Virumaa tuntumaid isetegevuslikke koorijuhte on Arno Kasema. Tänavu kevadel sai 30 aastat täis ajast, millal ta esimest korda lauljatele hääle andis. Tööküla rahvamaja juhatajana, hiljem kooliõpetajana, on teda sundinud elukohta vahetama. Aastatki on juba üle 50. Kuid mees on noorepõlve kiindumusele truuks jäänud ja igas uues kohas on ta uuesti koori kokku kutsunud. Praegu juhatab Arno Kasemaa kaht koori Kiltsis oma elu ja töökohas, segakoori ja Rakveres kultuurimaja naiskoori Viru laule nende kooride esituses. Tänaga kuulete Arno Kasemaaga. Vestleme tema harrastusest terveks eluks. Mis alguse sai juba kusagilt põlvpükste ajast, kuigi isa tahtis poisist teha ehitaja. Ei saa, tahtis, et ma oleksin käinud tema enda jälgedes aga minus asi hoopiski meeldinud, kus ta esimest korda seda tundsite, et hääl on olemas. Juba koolis algkoolis olles seati mind ikka teiste eeslauljaks nii-öelda. Teised poisid ei pidanud hästi häält ja siis pidin, kui vea esimestelt ülal pidada, laulsin esimest, kui teist, siis aitasin teistelt kaasa ja vahel ka isegi kolmandalt esimene kord noot lahti ja teistele laul selgeks, kunas see oli? See oli 38. aastal. Tulin just äsja kodanliku Eesti sõjaväest. Võin sellel 22 aastane täpselt 30 aastat tagasi. Kõigepealt alustasin poistekooriga kevadel veebruarikuus alustasime ja siis kevadel, maikuu lõpul, kui ma nüüd õigesti mäletan, oli esimene esinemine. Ja hiljem rääkisid kõik, et need esimesed laulud olevat olnud just kõige ilusamad selle poistekooriga väikse koosseisuga. Kes oli Pol see laulu edendaja, kelle käe all, ühesõnaga te ikkagi hakkasite peale kade, nii, päris päris iseseisvate üks ei astunud kooreta hoopiski mitte. Karepal oli sel ajal koorijuhiks Marge varjendi koolijuhiks ja ühtlasi ka koorijuhiks. Ja seljal oli Paul Eessar. Ja nende käest ma sandis esimesed näpunäidete juhtnöörid. Ma käisin seljal kooriproovidel ja Pauli isa siis jagas mulle oma kogemusi. Ja Karepa oli üldse tol ajal üks hästi elav kant seal oli ja seal oli väga tugev näitering, oli, et ringis hakkasime mängima, kui olin neliteistkümneaastane libahundist, noort Margust esmakordselt ja hiljem siis teisi osi. Ja Kurs hakkasin laulma, ise olin 16 aastane. Ma mäletan, kui ma olin veel päris väike kümneaastane, võib-olla siis Karepal juhatas kuuri tulek ta koolijuhataja õpetaja Julien esik ja tema esinemisi, kuulates mõne laulu, tundsin, et mul lausa juuksed tõusevad püsti, see oli minu, ütles nii ilus. Ja niisugust elamust ma vist pole saanudki sealt seda mitte kunagi, kui just selle kõige varasemast nooruses. Sest küla Kurst sest see oli ainuke kool, mida ma siis kuulda võisin. Tol ajal ei olnud raadioid. Ja kus minusugune poisikene, siis kuulsin suurt professionaalset koori esinemas. Ja see jättis mulle tõesti väga sügava mulje. Ja sealtmaalt vist hakkaski mind see koorilaul niivõrd köitma, et hiljem tundsin, et ma pean ise midagi taolist tegema. Muide, teil on väga huvitav sünnikoht, kasvukoht, need suured jõe kaldad. Ja kuidas see talu nimi on kubu val talu õige nimi on kupugalda. Aga kirikukülgedes kunagi seisis nõrga B-ga, nähtavasti ei osatud seda nime õigesti kirjutada, sellest pärinebki puugalda. A, see on tuletatud, kui ma ei eksi sellest, et seal jões on vesi nupud ja jõekaldas, õigemini üks omapärane sugune lill, kupusid meenutav valgete õitega, õitseb suvel. Ma arvan, et sellest on tulnud, kas te karjas olete käinud? Olen ja väga palju. Ja karjala kellade Elinsi oli minu arvates omaette üks väga ilus muusika. Kui palju teil oli loomi hoida? Minul ei olnud, kui palju Luumide kahe väikse niisuguse väikse taluloomad kokku oli üle 10, kaks 13 looma aga siis kodu lähedal riigimetsas käis suur küla kari, see oli palju kuus-seitsekümmend loomaaia, siis väga palju karjakelli. Ja igal hommikul, kui karileks kodu juurest mööda, siis ma jooksen tingimata sinna aia äärde, siis kuulasin seda ka tegeleda muusikat. Ja see on jäänud mulle tänapäevani kõrvu. Ja Ma ikka meenutan seda, see oli minu arvates nii armas muusika, mida ma tahaks ikka jälle kuulda. Kas polegi nagu pisut kahju, et praegune maapoiss ja üldse lapsed jäävad paljust niisugusest asjast ilma? Kindlasti leian tagantjärele mõeldes, et see karjasepõli üks õnnis põli ja väga ilus kuigi sel ajal tundus ta kohutavalt raske, sest need hommikused varajased ülestõusmist ja siis terve suviselt metsas marssimine. Aga kui ma nüüd mõtlen selle peale, kui palju ilusat niisugust elamuslikul pakkusse, karjaskäimine ja minusugusele sellisele üksikule maapoisile on jätnud see väga sügava jälje. Ja lausa kahju hakkab, kui tänapäeval näed kusagil suurt sovhoosi või kolhoosi karja ja mitte ühtegi karjakella. Mitte ühtegi kari kellerile kuulda. Kahjuks on nüüd niimoodi, et kuidagi arePolt ära tulite, Eigi Karepal, laulmine, näitemängu tegemine kuidagi nagu soiku. Ja kui ma olin Karepal ja seal inimesed kurtsid, et sellest ajast peale, kui Kasema tuli korralikult ära ei ole enam kelle juhatusel laulda. Ja tõesti on see nii ja mul tõtt-öelda Karepa kuuristadega kahju, sest kui ma Karepre läksin, see oli 47. aasta sügisel, tulid sinna koorinile viidist marslased noorukid. Ja nad kasvasid kõik minu käe all ja nendest olid väga tublid lauljad ja see kollektiiv oli väga tugev. Ega me muidu ei oleks tulnud Wabariigis kahel, õigemini kolmel ülevaatusel vabrikulates esimesele kohale rahvamajade liinis, see on ikkagi, oli ikkagi suur saavutus, minu arvates lihtsalt küla inimesed laulma panna. Teistesti. Ja, ja nüüd, kui oli juttu sellest Karepa koorist hiljaaegu, nii nagu ma ütlesin siis praegu veel inimesed tuletavad meelde, et kus me ikka laulsime, laulsime Estonia laval ja see on õige. Meil õnnestus kolme ülevaatuse lõppkontserdil laulda Estonia laval ja kui suur oli Karepa koor, ainult 25 liiget. Aga siis oli külast võetud nii-öelda kõik inimesed, kes vähegi kannatasid ja peaaegu jah, ega seal väga palju enam lauluvõimelisi järele jäänud. Ja nüüd need inimesed laulma panna, see on vist täitsa nii suur töö, ikka väga suur töö. Ma mõtlen, et seda töö raskust tean vist ainult mina. Koor ei ole ju ikkagi vist ainult lihtsalt inimesed laulavad, koor on minu arvates ka nagu suur instrument ja ikka vangi. Nathan ansambel ka, eks ole, seal ütleme, iga inimene tuleb nagu kuidagi oma iseloomu ja oma karakterijoontega tuleb sinna koor ja siis tuleb talle koht leida ja paika panna ja ka, aga veel on mingi niisugune dirigent ja koori vahel mingi täitsa niisugune muusikale põhinev seos, räägivad inimesed, kes teie koorium kuulanud. Ja kes asja tunnevad, ütlevad, et võib-olla seal nii tehnilised, kõikjale laitmatu, aga aga et just kontakt dirigendi ja koori vahel on võib-olla seepärast, et ma olen ise lihtne külainimene ja siis minu kooriliikmed on ka enamuses lihtsad inimesed, et me juba sellepärast väga hästi 11 mõistame. Ja see niisugune laulu armastus ja see võib olla-ist. Kui te tulite Kiltsi Kiltsi koor oli ju ka sama hästi kui laiali läinud, kuivõrd ennem üldse oligi või? Kiltsis ei olnud enne mind vist peaaegu üldse mitte laulnud. Kunagi oli katsetatud aga siis väga lühikest aega ja need inimesed, kes praegu Kiltsi kuris laulavad, on kõik nii-öelda laulmata inimesed. Ainult naislauljate seas on vanu, ansambli lauljaid, pidamised just alti rühmases operans ka. Aga siis enamus on ikkagi sellised inimesed, kes kunagi laulnud pole ja seepärast oli Kiltsi kooli ka väga raske alustada. Mismoodi te panite koori kokku? Esimene proov, esimene kokkutulemine. Lihtsalt kuulutus üles, tulge laulma, jah, rohkem oli see siiski suusõnale kutsumine, suusõnaline kutsumine, tolleaegne rahva juhataja, seltsimees karjuva, tema aitas palju kaasa kuuri organiseerimisele ja siis tolle aegne külanõukogu esimees, seltsimees nukk. Nemad väga aktiivselt võtsid sellest koori loomisest osa ja siis praegune kuri vanem Kiltsi kooli õpetaja VII Pajula, nemad olid peamised kooli organiseerijad, sest mina ei tundnud, siis tuli kedagi, ma tulin alles sügise Kiltsi tööle ja oktoobris kutsuti kokku. Ja mina ei teadnud tõesti, kes võib laulda, kes suudab laulda, kes mitte. Et nemad on peamiselt need kolm inimest aitasid selle kuuri kokkukutsumise suuresti kaasa. No aga on ju niimoodi ka inimene tahab laulda ja ta käib pidevalt proovidel ja häälematerjal iseenesest ei ole suurem asi, selliseid lauljaid oli ka need tavaliselt langevad lühikese ajaga välja. Muidugi küla koos väga suurt valikut teha ei saa, siis läks väga väheseid laule kerele, kust peale üldse hakkab kooril niisugune edu tulema, kui esimesed laulud lahti lähevad hästi või ei, iga kuuri juures on nii palju, kui ma tähele olen pannud, on üks teatud periood, kus esialgne esimene vaimustus langeb ja siis tuleb teatud niisugune seisakud mõõn. Ja kui siis need lauljad, kes jäävad, suudavad vastu pidada ja siis hakkab hiljem tulema uusi juurde. Kui aga sellest kihtilisega ministril ei saa, et koorijuht kuidagi selle asja lõdvaks laseb või ilmutab ka niisugust tahtetust käega lööb, siis läheb ta ilmtingimata laiali. No aga kuidas tunnustus mõjub? Tunnustus mükilastest? Talvel, kui me vabariigi laureaadiks tulime, siis peale seda tuli palju uusi lauljaid juurde ja ja Kuusakatiga käima paremini. Rakverekoorist räägime natuke, kui palju on teil naiskoolis liikmeid, laskuri liikmeid? Vist 62 kuni eksima päris täpselt ka, nagu ei teagi öelda. See koosseis nii vahetevahel muutuda veidikese, mõni mõni jääb ära, tuleb juurde ja 62 peaks olema nimekirjas praegu. Nats kõrgem, alustasin 10 aastat tagasi ja siis oli ainult 13 lauljat esimesel proovil, aga pikkamööda hakkas siis neid juurde tulema. Ja lõpuks esimesel kontserdil vist oli 30 ümber. Kõige paremini on läinud rahvalaulud Vene-Ukraina siis Läti-Eesti rahvalaulud. Üldse rahvademokraatiamaade laule on väga palju laulnud finantskuri kui ka karpe, siis Kiltsisega kuriga. Kas te võite öelda laulude arvu, mis on teil olnud kooride repertuaaris? Seda ma tõesti ei või öelda. Kui ma oleksin teadnud, et selline küsimus mulle, kui nad esitatakse, siis ma oleksin võinud pidada mingit arvestust, aga nüüd vist peaaegu võimatu või neid testidega palju. Kui palju te teete proove? Kaks korda nädalas, kolm tundi korraga. Kiltsis, Kiltsis ja Rakveres. Kaks korda nädalas kolm ja pool tundi korraga neli õhtul kodust väljas, neli õhtut. Lisaks sellele veel ansamblid. Näidendi proovid. Et aega on väga vähe. Me räägime praegu täiesti poole öö ajal. Kell on varsti üks. Te tulite täna õhtuga kooriproovid? Kas ei ole raske käia? 30 kilomeetri tagant kaks päeva nädalas ja see on kerge öösiti Levlemised ja hommikul vara tööle minema, tihtipeale tundub, nagu väsitavana ma olen, ma ei ole seda tundnud. Aga nüüd hakkab juba tunda andma. Ja, aga siiski täna oli teil vähe rahvast koos või? Täna oli vähe rahvast. Ma ei tea, kas halva ilma tõttu või mingil muul põhjusel ei oska ütelda. Üks laulja võib ära jääda koolist, ega see ei ole ka vist hea, kui ilm on halb, aga aga ei saa ära jääda ja see on õige. Kullatera jääb siis kogu Provera. Muidugi laulja ei takista muidu kui ta just ei ole just eriti tähtis, aga väikse koosseisu juures on küll tihtipeale jäätisetükikest lauljastel põranda väga palju. Kui palju peab laule kordama, vanu laule? Natnandeni esinemisküpsed oleksid ja kui seda on väga raske öelda. See oleneb muidugi kollektiivist kogenud kooriga lähetus rutem, aga noore kollektiiviga võtab väga palju aega, enne kui laul saab esinemisküpseks. Oleneb muidugi materjalist. Kui muusikast inimesed lähedasematele rutem. Kui olete palju niisuguse keskpärase kuulmisega inimeste hulgas siis tuleb rohkem aega viita. Kas vahest on nii kraat inimene nagu väsib ära? Lööb käega ütlemine tuleb koori, tal on kodus midagi halvasti läinud, seda kõike kuidagi tuleb märgatalist ja ikka üldse peab väga tähelepanelik olema. Nii iga üksiku koorilaulja suhtes. Ainult siis on asjal edu. Kuriliikmete tõi kunagi mitte kuidagi millegagi solvata, kunagi ei tohi olla nende vastu ebaviisakas, samuti peab olema koorijuht alati väga tähelepanelik iga kurilaulja suhtes. Siis kooliliikmed käivad palju paremini koos. Siis lõppude lõpuks igaüks tuleb oma töö juurest ja puhtlaulu pärast ja kui ta siis näeb, et temast lugu ei peeta, siis ta kindlasti enam ei tule. No muidugi on igasuguseid inimesi, koolis osakaal on suuri raskusi, aga minu praktikas siiski ma pean ütlema. Ei ole selliseid inimesi kuigi palju olnud, kes oleksid käega löönud asjale ja ära läinud, üksikuid juhuseid on tulnud ja laulu armastab, siis ta tuleb hiljem tagasi. Te rääkisite, et esimene koorilaul kuuldud 10 aastaselt, et see jättis nagu kõige tugevama mulje ja kuidas need hiljem Bon, kui te seda nii-öelda koorilaulu loomingulist kööki, kooli õpetamist ja, ja häälterühm meie kõiki seda seda, seda instrumendi käsid tsemist tunneta. Nüüd vist ei saagi enam seda laulu nii kuulda. Nonii, kõrvalseisjana vaid ikka nagu, nagu asjaosaline professionaal peal. Kindlasti on see nii. Näiteks see laul, mis mulle kõige suurema elamuse valmistas, oli Türnpu priiuse hommikul ja ma olen seda palju kuradi paljudele kuuride lõpetanud. Õpetasin seda Käsmus segakoorile Karepasega kurdlemit Kiltsis segakoorile. Ja millegipärast tundub, et mida rohkematele õpetan, seda Almen mul välja tuleb. Vaat niimoodi, nagu ma talle esmakordselt kuulsin selle väikse Karepa koori esituses mida Korjus tik juhatas, ma teda enam ei ole saanud kuulda. Mina ise küll ei suutnud temast midagi niisugust teha. Aga võib-olla, et see tuleb sellest, et lapsena paistavad paljud asjad kõik palju ilusamini. Kui nüüd täiskasvanuna, nagu see täiskasvanul on, see kriitiline meel on suurem siis ei saa enam niisugust nii vahetult ihased enam vastu ei 100. Kunagi ma rääkisin ühe tuntud näitleja, aga tema ütles, et osa on siis täiesti küps ja valmis, kui ta on etenduse ja maha võetud. Kuidas lauluga on, millel on laul täiesti valmis? Minu arvates ta ei saa mitte kunagi nii valmis, et kuule võiks jääda, mina igatahes väga vähestel momentidel jäänud iseendaga rahule. Kiltsi Puriga näiteks möödunud aastal ülevaatusel Rakvere teatri, siis ma tundsin, et talulist kõige paremini ja laulud ütlesidki Illimitakse sedasama. Et nad tundsid, et seekord laul tõesti läks hästi, aga ei varem ega hiljem pole niisugust momenti. Me oleme tabanud, et ma oleksin iseni tähist rahule jäänud. Öelge, kui palju on esinemisi 30 aasta jooksul on? Seda on täiesti võimalik öelda, ma pole mingit statistikat pidanud, aga nii aastas. Aga niisugune laul, mis on tõesti hästi ja õnneks läinud mulle tundub, et et vetiku tudub etiku laulud on alati läinud kõige paremini või ma lähen vähemalt ise jäänud nende kõige rohkem rahule, miks, seda ma ei tea öelda. Naiskooriga kunagi tuttavlikku laul. Emale vist, millega ma jäin enam-vähem rahule, siis Karepal oli tudule vetiku laul.