Vikerraadio. Tere, head kuulajad, algab huvitaja tänasest saatest räägime me kahest põnevast lugude kogumise aktsioonist. Ühe on ellu kutsunud muinsuskaitseamet, teise Eesti kirjandusmuuseum üks kutsub üles noori koguma oma kodukoha pärandi, rikaste paikade lugusid, teine aga koolipärimuste koolinalju. Mida täpsemalt ja kuidas, sellest räägivad tänase saatekülalised kogukonna uuri ja muinsuskaitseameti avalike suhete juht Malle Lippus ja folklorist Reet Hiiemäe Eesti kirjandusmuuseumist. Ja informatsiooni mõlema aktsiooni kohta leiab ka meie kodulehekülje pealt seal lingid, millele siis klikates saate otseühenduse lehekülgedega, kus Annaktsiooni kohtroikyers järel Risto järv kirjandusmuuseumist räägib meile vanasõnast mees on pea, naine, kael selle taustast ja erinevatest variantidest ning pärimusmuusikat, soovitab ja valib täna Kätlin Mägi. Kuuleme ka ühte tema valitud lugu ning selgitus selle juurde. Niisugused on teemad minu nime Krista taim ja head kuulamist. Euroopa. Kultuuripärandiaasta. Niimoodi käimas on Euroopa kultuuripärandi aasta ja käimas on ka kaks kogumisaktsiooni, tegelikult on neid rohkemgi, kindlasti tuleb veel juurde, aga tänases saates kahest räägime üks neist kutsub üles koguma oma kodukoha pärandi, rikaste paikade lugusid ja on üleskutse siis muinsuskaitseametilt pärandi tegijat leida. Ja teine on konkursi konkurss vaid kogumisaktsioon, kus siis otsitakse koolipärimust ja selle eestvedajaks Eesti kirjandusmuuseum täna saates külas muinsuskaitseameti avalike suhete juht Madli Lippus, tere. Tervist ja Tartu stuudios folklorist Reet Hiiemäe Eesti kirjandusmuuseumis. Tere. Tere. Tere. Ma alustan võib-olla siit endale kõrval lähemast inimesest ehk siis Madli lipusest ja, ja sellest päranditegijate konkursist. Ole hea, Madli, 23. aprillini, noored saavad saata, kuidas märgata ja leida Neid paiku ja lugusid, mida te ootate? No meie üles ka selles mõttes on võimalikult lihtne, et me tõesti tahame sellega panna inimesi märkama neid isegi mitte ainult pärandipaiku, vaid üldse pärandit, mis meid igapäevaselt ümbritseb. Et see võib olla kasvõi sinu maja esiuks või vanaema, vana kohvitass või või tõesti, kas või mingisugune maja lähedal olev kivihunnik, mis võib olla lähemal uurimisel, selgub, et on kas mõni vana hoone või, või maapiirkondades võib-olla ka linnus ase et lihtsalt just panna seda rääkima nende kohta lugusid. Et mulle endale on alati meeldinud see lugude rääkimine, sellepärast et see tekitab kuidagi lähema kontakti selle objektiga paremini meelde, et miks ta üldse selline on, kuidas ta selliseks sai, kas näiteks keegi sinu sugulastest või varem majas elanud inimesed on sellega seotud, et kuidagi muudab selle ajaloo meile omasemaks, et tõesti, et see, et kuigi me nimetame seda konkursiks, siis konkurss on suunatud kooliõpilastele, et siis see ei ole selles mõttes niisugune nagu võib-olla Ta meie mõistes tavapärane konkurss, kus me ootame uurimistööd või mingisugust, väga selgelt ettekannet, vaid ta tõesti, me tahame, et noored rääkiksid lugu nii nagu endale neile kõige rohkem meeldib seda rääkida, aga see peab olema tõelugu natukene võib-olla ka võib-olla ma siin liialdustele üles ei kutsuks, aga ta kindlasti võimelised fantaasiat või sellist meie jaoks on just kõige kõige olulisem selle puhul see huvi, et on näha, et, et inimesed on hakanud teema kuidagi või siis tegelikult on mõeldud kas inimestele või siis Pedele klassidele. Et need on nagu ennast kuidagi see asi kaasa tõmmanud. Et noh, minu poolest võib see sisaldada ka sellist nagu edasiarendust, ütleme sellest nagu faktidest. Aga Ta kindlasti jah võiks, võiks just selle nii-öelda koha või objekti mõtestamisega tegeleda praeguses kontekstis ja kasutada võib selleks hernevaid sobivaid meediume. Et video minu poolest tehke laul, kirjutage luuletus, et Soomes on sellist konkurssi juba aastaid tegelikult läbi viidud ja kõige naljakam või ägedam formaat, mis mulle silma jäi, on see, et tehti Instagrami konto, kus igatseda pilti kirjeldati. Hashtag idest tehtud haikudega. Et noh, tõesti minu poolest tehke tehke mis tahate, aga vaadake lahtiste silmadega ümber, mis ringi, et mis teie ümber on ja kuidas teiega kõnelema hakkab, Erika peavad olema reaalsed objektid. Nad võiksid olla reaalsed objektid küll, jah. Selles mõttes jah, või noh, et, et nad peavad olema reaalsed objektid, aga nad võiksid olla, kas nad võivad olla kas hooned või mingid väiksemad esemed, et selles mõttes. Aga jah, me seekord tahaksime tegeleda selles mõttes ainelise pärandiga millegagi, mida päriselt saab katsuda või näha. Põnev, aga veel kraad põnevam on see, kus on oodatud sellised asjad, mida võib-olla käega katsuda päris ei saa. Reet Hiiemäe, Eesti kirjandusmuuseumist, teie kogumisaktsioon, koolipärimus 2018. Milliseid lugusid teie ootate ja mis on juba ka tulnud seal samamoodi noortele? Jonatan just nii, ja nagu juba vihjatud, et meil on siis põhifookus vaimne pärand. Et meid huvitab, mida need õpilased mõtlevad, tunnevad, mida nad kardavad, kuidas nad ennast kaitsevad, mida nad mängivad, mis neid naerma ajab. Et sellised jah, just nimelt lood. Te olete ka varasematel aastatel ju neid kogunud erinevaid koolinalju ja kõik. Öelge, kas on ka aastatega midagi muutunud, et kui võrrelda 20 aasta taguseid noor ja siis eelmise aasta saagist tulnud lugusid? No mõned hirmud just ja sellised kaitseviisid on kindlasti sellised sadu või isegi tuhandeid aastaid vanad. Aga mõned sellised uued aktuaalset tegelased on näiteks uskumus olendite hulgas ja muidugi ka naljadest või siis üldse naljaliikides näiteks praeguse hiti domeenid, millest veel siis 10 20 aastat tagasi ei olnud nagu keegi uneski näinud, mis see nüüd on, see mul nagu praegu ka ütleme, juhe läks kokku. Meem on selline pildiline kujutis, kusjuures on sõnum ja see võib parodeerida mingit varasemat kujutist, näiteks mingisuguseid võib-olla filmidest tuntud karaktereid, kellele siis pantaks, pandakse suhu sellised võib-olla ajakajalised uued sõnad. Ja tihtilugu ongi see selline tabamatu mõistmismoment, mis kas tuleb või ei tule. Ja selle koha pealt võib küll öelda, et praeguse põlvkonna folkloor on osalt nii ajastuomane põlvkonna omane et isegi siis mina, kes ma ei olegi nii vana inimene, vajan kaadrilki, et aru saada kõikidest nende naljakas nüanssidest. Ja näiteks ka vastustes, mis nüüd on tulnud juba sellele koolipärimuse üleskutsele, siis õpilased ütlevad, et me kasutamegi vahetevahel enda slängi niimoodi, et õpetajad ei saa aru. Meil oli kunagi bee veel koolis, mul tuleb meelde. Tõsi, sellest said kõik aru, peaaegu vist mul tulla, aga kasutati sellist asja, see oli väga ammu, seda enam ei ole tänapäeval tõenäoliselt bee keelest ei ole juttu olnud, aga näiteks tänapäeva õpilased lustivad 11 vahel paluks tõlget. See on siis selline nüanss, et ei tehta lihtsalt nalja, vaid röstimine on selline noh, natuke võib-olla pahatahtliku tooniga naljategemine siis inglisekeelsest sõnast pärit. See väljend. Selge, ja nüüd te ootate siis, et lapsed paneks kirja, naljad, lood hirmu ja õudusjutud ja saadaks kirjandusmuuseumis ja kui palju neid juba on tulnud, neid saab saata mai keskpaigani. Jah no see avalik, kui ametlike algus oli siis 24. veebruaril, nüüd alles äsja, aga detsembris oli juba selline pilootfaas, kus me vaatasime, kuidas üldse nagu jooksma hakkab ja selle käigus tulid juba umbes 300 täidetud ankeeti ja nüüd selle vahepeal rajaga riburada tulnud veel sind juba üle 300 lisaks. Nii et, et ilmselgelt on meid avastatud jääd, vastamine käib. Võib-olla mõned. Kas ma küsin veel, kas on ka mingi ankeet, mis tuleb täita või lihtsalt saadan oma loo? Kuidas nüüd jällegi, see on muutunud võrreldes varasemate aktsioonidega, et kõik on ju internetis. Kui varasematel kordadel meil ikkagi laekusid paberil käsikirjalised, enamasti need vastused. Et siis on praegu käputäis selliseid vastajaid, kes on paberil saatnud, et seda saab vastata ja siis internetis olemas seebile folklooripunkt ee kaldkriips k p ehk siis koolipärimus ja seal on selline onlain, vastamisvorm, kus võib ära täita, siis lõpus saad, et saadan, ja ongi ta minu laua peal ja ma näengi reaala ja kuidas need laekuvad, nii et vahel ongi niimoodi, et ühe minuti jooksul tuleb 30 uus uut vastust. Päris palju teate, ma teen sellise ettepaneku, et kuulame siin vahepeal loo rätsep Racinalt, laulavad siis Mari Kalkun, Tuuligi pardoshik ja Ramo Teder ning seejärel ma palun teil mõlemal tuua välja põnevamad lood, mis te olete ise kuulnud. Niisiis, kas siis laste poolt saadetuna või siis made lipused, mida te olete majadesti objektidest kuuluda, mis on sellised, et võtavad ohkama või siis panevad inspiratsiooni tööle ja pärast seda järgmist laulu räägikski nendest lugudest annaks väikese inspiratsiooni. Aitäh piidrel kaasokaadi. Puunia Itaalia kireb siiralt Kui sirgest saidi vaadake, eiras. Ka siiralt. Kask säilate reviga tiramsetav, siis sa ja kallilt. Niimoodi ja Tartu stuudios on meil riid meie Hiiemäe, Eesti kirjandusmuuseumist, Tallinnas, aga kogukonooria, muinsuskaitseameti avalike suhete juht poisina palusin teil kummalgi natukene mõelda nüüd põnevatele lugudele, mis on teie lauale sattunud Reet Hiiemäe ja modellipused, millised on olnud need lootsis, mis on nagu majadest asjadest rääkinud? Ma paluksin Reet Hiiemäe teile esimesena nüüd alustada ja, ja tuua välja mõned, kas siis põnevamad või kummalisemad naljad ja jutud, mida lapsed on rääkinud. Juba võib-olla kõigepealt paar sellist ajakajalist nalja, mis on just aktuaalse sellise praeguse ajaeluga seotud. Et näiteks üks on see, et on jätkuvalt gripihooaeg, et kuidas siis ära tunda, et millal on siis inimesel gripp ja millal on seagripp. Oskate nina, tegelikult pean vastu. Ja siis niimoodi, et kui on tavaline gripp, siis köhib kui on seagripp, siis rühib. Või siis teine teema, jällegi aktuaalne see pensiisi, bensiiniaktsiisi tõusmine. Ja siin on siis klassikalisse blondiini-anekdoodi vormis ja pandud, aga samas ma ütleks, et siin ei olegi midagi nagu naerda, et blondiine asjast aru, et ausalt öeldes ka ülejäänud inimesed aru ei saa, et kuidas siis nüüd on juhtunud, kui on bensiinipaak paisuma hakanud, räägib üks blondiin teisele. Enne mahtus bensupaaki 60 euro eest kütust, aga nüüd juba 72 euro eest. Et seda märkab arvatavasti iga inimene, paagid paisuvad. Aga võib-olla veel, te küsisite, et mis on nagu sellist noh, just praegusel ajal uut, võrreldes varasemate paarikümne aasta taguste vastustega, et needsamad siis filmidest pärit igasugused tegelased on saabunud meie juurde ja võib-olla ka siis mõned sellised uuemad pühad. Ja huvitav on see, et need uskumus olendid, keda siis lapsed näevad näiteks õudusfilmidest, et nad tihtil, kui mõtlevad nende ülepärastele hulka aega, näiteks ühes vastus ongi niimoodi. Et üks 10. klassi õpilane ütleb, et mina kardan pimedust, madusid ja õudusfilme ja kui ma vaatan mõnda õudusfilmi, siis kardan ma neid tegelasi veel ka aega. Ja sellepärast kardan ka pimedust. Et see on väga huvitav niimoodi psühholoogiliselt, et kuidas see film siis poeb meile naha vahele ja hakkab nii-öelda oma elu elama, et me hakkamegi lõpuks nägema ja kartma neid olendeid, kes seal filmis siis tegelikult välja mõeldud tegutsevad otsis. Kuidas on lood noortel ebausuga, ma mäletan oma kooliaega jälle nagu vanainimesi selles siis ikka oli sedasi, et sülitati üle vasaku õla ja musta kassiga olid probleemid. No nüüd ka ebausk on olemas küll, kuid seda võib nii nimetada, et sellised nelja lehega ristikhein toob head ja viie lehega sireliõis tuleb ära süüa ja siis läheb hästi ja sellised hästi standardsed ja klassikalised must kass läheb üle teed, siis läheb halvasti ja kui jõuad kolm korda sülitasid, ikka ei lähe halvasti, et need on jätkuvalt olemas. Aga tundub, et need ei ole nagu see selline põhifookus. Et rohkem pakuvad huvi ikkagi sellised seletamatut kogemused ja see on võib-olla natuke, ma peaksin ütlema ka selle kohta, et mis koolipärimus täpsemalt on. Et selle nimetuse koolipärimuse oleme me kasutusele põhiliselt sellepärast, et väga palju seda folkloori on seotud kooliga, et on sellised ühised kogemused, näiteks paljudel koolidel on oma kummitused. Et siis ongi niimoodi, terve klass näeb tunni ajal järsku lähevad aknad ja uksed lahti, siis lähed jälle kinni ja nad teavad juba, et see on see kummitus Jaan, kes on jälle tegutsema asunud. Et sellised ühiskogemused, ühisnaljad ja et kui me vaatame ka näiteks, milliseid nalju tehakse kasvõi õpetajatele siis tundub mulle, et koolielu on ikka väga huvitavat. Jääb vaid imestada, et õpetajad ära ei väsi. Et igasugused juhtmete väljatõmbamised ja arvutihiireteibiga laua külge kinnipanek et tõesti jääb loota, et õpetajad jaksavad seda huumoriga võtta. Aga kui need kõik tee kätte jõuavad ja te olete nendega aastaid tegelenud ja uurinud ja vaadanud, siis mis pilt sealt välja joonistab, on noored hukka läinud või vastupidi, on nende sisemaailm muutunud üha rikkamaks, sest noh, on aega mõelda, aega, fantaseerida. Mina leian, et noored ei ole kohe kuskilt poolt hukka läinud, et see materjal on niivõrd selline inspireeritud ja kuidagi nagu avatud ja fantaasiaküllane. Et minu arvates on siin ikkagi väga palju näha sellist, et tegemist on mõtlemisvõimeliste inimestega ja kuidagi tulevikku vaatavalt optimistlike inimestega. Et jällegi, kui ma võrdluses vaatan, et siis võib-olla varasemate sanktsioonidest oli rohkem selliseid vihjeid, et nad koolis on ka kiusamist või et ei ole nagu päris hästi. Aga et selle aktsiooni siiamaani laekunud materjalides on need täiesti üksikutel kordadel, kus mainitakse, et no näiteks on mingisugust kiusamist või laps ei tunne ennast hästi. Et tahaks loota, et see olukord ongi nii hea, et see praegu on kuidagi hästi selline soe nagu tunne jääb sellest materjalist, et lastel on pigem koolis hea olla. Kui on lugusid, mida rääkida ja kui on natukene sellist põnevust ja nalja siis mida paremat sa tahad tahta? Aga öelge, mis saab nendest edasi, kui nüüd nad tulevad? 24 Mai saab siis nagu üleskutse läbi, mis siis saab sellest materjalist edasi? No seda on ka õpilased ise küsinud, et me vastame küll, aga mis siis edasi saab, et üks väljund on muidugi sellised asjad, mida me varemgi oleme teinud, sellised populaarteaduslikud kogumikud. Et kui ongi mingisuguse teemaga seotud kogumikud, mis siis sobivad ka väga laiale lugejaskonnale ja teine väljund on siis sellised ütleme, süvateaduslikud uurimused, et kus ongi mingit statistikat, et millised vanusegrupid räägivad, millistel teemadel ja et juba sellised, võib-olla ka rahvusvaheliste paralleelidega, selliseid uurimistööd. Ootavad ees niimoodi, aga nüüd moderippus, muinsuskaitseameti avalike suhete juht. Ma paluks teil paar lugu, mis on seotud majadega, oleks jagu, oleks kummitama. Aga meil võib-olla jah, see reaalselt eksisteerivaid kummitusi on vähem, kuna meie konkurss on tegelikult seal lastel Eestis toimub esimest korda, et siis meil sellist nagu varasel eelmistest kordadest, mida rääkida, mida jutustada, nii head ei ole. Küll, aga jaa, konkursi kuulutasime ka just asja välja, küll aga paneme kõik need laekuvad tööd endale kodulehele ülesse selles mõttes soovitav, see on lähiajal seda pärandi aasta ikka külastada ja vaadata, et mis sinna konkursi osas edasi laekunud on. Aga, ja ka praeguses tegelikult meile paar sellist põnevat lugu on juba laekunud ja tõesti, mis on seotud hoonetega, kus lapsed on just uurinud enda näiteks nii-öelda perekonna maja, kus nad on põlvkondade kaupa elanud ja just näiteks ka selle maja kujunemise lugu, et sageli majadega nii Teie ehitate ühes tükis, nii et maja valmis ja kõik elavad seal vaid vastavalt tegelikult perekonna vajadustele ainult sinna midagi juurde lisatud või kuskil midagi muudetud. Et mis mulle nendele meie lugude puhul hästi põnev tundub, ongi just selline nii-öelda, et näe, et sellel, selles loo jutustamiseks lõpp. Kas kogu seda protsessi, mis need inimesed on ka selle käigus läbi teinud? Et sellest ajast, kui ma ise veel uuemann seltsis tegev olin, 2011 aasta tegime uue maailmalugude raamatu siis ma mäletan ennast alles käeta, et rohkem kui see raamatu valmimine minu enda jaoks oli ka põnev just nimelt selle nagu tegemise kogu kogu see selle tegemine, et kus ma otsisin neid vanu foto doosid, teeni intervjuusid piirkonna elanikega, justkui räägin nendest nende kodukohas, selle kodukoha muutumisest läbi nende aegade. Et see on see, mis, mis nende lugude puhul mulle tundub, et võiks tegelikult põneval, mida me ootame ja kindlasti tahame ka nii-öelda väljapoole näidata. Näiteks töine, hästi põnev. Projekt, mis meelepraeguseks laekunud on, on, kus üks tüdruk nagu sageli meil vanad fotod on kuskil mingis karbis kuskil hunnikus ja tegelikult ega keegi enam väga hästi ei tea, et, et kes või mis nende fotode peale üheskoos nii-öelda elus olevate sugulastega veel selle fotokorbijate aitäh, nii-öelda dateerida määras need isikud, kes seal fotode peal on ja tagantjärgi praegu tegelikult koostas oma esivanemate fotoalbumi koos kommentaaride koosnedes nagu lugudega, et see tulemus on tegelikult jube, jube põnev ja isegi mina, kes mul ei ole selle perekonna ka mitte mingit seost, aga tegelikult lugeda sealt välja neid lugusid on juba vaatad seda tolleaegsest maailma, mulle on see tõesti hästi põnev. Et, aga võib-olla veel üks põnev lugu, mis mul on, on tegelikult mitte konkreetselt seotud selle konkursiga. Aga muinsuskaitseametiga ikka noh, tegelikult meie eesmärk ju ei ole mitte nii-öelda kaitsta ja vaadata, et inimesed midagi halba ei tee vaid tegelikult proovida just nimelt seda pärandit inimeste lähemaks lähemale tuua. Et meil on ka selline üritus igal aastal sügisel toimub Euroopa muinsuskaitsepäevad, mille raames me korraldamegi konkurss ekskursioone ja ringkäik kohtadesse, mis tavaliselt, et võib-olla inimeste jaoks rohkem täidetuks või, või kinniste uste taha jäävad. Ja enne sellest aastast meil on üks hästi tore näide Võrumaalt Tamula muinasasulakohtadest, mis asuvad ju tegelikult kohe Võru linna lähedal ja seal näeme ja kohalike inspektor ütles ka, et, et tema tahaks tõesti tegelikult, kuna ta ise on ka arheoloog, et ta tahaks teha ekskursiooni sinna nii-öelda tegelikult Võru linna külje all. Et kuigi nad on seal kohe lähedal, sest tegelikult tundub, et Võru inimestel võib-olla sellist otsest seost selle kohaga nagu ei olegi või keegi aastatelt küngas, aga ei tea, mis küngas seost just mingit ampsid, seal ei ole, keegi kunagi sellest rääkinud ei ole ja siis ta tegigi, tegid siuksed noh, tegelikult suhteliselt lihtsate vahenditega tegi sinna mingi infotahvli. Et mis seal siis tegelikult on, kus midagi on, mida vaadata, sest see on alati tegelikult vanade asjade puhul oluline, et võib-olla sa lihtsalt ei tea, kuhu kuhu oma pilk suunata. Panin sinna selle infotahvli püsti tegi, eks korraldades paar ekskursiooni ja see tagasiside, mis ta sai, oli tegelikult väga-väga positiivne. Et tundus tõesti, et mitte keegi ei olnud sellest enne lihtsalt nagu ei olnud seda nagu ühendust ära tehtud. Et kohalik ajaleht selle peale avaldus kohe järje Tamula muinasasulatest ja ja et tõesti, see nii-öelda läks väga viljakale pinnasele. Näiteks mulle mulle väga tegelikult meeldiks, kui selle meie kogumisaktsiooni käigus tegelikult tehtud ka just nimelt ekskursioone. Et lugu võib väga hästi olla ka lihtsalt see, et kuidas sa jalutadki oma PRIA t või klassiga läbi mingisuguse paiga, mis endale hästi selgeks oled teinud. Aga mis sa arvad, et kas me ei ole, tegelikult on siin kaks küsimust, Limbaži üks on see, et kas meil juba kõik ei ole kaardistatud ja teada, mis on olemas, oi, kindlasti mitte. Ja teine asi nüüd kohe hea on see, et kas ei ole mitte need inimesed kadunud, kes teavad, mis asi miski on? Noh, et, Et esiteks kindlasti ei ole kõikesed karmistatud või, ja kõik või noh, seda, et kõik teeks kõike seda lihtsalt ei, ma arvan, et ei ole, ei ole abiks ei koogil siinkohal kindlasti on abiks, aga ta nagu ei ole lõputu või noh, ta ikkagi tegelikult see ei anna sulle seda, kui inimesed pole sinna pannud, siis ei ole ka just just või ta ei anna sulle seda isiklikku suhet või noh, vanaema sinuga ikkagi läbi Google'i kõneleja on ju, et ma, ma loodan vähemalt et just nimelt selliste nii-öelda kohalike pärimispärimuse puhul noh, mis puudutab tegelikult ka hoonesid ja nende ajalugu sageli tegelikult ikkagi just nende kohalikke või nende seal elanud inimestega suhtlemine ja rääkimine on hästi oluline. Et nad tegelikult Ta ei ole ju kõik veel surnud. Ega see noh, tõesti ütleme, mingi muinasaja puhul noh, kindlasti peab toetuma ka leidudele ja tekstilistele andmetele, aga uuema pärandi puhul on, on tõesti suur hulk inimesi, kes sellest rääkida oskavad ju ikka veel elus majad ja hooned kindlasti. Ja kui palju me isegi teame, kes elas enne seal, kus meie praegu. No ma arvan, et tegelikult vähe, kuigi see kuigi tegelikult, et sageli kui, kui hakata uurima mulle tundub, et sealt tuleb nii palju põnevat veel tõesti räägi kasvõi mõne naaber, kes sinu majas kauem on elanud. Et mis seal üldse, mis seal üldse varem toimunud on. No niimoodi. Ja üks tegelikult asi on ju veel tulemas, mis on nüüd, hüppan koolipärimuse juurde jälle, 13. märtsil toimub tutvustav koolipäev õpetajatele tapjaklounid, kaitseinglid, Youtubeereid ja koolipärimus. Ja juba see pealkiri võtab sellised päris olulised teemad kokku just et seal me siis võtame natuke, nagu teemegi selliseid paralleele varasemate aktsioonidega võib-olla seda, mida nagu rohkem tähele panna selle kogumise juures. Et näiteks, mis on ka muutunud, on näiteks andmekaitse teema nende mõttega et seda ma tahaksin rõhutada, et, et kõikide andmetega, mis meieni jõuavad õpilastega seoses et me käime ümber vastutustundlikult, ei ole niimoodi, et kui mõne teksti avaldama, et paneme sinna juurde sellised täisandmed, et see on ikkagi niimoodi anunemiseeritud. Selge. Nüüd on huvi äratatud. Ma loodan nendes, kellel on huvi sellise käegakatsutavad pärandi vastu, kui ka nende, kes teavad lugusid ja kuigi lastele on võib-olla praegu tunnid, siis emad-isad, vanaemad-vanaisad saavad ometi neid tagant õhutada ja, ja suunata siis nende pärandiaasta ürituste juurde WWW pärandi aasta poee, kas siis päranditegijad või Eesti sidekriips kooli pärimus, sealt leiab siis informatsiooni. Aitäh teile täna saatesse tulemast, Madli Lippus, muinsuskaitseametist. Rediiemme Eesti kirjandusmuuseumist. Lõpetuseks veel, millele soovitate tähelepanu pöörata või kas on veel mõni oluline asi, mida oleks vaja teada? Reekviem. No minu poolt kaks punkti siis veel, et tublimatele on muidugi ka auhinnad, et see võiks inspireerida, et siin mõned väiksed vihjed, et meie sponsorite hulgas näiteks Megas õun, maris kilden Apollo, siis Eesti meremuuseumi lennusadam, siis mõned spaad, viiking Spaa Estonias, Paan Vanemuine, Rahvusooper Estonia. Et auhinnad kutsume lõpuks sellisele toredale lõpuüritusele, siis suure hulga parimaid igast vanuseklassist ka õpetajad. Ja teine on see, et kui seda ankeeti täitma hakata, et ta võib mõni mõningatele tunduda selline oi, nii pikk, et kõik peab täitma. Et kui ikkagi kõike jõua täita, et siis on nagu selles Oskar Lutsu kevadised täitki, siis nagu käsiosaga tehke seose põhjalikumalt. Et tingimata ei pea päris kõiki neid küsimusi vastama. Selge Emadilippus. Ja mina ei oska välja, et meil on terve rida vahvaid auhindu, et mis ma loodan, kindlasti pakuvad lisamotivatsiooni, näiteks me Aund tulevad koostöös Euroopa Parlamendi infokojaga ja Euroopa Nõukogu Eesti esindusega Eestis ja näiteks peaauhind keskkooli tasemele on sõita klassiga Strasbury. Et ja, ja lisaks veel riburada erinevaid auhindu. Kindlasti tasub meelde silm peal hoida. Aga teine asi, millele ma tähelepanu üheks veel, et see meie konkurss tegelikult toimub koostöös ka pärandi Baderitega. Algatus, mille raames innustatakse noori neid pärandi Paikuga füüsiliselt korrastama et mitte ainult ära räägi lugu vaid võib-olla tõesti, et see kivihunnik, mis on tegelikult oluline muistne paik, mis vajaks võsast ja rohust puhtaks tegemist, et ma kindlasti soovitan ka selle konkursi pilk peale heita ja osaleda, sest ta pakub imelisi elamusi. Absoluutselt aitäh veelkord. Vaade Lippus ja Reet Hiiemäe ning siidi jätkame nüüd sõbra lauluga Laatsis Chris Paul, Kristjan ja Indrek Kalda. Vihm peseb vaikides koha. Nii-öelda. Keset suve luuravad laiali lootustajad, lootva viimne lekt, lumerad eri Lelle saadal. Donba olen paaroloog vaadanud. Hoid huulel ka sõnatult juttu mõnele elu heledal päeva mis lenneldas laial peenrad. Tohu leinas. Kui tuul tantsib tühja leida sõbra või ikkagi minu. Kuid muuta ei saa, meilume. Mõni sõber on selline, keda keda polegi pidevalt vaja kui hüüad, vabastanudki ja ole ka kaugel. Sugar Kaja. Pihl laseb vaikides maha. Vooru põhja häbi. Kreeka ei meenu kui tool tantsitud ja leida sõbra või ikkagi. Kuid tookord ei saa meil ube leida sõbrava Ecreagee melu. Kui tuul tantsib, tühjaal. Leida säravaid ikkagi menu. Võib muuta ei saa. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Ja meil on Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi juhataja folklorist Risto Järv ning tänaseks olete te valinud välja vanasõna, mis sobib just sedasi naistepäevaeelsesse aega ja samas märtsi kenasti. Vanasõna, millest tahaks täna natukene rääkida selle üks üleskirjutus muhust on selline mees olla naise pea aga laine olla mehe kael, mis seda pead pöörab Liiva külas 1933. aastal on selle siis Marta viidaleppe üles kirjutanud eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes. On see vanasõna ametliku nimega ametliku tüübinimega märgitud selle esimene osa mees on naise pea, pärineb see siis piiblist, kus mitmes kohas selline lausekatke on. Pauluse esimeses kirjas korintlastele näiteks ja seda on kasutatud paaripanemisel. Huvitav on see, et kui akadeemilise vanasõnaväljaande registreeritud rahva lihtsates variantides, mis pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivist on kirja pandud 25 rahvaehtsat varianti siis tegelikult vaid kolmandik neist on siis sellised, kus on see esimene osa ja kaks kolmandikku võib öelda. Rõhuv enamus on siis sellised, mis püüavad seda vanasõna tõlgendada, anda siia täienduse, mis pöörab selle vanasõna mõte ümber. Lisaks sellele Muhus toodud vanasõnale näiteks Häädemeestelt 1934. aastal on üles kirjutatud mees naise päev ja naine võib oma pääd pöörda või kammida nõnda, kuidas ta tahab. Või siis on Emilie Poom Märjamaalt 1955. aastal just toonud välja sellise muutuse selle vanasõnakasutuskontekstis. Ehk siis öelnud mees on naise pea, öeldi vanaste. Uuemal ajal öeldakse. Naine on mehe kael ja pöörab pead, kus poole tahab. Nii tundub, et see rahvaluule tõlgendus inimeste seas on läinud oma loomuliku Väitel folklooris tõlkidega Ostanud väide ja, ja tundub, et see vanasõna tegelikult ongi siis selline niukene humoorika ütlemisega koos selle selle lisatõlgendusega, mis võib minna ka üsna oma tõlgendustes üsna kaugele, mees on naise pea ja naine peab olema talle hea, aga naine võib oma peaga teha, mis tahab. Kas ta tulla võib aitäh tihendit üles kirjutatud 1955. aastal. Nii võime näha siin folkloorist traditsioonis, kuidas tegelikult juba ligi sajand rohkem kui sajand on siis sellele ammusele piiblis fikseeritud kirja kohale reageeritud igati mõistuspäraselt. Jegor kõmmus Emmastest on 1979. aastal ilusas murdekeeles kirja pannud mees abee aga naine agaal, mis peed pöörab, öeldakse, tark naine mõistab meest juhtida. Tõsi küll. Nii nagu iga tekst, iga väide võib siis sellise vastand näite tuua, et tegelikult ka sellest vana saast on mõned üles kirjutada, mis jälle pööravad selle omakorda ümber. Näiteks rahvaluule arhiivi käsikirjades leiame 1939. aastal enda ennistilt Emmastest üles kirjutatud mees on naise pea ja naine on heeringa peal. Ehk siis tundub, et selle vanasõna ümber on olnud selline natukene lakkamatu sugupoolte vaheline piiride kompimine ja selline väidet mitteesitamine. Ja ilmselgelt ei ole see ainult sellises fiktiivses vana žanris, mis ühelt poolt on õpetlikku, teiselt poolt siis selle näite puhul kindlasti eriti nende täiendustega on püütud natukene koomilises valguses esitada mõnigi kord me leiame ka sellise praktilise juhendi üsna ammusest ajast 1800 906.-lt aastalt, et kui kirikuõpetaja laulatusel ruut, paari lukked, mees on naise pea siis astugu noorikama vasaku jalaga Peime parema jala peale siis valitseb naine abielus mehe üle. Ja nii tundubki selle vanasõna vastandlike tõlgenduste ja vastandlike esituste järgi, noh, mis ilmselgelt pärinevalt osalt meeste suust ülalt naiste suust. Et tegelikult selline kompromiss on ikka võimalik ja kahtlemata on paljudel juhtudel naine targem kui mees. Seda on tore kuulda ja hea on ka mõelda sellele, et pea ja kael kuuluvad kokku, sest mis on pea ilma kaelatega, kaelalgi mõtet pole, kui pead pole. Aitäh teile, Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi juhataja. Selle ansambel kollaaž enne veel, kui ajame juttu Kätlin Mägiga, kuuleme veel ka Jaan Sööt ja Märten Krossi laulmas. Laulu hea uskuda on. Ja teadamata väikest laulutehast. Suur ime juhtub õide harva. Nimelt ja aariat laul. Heast heast. Mizzila väikesed salv ümiseda. Kas saaks mõni tühi suurime võimsust mööda ümiseda? Kuid väikene on? Suurima juhtub õige arv nimelt ja aariat laulda. Mis väikest ümiseda täiemaks saks, mõni tühi, suurime võimsust mööda. Tuld laul, meil stuudios pärimusmuusik õpetaja Kätlin Mägi ja tänaseks oled sa valinud ühe loo enda repertuaarist. No minu repertuaar on tegelikult suuresti ikkagi pärimusmuusika repertuaar, mis on pärit nagu arhiivist ja salvestatud aastaid tagasi. Et aga jah, neid ma nagu oma repertuaari võtan, siis mulle uue plaadi peal on üks lugu, mida on laulnud üks setu sarvepillimängija, seda ja ta on seda laulnud, siis silpidega. Kuuleb. Nii nagu neid silpe seal nüüd kuulda sai, siis sellesama laulumaneeri võtsin siis sellelt salvestistelt ja üks väga tore, mis mulle on hakanud meeldima, on just kuna mina väga suur lauluinimene ei ole regilaulu maailm, see uuema rahvalaulu majandus on nii suur nagu päris palju teadma sellest, et seda julgeda üldse esitada ja laulda. Siis ma otsisin välja need pillilugude laulud, ehk siis, et vanasti, kui pidu käis ja pillimeest parasjagu ei olnd või pull pillimees puhkas, siis ega pidu seisma jäänud, ikka tantsiti ja siis lauldi nende mingite sellise rütmiliste silpidega lihtsalt et saaks. Tants jääks seisma. Torupilliussil on mitu sellist lutitust, öeldakse selle kohta ka. Ja siis oma nagu uue repertuaari juures, ma olengi natuke neid selliseid tantsu, olisi silbitatud lugusid, laulu lugusid just otsinud. Aitäh Kätlin nägi Selline sai tänane huvitaja saade. Minu nimi Krista taim, tänan teid kuulamast, soovin kõike head ja kolmas ja nii edasi.