Kõlasid prelüüd C-duur ja c-moll Johann Sebastian Bachi tsüklist kuus väikest prelüüdi Aleksei lõbimovi esituses. Kaheksateistkümnendat sajandit nimetame sageli valgustussajandiks. Muidugi meenuvad meile ennekõike suured prantsuse valgustajad, Voltaar, tüdroo, talandaar ja teised. Nende hiigeltöö oma ideaalide levitamisel mõistuse ja teadmiste abil valitsetavast õigluse ja õnneriigist tõukas sajandi lõpul prantsuse tulisemaid päid seda ilusat ideed teoks tegema. Kahjuks nagu teame, ei kujunenud uus riigikord päris selliseks, nagu elluviijad, kes ellu jäid, seda ette olid kujutanud. Kuid mõistuse ja teadmiste riigialgeid võime märgata juba renessansi humanistliku skulptuuris ja eriti seitsmeteistkümnenda sajandi ratsionalistlikus filosoofias. Asutati Teaduste Akadeemia heid, hakati uurima klassifitseerima elu- ja loodusnähtusi. See vaimupool ei jäta puudutamata ka muusikat. Ilmuvad esimesed traktaadid kompositsioonitehnikast ja klahvpillimängust. Kuigi esirinnas sammus tol ajal Prantsusmaa, hakkab uus mõtteviis ka Saksamaal eriti filosoof Gottfried Wilhelm liblitsi tegevuse mõjul oma võrseid ajama. Valgustuslikult õpetlikku sisu ja entsüklopeedilise haardega on mitmed välja antud teosed, nagu näiteks 1686. aastal ilmunud Andreas therk maisteri muusikaline temperatsioon. Johann David Haynicheni generaalbassiõpetus, Johan matesoni suur generaalbassi, cool Johann Gottfried Walteri muusikaline leksikon ja nõnda edasi kõik välja antud 18. sajandi esimesel kolmandikul. Kuigi Bach pole kirjutanud ühtegi teoreetilist tööd, läbib tema loomingut tugev ratsionalistlik organiseeriv alge. Eriti tänulikud on järgnenud põlvkondade klahvpillimängijat Bachile selle eest, et ta on oma loominguga andnud tee, mida mööda aste-astmelt käies kasvab algajast aja jooksul küps mängija. Kuulame nüüd prelüüdi d-moll ja teetuur tsüklist kuus väikest prelüüdi. Astmeteks sellel teel oleks kasvavas raskuse järjekorras väikesed lüüdid kahe ja kolmehäälsed inventsioonid inglise ja prantsusesüüdid ja lõpuks hästi tempereeritud klaveri esimene ja teine osa. Siin on esimest korda ja ületamatult kunstilisel tasemel antud võimalus kasvada sügavalt haritud muusikuks ja klahvpillimängijaks. Sama on üritanud hiljem ka mitmed teised heliloojad, näiteks Tšerni, Suumann või partak. Kuid vaadates tänapäeva muusikaõppeasutuste programme ja kavasid, näeme igas vanuseastmes figureerivad esimesena nime Bach. Temal on õnnestunud kõige veenvamad ühendada õpetuslik, hariv, mänguline ülesanne sügava ja kõrgeväärtusliku muusikalise kujundiga. Nii õpivadki praegu klaverimängijad Bachi muusika abil sõrmejooksu, mitme hääle kokku kuulamist, koordinatsiooni, selget vormi, ehitust, erinevaid laulvaid, tantsulise karaktereid ja veel lugematut hulka muid vajalikke oskusi ja omadusi. Kuulame prellüüde E-duur ja e-moll. Kuus väikest prelüüdi, mida saate esimese pooles kuulsime, on tsükkel, mille koostajaks kahtlematult Bach kuid mis oli esmakordselt välja antud tema biograafi Forkeli poolt. Forkel kirjeldab eesmärki, milleks need kuus loodi järgmisel. Esiteks õpetas Bach õpilastele oma erilist klahvi puudutust, tusseed. Sel eesmärgil pidid õpilased paljude kuude vältel mängima harjutusi mõlema käega ja kõikide sõrmedega ning jälgima puudutuse täpsust ning puhtust. Kedagi ei vabastatud neist harjutustest ja Bachi meelest tuli neid mängida kuus kuni 12 kuud. Kui kellelgi õpilastest hakkas selle aja jooksul kannatus katkema, oli Bach niivõrd vastutulelik, et lõi väikesed palad, mis sisaldasid neid samu ülesandeid. Sellist iseloomu omavad kuus väikest prelüüdi algajatele ja 15 kahehäälselt invensiooni. Nii ühed kui teised on kirjutatud tundide ajal vastutulekuna õpilaste palvele. Kuid veelgi armastatum, kui kuuldud kuus prelüüdi on väikeste klaverimängijate poolt tsükkel 12 väikest prelüüdi. Vaevalt et leidub klaverimängu oskajat, kes poleks läbinud mõnda neist 12-st tsükli koostajaks konfrilliskonnad kripentell kes selle 1834. aastal ka välja andis. Kuus prelüüdi pärinevad Bachi vanima armsaima poja 1710. aastal sündinud Wilhelm Friedemann noodivihikust. Viis prelüüdi on võetud Bachi õpilase kelneri käsikirjast ja et tuleks täis ühele lõpetada Bachi tsüklile. Nii vajalik arv 12 võttis kripenkel kasutusele ühe Keemolilise trio mille tahk oli kirjutanud helilooja Stelceli venuetile. Kuulame kahte Tseeduurset prelüüdi. Järgnev Belüüdsee mullis oli algselt mõeldud lautol esitamiseks. Ta lüüdid D-duur ja moll. Mõlemad tsüklid, nii kuus kui 12 prelüüdi on järjestatud tõusvas heliredeli astmete järjestuses kus vahelduvad duur ja moll. Samasugust ülesehitust sedakorda küll komaatilist, kasutab Bach ka hästi tempereeritud klaverit mis laseb oletada, et lüüdid on loodud enam-vähem samal perioodil. See on 1700 kahekümnendatel aastatel. Peale helistikulise organiseerituse ühendab teoseid arv 12. See on pooltoonide arv oktaris. Pool 12-st on omakorda kuus eks akordi ehk kuueastmelise heliredeli arv. Arvuga kuus. On peale prelülide seotud veel tsüklid inglise ja prantsusesüüdid ning partiitod. Kõlavad pre-lüüdid, veemull ja e-moll. Kuulame kahte prelüüdi tuuris. Järgneb prelüüd g-moll ehk trio Steltsalimenaatile. Pre-lüüdid g-moll ja A-moll esitab Aleksei viimov.