Tuttavalt mesilastelt pillidest, millisest mängima, sest see orkester meil koosneb, mida te võib-olla olete raadios kuulnud ja ka televiisorist näinud ja vaatame, mismoodi need need pillid kõik mängivad ja, ja hiljem vaatama siis ka neid lugusid, kus need pillid kaasa teevad. Ma arvan, et meil oleks hea alustada mingisuguse kindla järjekorra juures. Te teate, kui koolis hakkab võimlemistund, siis pannakse kõik ritta. Pannakse ritta pikkuse järele, eks ole, me paneme siis täna oma orkestri ritta, mitte just väga pikkuse järele, mõtlen, paneme selle järel ritta, hakkame näitama kõige väiksemaid ja kõige kõige kõrgemaid peenikese häälega pille kõige enne neid on meil kaksin orkestri kõrgema häälega pill, con flöödid ja vaatame, mis häält need need flöödid meil teevad. Vot lööke on nelja sorti, kõige väiksem neist on nii pikukene, nimetatakse Piccolo flööt. Flöödid on üldse sellepärast toredad, et nende nende hääl on väga nagu hõbedane, särab, nad mängivad väga kõrgelt, on igalt poolt kuulda, kuidas kunagi jälgite tänavat marsib, mõni puhkpilliorkester on paraad, siis kindlasti kuulete, juba kaugelt löödi drilleril. Flööt on selles mõttes väga tore, Pille, tema saab väga kiiresti mängida, sõrmed jooksevad seal väga ruttu. Aga nad on need eri osad, eks ole. Vaatame, kuidas need flöödid kõlavad, meil. Võib-olla aitab, seal kõrval istub veel üks. Miks mitte flöödi sugulane, aga järgmine puu puu, ilusam, puustatud oboe, võtame selle oboe appis oboe nagu niisugune nagu sarvehäält kõrgelt karesas argument. Võrdleme selles loos üks ja ja need tagumised paisuvad ka. Aitäh, kes tundsid ära kuskohast eelise tervise paigaldada. Kuid selle looga, millega teie astume, selles on meil võimalus näidata veel palju teisi huvitavaid pille. No kindlasti kõik, te teate, mis on klaver, eks ole, aga kui viivasamile mängiksid midagi ükskõik kuskohast? Nii vaat seda pilli vist paljud ei tea, mis pill see on? Vaat ei ole, mängi veel natuke. Ma oleks nagu klaver, eks ole, klahvid on peal, aga ei ole ka selle pilli nima, nimi on sellest ta. Need on väiksed metallplaadikesed, kuusis haamer pihta lööb, aga seda mängitaks klahvidele. Aga on veel üks pill, mis on peaaegu põhimõtteliselt nagu sama, nagu see seda mängib meile tuttav onu juba Kalju terasmaa. Aga mis meil seal? Vaat ei ole ka päris telefon seal kampaneela kellukesed. Nagu näete, need on üsna sarnased, eks ole, onu terase mängiksin. Teenetepuupulgakestega tema mängib sõrmedega, vajutab klahvide peale ja lõppenud pikk toru. Vaat see on kell kell, nii need on, miks pärast nendest algasin, et need on niuksed pillid, mille hääl on üsnagi kõrge, mis väga üleval väga kõrgel mängivad ja järgnev lugu, mida me orkestri käsitleme, on need kõik need pillid ilusti sinna sisse ära paigutatud ja ja siis head kuulamist ja heade tuttavatega head kohtumist. Nii me jätkame oma tutvust estraadimuusikutega nende pillidega. Vaatame nüüd tähelepanelikult sinna ülesse viimasele korrusele, kohe tõuseb sealt neli toredat meest, kes, mis pillid need on, mis meil käes on, kas keegi lõbule fagot näitamas? Bagotoloogilisele Andres, näed, mis pillid seal seal käes, mis on täitsa, aga mis veel? Ei, see on seal, mis seal trompet näide, näita trump topelttaksol Kaajale, kas keegi oskab ütelda? Ja see on bassklarnet, flööti, mitut sorti, nii algaklargut, mitut sorti meil ei ole, tiike neid sorte? On on Piccolo klarnet f-klarnet väike klarnet, hästi kõrge klarnet südamel ei ole meil, et arvestada, siis on nimetatud nagu tavaline klarnet. Need on, need kolm tükki on tavalised klarnetit siis tuleb veel basset klarnet, see natukene madalama häälega ja kõige madalam Clarvetitest on siis Pastvanud, nagu te näete, see on nii pikk toru, et muidu ei mahuks, kirjutas natuke kõveraks, vaatame, mis häält need meile teevad. Võib-olla on algsel mündil natukene muhedalt. Vallased pinnal nii, nii nagu ning löödki nädan sellel karbil pallurlasesse klappe ja nuppe, see näitab seda, et kui hästi osavad sõrmed, siis selle pilliga saab ka hästi kiirelt mängib, võib-olla on, Hendrik mängib mõne paar eleven'it alt üles. Nii, eks ole, päris nobedasti mängib, aga nii kiiresti kägu flööti kiiresti mängida ei saa. Mängi veel Petroljaat Blairiga, vaatame, kuidas Tom teri jutt. Meil on sellest perekonnast, neljaliikmelisest perekonnast kaks on Clardidel pass, arvutit ja mismoodi nad mängivad seda. Me kuuleme järgmises loos, milleks on Rootsi polka. Millised sorti pillimisele, orkestrist, kõige rohkemal riiuleid me hakkamegi nüüd tutvust tegema selle toredal suure rühmaga, mida nimetatakse keelpillid, eks, eks ole, te näete, siin on tegemist keeltega, enam ei ole nuppe, enamale, klappe ei ole enam kangikesi ja torusid on keeled, need riiulid, jah, aga mis asjad need on? Tšellod aga mis, mis asjad? Need on? Kondramasid aga vaat mis asjad need lase meil alpialad noodetike teate, ei saagidele enam tuttavaks teha ja kui te nüüd nii hästi tunnete siis me mängime teile ilusat valsi. Nimelt vald tõi selle valtsi uisutajad, kus keelpillid mängivad väga palju loo vältel ja mängivad väga ilusti. Nii me oleme saanud tuttavaks juba hästi, paljude pillidega löödi Jon klarnetit, nägite fagoti, nägite kõike. Kelbil nägitakse, lestad Campanella'st ja kellasid. Nüüd Me läheksime vaskpillide poole, näete, kütitud on vasest või, aga ma tahaks ainult küsida, et kas te tunnete? Näitab, mis meil seal metsasarv. Ütles meie noortesõpradele, kui me selle toru lahti keeraksin, kui pikk see on. Ühesõnaga, nelja ja poole meetri pikkune niisugune toru tuleks, eks ole? Selle toruga sa, keegi mängijad, võib-olla. Laulupeol on, teate, niuksed, suured, suured sarved trepist alla, orkestris niukseid mängida ei saa. Kui need on siin kolm-neli tükki, siis nad ei mahuks orkestris. Keeratakse nad nad niimoodi kõveraks. Mängiksime teile ühe loo, metsa sarvedega see lugu algab juba tuntud kelladega. See algab. Mis lugu see on, seda ma küsin ta käest pärast kumusele loolemendile ära mänginud. No mis lõbusas oli? Elise muusika, kas te nüüd oma tuttavaid Mägitasin kõiki pillimis mängid? Nägitamis, metasarvid, mängisid, mängite, mis, mis kell mängisimegi löödi, tegid? Mängime teile vahepeal niisama loo, eks, disko, nii palju peab ütlema, et ega ükski diskujuta midagi väärt ei ole, kui selles ei mängi. Ütleme tore pill nagu kitarr. Ja kui sellel kitarril ei ole niuksed vigurid peal, nagu nimetatakse vau-vau pedaal, võib-olla tiitton, hea mängib natukene kaugeltki. Näete, seal all oleks vägilane krõbedaalikene selle peale vajutab, siis hakkab see pill tegemast imeliku häältena. Kass kassiäärde. Lähme sihukeste viljade juurde, mida te meile siin alguses nagu pakkusite klaretite pähe saksa fonid, tõuseme püsti, seal, see on siis niukene, järgmine pilligrupp, pillirühm, saksofoni, ilma milleta ei saa nagu ükski džässorkester hakkama. Saksofoni perekond on päris suur. Võib-olla onu Hendrik naga ütleb meile. Palju neid nakatunud vere perekonnas on, hakkame lugema peale ja ilmselt on veel suurem, olemas on pass saksa, see minu käes on paritamiseks. Järgmine tenorsaksofon siin minu kõrval ja siis on Alts Axl näitasid ainult hakatuna ja see natuke väiksem kui telefoni. Ja siis on veel üks väiksem Shocal saksa. Niisiis panime kokku Salmate vaest saksofon, bariton. Tenor ja sopran viis saksa fonil on niisugune väga mahe ja väga-väga pehme ilus tämber väga lähedane tähendab inimhäälele. Võib-olla mängib oma Arvo Pilli natukene? Selle bariton diktofoniga algsed. Altorisime põriseb aga, aga tema peab ka väga pehmelt mängida, mängi midagi väga pehmelt. Näete nüüd saksa fond, on ka üks niisugune pill, millega võib teha natukene niukseid hääli, nagu me nimetame klissando sisend nagu libisemine, kes andur tähendab libisemine, võtame ühe ühe noodi ja libiseme, imelik küll, nagu alt üles, võib-olla. Talt arva näitas. Seda, seda libiseb, on küll väga väike, aga ma luban teile, et me tuleme pärast teistele pillide juurde, kus see libisemine, kes Ando, on palju suurem. Nüüd vaatame palun seda, mida need neli meest kokku oskavad mängida. Ja selle pala nimi, mida me teile nüüd esitame on atlas, nukk, atlassiidist, nukk. Selle väikeseks on üsnagi suur nukk ja ta ja ta püüab meile tantsida nii osavasti või nii kohmakalt, nagu me nende 400 Soboliga tellinud mänginud. Tantsisid meile siis atlas nuku neli saksofoni estraadiorkestrist. No nagu te nüüd märkasite. Tasa, tasahilju, tasahilju on see muusika läinud meil tugevamaks ja valjemaks. Ja tänu sellele, et hakkasid mängima rohkem niuksed pildid, mis siiamaani nagu rohkem rohkem Olit, nii vait või mänginud. Ja teie seal tagareas on veel hulk pille. Mis, mis vigureid on seal separatisti Germale. Mis asi, see on niukene? Tromboon. Aga eila näitab oma pilli midagi seeriat. Aha tuva haige ja mis seal taga on? Trompet vägagi. No muidugi, te teate kõik kui toredat häält rombeteer, igaüks andestanud pioneerilaagris ja küll te teate, kuidas hommikuäratus õhtul magama minema. Meil on orkestris üks väga tore mees, onu abi, seeder, kes puhub teile mõned signaalid, trump il need ei ole küll magama minemise ja ülestõusmise signaalid, aga need on jahile minemiseks plaanid. Aga me kõik teame, et, et sa oled üks väga tore suur jahimees. Kuidas on niisugune signaal, et jahi algus? Nii, aga kui jaht on läbi, mis siis, mis sa siis puhud? No vot, see oli väga tore. Kui me enne vaatasime, et onu Tiit Paulus võttis pedaali ja kitarri hakkas tegema niisugust kummalist häält, mis oli nagu natukene kassi hääle moodi siis on abi, seeder võib sinna ka sisse panna, asjas toru sisse, näitan seda väikestele sõpradele, mis asi see on, mis sinna sisse käib, kas keegi oskab ütelda? Sordiini vaatorigensordiin, neil sardiine on mitut sorti, ta võib-olla on abi, on nii kena ja mängib, mängib iga sor tiimiga natukene, vau-vau-efekt on. See oli ka kassi moodi natuke, eks ole. Seda nimetatakse nüüd Harmony stiiliks. Järgmine sordiini terav inglise keele niux inglise keel nimetatakse Trait hästi terava häälega. Nagu tinasõdurite niukene, väike paraad ja siis on veel üks niisugune mis teeb hästi matiks ja seda nimetas Cap inglisekeelne sõna tassike kohvitassi moodi pisut. Nüüd te nägite trompetit ja nägite kõigile niine. Võtame nüüd selle trompeti ja paneme sinna sisse selle au sordiini ja mängime teile ühe toreda pala. See on Kanada rahvalaul. 10 väikest indiaanlast. Näete, head sõbrad, on meil jäänud nüüd veel väga vähe pille järele. Millest teile rääkida, arvatavasti ütlen, et kõigi tunnete ka. Mis asjad need on seal seal, vaadake, üks suure habemega onu istub seal. Ja temal on seal igavene patarei selle eest, mis asjad need on. Löökriistad. Kas te teate ka, kuidas seda asja nimetatakse? Trummid, mis glasuur, sel taldrik muidugi, ja no ma näen, et ta nii toredad sõbrad, et te kõik juba juba teate. Aga ma lubasin teile näidata nüüd libisemist standard hoopis teiste pillidega. Võib-olla võtaksime trombooni ja vaatame, kuidas tramboonidega see libisemine toimub. Võib-olla onu Herman Pekareski teeb meile niisama üks paar klissandot. No mis, mis loomahäälse andmetena elevant on võib-olla onu Eina aspar, näitab meile siis seda suurt tuubad ka, mis häält. Me saladused hakkavad juba nagu otsa saama, ega meil siin enam niisugused huvitavad vigureid ei ole. Ma mõtlen, et mängime üks selline lugu. Kus siis onu Peep saab ka näidata, mis, milleks tal need asjad seal ees on küll taldrikud ja ja kaaned ja pajad ja ja siin teised olnud saavatele näidata, kuidas elevandi hääle tegemine käib ja eks ole muidki vigureid. Teate oligi niisugune tore kitarristide ansambel, biitlid. See nende loodud Marss, kollane allveelaev. On see teletuntud? Osa Madsen osa tunneb, osa ei tulnud. Vaatame, mismoodi sisse kollase allveelaeva.