Kõlas Johan pahelbeli fuga, C-duur Alexeil ju piima viie esituses. Saksamaa keskosas asetsevat tüüring ja Saksimaa olid seitsmeteistkümnendal sajandil paikadeks kus muusika kunst kõige rahvuslikuma värvingu omandas. Naabermaadega piirnevate äärealadel valitses aga peamiselt prantsuse või itaalia mõju. Säärast kõige välismaise jumaldamist esines pea kõigis eluvaldkondades. Aadliseisuse omavaheliseks suhtlemiskeeleks kujunes prantsuse keel, kusjuures seisusesse püüdles iga vähegi endast lugupidav kodanik. Just tollest ajast on pärit. Veel praegugi esineb komme kõnetada vestluskaaslast väljendiga herr fon. Prantsuse Itaalia eeskujud valitsesid vürstide õukondades käitumise ja kõnekultuuris, maalikunstis, arhitektuuris ja kirjanduses, rääkimata muusikast. Kuid vaatamata kõige võõrapärase pealetungile säilis Kesk-Saksamaal nurgakesi, kus omamaine kunst vanade traditsioonide najal areneda sai. Tüüringi ja Saksimaal ei kujunenud muusika kõrgema seltskonna ilmalikuks lõbustuseks vaid sai tänu sihikindlalt organiseeritud haridusele kirikute ja koolide juures linnakodanike sügavaks sisemiseks vajaduseks ja elu lahutamatuks koostisosaks. Juba 1620. aastal kirjutas, mõtlesin et varsti ei ole enam olemas pisemadki paigakest eriti tüüringis, kus poleks olemas oma vokaal ja instrumentaalmuusikat. Säärase suhtumise tulemused ei lasknud end kaua oodata. On just nendest paikadest pärit nii Johann Sebastian Bach kui ka Georg Friedrich Endel. Saksimaalastest muusikute kuulsus kasvas nii suureks, et mõne aja pärast hüüdsid itaallased iga Saksamaalt pärit muusikut sõnaga Saszone. Kesksaksa koolkonna rajajaks sai helilooja Johan pahelbel. Pahelbel sündis Nürnbergis 1653. aastal. Nürnberg oli tähtis linn saksa kultuuriloos juba renessansiajast, mil seal elasid ja töötasid meilegi Wagneri ooperi kaudu tuttav meisterlaulja ja luuletaja Hans saks ja tema hea sõber, kunstnik Albrecht füürer. Vahelbelide suguvõsa aga mainitakse esmakordselt 1390. aastal Ungari linna ägeri läheduses. Juba nooruses näitab Johan üles intellektuaalseid huvisid ja võimeid ning erilist kalduvust muusika poole. Haridustee viis teda mitmetesse gümnaasiumidesse ja kõrgkoolidesse. Mitmelgi pool saab ta lisaks veinikaupmehest isa toetusele, majanduslikku tuge ka konkursidel välja võideldud stipendiumidest. 1673. aastal läheb Johan liini kus töötades Püha Stefani toomkiriku juures abi organistina õpib, mõnedel andmetel ka jah, on Kaspar Kerli juures. Veetnud Viinis kolm aastat tulebki hon vahel veel tagasi kodukanti, kus töötab algul ainsana is siis r fordis. Neis paigus saavad alguse ka sidemed pahhide perekonnaga. Johann Sebastian Bachi isa Ambroodius palus pahelbeli ristiisaks oma tütrele Johanna juuditale ja õpetajaks oma pojale Johann Sebastiani vanemale vennale Johann Christoph Bachi-le. 1690. aastal läheb vahel Stuttgarti Württembergi õukonnateenistusse kust siiski kahe aasta pärast prantsuse sissetungi eest põgenema peab. Pärast lühikest teenistust kotas töötab ta kuni elu lõpuni 1706. aastal sünnilinnas Nürnbergis Püha sepalduse kiriku organistina. Pahelbeli peetakse üheks esimeseks puugade loojaks, millest ühte näidet ka saate alguses kuulsime. 1699. aastal andis ta trükis välja kuuest variatsioonitükist koosneva kogu eksak kordama apoliinis. Seal Apollo eksakord, kus iga variatsioonitsükkel vastavalt Apollo lüüra kuuele keelele erinevas helistikus on. Teos on pühendatud liidrich Buxte Huudele Lübeckis ja Ferdinand Tobias rihterile Viinis. Elades ise Lübecki Jevgeni vahel Nürnbergis, arvas pahelbel endas ühendavad nii põhja kui lõuna saksa muusikat. Kuulame Johan pahelbeli aariat variatsioonidega f-moll esitab Aleksei klõbimov. Teiseks tähtsaks Kesk-Saksa muusika esindajaks on Johan Kaspar Ferdinand Fischer. Fisheri kohta puuduvad andmed enne 1690 teist aastat. Täielikult oletatakse, et ta sündis umbes aastal 1670 Böömimaal Slacenvertis. Kogu oma elu on ta seotud vaadeni kogukonnaga, kelle teenistuses sülgeldi kindluses kapellmeistrina töötajate kuni 1716. aastani kolides siis koos õukonnaga uude residentsi rastati, kus ta 1746. aastal suri. 1702. aastal andis Fischer trükis välja 20-st lüüdiste fugast koosneva kogu pealkirjaga Ariadne muusika leo orga löödud. Oma pikas ja keerulises eessõnas väidab autor, et antud Ariadne ei ole päris see poeetiline tegelane, kellest mütoloogia räägib vaid üks, teine reaalne. Nii nagu mütoloogiline Ariadne kest Hesjasele lõnga andis, et seepärast koletis minut auruse tapmist Kreeta labürindist väljapääsutee leiaks. Nii annab uus Ariane prelüüdi ja fuuga tega lõnga, et veel suuremate raskuste labürindis armastusväärselt teed juhatada. Mõeldud on siin muidugi helistikke labürinti, sest lüüdid ja fugad on 19. erinevas helistikus olles sellega otseselt Johann Sebastian Bachi hästi tempereeritud. Klaveri eelkäijateks. Kuulame prelüüdi ja Fuvat esstuur. E-moll mängib Bob van asperen. Pahadeni õukonna muusikaline hiilgus väljendus eelkõige pidulikeks puhkudeks tellitud dramaatilistes teostes millistest mitmed olid just Fischeri poolt loodud. Näiteks kolmevaatuseline ring spill tulevase markkrahvi Ludwig Georgi kihlamise puhuks pealkirjaga on kae ja algaathoe ehk On kae rõõmus abielu, armastust oma kihlatu alkot üliõnneliku tagasi saabumise puhul. 1729. aastal kirjutatakse suurest hiinapeost sinoseerist, kus olid suurepärased tellikatessid, võrratud vaatepildid ja harva kuuldav muusika kusjuures kapell esines hiinapärastes kostüümides. Üks kaasaegne kirjutab, et pahadeni kapellmeister peab väga virk olema, sest sageli nõuti uut loomingut. Suure osa oma klavessiini loomingust kirjutas Fisher elu lõpupoole. 1738. aastal ilmub muusikaalisser Barnassus ehk muusikaline Barnas, mis sisaldab üheksa sviiti. Barnassos on mägi Kreekas, kus päikesejumal Apollon koos üheksa kunstide kaitsejumalanna ehk muusaga elab. Fischeri, üheksas hüüti on igaüks pühendatud ühele muusale. Saate lõpuks kuuldele tuleb sviit number kaheksa. D-duur on eriline süüdi lõpus asetseva kolme sõja teemalise osa tõtt. Miks Fischer selle sõja teemalise süüdi just tantsu ja muusika muusa polümnia järgi nimetab, jääb meile saladuseks. Kuuleme Johann Kaspar Ferdinand Fischeri süüti. Teetuur polümnia osadeks on Harpeedio Allemaand kaks menueti, marss, lahing ja võitjate aaria. Mängib Vob pan aspere.