Järgneva pooltunni jooksul kuulete muinasjutumuusikat. Esiteks kuulame prantsuse helilooja poolt ka, kes elas aastail 1000 865935 sümfoonilise kärtsat nõia õpilane. Selle loomise ajendiks oli valdkond köite ballaad vana nõiaõpilasest, kes ühe oma õpetaja nõiasõnadest oli selgeks õppinud ja meistriäraolekul üleloomulikud jõud valla päästad. Ta ei suuda aga neid jõude enam taltsutada, sest on unustanud vajalikud võlusõnad. Teose peateemat kuuleme juba sissejuhatuses. Kuulaja satub kohe vana nõiamaja salapärasesse õhkkonda. Nõiaõpilase muretus ja hulljulgus avaldub järgmises teemas. Sissejuhatuse lõpus kõlab võluri võimu teema. Seda mängivad vaskpuhkpillid. Võimu teema areneb edasi kitsikuses oleva õpilase hädahüüdeks eemal viibiva meistri appikutse teemaks. Kuulame nüüd pooldid ka sümfoonilisi kärtsat nõia õpilane tervikuna esitab Taadempaadeni raadio sümfooniaorkester Ernest Puuri juhatusel. Järgmisena kuulete kaht Norra helilooja Edvard Griegi teost. Edvard Grieg elas aastail 1000 843907. Esmalt kõlab mäekuninga koopas son muusikast tuntud norra kirjaniku Henrik Ibseni näidendile. Peer klint. Esitatav muusikaline episood viib meid muinasjutumaailma kujutades momenti, kus näidendi kangelane beer klint oma rohkearvulistel seiklustele eksirännakutel satub mäekuninga koopasse. Trollide seal mäevaimude metsikule peole. Mäevaimude iseloomustamiseks on helilooja leidnud väga omapäraselt kõlava motiivi madalas bassiregistris. Viies meid otsekui tõeliselt sügavasse maa-alusesse riiki. Nimetatud teema kõlab algul väga vaikselt salapäraselt nagu mingi kauge maa-aluse Mildinana. Lõpmatult kordudes muutuks üha tugevamaks ja metsikumaks, saavutades lõpuks sellise kõlajõu, et tahtmatult tunneme end kaasagistuna sellesse metsikusse. Tantsukeerisesse mäekuninga koopas kõlab üleliidulise raadio sümfooniaorkestri esituses, dirigeerib Gennadi Rolf teesdvenski. Pöialpoisterongkäik selle klaveripalaga joonistab Edward kriik elava muusikalise pildi muinasjuttudes esinevatest, fantastilisest olenditest, pöialpoistest. Klaveripala koosneb kolmest osast. Seal kab nurgeliste hüppeliste bassikäikudega nagu matkivad täiel paistel nobedad sammumist samaaegselt meloodia libistava kiirkäigu üles ning liigub sealt pisikeste sammukestega kord-korralt allapoole. Teises osas ilmub rahulik pehmekõlaline viis mis kujutab Norra omapärast karget looduse pilti. Ja taas kõlavad esimese osa veidrat kulaat jätt sammumine, mis kõrgtippu jõudes hakkavad vaibuma ning lõpuks kaugusesse kaovad. Pöialpoiste ramp käik kõlab Georgi Muravjovi esituses. Tänase muinasjutumuusika lõpetab Vene helilooja Anatoolia tovi legend orkestrile kikiimara. Anatoli Ljadov elas aastail 1000 855914. Kigimora aluseks on vene slaavi muistend. Elase kasvas ükskord ühe võluri juures mägedes majavaim kikiimara. Tema hoidjaks oli must kass keski kiimarale hommikust õhtuni muinasjutte lestad aga õhtust hommikaani. Teda kristallist hällis kiigutab. Kimura saab täiskasvanuks täpselt seitsme aasta pärast. Ta on väga kõhn ja väga tume, tema pea aga nii väike nagu sõrmkübar ja keha nagu õlekõrs. Hommikust õhtuni kikki. Rakk loppidel lõgistab õhtust keskööni, vilistada, turtsub keskest koiduni, aga ketrab lõnga, keerutab kanepist siidist nööri. Midagi kurjangi kiimara mõtetes kogu maailma vastu. Teos koosneb kahest osast. Aeglane sissejuhatus kujutab maalilist olustiku pilti kiimera kasvamisest. Siin on kristallhälli teema, mida esitatakse chi lestal. Ja teine kiire osa, milles kiimara tegutseb Anatoli jäädovi kiimara kõlab sümfooniaorkestri esituses, mida juhatab Ärnestants Härme.