslikud elemendid, vaadates siis ERR-i ülekannet presidendi vastuvõtust ja kiluvõileivad. Kõik need asjad on olemas. Jah, kiluvõileibadest vist ei pääse üle ega ümber, aga kui me tuleme nüüd selle nädala tehnoloogiauudiste juurde, siis tegelikult Eesti teemadega võib ka alustada ja esimene teema eesti loob e-residentidele uue sotsiaalvõrgustiku. No miks siis selline asi vajalik? Kas eks sotsiaalvõrgustik on, on tõenäoliselt vajalik eelkõige sellepärast, et e-residentidel oleks selline võimalus üksteisega suhelda, kuna neid on juba tekkinud üsnagi palju ja et neil oleks hea võimalus üksteisega suhelda, vahetada mõtteid, ideid, tagasisidet, aga samas on sellel plaanitava sotsiaalvõrgustikul päris suur ka ettevõtluse arendamisel. Nimelt on võimalik luua sinna konto nii iseenda kui ka oma firma jaoks. Nii et sul on võimalik seal oma ettevõtet, et mis saab esie-residentsusest kasu tutvustada ja, ja ka samas leida erinevaid teenuseid, mis võivad sulle kasuks tulla erinevaid teenuseid ja ettevõtteid, kes läbi e-residentsuse siis mõnda teenust pakuvad, ehk siis tuleb selline koondportaal, kus on olemas nii võimalus suhelda, tutvuda teiste e-residentidega, kui ka ettevõtte puhul, siis jagada informatsiooni, tagasisidet, arvamusi ja, ja teavitada siis oma ettevõtte olemasolust. Ja kindlasti on plaanis läbi siis nende koostöö erinevaid ärivõimalusi laiendada ja soovitakse siis läbi e-residentsuse tekkinud ettevõtlust tõsta aastaks 2020 20 protsendi peale praegu 14 protsendi juures. Kas ettevõtlus on üks põhjus, miks näiteks e-residentidele siis Facebook selleks platvormiks Isokil? Jah, üks põhjuseks on Facebook, teine põhjus on see, et Facebook kui on selline tal seal on ka kõike muud peale, siis selle e-residentsuse ja paljud inimesed ei taha võib-olla Facebookis äriasju ajada. Mis on siis põhjus? Kindlasti on e-resident täna juba Facebookis olemas ja suhtlema suhtlemas, aga kuna need tõepoolest nende ette võtta alustamiseks vajalikud informatsioonid ja tööriistad on ka vajalikud selle selle platvormi jaoks, siis neid Facebooki pakkuja seetõttu tuleb rakendada ja luua siis uus Süsteem no järgmine teema, populaarse e-raamatuid, et siin Eesti Kirjastuste Liit on selle väljavõtte teinud ja ja väike ülevaade siis, et mis kõige loetum raamat oli. Huvitaval kombel, ehkki temast võib-olla nii palju enam ei räägita, on sari 50 halli varjundit endiselt nimekirja tipus ja on seda olnud viimased kolm aastat, 2015 oli siis 50 halli varjundit, ehk siis esimene osa 2016 17 on tipus olnud siis teine osa 50 tumedamat varjundit. Aga see Harley varjundite raamat teiega sellel aastal või siis eelmisel aastal, kaugele on ta teisel kohal e-raamatute müügitabelisse. Et, et inimestel on ikka, tundub, et raamat on populaarne olnud, kui ta endiselt on seal raamatute müügitabelite tipus. Kui seda tabelit veel vaadata, siis näiteks kolmandalt kohalt leiame sellise sellise autori nagu Hilton teose maestro neljandalt kohalt, Donald Trumpi teemalise raamatu tõde Trumpist. Ja siis on ka selliseid eneseabi raamatuid, võib-olla ka mõnel mõnes mõttes viiendalt kohalt siis muuda oma Teid, muudame elu, sellised selline raamat, see on siis nii-öelda topiis nendest raamatutest, mida ostetakse siis ilukirjandus segamini sellise populaarteadusliku ja, ja, ja mitteilukirjanduse. No mina pean tunnistama, et mina endiselt eelistan nii-öelda seda õiget käegakatsutavat raamatut e-raamatule, aga Jakob, kuidas sinuga lood on? Mina üldiselt loen ainult e-raamatuid, kuna mina leian, et mul on palju lihtsam hoida neid raamat, kuid endal tahvelarvutis või telefonis ja lugeda neid endale sobival hetkel, olgu see siis siis, kui tekib tööl mõni vaba hetk või, või ma liigun ühest kohast teise ja lisaks ka, kuna ma loen päris palju, siis näiteks pikemalt reisile minnes mul on hea see, kui mul on kaasas tõesti kümneid raamatuid, ma saan esiteks valida, mida ma lugeda tahan ja teiseks, kui ma nüüd olen ühe läbi saanud, ma saan kohe võtta teise, mina nagu helistan sellel puhul ka e-raamatuid ja loomulikult on boonuseks see, et mul võimalik mugavasti kohe raamatust mingid tsitaate väljumata, mida need endale isikliku märkmikusse ümber tõsta ja kõiki selliseid asju, mis nagu digitaalsed võimalused, et pakuvad, seega mina olen tõepoolest liikunud põhimõtteliselt 100 protsendiliselt üle e-raamatute lugemisele. Aga kui ma kiiresti pilguga üle vaatan sellest tabelist, siis ühtegi minu ostetud raamatut tuleb teha ikkagi üks on, mis, mille ma olen ostnud sellesse top 10.. Nii et, et tundub, et ikkagi inimesed Eestis ka mõned loevad e-raamatuid, kuigi ilmselt on rohkem neid, kes loevad paberraamatuid. Siia raamatut jutu vahele üks väike teatemoodi asi ka, võib-olla ehk siis presidendi vastuvõtuajaks on trooni lennutamiseksin Tartu piirkonnas vaja eriluba ja siis alates täna õhtust juba seda luba läheb vaja või droonid tahetakse lendu lasta. Ja täpselt nii täna kella kuuest alates 18 null-nullist on siis ERMi ümbruses drooniga lendamine keelatud, kui teil eriluba ei ole, see kehtib 25. veebruarini kella kolmeni öösel. Kui seda soovitakse teha, drooni, lennutada, teha pilte ja videot, siis see tuleks enne Politsei-Piirivalveametiga kooskõlastada, et jah, need, kes on harjunud sellega, et et lähevad ja saadavad oma tooni üles seal, kus meeldib ja teevad pilte eriti kindlasti ju paelub see EV 100 ja kõik see vastuvõtt ja see tegevus, mis seal ERMi ümber on, siis olge teadlikud, et ei ole hea mõte oma trooniga seal lihtsalt lendama minna, vaid peaks enne sellest teavitama ka politsei piirivalveametit. Ka järgmine teema EV 100 ka nii-öelda klapib või EV 100 raames on siis loodud nutikõlar, mis räägib ka eesti keelt. Ja seal Amazoni tegelikult nutikas kõlar Amazon Echo, mis on üks populaarsemaid digitaalseid assistent maailmas ja nüüd on temale lisatud, ühesõnaga sellel Ecol on olemas sellised kuidas siis öelda programmid, mida kutsutakse skilli ehk siis oskusteks ja sellel on loodud siis Eesti vabariik 100 raames, Eesti-teemaline, selline oskus või programm Estonia von hambaid ja kui see aktiveerida, siis eco küll inglise keeles räägib sulle näiteks fakte Eesti kohta, mina näiteks sain teada, et Eestis on kõige pikem jäätee, mis on siis Hiiumaa ja mandri vahel. Ja teine teine funktsioon, sellel samal programmil on siis tõepoolest õpetada eesti keelt, kui sa saad paluda tal harida sind eesti keele osas, tema ütlebki sulle näiteks. Et Estonia öeldakse küll inglise keeles, aga eestlased ise ütlevad enda kohta või enda riigi kohta Eesti ja selle Eesti ta siis ütlebki ilusasti eesti keeles välja, nii et ka välismaalastele on võimalik õppida mõningaid fraasi eesti keeles. Kolmas kolmas funktsioon, sellel programmil on ka siis Eesti vanasõnu tutvustada inglisekeelsetele kasutajatele olles need, need, need vanasõnad tõlkinud tõlgitud eesti keelde ja seda on päris huvitav endale kuulata. Kui ma enda sellesama eco kõlari kest palusin siis siis öelda mõne vanasõna, siis pidin natuke aega ikka mõtlema, mis, kuidas see vanasõna nüüd eesti keeles on. Ja tegelikult see äpi lähtekood on avatud, et vabatahtlikud Eestist või mujal saaksid siis Eesti kohta fakte, vanasõnu ja uusi oskusi lisada. Just nii, et siin on see hea aspekti, just et kellel, kellel oskuseid ja tahtmist, siis kõik eestlased ja Eestist huvitatud inimesed saavad lisada sinna uusi mõtteid ja. Juurde nüüd aga jätame selle EV 100 korraks selja taha ja lähme hoopiski edasi Samsungi uue SSD kettaga, kuhu mahub uskumatult palju andmeid. Ja Samsung on valmistanud uue SSD. Ta SSD ketas on siis teatavasti selline kui, kui tavalise kõvaketta sees ehk siis vanemat tüüpi kõvaketaste sees on selline plaat, mis pöörleb ringi ja sealt pealt loetakse andmed, siis SSD kõvaketas on selline, mis seisab paigal, seal ühtegi liikuvat elementi ei ole. Selle eeliseks on see, et see ketas kulub vähem, tööaeg on parem ja ta on ka kiirem, ehk siis kõvasti kiiremini on võimalik saada, et andmeid kättesaadav. Ja nüüd on Samsung loonud siis SSD ketta Ta, mis mahutab 30 terabaiti andmeid, see on umbes 500 päeva näiteks väga hea kvaliteediga videosisu panete käima ja peaaegu kaks aastat saate rahulikult järjest vaadata sisu. Kuigi peab ütlema, et jah, erakasutajatele eile, kes tõesti võib-olla ainult videot soovivad vaadata, see kõvaketas ehk sisi ehk ei sobi tavaliselt nii suuri andmeid ei ole mõtet hoiustada, pigem on ta suunatud, et ärikasutajatele olles ise näiteks mina tegelen mõnel määral muusikaga ja tänapäevased muusika, virtuaalsed muusikainstrumendid võtavad päris palju andmemahtu enda alla. Kujutan ette, et ühel päeval võib-olla läheb ka minul mitte, võib-olla just nii suurt, aga, aga ka päris suurt andmemahtu vaja ja seal on ka just samas oluline see, et info saadaks kiiresti kätte ja ja kõik asjad toimiksid sujuvalt, nii et andmed, maht, seda ohtu ei ole, et, et nagu siin vahel tehakse nalja, et internet või andmemaht täis saab, seda selles mõttes on meil ruumi, kuhu andmeid talletada küll ja küll. Ja tegelikult tehnoloogia võib vahepeal päästa isegi. Või vähemalt võis väidetavalt päästa naise ja ta poja elu, ehk siis äpp patsist on juttu. Apple'i nutikell on lisaks sellele, et ta kuvab sulle käe peale igasugust informatsiooni, läbitud sammudest kuni telefonikõnede, nii. Tänan ka üks hea funktsioon, nimelt kui hoida all, siis kella peal olevat nuppu teatud sekundit jooksul siis kell automaatselt helistab hädaabisse ning eelnevalt seadistatud kontaktidele saadab siis sinu praeguse asukoha ja teate, et olete, oled hädas ja juhtus niimoodi ka ühe naisterahvaga. Mitte küll Eestis, vaid USA-s, kes sõitis autoga, jäi ilusasti foori taga seisma punase tule taga ja kahjuks sõitis talle siis otsa teine auto ja päris õnnetusti niimoodi, et kui naisterahvas teadvusele tuli, siis ei saanud ta küll üldsegi liigutada. Nimelt et oli, või tähendab, ta sai natukene liigutada, aga mitte piisavalt, et leida ülesse ja ulatud oma telefonini. Ja, ja ta jõudis juba natukene paanikasse minna, kui talle meenus, et tal on käe peal siis Pill Potšeks, Apple'i nutikell mille puhul ta hoidis siis all seda nuppu ja sai ühenduse kiirabi kutsuda endale abi peale sellist õnnetust ja õnneks siis naisterahvas ellu kui ka tema üheksakuune poeg, kes selles samas autos viibis, et vahel võib-olla ka sellisest nutikellast kasu, ehkki päris tihti peetakse nutikellaseadmeks, mis on suhteliselt mõttetu ja kasutu. Võib ka seda veel öelda, et sarnane funktsioon on olemas ka Apple'i telefonidele accizaifoonidel mis on võimalik aktiveerida seadetest ehk siis, kui te vajutate siis ekraaniluku lukustamiseks. Kui kiiresti viis korda, siis aktiveeritakse see funktsioon, mille nimi on inglise keeles, imetlesin SOS ja helistatakse kohe üks-üks-kaks ning saadetakse siis ka sinu lähedastele sõnumit. Et need on küll mingisugune häda käes. Kell küll läheneb siin suure hooga 11-le kella 11-le, aga ühe teema me siiski jõuame veel ära katta. Ja see on see, et NASA robot on Marsil vastu pidanud 5000 päevaga. Esialgselt oli plaan vaid 90-ks päevaks. Ja oportüüliti on selline robot, mis 2004. aastal Marsil maandus. Piira seal uurima Marsi pinnast, teada andma erinevatest parameetritest ja 90 päeva järel. Nii et ta lõpetab oma tegevuse. Nüüd 5000 Marsi päeva hiljem on ta endiselt töökorras tegutsemas. Peab siis ütlema ka seda, et Marsi päev on 40 minutit pikem kui meie tavaline päev, 24 tunnine päev. Isegi meie arvestuses rohkem päevasid aga koos selle oportsioonitiga majandus ka sinna Marsi pinnale. Selline robot nagu spirit, kes jäi küll kaheksa aastat tagasi kinni NASA ta hülgas, kuna õnnestunud teda enam lahti saada. Kaportioniti on endiselt osaliselt töökorras, küll mõni instrument selle peal töötamast lakanud aga ta on läbinud selleks nüüdseks juba 45 kilomeetrit Marsi pinnal ja saatnud 225000 fotot ja näiteks on operatsioonid ega see seade, kelle abil me teame, et Marsil kunagi võis eksisteerida vett. Et tundub, et NASA teadlased ja insenerid on teinud väga head tööd ja tänu sellele on meil võimalus olnud seda planeeti ka pikka aega vähemalt. No see on ilus lause, millega siin tehnoloogiauudistele lõpp-punkt punkt panna, vähemalt selleks nädalaks. Järgmine reede juba jälle uued ja põnevad uudised kindlasti ja ilmselt ka Jakob Rosina poolt, et neid meie kuulda saame, aga täna tõesti ei huvita ja peab kahjuks lõpetama, sest 11 kella üheteistkümned uudised lähenevad. Me rääkisime täna tehnoloogiast ehk Jakob Rosinaga just selle intervjuu siin lõpetasime ja saate esimeses pooles olid meil külas Liisi Liivia Elari kes siis novembrist alates tagasi Eestimaal on, veetsid need kaks aastat Austraalias ja oma kogemusi, mõtteid ja emotsioone eestli Austraalia Austraalia kogemusest lähtuvalt, et nad meiega jagasid. Ja nii nagu Elari ütles, et Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks võiks soovida inimestele palju rohkem naeratusi, sest naeratus teeb südame soojaks ja annab hea enesetunde kogu päevaks siis jääb ka saadet lõpetama. Üks küsimus ehk kui palju see naeratus ikkagi maksab? Mina olen saatejuht Jane Saluorg, tänan teid kuulamast, soovin teile juba etteruttavalt ilusat vabariigi aastapäeva ja kohtume jälle. Kes vääris härma?