Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku Viieteistkümnenda detsembri olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom. Eesti pangandussektor tuleb finantskriisikasti toime, kinnitati tänasel Eesti Panga pressikonverentsil. Parim, mis riik majanduse toetamiseks teha saab, on tabada tagada stabiilne makromajanduskeskkond. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul on Eesti riigi kõige suurem poliitiline väljakutse riigieelarve kokkuhoid. Valuutafondijuhi kinnitusel tuleb astuda kiireid samme majanduse maailma majanduse olukorra parandamiseks, sest majanduskriisi venimine võib kaasa tuua suuri rahutusi. Montenegro peaminister esitas täna ametliku avalduse riigi astumiseks Euroopa Liitu, kuid vaatlejate sõnul on liikmeks saamiseni veel kaua aega. Energiamajanduse ja elektrimajanduse riiklikud arengukavad läksid ministeeriumide vahel koos ringile. Rahvastikuministri bürool voolt kinnitud tellitud uuring kinnitab, et perede elujärg on viimase viie aasta lõikes paranenud. Sotsiaalteadlane Ene-Margit Tiit ütles uuringu esitlusel, et praegune majanduslangus ei tähenda peredele katastroof kohvi vaid seda, et arvestada tuleb näiteks paari aasta taguste kulutustega. Kaitsepolitsei töötajad käisid ööl vastu seitsmendat detsembrit salaja Tallinna linnavalitsuse hoones linnavalitsuses, avastas tundmatute isikute hoones viibimise videolintidel ja pöördus politseisse. Prokuratuur teatas, et meestel oli kohtu luba olemas. Linnapea Peab endiselt vajalikuks meeste isikute kindlakstegemist. Tallinna annab järgmisel aastal kultuurikatlale 40 miljonit krooni. Alustatakse põhikonstruktsioonide parandamisest asbesti likvideerimisest. Soomaa rahvuspark tähendab oma tähistab oma loomise viieteistkümnendat aastapäeva tava, kuid tema tulevik on üsna segane. Ilm püsib meil vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta. Seal on kuni 11 kraadi külma, päeval on temperatuur pluss ühest miinus viie kraadini. Alustame majandusteemadel ning Eesti pank tegi täna ülevaate Eesti majandusest ning finantssektorist ning Mall Mälberg käis kuulamas. Eesti Panga asepresidendi Andres Suti sõnul on majanduskeskkond maailmas viimase kuuga väga kiiresti halvemaks muutunud. Finantskriis on jõudnud reaalmajandusse ja tööturule. Võib üldse öelda, et väliskeskkond hetkel on meie jaoks kõige keerulisem monomaandus, võib-olla siis on kõige keerulisemas olukorras teise maailmasõja järel ja see tähendab Eesti jaoks siis konkreetselt seda, et majandus areneb Eesti panga riskistsenaariumi kohaselt. Me näeme oodatust väiksemat välisnõudlust ja samamoodi on jätkuvalt üsna karmid ettevõtete rahastamistingimused. Positiivse poole pealt, mida võib kindlasti ära märkida, on langevad intressimäärad ja alanevad toormehinnad, mis mõjutavad positiivselt ostujõudu. Sellise väliskeskkonna rahastamistingimuste taustal meenutas Andres Suti veel kord Eesti Panga sügisprognoosi 2008 2010. Me arvame, et Eesti majanduslangus järgmine aasta on suurusjärgus 4,8 protsenti ja me näeme, et SKP võiks taas muutuda positiivseks. 2010. aastal. Finantskriisi tõttu on suurenenud likviidsusprobleemid kõikjal maailmas. Eestis tegutsevad pangad on keskpanga hinnangul aga suutnud tagada piisava likviidsuse ka heitlik omas turuolukorras. Andres Suti sõnul on seal kaks peamist põhjust. Esiteks testipanga varasemad otsused, likviidsus ja kapitalipuhvreid suurendada on end õigustanud ja teiseks, Rootsi riigi tugi oma finantsstabiilsuse toetamiseks oli õige aegne ja vajalik ka Eesti pangandussüsteemi stabiilsuse tagamisel. Nii nagu likviidsuse ka on kasvanud ka laenamise riskid, samuti ei suurene Eestis järgmisel kahel aastal laenumaht. Ja samamoodi me arvame, et viivislaenude maht kasvab, see tipptase võiks jõuda siis kuhugi viie protsendi kanti järgneval aastal laenuportfellist ja me arvame, et laenukahjumid võivad ulatuda siis umbes kahe protsendini laenuportfellist. 2010. aastal peaks viivislaenude maht hakkama tasapisi vähenema. Tuleviku osas valitseb praegu erakordselt suur määramatus. Meie hinnangul sellise ühiskondade mahu juures suudavad pangad katta prognoositavad laenukahjumid järgnevatel aastatel kasumi arvelt. Me ei näe, nagu seda riski hetkel. Pankadel võiks olla probleeme kapitaliseeritusega. Eesti Panga president Andres Lipstok märkis, et oluline on tagada finantssüsteemi tõrgeteta toimimine ka edaspidi. Kõige olulisem majanduspoliitiline eesmärk, ütles Lipstok, on euro. Praeguste prognooside alusel võib päris julgelt öelda, et kuskil 2010. aasta keskel võiks inflatsioonikriteeriumi täitmine tõenäone olla. Ma tahaksin toonitada kindlasti ja et siin ei tohi mitte mingil juhul aru saada sellest, et nüüd tänu sellisele majanduslangusele maailmas tuleks euro iseenesest ei tule ka inflatsioon, kriteeriumi täitmine ei tule iseenesest, ei ole võimalik, niimoodi istume laua taga ja ootame ja vaatame ka numbrid ja siis ühel heal päeval plõks ja nüüd on meil kriteerium täis ei ole nii, ka inflatsioonikriteeriumi täitmise jaoks peavad kõik väga kõvasti panustama väga igal juhul olema valmis selleks, et kõikvõimalike täiendavate üllatuste vastu ise, mida reaalsemalt käituda, mitte lihtsalt oodata, et vaadata, mis nüüd saab. Kõrgemast majanduspoliitikast igapäevase elujärje juurde rahvastikuministri büroos esitleti täna uuringut perede elu järjest viimase viie aasta jooksul ning Tõnu Karjatse käis kuulamas. Uuring kinnitas, et perede heaolu ja elu Need on viimase viie aastaga kasvanud. Nii näiteks on sissetulekud kasvanud pea 50 protsenti. Suurenenud on ka kulutused toiduainetele ja vabale ajale. Koostanud professor Ene-Margit Tiit kinnitab, et peredel praegust majandussurutist karta ei tuleks. Kui majanduskasvu me võime käsitleda kui, kui mööda treppi aste-astmelt ülespoole minekut 2003 elulaad paranes, vaat neli paranes ja nii edasi, siis kui toimub väga tõsine majanduslangus, siis tuleb sedasama treppi mööda alla minna, aga ka ikka üks aste korraga. Nii et ma arvan, et selle asemel, et olla kohutavas paanikas, et me oleme nüüd kuristiku põhjas, mõtle meelde, selle asemel, et elada 2000 seitsmendad päästa tasemel. Me elame 2006. päästa tasemel ja tuletame meelde, kuidas me siis toime tulla. Muidugi probleem on nende leibkondade ega kus kaotatakse töö, see on vaieldamatult probleem. Loodame, et seda töö puudustega massiliselt ei tule ja ilmselt isegi niisugustes peredes, kus töötajaid ei ole, on mitmesuguste riiklike võmmide abil toime tuldud. Isegi praegune uuring näitab, et näljas ei ole ükski pere olnud toidud tarbimine ühesuguse struktuuriga olnud nii madalal elujärjel kui kõrgel elujärjel olevatel peredel. Rahvastikuminister Urve Palo peab oluliseks perepoliitikas, mingeid tagasiminekuid ei oleks. Pigem tuleks muuta perepoliitika paindlikumaks, näiteks võimaldada lapsevanemal töötada ka lapse hüvitise saamise ajal. Praeguse negatiivse riigieelarve tingimustes aga peredele midagi konkreetset lubada ei saa. Urve Palo. Ma ei saa praegu lubada midagi sellepärast, et valitsus teeb otsuseid konsensuse alusel ja arutab seda koos, et ma väga loodan jaanuaris me laiemalt vaatame pere poliitilist aspekti, sest et siis on olemas veel üks uuring perede teemal meid. Aga On, ma väga loodan, et ka praegune valitsus tõstab pered kõrgemale ja esimene samm on see, ta ei vähenda olemasolevaid toetusi. Suure majanduse juurde tagasi rahvusvahelise valuutafondi delegatsioon lõpetas oma visiidi Eestis. Delegatsioon vaagis Eesti majanduse hetkeolukorda sel teemal. Mall Mälberg. Delegatsiooni juhi Francis Ekrosvadovski hinnangul aitab Eestil üleilmsete ja sisemajanduse pingetega toime tulla meie poliitiline ja struktuurne raamistik. Eesti majandusele on ohtliku perioodi jaoks mitu olulist külge, eelkõige on selleks valuutakomitee süsteemile tuginev fikseeritud vahetuskurss. See aitab ohjeldada hinnaootusi, mis omakorda alandab inflatsiooni märkimis. Täpselt samuti osutas Rosvadovski aastatega kogunenud fiskaalpuhvritele, mis on Eestile tähtis nüüd, mil langus lükkab eelarve defitsiiti. Kas teil on need puhvrid, tähendab seda, et Eesti valitsus ei ole sunnitud minema rahaturgudele laenama ajal mil tingimused on ebasoodsad. Ka panganduses on senine ettenägelik poliitika end ära tasunud, kuna pankadel endil on märkimis järgselt raha puhvreid ja Eesti pangad kuuluvad pea täies ulatuses Põhjamaade pangagruppidesse mida omakorda toetavad nende riikide stabilisatsiooniprogrammid. Veel osutada Dowski meie töö ja kaubaturu paindlikkusele, mis aitab majanduskasvu sujuvalt taastada. Kõige suurem poliitiline väljakutse Eesti jaoks on riigieelarve. Kõige olulisem on, et valitsus hoiaks kokku kulusid ja saaks eelarve kontrolli alla. Tuleva aasta eelarvepuudujääk võib valuutafondi hinnangul ületada kolm protsenti SKP-st, mis lähiajal ei kujuta endast riski, kuna viimaste aastate ülejääkidega on kogunenud piisavalt reserve, kuid pikemas perspektiivis praegune eelarve positsioon siiski jätkusuutlik. See võib edasi lükata euro kasutuselevõtu ja sellest oleks kahju just nüüd, mil inflatsioon lõpuks alaneb ja euroga ühinemise võimalused muutuvad reaalsemaks, ütles Francis sekrasvadovski. Sedasama teemat jätkavad ka välisuudised Indrek Kiisler. Rahvusvaheline Valuuta. Daphunud ei välista, et praegune ülemaailmne majanduskriis võib jääda pikalt venima ning tuua sotsiaalseid rahutusi, kui valitsused kiiresti midagi otsustavat ette ei võta. Kui valitsused majanduse ergutamiseks jõulisi meetmeid ei rakenda, ei pruugi majanduse uus tõus alata 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses, teatas rahvusvahelise valuutafondi tegevdirektor Dominic Strauss. JAAN Valuutafond soovitab valitsustel kulutada kaks protsenti maailma sisemajanduse koguproduktist ehk ligikaudu 1,2 triljonit dollarit ülemaailmse surutise ohu ärahoidmiseks. Strauscand Ta märkis, et kui finantssüsteeme ei panda teenima kõigi huve vaid kasu saab üksnes väike eliit, siis võib tulla sotsiaalseid rahutusi paljudes riikides arenenud maades. Samuti võib Hiina majanduskasvu aeglustumine muu maailma mõjul seal kaasa tuua rahvarahutusi, nagu neid on viimasel ajal esinenud Kreekas, teatas valuutafondi juht. Tootmine on enneolematult vähenenud ja mitmed poliitikameetmed on osutunud ebaefektiivseteks. Meil tuleb väga kiiresti tegutseda, taastada finants ja majandusstabiilsus. Neuropeaminister miilodjukanovitš andis täna Pariisis Prantsusmaa presidendile Nicolas Sarkozyle üle taotluse liitumiseks Euroopa Liiduga. Montenegro samm õhutab arvatavasti ka Albaaniasse. Te peate esitama lähikuudel sooviavalduse Euroopa Liitu astumiseks. Montenegro valitsus otsustas ametlikku liitumissoovi esitada eelmisel neljapäeval. Anovitšiia Sarkozy kohtumisel osales ka Euroopa Liidu Komisjoni laienemisvolinik Olli Reen. Sammu astudes seob Montenegro ennast liitumisprotsessi ja ühtse Euroopa rajamisega, teatas valitsuse pressiesindaja. Ühesõnaga ütles eelmisel nädalal Oslos, et Montenegro on teinud reformide osas küll suuri edusamme, kuid riigil on liitumiseks ees veel pikk tee. 2006. aastal Serbiast lahku löönud 680000 elanikuga Montenegro sõlmis 2007. aastal Euroopa Liiduga stabilisatsiooni ja assotsiatsioonileppe. Iirimaa idaosas Prei linnas panid kurjategijad ühes hotellis toime relvastatud röövi käigus võeti pantvangi hulk inimesi, teiste seas ka Iiri Euroopa asjade minister Dick Rush. Pantvangid avastati hiljem nelja viga tegemata, vahendas BBC. Kurjategijad lahkusid autoga sündmuskohalt seni teadmata rahasummaga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis ministeeriumidele kooskõlastamiseks energiamajanduse riikliku arengukava ja elektrimajanduse riikliku arengukava eelnõud koos rakenduskavadega majanduse arengukava aastani 2020 olulisema osana, et täiesti elektri tootmiseni rehitamist lähema kümne-viieteistkümne aasta jooksul laiendades elektri ja soojuse koostootmise 300 megavatini renoveerida täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega 600 megavatti, suurendades tuulikute võimsust kuni 900 megavatini koos vajalike reservvõimsustega. Arengukava annab suunar ja ta 2023.-ks aastaks Eestisse ka tuuma jaa. Ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012.-ks. Energiamajanduse arengukava seob omavahel, et elektrimajanduse arengukava, põlevkivi kasutamise riikliku arengukava, energiasäästu sihtprogrammi ja teised energeetika arengut suunavad dokumendid, nii kannab suunaga soojamajanduse arengukava taastuvenergia tegevuskava loomiseks. Tallinna linnavalitsus tegi täna politseile avalduse sissetungimiseks linnavalitsuse hoonesse ööl vastu seitsmendat detsembrit. Videosalvestised näitavad, et kaks tundmatut, umbes 35 40 aastast meest käisid hoone mitmel korrusel ning sisenesid ühte kuuenda korruse kabinetti. Samal korrusel asub kaar päeva varem pistisekahtlusega vahi alla võetud abilinnapea, endise nõuniku Ivo Parbuse kabinet kuid linna esindajad ei soovinud täpsustada, millisesse kabinetti sissetungijad sisenesid. Gadjatega soonest või sealt kabinetist on midagi ära viidud või hoopis juurde toodud. Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel käisid Tallinna linnavalitsuse ruumides kaitsepolitsei ütlejad. Prokuratuuri pressiesindaja sõnul tegid kaitsepolitsei töötajad ööl vastu seitsmendat detsembrit linnavalitsuse hoones eritoiminguid, milleks oli taotletud vastavalt seadusele kohtu luba. Ametlikult kinnitamata andmetel teostasid Kaitsepolitsei töötajad linnavalitsuse ruumides menetlustoiminguid abilinnapea nõuniku Ivo Parbuse süüasja raames. KAPO-st öeldi täna kommentaariks, et kuna mis operatsiooniga, mis sisaldab riigisaladusega seonduvat informatsiooni, siis nemad juhtunut rohkem ei kommenteeri. Linnapea Edgar Savisaar on väljendanud kahtlust selle üle, kas ikkagi on tegemist KAPO töötajatega, sest kõik asjaolud on väga kahtlased ja segasid. Aga Tallinna linnavalitsus pidi ka täna vormistama paranduse järgmise aasta eelarve juurde, kus pannakse paika kas kultuurikatla või linnateatri taastamine. Küsisin abilinnapea Kaia Jäppinen, mida otsustati. Linnavalitsus on tõepoolest seda teemat arutanud ja midagi teha ei ole sellises majandussituatsioonis, kus me tänasel päeval oleme ja tegemist on nii mahukate investeeringutega, kus me kokku räägime ikkagi 600-st miljonist kroonist mis on pool 2009. aasta investeeringute kogusummast linna eelarves siis tuli see raske otsus teha ja ikkagi oluliselt arvestades interneti hääletaja eelistust otsustas siis linnavalitsus teha ettepanek lisada kultuurikatlale kolmandaks lugemiseks linna eelarvest 40 miljonit krooni, et siis alustada investeeringute 2009. aastal. Mis nende investeeringute eest nüüd 2009 toimuma hakkab? Nii nagu me teame, siis on kultuurikatlahoones vaja kõigepealt loomulikult saada lahti, sellest aspektist on vaja parandada põhikonstruktsioonid, katus, küttesüsteem renoveerida. Ja loomulikult alustame siis kohe ka projekteerimisega, et siis juba ruumiprogrammiga edasi minna. Soomaa koostöökogu tähistas täna Soomaa rahvuspargi asutamise viieteistkümnendat sünnipäeva kuid praeguseks on kujunenud olukord, kus Soomaa rahvuspark küll eksisteerib, kuid keegi ei tea, kellele ta tulevikus kuuluma peaks. Sellest nüüd Piret rist. Soomaa rahvuspark moodustati kaheksandal detsembril 1993. aastal ja tema kogupindalaks on 390 ruutkilomeetrit Soomaa rahvuspargi staatuse nõrga viimase kolme aastaga muutunud enam ei ole rahvuspargi direktori, ametikohtagi ja kogu juhtimine koondunud riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu Viljandi regiooni alla. Kõrtsi türa maal töötab küll külastuskeskus ja sealt saab ka ekskursioone tellida. Täna koostöökogule ettekande teinud looduskaitsekeskuse Pärnu Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste märkis, et kuna Eestis läheb järgmisel aastal muutmisele 35 looduskaitseseadust, toob see kaasa selle, et alates esimesest veebruarist 2009 lakkab tegutsemast riiklik looduskaitsekeskus. Seega pole siis ühtegi riiklikku organisatsiooni, kes koordineerib looduskaitset alalist tööd Soomaa rahvuspargis. Sellepärast ongi praegu kõige olulisem välja töötada Euroopa põlislooduse kaitse, see tähendab panpargi sertifikaaditaotlus ja ühineda panpargi kaitsealadega jätkab Enn Vilbaste. Tegelikult on praeguse pan margi sertifikaadi taotlemine on esitanud oma nõuded meile ja, ja, ja kui me soovime seda sertifikaati saada siia, millest on ka ettevõtjad huvitatud, siis, siis me peame lihtsalt strateegiaid asjad valmis saama. Ja kuna rahvusparki piiridega tegelikult ei lõpe see huvigrupp, siis siis tulebki arvestada väljaspool olevaid inimesi. Soomaal turismiettevõtlusega tegelev Aivar Ruukeli leiab, et tegelikult pole Soomaa kui sihtkohana vahet, kes seda tutvustavad, kas kaitseala töötajad või ettevõtjad. Oluline on sõnum sellest, kuidas Soomad tutvustatakse, jätkab Aivar Ruukeli. Sellest vaatevinklist tundub, et olukord on hea, et ega tegelikult Sooma nagu imidž või Sooma selline omapära, et see ei erine ütleme, ettevõtete sõnumis ja siis kaitsele inimeste sõnumis. Soomaa koostöökogu, kes tänab rahvuspargi viieteistkümnendat sünnipäeva tähistas, otsustas pöörduda üheksa kohaliku omavalitsuse poole, mis asuvad Soomaa territooriumil, et moodustada ühine sihtasutus, mis toetab looduskaitsealase töö jätkamist Soomaa rahvuspargis. Ilmateade ütleb, et eelnev esimehel öösel vähese ja vahelduva pilvisusega ja sademeteta puhub kagu ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neljast miinus üheksa, Kagu-Eestis kuni miinus 11-ga kraadini, saartel null kuni miinus kolm kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, mõnel pool võib sadada vähest lund. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus üks kuni miinus viis, saartel kuni pluss üks kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.