Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime me lemmikloomade tervisest, kuidas aru saada, kas ja mis loomal viga on, kuidas lemmiku tervist ise hinnata ja kas külmad ilmad mõjutavad kuidagi ka loomadega käitumist ja tervist. Saates on meil täna külas loomaarst Tiina Toomet. Oodatud on teie küsimused praegu näiteks meil foorumisse või siis avanaga saate ajal telefoninumbriga 611 40 40 ja veel tunni lõpupoole teeme juttu kultuurisündmustest nagu näiteks. Eesti laul aga Oscarid ja tuleb meile ajal portaalist menu, Kerttu Kaldoja, neist tema niisuguseid teemad täna minu nimi, Krista taim ja head kuulamist. Nii ma tean, et tänase teema juurde, milleks on siis lemmikloomad ja nende tervis nende eest hoolitsemine ja mul on hea meel tervitada täna saates loomaarstina dometitele. Tere. Alustame sellest, et kas külmad ilmad ka kuidagi loomadele mõjuvad, inimesed panevad ennast paksult riide, istuvad toas, söövad rohkem, kas loomad käituvad ka kuidagi teisiti. Ja kui ma oma koera pealt vaatan, minul olime lühikarvaline, selliste paljaste keppjalgadega Boston terjer, siis on tema igatahes läheb ainult küll täiesti kohustuslikule, väga-väga väikesele ringile ja siba brutotuppa tagasi, ehkki ma panen talle mantli selga, aga aga noh, on selgelt tema kehakeelest näha. See ilm ei ole üldse tema jaoks, aga kassid ja kassidega on niimoodi, et kas on ikkagi noh, ongi soojamaa loom ja kui me mõtleme kas ja ajaloopojale, eks ole ju. Et kassikohustus olekski ahju pääl nurus? Me nagu ei tohiks üldse mõeldagi, et see vaene kass peaks oma elu veetma kusagil tuulises kuurinurgas, mida nad kahjuks osad paraku teevad. Et noh, ma arvan, et kassi silmis oleks ideaalne elu selline, tean et päev otsa siis ei ahju peal nurru või siis nüüd on juba ilus päike päikeselaigus, ma vaatan, kuidas mõlemad loomad armastavad päikeselaike otsida toas ja siis öösel minna, teha kiire jaht, sellepärast et noh, see on liikumine ja siis ta ei külmeta ja, ja noh, eks see adrenaliin võtab ka oma osa, et ta külma ei tunne. Ja siis ruttu tuppa tagasi, nii et ma arvan, et see oleks kassi ideaalne elu, aga kuna kõik ei ela ideaalset elu, siis noh, näiteks kassi rääkida siis mida nad kipuvad tegema, lähevad autode alla sooja? Ma küll ei tea, ausalt öeldes, kuidas need sinna mootorisse pääsevad, aga ma olen neid juhtumeid küll kuulnud, et ikka igal juhul tuleb auto läbi kukutada nagu käima panna ja ja ratav rattakoopas on need olnud ja et noh, eks nad otsivad ikka seda, kus natuke soojem oleks ja suuremad koerad. Kas on ka mõned sellised, kes armastavad ja, ja mul on olnud ka siin tuttavaid ja minu nii-öelda patsiente, kes patsiendi omanikke, kes ütlevad, et no tee mis tahad, et lumehangest ära ei tule ja tehtud on korralik soojustatud kuut, aga lihtsalt lamab lumehanges ja need siis on sellised tõesti pikakarvalised müüdiibetimastsifi või bernhardiin taolised koerad? No eks oleneb siis tõust loomad, kes ongi mõeldud karjakoerteks ja väljas olema ja teised, siis on natukene sellised hellemad, kes on hea meelega toas ja, aga nende õue korda koha pealt muidugi peaks panema südamele, sellepärast et mõnikord inimene võib-olla ei adu seda, et väljas on külmaks läinud ja, ja mis on nende puhul nagu tähtis on tõesti see, et, et oleks kuut või noh, tuule vari, et ega see külm iseenesest ei ole nii hirmus, aga, aga kui ei ole tuulevarju kusagile minna, noh, ütleme ideaalne kujutanud juba ongi selline, kus on esik tuba? Jah, et siis ongi ukse ees on veel mingisugune palakas tuul sisse ei puhuks. Teine asi, et ei oleks niiske. Et parim allapanu oleks ikkagi põhk naerda pärast ka hein, again kipub tolm oma sellepärast, et kõikvõimalikud kasukad ja kaltsud kipuvad ka niiskeks minema ja niiskeks jäämagi ja et vesi ei külmuks, see võib olla selline asi, mille peale üldse ei tule oma, panin talle vett, aga tegelikult külmub võib-olla tunni ajaga ära ja koer peabki jääd lakkuma ja võiks anda sooja toitu, toit võiks olla soojendatud või krõbinat peale sooja vett panna ja ja noh, toitaks rasvasem, et nad saaksid rohkem energiat. Aga mis haigused hakkavad kimbutama neid loomi, kes ongi sellised õuekoerad? Sellise külmaga ja halbade halbade tingimustega tunnis? Ma arvan, et enamus õuekoeri on siiski ütleme suhteliselt tublid tugevad, aga, aga millele võib-olla tahaks rõhku pöörata, on, on see, et kui meil on vanem koer, kellel on liigesehaigus et siis muidugi külmaga ja eriti niiskusega need võimenduvad ja, ja väga raske on midagi ette võtta, kui koer on harjunud maas lamama võid talle igasuguseid mati alla panna, ta keeldub sinna minemast, aga, aga muidugi, see on probleemiks, sellepärast et noh, nii nagu inimeste pigi. Et inimene, kellel liigesehaigus siin Eestis ja siis kolib paariks kuuks Tenerifele ja on kõik nagu pühitud, nii et et see, ma arvan, on, on asi, mida võiks nagu natuke märgata ja vaadata too koerte juurde uuesti tagasi, nendega tuleb jalutamas käia ja kes on käinud väljasse, teab, et vahel tuleb koer vast üks tõstab käpakese ja justkui käed või käpad külmem. On see tõsi, no tundub tõesti, et nad külmetavad ja ega ma nüüd täpselt ei tea, aga ma kunagi lugesin jaapanlaste tehtud uurimust, kus kirjutati, et koerte käpapadjad ei tunne külma. Et need sarnanevad pingviini jalgadega midagi taolist, et seal on selline väga eriline selline rasvapolster ehitus. Aga muidugi, kui ma vaatan oma postan telerit, siis tema seda uurimust ei usu. Isegi kui ma talle ette loeksin, ta tõesti ja need väiksed koerad lühikarvased tõstavad kehtivale jalgu. Ma ise mõtlesin nüüd, et see võib olla niimoodi, et need käpad ja tõesti väga ei tunne, sest noh, kui me mõtleme kelgukoerte teleHaskidele ja vala muttidele, kes ikkagi veavadki pikkadel distantsidel kelk väga suures külmased, siis nad ikkagi ilmselt jalatallad või noh, tegelikult koeri, asu tallale, koer on varvulkõndija. Et nüüd varbad ongi ikkagi kaitstud külma eest, aga aga need koerad, kellel ei ole aluskarva nagu Bostongeelteri red, kohe algabki selline suhteliselt paljas säär et siis neil hakkab külm ülevalt poolt ja sellepärast, et võib-olla see padjakene ei olegi nii külmakartlik jalg ise noh, piltlikult öeldes, et kui meil oleksid soojad, madalad vildid, aga üleval kapronsukad noh, eks me hakkaks ka ikkagi ilmselt tammuma ja meil hakkaks külm. Nii et kui on selline õhema karvaline koer, siis teda tuleks kuidagi riide panna, enne kui välja. No mina küll neid päris õhema garaaži tõesti soovitan panna ja enda koerale panen ka, et just sellepärast, et nad tulevad ju soojast toast, et võib-olla kui ta elas kogu aeg mingis suhteliselt jahedas, aga nad tulevad ju väga soojast toast, lähevad välja, temperatuuri vahe on väga suur. Noh, selge on ka see, et kui me paneme neile riided selga, et siis sellise noh, praegu on 10 kraadi, see pole nii hull. Me ei ole lihtsalt harjunud, et vanasti olid ju 25 kraadised talved ka. Et siis nad ei taha pikalt olla isikule riided seljas. Lihtsalt teevad oma hädad ära ja kui me tahame, siis liikumine peab olema energiline Oidinimlasem koera õue, siis Lüdisid seal ukse taga tuppa tulla, et, et kui me tahame jalutada, siis nagu energiline kõnd. Aga, aga no ma arvan, et sellise siledakarvalise koeraga MISA külma ilmaga mingeid tundi pool isegi on selline, sõltub koerast, kuidas keegi harjunud on, et see on selline nibin-nabin. Kas sellised ilmad põhjustavad ka loomadele ülekaalu? Selles mõttes, et liikumist on vähe, toas hoitakse neid ja süüa antakse ja eks hea meelega söövad kõik Novim. Võib-olla selliste ilmade süüks ma ei saa panna, eks talv või selline halb ilm, mida kahjuks Eestis on väga palju. Et see põhjustab, et noh, ma näen jälle oma patsientide hulgas, et suvel, kui ollakse maal, koerad saavad palju joosta, saavad ujuda, siis tuleb jälle ilus vorm ja siis on jälle linna tulek ja ja tõesti, võib-olla selliseid pikemaid jalutuskäike on aega teha ainult nädalavahetustel ja süüa antakse sama palju, et see on viga. Söögist peaks siis kohe vähemaks võtma. Ma seda ei tehta, seda ei tehta. Aga kuidas sa võtad? Ta ju jääb ju vaatama sinna, et tahaks nagu veel, aga kas ta jää vaatama, kui te annate kaks krõbinat rohkem ikka tahaks, veel. Ei loe neid krõbinaid, mina arvan, et koera ja kassi jaoks on tähtis rutiin, et ta saab sellele oma kellaajal. Kas te annate piis krõbinat või 10 krõbinat? No kas veel saab enam-vähem ükshaaval? No mis see koer teeb ja läinud ongi, ega ta ei loe seda kogust, eks ole, mis ta saanud on, seesama lugu, nende kordaksin hommikul harjunud mingisugust kohvikoort võileibu ja ma ei tea, mida saama, et mul on väga raske öelda inimestele, et lõpetage ära, et nii ei asjad ei käi. Et mida ma öelda saan, ütlevad, ärge andke pasteedi või Levalge, ainult andke ainult leib, eks ole, kehti väike tükk, et rituaal jääb alles ja mis on toodud tähtis koerale tema igapäevane hetk omanikuga omanikule ilmselt täpselt sama tähtis, ehkki ta ei tunnista, võib-olla seda. Aga et see ei oleks nii ebatervislik, see rituaal, me kipume olema oma lemmikutega ebatervislikuks. No me oleme ikkagi jõudnud täielikku heaoluühiskonda, sellepärast et mul on vahel nagu veider kuulata Ta kahte juttu kõrvalt, et kuidas Eestis on nii palju inimesi, kes ei saa korralikult süüa ja täisväärtusliku süüa ja siis on hulk loomi ja me räägime sellest ja igalt poolt internetist tuleb, kuidas loomad on ülekaalulised ja kuidas need tervisehädad tulevad sellest, et on ülekaalulised vahel tundunud osta koeratoitu vähem ja osta mingit muud asja ja pane toidupangakasti. Et kas ei saaks teda kuidagi tasakaalustada, et heaoluühiskonna haigused kimbutavad meie loomi. Kas need ongi need peamised haigused, mis tegelikult on ja millega tullakse? Nojah, jälle niimoodi ei saa öelda, sellepärast et koeralt koertele kassidele ikkagi on ka väga palju kasvajaid ja ega keegi ju täpselt ei tea, kust ja miks nad tulevad, et kui me ütleksime, et kasvavad, tulevad heaolust, siis me ilmselt ei räägiks nagu tõtt ja see, see ei ole, see ei ole adekvaatne, nii et, et noh, kahjuks on kassalisi haiguseid palju. Jah, et ütleme niimoodi, et elu on muutunud, kui ma 27 aastat tagasi alustasin, siis Me maadlesime nakkushaigustega. Nüüd me neid õnneks tõi, praktiliselt ei näe, vaktsineerimised on väga hästi toiminud. Aga nüüd on meil uued hädad ja muidugi loomade eluiga on lihtsalt nii palju pikem, et ka see, mida tehingud, süüdistatakse huvi küll ühiskond on saastunud, küll toit on halvet, kes enne nägi, et vot kassidele neerupuudulikkus kassid elanudki, nii kaua rebane Viisäravee auto olla, eks ole, ju nüüd on lihtsalt nende eluiga nii palju pikem, et me näeme ka neid keriaatrilisi haigusi, eks ole, loomadel. Kuulge, aga kui nüüd vaadata selle koha pealt, et vaat, on loom, keda armastatakse, hoitakse, kuidas teda hoida võimalikult tervena, kui ei ole kaasa sündinud mõnda haigust või häda, et hoida tema dieeti, hoidjadena? Vaim ergas? No võib-olla alustame sellest, et võtame võimalikult terve looma, et seal on ka praegu väga oluline debatt, et tõuaretusega mindud natuke üle piiri, mida armsam, seda haigem, noh, mul on endal nisuninal Boston Terre, nüüd ma tean, millest ma räägin. Et katsuks nagu vaadata, et nina oleks natuke pikem ja taksikire ei oleks nii hirmus pikk ja ja et noh, selliseid asju, et tasub olla natukene uurimistööd teha enesekoer koera või kassi võtmist, Neson hinnalised kassid, kellel on hingamisprobleemid, silmaprobleemid, et, et seal võib-olla minu meelest see kõige tähtsam asi, millest alustama peab ja siis muidugi edasi vaktsineerimised ussid, tõrje, välisparasiitide tõrje ja tõesti nagu selline mõistusega toitmine. Et mina ei ole kindlasti see, kes ütleb nüüd, et õige on anda toiganda konservi või õige on anda kodutoitu, sellepärast et kõik variandid on võimalikud. Ma isiklikult oma loomadele andnud kuivtoitu, sest et loomaarst mul on vähe aega keeta ja küpsetada ja seal on kõik, ma tean, et mu loomad saavad sealt selle, mis mis nad vajavad, natuke tuleb seda pakki ka vaadata, et see oleks tasakaalustatud ja täisväärtuslik toit ja liikumine ja mitte ainult koertel, kassidel seepärast, et ülekaalulist me näemegi kasside puhul. Noh, selge on see, et linnatingimusest nad tuleb kastreerida. Aga ekse kastreerimine muudab nad ikkagi natuke naisemaks. Elus ei olegi peale toidu suurt mõnusid rohkem ja omanik heast südamest toidab ka tüüpiline situatsioon, omanik läheb kööki, kas tuleb, nõub? Jaa, jaa. Inimene interpreteerib seda niimoodi, et tahab süüa, tegelikult hakkas tähelepanu, tegelikult võiks selle toidupala asemel taga hoopis natukene mängida, assidega jalutama minna, on see mõistlik? Tähendab, ma mõtlen keti otsas, tähendab, kui on võimalik harjutada siis ja talle meeldib ja inimestel on piisavalt kannatust ja aega ja ta alustab seda varakult, siis miks mitte jah, võib jalutada küll. Aga muidugi on, ma arvan, et kassi jaoks on nagu tähtsam see, et tal oleks selliste ikkagi natukene sellist mängu, mis, mis tema jahiinstinkti rahuldaks. Ta luurata, kuskiltki kätte saada, krabada püüda, et see on see ja noh, tegelikult hästi palju on internetis neid selliseid kohti, kus saab vaadata, kuidas nimetatakse nagu kassi elukeskkonna rikastamiseks, et kui meil on mingid riiulid või või no ma ei tea, mis iganes meie kodudisain lubab mingi toru kuskil, kus ta, kas saab vahepeal sisse minna, välja minna, et see tegelikult teeb nende elu nii palju vinga, Marbi tühjad karbid muidugi ja no meie peres on kohvrid, alatised, Yorkad kohvrit pakkima, siis esimene asi, mis on, kohvris on, kas seda nad kipuvad olema, aga öelge, kui tihti peab andma loomadele ussirohtu? Tubane ja selles suhtes on selline nii-öelda lõppkokkuleppele ühemõtteliselt enam-vähem loomaarsti vaja, lekiga sõltub hästi palju maadest, et kuskil kusagil lõunamaades, kus parasiite rohkem, lihtsalt tihedamini, aga no ütleme selline laias laastus meie soovitus on kutsikale kord kuus kuni kuuenda elukuuni või siis kassipojale ja täiskasvanud koerale või kassile. Samas muidugi kond, täiesti tubane kass siis tal nagu see nagu taas nakatumisohtu nagu üliväike täiesti Subasele ma võib-olla siis täiskasvanuna annaksin ühe korra aastas enne enne vaktsineerimist ja vaktsineerida ka tänapäeval ei pea enam iga-aastane vanasti, vaid võib teha juba üle kahe aasta osasid vaktsiine üle kolme aasta. Samas koerte, selle katku, sele, elektroskleroosi ja kennelköhavaktsiin ei peaks tegema. Iga-aastane vaktsineerimine on muutunud ka hästi selliseks individuaalseks nagu rätsepatöö. Me peame igat looma eraldi vaatama, mitte ei ole nii, et kutsume kõik korraga kampaania korras vaktsineerima. Kas on ka siin näha seda, et inimesed ei taha oma looma vaktsineerida, arvates, et kuidagi nõrgemaks inimeste või koera ja kassiomanikule, siis ma näen seda vähem. No võib-olla ka sellepärast, et need, kes meile tulevad, nüüd juba tulevad vaktsineerivad. Et need ei ole väga palju, kes ütlevad, et ma ei soovi. No võib-olla kui loeks mingeid foorumeid, aga ma nüüd jälle ei loe. Vanasti ma lugesin, ma ei ole lugenud, noh, seal ilmselt kohtaks seda vaktsineerimisvastasust ja ja see teeb mind väga kurvaks, sellepärast, et noh, ma ei räägi üldse inimeste olulistest haigustest, milleks, millest on võitu saadud tänu vaktsiinidele, aga ka Eestis võtame siis loomade, inimeste ühise haigusi, mis on väga ohtlik marutaud. Siis see on ainult tänu vaktsineerimisele kaotatud siit, nii esialgu, sest noh, meil on ikkagi idapiir ja ta võib uuesti tulla. Aga see on nii suur asi, et noh, tegelikult inimesed ei adu seda, mis see tähendab, et meil ei ole marutaudis, on väga suur asi absoluutselt. Ja nüüd ma vaatan, et meil on tulnud juba foorumisse küsimusi, võtame siit paar tükki, enne kui kuuleme veel ühe muusikapala märts seltsimaja ehituses ja seejärel oleme ka telefonid, aga niimoodi küsimused Helle kirjutab, milles tekivad koeral kõhugaasid, toit on küll vastavalt soovitustele. Siis võib-olla see konkreetne toit sellele koerale ei pruugi sobida. Et, et loomad on nii individuaalsed, et mina prooviksin midagi muud, noh ütleme, kui see koer on kui toidu peal, et siis võib olla näiteks läheks vähehaaval üle mingile kanariisile keedetud kannaleriisile katsetaks sellega või vastupidi, kui ta saab kodutoitu, prooviks mingisugust kuivtoit, konservid, mis on mõeldud õrna seedimisega loomale. Tähtis on see, et ühelttoidule üleminek ei saa toimuda niimoodi päevapealt. Et täna oli see homme on teine, et me peame nagu mingisuguse kolme kuni viie päeva jooksul vähehaaval hakkama uut toitu lisama. Aga väga palju kõhuhädasid loomadel tulebki sellest, et see konkreetne toit sellele loomale ei sobi, mitte sel toidul endal midagi viga oleks. Aga kas meil on toiduvalik, kuid mis on nii kauplustes kui ka veterinaarkliinikutes, on need head või on neil nagu ka mingi vahe, et see, mis müüakse kauplustes, et see ei ole nii hea kui see, mis on, no ütleme niimoodi, et need, mis on lemmikloomapoes, et neid ma julgen küll soovitada täitsa nagu kindla südamega supermarketi toit ei ole tavaliselt sama kvaliteetne? No see on nagu loogiline, et kui üks asi maksab ikkagi kordades vähem kui teine, siis on selge, et sinna midagi vähem on, tutvusin on vähem panustatud ja, ja ta ei ole, ta ei ole nii hea. Ma teinekord toon seda näidet võib-olla naisterahvastele, mõistetav, et et kui peseme pead, poes on poniga, siis teeb pea puhtaks, ega midagi hullu juhtu, juuksed välja ei kuku, värvi muuda suhteliselt, kõik on hästi. Aga ikka meile meeldib osta salongišampooni ja meile tundub, et see on parem ja ilmselt ongi natuke parem. Aga kas see nüüd silmnähtavalt on nii et, et selles mõttes ma ei saa öelda, et niisugust supermarketi toitu ei tohi anda. Aga kui meil on selline tervisega, kui ta selleks tervisetundlik loom, siis ma ikkagi pigem vaataksin sinna loomakliiniku või, või lemmikloomapoe poole ja küsib, et kas joob talvel hästi vähe, kuidas teda rohkem jooma panna? No kas on üldse väga raske midagi rohkem tegema panna, võib-olla peaks katsuma, aru saada, miks ta joob vähem, kas tema toit on nagu täpselt sama? Sellepärast, et, et võib-olla on omanike lihtsalt annabki talvel märga toitu konservi või mingid selle, ET ta saab oma selle vedeliku sealt kätte. Kas ta on näiteks õues käiv kass ja Tammadiaal, aku Brunud või mis iganes, nii et, et kui seal nagu igatalvine nii-öelda, no mitte probleem, aga küsimused et siis peaks natukene nagu analüüsima, mis seal on ja muidugi oleks ka huvitav teada, et kas ta pissib ka vähem, seepärast pissib sama palju, järelikult tal on mingisugune joogiallikas. Nii et, et see ei ole kindlasti seotud lihtsalt nagu talvega. Võib-olla, kui ainult tõesti jälle, kui seal õues käiv kass, kes kes suvel tohutult liigub ja temaga veevajadus on tänu sellele suurem, see on nüüd spekulatsioon, ausalt öeldes, aga, aga ma arvan, et see ole talvega seotud, seal peab otsima nagu mingeid muid seoseid. Niimoodi Mati küsib, et koer on hakanud kratsima üle keha ja parasiite pole, nahk on nende kohtade pealt roosakas, kus ta siis kratsib ja koer on nii toas kui ka õues, kardame, et äkki on kärntõbi õues, nuusib ja kraabib metsloomade jälgi, mida teha, millega määrida koera tõuganud tšau-tšau ja isa on saksa lambakoer? Oi kui huvitav kombinatsioon, kahjuks mõlemad on küll need selliseid tõudki söövad ka allergikud olla, nii et seal kusagil nagu kolmanda diferentsiaal diagnoosina võib ka mingisugune allergia olla, aga tõesti noh, Eiki omanik ütleb, et parasiidid on välistatud, siis samas ta ise ütleb, et äkki rebaste kärntõbine parasiidid ei ole päriselt välistatud. Ma igal juhul soovitaks teha korraliku parasiiditõrje rebaste kärntõve rohtusid, küll saab tõesti ainult loomakliinikust, et peab ikkagi pöörduma loomaarsti poole. Mida ma ütleks üleüldse kõikide kratsivate loomade omanikele, et ehkki inimesed ei usu või ei taha uskuda, et nende loom on kusagil kirbu saanud, siis kirpu saada on tohutult lihtne. Ja see on üks kõige tüüpilisemad koera, sügeluse ja kassisügeluse põhjuseid. Esimese asjana, mida mina alati teeks, oleks kirbutõrje ja korralik, mitte nii, et korra panen mingit rohtu, vaid teeks ikkagi selline noh, teatud regulaarsusega mingi aeg ja siis läheks diagnostikaga edasi, sest tõesti igasugused allergiad, toidu ja tolmuallergia on ka võimalikud. Niimoodi mari küsib, kas koerte epilepsia ravis on mingeid uudiseid? Seitse aastat tagasi koma koeral väike puudel, see diagnoositi, sain teada, et neid hooge neil kestavad, nad siis pooleteist kuni poolteist kuni kaks pool tundi kuidagi leevendada ei ole võimalik? Ei, kindlasti oli epilepsiat võimalik ka seitse aastat tagasi leevendada. Epilepsia ravi on olnud olemas kogu aeg. Siin on nüüd selline lugu, et kõigepealt tuleb epilepsia diagnoosida, et on, on väga pikk nimekiri haigustest, mis põhjustavad veel krampe ja mida ravitakse hoopis teistmoodi kui seda klassikalist epilepsiat. Ja kui nüüd on epilepsia diagnoos pandud, siis tõesti kaasneb eluaegne krampidevastane ravi. See on täiesti olemas, see on täiesti toimiv. Ma ei tea, kas ma tohin kolleegidele reklaami teha, aga igatahes Loomakliinik eri vet Tartus maaülikooli loomakliinikut, pöörduse, sealsete neuroloogide poole ja te saate kindlasti abi. Kas loomadel esineb ka vaimuhaigust? Esineb aga Mil kujul siis või, või kuidas see võib väljenduda. Koer käitub kas halvasti, kohe paneme kodus diagnoosi, kaebane, aga mingil hetkel võime panna küll. Minul on väga armas sõber Kerstis Excel, kes on eesti soost üks kuulsamaid loomade käitumise asjatundjad ja elab ja töötab Austraalias. Armastab öelda, et kui arvatakse inimeste hulgast 20-l protsendil on mingid teatud hälbed siis miks me arvame, et loomadel on teistmoodi, mitte ainult kordel vaid ka hobustele, fotokoidile, kellel iganes. Ja, ja tõesti on koeri, kelle puhul inimene noh, kasvatab teda täiesti nii, nagu peab, ta ei tee vigu ja see loom ikkagi käib tupp täiesti noh, kuidas öelda arulagedalt. Ja ta ei tee seda mitte sellepärast, et ta on paha koer või teda võimu võtta või, või ta kiusab meid vaid sellepärast, et talongi nii-öelda närviimpulsid peas sassis ja neid loomi tuleb ravida ja see ei ole mitte enam nii väga haruldane, et loomadel kasutatakse nii antidepressante kui ka ärevusmaa suruvaid ravimid. Siis teate, et ma teen ettepaneku, et me ei kuulegi praegu lugu, vaid a'la kohe telefoni 611 40 40 on telefoninumber, millele helistades saate siis esitada küsimusi. Täna meil saates külas loome doktor Tiina Toomet ning esimene helistaja liinil Hallo, kuuleme Teide. Keerake raadio enne veel vaiksemaks, sest muidu tekib kajaja. Ei kuule, meie teedia pelga meiega raske. Mul on küsimus selline, et mul on tubane kass, diabeetik ja söödame tähendab posita konserve. See on niimoodi, et muidu on kõik puhas. Et kolm protsenti on siis toitu erinevalt konservid, kana ja, ja loomaliha ja, ja põdraliha ja mis seal siis veel kana kana ka? Jah. Et aga mind huvitab see, et need seitse protsenti on vedeliku ja tema tõesti ei joo vett. Et et kas siis tõesti ongi see normaalne, teine asi on, küsimus on see, miks on Eestis kadunud ära nüüd posita konservid seal nendest kauplustest, et mis selle põhjus on, mina tellin neid Lätist. Aitäh nii alustame siis joon. Et kas see, kas, kui see, kas muidu pissib normaalselt, et tema uriini kogus on normaalne, siis ma arvan, et ei ole väga mõtet muretseda ja kui ta ei olegi kunagi olnud väga suur vee jooja kass. Et ta ongi nendest konservidest oma oma veekoguse kätte saanud, kui teile nagu tundub, et ta vanasti ikkagi jõi ja nüüd ei jõua, ei taha, siis võib-olla peaks teda ikkagi meelitama, jooma, teinekord kassidele meeldib voolav vesi minu käest näiteks joob ainult kraanist või siis panna natukene seda konservivedelik kui vee sisse, et seal oleks mingisugune maitse. Ma, ma arvan, et selle koha pealt, et kas ta joob vähe või palju, on raske siin telefoni teel öelda, et te peaksite oma kassi raviarstiga seda arutama. Sellepärast et kui ta ikkagi job vähese, tähendab teda seda, et aga peetustuma ja see võiks olla nagu avalduda ka tema mingitesse analüüsi tulemustest. Et kui tal on see suhkruhaigus ilusti kontrolli all ja, ja, ja teie raviarst ei näe põhjust muretsemiseks, siis mina ka ei muretseks. Mis puutub nüüd posita Monservidesse, siis tõesti ei oska teile öelda, sest et noh, meie kliinikus neid kunagi müügil ei ole olnud ja ma isegi ei tea, kes on nende maaletooja. Niimoodi võtame järgmise helistaja alla, kuuleme teid. Tere hommikust, öelge palun, et minul on üks küsimus niisuguse haiguse nagu tegineratiivne mölopaatia osas. Et mind huvitab, et kas selle haiguse noh, niisugusel ravimisel on nüüd mingisuguseid edusamme olnud, siis kui minu koer selle diagnoosi sai, siis, siis mulle öeldi, et haigus on ravimatu ja lõpeb igal juhul surmaga. Ja mind muidugi huvitab ka see, et kuna minul oli tõupaberitega koer, siis et kas nüüd näiteks meie kennelliit on ka midagi ette võtnud ja kui palju nüüd neid generatiivse möopaatia diagnoosiga loomi jõuab või koeri jõuab? Aitäh minu juurde ei jõua ühtegi, sellepärast et mina tegelikult igapäevaselt tegelen põhiliselt nahahaigustega plussis kutsikakooli ja koerte käitumise asjadega. Nii et jälle sellele küsimusele. Ilmselt oskaks vastata doktor Ranno viit, no kes töötab Erivetis ja kes minu teada on ka kennelliidu aretustoimkonna liige või tervise-ga seotud toimkonna, ilmselt ma ei ole täpselt kindel. Nii et seetõttu ma nüüd nüüd sellele küsimusele kahjuks täiesti vastuse võlgu. Niimoodi võtame järgmise. Hallo olete otse-eetris ja keerake raadio vaiksemaks. Vikerraadio. Ja teate, keerake raadio natukene vaiksemaks, muidu ma olen sunnitud kõne katkestama. Õlu ja nii olete Pauli. Aitäh tõenäoliselt midagi teda seal kõrvas häirib. Mõistlik oleks minna loomaarsti juurde, seal saabotoskoobiga sinna kõrva vaadata, et kuidas jagaks mõlemad kõrvaja oleks õues käiv kass, siis ma kahtlustaks siin kõrvalesta, mis on kassidel hästi levinud. Aga kui ta, kui ta on tubane ja kui kõrvad on täitsa puhtad, sügab ainult ühte kõrva, siis tõesti olla nii, et sinna algas midagi sattunud. Või teinekord kassidele tekib kõrva selline niinimetatud vaigukivi, et vaik jääb, selline kõva vaigutükk jääb sinna kõrva põhja ja see neid häirib ja nad üritavad seda välja kraapida, raputa nii, et arstilkäik oleks mõistlik. Ta ise seda kuidagi torkima ei, kindlasti mitte. Niimoodi, järgmine helistaja kuuleme teid. Toit ei taha ja teine küsimus on selline, et kas need koera ja kastid kuivtoidud eriti just koeral põhjustavad ka kusekivi, ideid või muid kuseteede haigusi. Aitäh, ma vastan teie küsimuse enne, sest seal on kiirem ja lihtsam, et kuivtoidud iseenesest kindlasti ei põhjusta. Ja võin sellepärast kindlalt öelda, et minu mõlemad loomad on söönud elu toitu ja, ja kusekividest ei ole nende puhul üldse juttugi olnud, et võivad mingit konkreetset toidud mingil konkreetsel loomal põhjustada, juhul kui selle toidu mineraalainete sisaldus ei vasta selle koera või kassi vajadustele. Mis puutub sellesse, et kas ei taha süüa, siis ma pigem vaataksin selle kassi üle, kas tema istutuse põhjus ei ole mõne terviseprobleem. Et see ei ole päris normaalne kask keeldub igasugustest, et igasugusest toidust. Et, et võib-olla, et ta küll ühte toitu mingil hetkel ma ei tea, mis põhjusel küll ei taha. Samas ma ütlen, et mul on kogemus sellega, et mina olen söötnud ühte sama toitu aastaid. Aga kui loom nagu ootamatult, keeldub toidust ja me peame hakkama sööma paluma, siis see ei ole päris õige asi, et sellega tuleks tegeleda. Niimoodi võtame lima, selliste hallo kuuleme teid. Meil on kaheksa, üheksa aastane, oskab omamoodi ja ilmselt mingi sakslase segu koer. Ja alati on rõõmsalt väljas käinud hommikul õhtul oma kindel rutiin, väljas käia, meeldib liikuda, meeldib täna hommikul läks välja. Ei taha käia, täitsa nagu üleni kange, siuke hästi õnnetu, seisab ukse ees ja ei, ei taha minna jooksma üldse. Aitäh esimesena tuleks meelde mingisugune ägenenud liigesehaigus, et tihtipeale vanematele loomadele inimesed ei pruugi märgata, et nendel loomadel on liigesed haiged. Võib-olla tõuseb natuke kangemalt üles, aga, aga ei pruugi ka. Ja nüüd äkki selle äkilise külma ja külmaga, siis võib see ägeneda ja nüüd ongi nii valus, et ei saagi liikuma. Aga muidugi, see on nüüd väga nii-öelda telefoni teel umbes pandud diagnoos. Ma sind telefoni teel diagnoosi, mis sugugi ei armasta, see võib tähendada hoopis midagi muud, see võib tähendada mingit sisehaigust, midagi, mis, mis, mis teda häirib, et tal on valus, tal on ebamugav. Nii et alati, kui meil loom tunneb ennast nii halvasti, et me näeme, et paha olla, noh mitte nii, et on natuke õnnetum, iga inimene peaks tundma oma looma. Et ta tunneks ära selle hetke, et nüüd on aeg minna arsti juurde. Et no ma ei tea, emasel koeral võib olla emakapõletik, isasel koeral mingisugune isaste suguelundite probleeme, midagi maoga, midagi, mis iganes ja miks need asjad tunduvad. Ja see, et loomad väga sageli üsna kaua varjavad oma haigust. Et kui seal, kus inimene juba ammu hädaldaksid, rõõmul siit valutab, on, mul ei ole isu ja mul natuke sees keerab siis nemad võib-olla nädal aega vait ja siis, kui on asi väga hull, siis näitavad nälja. Igal juhul ütleks teile seda kõigile, et pigem minna nagu hetk varem arsti juurde, kui tahan, ma vaatan homme, et äkki äkki on parem, aga loom on ikka juba väga õnnelik. Meil on õnnetute loomade kohta küsimusi tulnud üksjagu palju, ma kardan, et kõigile neile täna vastata ta kahjuks ei jõua. Lihtsalt Tiina Toomet peab minema tööle, et seda ei saa siia jääda pikemalt ja teised saated tulevad ka peale. Ehk siis kuuled, ma loodan, et need, kes meil need kirjutasite, foorumisse, küsimused, saate oma küsimustele vastused. Ma palun, et Tiina Toomet vastaks neile foorumis. Nii et viimane asi veel, et kuidas ja mida lugeda, kui teil on lemmikloomet hakkaksite oma looma mõistma paremini, kas on meil Eestis head kirjandust selle kohta, et et ma loeks enne, kui ma hakkan üldse looma võtma, et ma saaks teada, mis ta on, kuidas temaga käituda ja kuidas teda lugeda? Jah, ma isegi tuleb mul praegu kohe ette kaks eesti autorit, et üks on aiva oblikas. Mul ei tule praegu see pealkiri täpselt meelde, aga küll autori järgi leiate üles ja teine on Urve Lageda raamatuid, nüüd on äsja üsna üsna hiljuti ilmunud, et hakkasin oma raamatuid reklaamima, sest nüüd vist ei ole müügil. Läheme nüüd on juba üsna ammu-ammu ilmunud, aga, aga ma arvan, et viimase ajakirjandusest on näiteks need ja tegelikult noh, on ka tõlgitud kirjandust, aga muidugi, mida ma üldse soovitan, on, on see, et ma ei saa seda koera käituvat öelda, kes mulle ei meeldi üldse. Mehhiklane, palun vabandust, mul ei tule praegu keegi. Siis ärge seda tõena võtke. Need need, neid raamatuid on ka ilmunud, aga see ei ole üldse, need ei ole üldse üldse koerasõbralikud ega head. Noh, Alzheimer pole midagi. Peamine on see, et me mõistaks oma loome, tegeleks temaga, et ta ei ole lihtsalt üks asine nurgas, mille võime ära visata, kui meil enam ei meeldi, kindlasti jah, ma väga tänan saatesse tulemast, Tiina Toomet ja kõigile loomaomanikele siis südame peale, et vaadake, jälgige neid ja kujundab, et midagi on kahtlane, siis minge näidake arstile, et ise ka ju, kui on midagi viga, siis ikka leiame arsti juurde, tee üles, et tehke samaga oma loomadega ja nüüd siis lubatud laulil simmalt. Pealkirjaga märts on täna esimene märts. Lumikellukesed näiteks saanud olnud modell endaga rahul, temal kõikjal. Garderoobis kohtab Talvaid viimaseid trenne. Laeda. Raskeid ilmaolusid ei tanuna jälgida kõige kindlam jalaväe Talort hundi jaoks ei oma mingit tähtsust ta vormi ülikonda, Kreenholmi manufaktuuri. Kõik närvilised direvad Guilin, Kergaar, Alibaba, seljad rahvusvärvides nädala ajaga kaasas käivad vulkaanid keelde, seljas peade jalal koer. Selline lõbus ja tore laul siis Airi Ojametsa esituses hunt käib hallis, nüüd aga need teemad, mis meid peaks või võiks televiisorite ette tuua, saates külas Kerttu Kaldoja portaalist menu ja mis on need need sündmused, mille puhul võiks istuda rahulikult toas, vaadata televiisorit, sest õues on külm ja televiisorist on, mida vaadata. Tere hommikust, täna on tõesti selles mõttes erakordne päev, et ei soovita, ma teen minna kuskile võtke külma pead, istuge toas, vaadake televiisorit ja tegelikult tulemused, nii põnev nädalavahetus, meil on kaks väga suurt võistlust, ma arvan, ma julgen öelda, et Eesti kohalikul maastiku siis suur muusikalahing eesti laulu näol ja pärast seda kohe juba siis üle suure lombi ja meedik, kas filmikunsti auhindu jagatakse. Aga alustame siis kodumaad praegu, et räägime eesti laulust natuke, sest tõepoolest laupäeval, kolmandal märtsil selgub siis tänavune Eesti laulu võitja, kes maikuus juba sõidab Portugali esindama meid eurovisioonile, mis pole ju ka sugugi vähem tähtis. Ja eestilaul on selles mõttes seekord juba ka natukene erakorda teie õhtut ikkagi nagu pikendada seal teleka ees siis ETV alustab küll oma ülekandega Saku suurhallis kell 19 30. Aga juba kella viiest võitude teha lahti arvutid ja vaadake, suurt ülekanne toppis ERR-i portaalist, kus siis koostöös raadio kahega tuleb selline suur eriülekanne alustab ta teadlikult kaks ja pool tundi enne tele-eetrit juba, et inimesed saaksid jälgida, et mis seal Saku Suurhallis ikkagi toimub, et tuleb nagu lava tagant, et te ei tehta mitte ennem laulude laulda ära laule ei laulda ära. Küll aga oleme me just seal lava taga, garderoobides. Vaatame, kuidas siis lauljad valmistuvad. Meil on eraldi selle jaoks sinna ehitatud stuudio, kus käivad külalised, möödunud aastate võitjad, tead, eksperdid, muusikud, kes räägivad kõike, mida nad asjast arvavad. Saalis saame ringi käia, juba vaadata, mida rahvas arvab asjast. Ja loomulikult saate ajal on ka green room keset saali, kus saab siis juba vaadata, mida lauljad, kes on äkki lavalt juba maha tulnud, mida nemad asja kohta ütlevad. Ega vahetult pärast mahatulekut saame me nendega korraks juttu teha. Ja pärast seda, kui lõpeb ära telesaade võitlejad välja kuulutatud, toimub sealsamas Saku Suurhallis ka pressikonverents, mida on siis samuti tegelikult võimalik veebis vaadata. Et kaks paralleelset suurt ülekannet proovige siis korraga käima. Ja kuni poole 12-ni saab Eesti laulu siis veebis vähemalt nautida teles siis veidi vähem Nonii, aga need Oscarid? See on põnev, see on juba kergiga, mõnda filme on inimesed juba näinud, teavad öelda, et meeldis, meeldis, ei meeldinud. Kristega on nagu on, ja Oscarid, see on alati see kõige ärevam asi. Eesti aja järgi olles öösel jagatakse, et siis peab kaua üleval olema. Kahjuks ükski Eesti telekanal meil seekord ei näita Oscareid. Aga võib ju loota, et sel aastal tehakse ka ajalugu, sellepärast et tegelikult maailmas kõige rohkem Oscareid võitnud filme kolm ja nemad ka igaüks teenisid 11 Oscarit. Meid ei suuda Jackiga mõne välja mõeldud, mis võiks olla selline teadsama, teadsin küll, aga need, kes hakkavad küsima virvarr pihta, et, et ei tule praegu ühtegi neil sind kohe aidata, et 11 Oscarit on võitnud 1960. aastal selline film nagu pennnöör. Ja siis üheksakümnendatel loomulikult tegi ilma Titanic, mis no näed see midagi, mida igaüks on ikka näinud ja veidi hiljem, 2004. aastal oli ka Sõrmuste isand üks nendest filmidest kuninga tagasitulek, siis mis võitis samuti 11 Oscarit. Ja tänavu võiks ju ajalugu mõnes mõttes korduda seepärast, et, et selline film nagu vee puudutus, millest me nüüd ka eelmine kord eelmine nädal siin rääkisime, see film kandideerib 13-le Oscarile. Tegemist siis oli sellise muinasjutulise loo meenutab seda raamatut amfiibinimene, mis ilmus kunagi maalt ja merelt sarjas. Tõsine, ta on muudetud, aga kõik see idee on ikkagi sama, et on kuskil keegi mees, kes suudab vee all hingata ja nii edasi ja nii edasi. Ja tema suutis ka väga palju muud. Aga jääte, vot sellest ei saagi aru, kas see on nagu selline müstiline lugu iseenesest nagu inimhinge loomusest ja ilusti on see ikkagi pigem armastuslugu ja see on väga selline mitmetahuline ja kaunis vaatamine. Ma olen selle kohta kuulnud, et selle tugev Poolas on just see, et ta on peaosatäitja naine ja ta on nagu mitte sedasi, et ilus, terve ja kes purustab rusikaga seinu, vaid et nagu tumm-tumm naine ja salli hokinstelt täiesti suurepärase rolli, et ka tuumanaise kujuna mängib Ta ääretult kaunilt välja selle nii enda traagilise loo kui ka selle kauni armastusloo, samamoodi teine peategelane, see v koletis, siis ütleme nii, et tema ju samuti on tuum, et kumbki peategelastest ei räägi, küll aga rullub seal sellega lahti selline väga ilus ja südamlik lugu. Et vaatame, kuidas seal läheb, et olen täiesti veendunud, et mõned Oscarita siiski endaga kaasa viib. Mina seda filmi ei ole näinud, küll aga filme, kas oli kolm reklaam tak ja kolm reklaamtahvlit linna servas, see film kandideerib seitsmele Oscarile. Samuti väga-väga suur ja kindlasti ennustatakse sellele ka nii mõndagi ka siis ka just parim film või äkki ka parim peaosatäitja, mina annaks talle parim stsenaarium. Näitlejad olid ka head, kõik oli hea, aga samas tekst oli väga hea. Või oli hästi tõlgitud, võib-olla on ka see No ilmselt peabki originaal siiski hea olema, et sa saaks ikka head riike sellest teha, vahel võib juhtuda nii, et originaal on heaga, tõlke suudate teha sellised õhtut palju sagedamini, just aga sellesama kolme reklaamtahvli ja Vee puudutuse vahele jääb suur film, tangeork, mis kandideerib kaheksale Oscarile ja mis siis räägib Dankerki nimelisest ajastusse või sellest perioodist sõja ajal, kus siis jäid noormehed sinna tange ehkki lõksu ja mis nendest sai? Ja mina, kui ma ei saa öelda, et sõjafilmid oleks minu lemmikžanr, aga tangerk oli täiesti film, kust ma tulin ikkagi kinost ära ja Ma pean kaks tundi ei rääkinud sõnagi, tähendab väga sellise sügava mulje ja seal filmis ei ole mitte ühtegi lahingustseeni. Kedagi põhimõtteliselt maha ei lasta, ei, tapeta taga ei aeta, aga samas on ta niivõrd mõjusa nii sügav ja noh täiesti omamoodi sõjafilm. Et juba sellepärast soovitan seda vaadata. Et väga selline. Meeltesse söödi, ma julgen öelda, et väga mõjus. Need on head filmid, kui sa tuled kinost ära ja ei taha kohe mitte midagi muud vaadata, tükk aega mõtled selle peale, et sa mõtledki selle peale, samas sa ei tule sealt mingisuguse ängistav või rusuva meeleoluga, aga lihtsalt see paneb sind mingil määral asjadele järele mõtlema. Aga kellele need sina hoiad pöialt, kui neid kolme vaadata? Sa oled kõike näinud, kartsin, ma olen kõiki näinud ja ma kartsin, et sa seda minult küsitluses tegelikult parima filmi kategoorias kandideerib filme veel. Üllatuslikuna näiteks üks õudusfilm, Get Out, seekord õudusfilm. Aga, aga neid on veel, aga millele mina hoian pöialt? Oh, ma ei teagi, tegelikult on ju ka süngeim tund on, millest me oleme rääkinud tarkuste aura, mis räägib hoopis Churchilli, et ja tema panusest sellesse samasse tangergi aegsesse Inglismaale ja et vot see on nagu film, mis minule ka jättis sügava mulje, et ma arvan, et ma nagu võitlengi Vee puudutuse süngeima tunniva. Et need on nagu filmid, millele mina kindlasti pöialt hoian ja samamoodi näiteks nais peakõrvalosa Oscarit. Mina nagu väga loodan, et selle võidab Alisson Jenny filmi eest, Aythonia, mis siis räägib toonia haadingust, tuntud iluuisutajaid. No sa viisid, ma mõtlen sellele, et ma ei ole neid filme näinud, aga ma tahaks juba näha. Ja absoluutselt sellepärast, et sa tekitasid huvi ja ma usun, et ka meil kuulajates. Nii et kes ei ole näinud, siis seadke sammud kinno, vaadake ära ja pühapäeval vastu esmaspäeva ööl vastu esmaspäeva juba selgub, et vaadake ERR-i kultuuriportaalis öö läbi, meil on toimetaja tööl, kes kõik uudised järjest toob reaalajas ja pildid samuti, et uurige ja hoidke silma peal. Aitäh, Kerttu Kaldoja. Tänaseks on saade läbi minu nime Krista taim, ma tänan teid kuulamast ja saadet jääb lõpetama Anželle operanduaardi, kes on siis Itaalia muusik ja tema kohta on öeldud, et ta on barokkrokkmuusik. Kuulake ise, lugu räägib siis piljardimängijast.